Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. juuli 2026
Tsiviilasja number
2-25-114842
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Maimu Jõgi vastu leppetrahvi 55 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. mai 2026. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja Maimu Jõgi (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Keelduda Osaühing EUROPARK ESTONIA Taru Maakohtu 20. mai 2026. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kõnelogi väljavõttest nähtub, et T.T. helistas pärast parkimisega seotud leppetrahvi saamist hageja klienditeenindusse. T.T. vaidlustas leppetrahvinõude kohta saadetud meeldetuletuskirja saamise järgselt leppetrahvi. Hageja esindajale pidi olema enne kohtumenetlust arusaadav, et T.T. parkis vaidlusalusel ajal sõiduki hageja hallataval parkimisalal. See nähtub hageja esindaja ja T.T. kirjavahetusest. Kostja nimel koostas menetlusdokumente T.T., kelle seisukohtadest ei jää kahtlust, et ta tunnistab, et tema parkis vaidlusalusel ajal hageja hallataval parkimisalal sõiduki. Kostja lükkas seega ümber eelduse, et ta sõlmis sõiduki hageja hallatavale parkimisalale parkimisega hagejaga üürilepingu. Hageja ei tõendanud, et üürilepingu osaks oleksid saanud tingimused, mille järgi ei olnud hageja hallatavas Circle K taga asuvas parklas erinevalt Circle K ees olevast parklast õigus parkimiskellaga 30 minutit tasuta parkida. Hageja ei tõendanud, et sellised tingimused oleksid olnud teisele lepingupoolele nähtavad ning tal oleks olnud mõistlik võimalus nendega tutvuda. Hageja esitatud fotodelt ei ole parkimistingimused loetavad. Kostja esitatud fotodelt nähtuvad kaks liiklusmärki. Üks liiklusmärk reguleerib parkimistingimusi Circle K ees. Sellest võib mõistlik isik järeldada, et parkimiskellaga võib 30 minutit tasuta parkida. Teine liiklusmärk reguleerib parkimistingimusi parkla tagumises osas. Sellest võib mõistlik isik järeldada, et tegemist on Tartu linna hallatava B tsooniga, kus võib parkimiskellaga tasuta parkida 90 minutit. Hageja esitatud parkimise skeemist ei ole aru saada, kummast sissesõidust sõidukiga hageja hallatavale parkimisalale siseneti ning millist parkimistingimuste tahvlit tuleks seetõttu hinnata. Tüüptingimuste lepingu osaks saamine eeldab VÕS § 35 lg 1 järgi, et teisel lepingupoolel on olnud võimalus nende sisust teda saada. Sõiduki parkimise ja leppetrahvi määramise vahele jäi kaks minutit. Parkimistingimustega tutvumiseks ei olnud seega mõistlikku võimalust.
TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lõike 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.