võlgnik B.Y (isikukood XXX); Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349); Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (registrikood 70007340) Võlausaldaja kohtutäitur M.U (isikukood XXX); Võlausaldaja Placet Group OÜ (registrikood 11198910); Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku B.Y ’i kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku B.Y ’i vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.31.12.2018 kohtumäärusega kuulutas kohus välja B.Y’i (võlgniku) pankroti.
2.10.05.2022 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: Placet Group OÜ, Tallinna kohtutäitur M.U , Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, PlusPlus Capital AS ja Aktiva Finants OÜ (Aktiva Finance Group OÜ). Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise.
3.Võlgnikul olid pankrotimenetluse lõpetamise seisuga ehk 10.05.2022 seisuga alljärgnevad täitmata kohustused. Nõude esitaja
Placet Gruop OÜ Tallinna kohtutäitur M.U Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu PlusPlus Capital AS Aktiva Finants OÜ
kohtumäärusega selgitati võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses tulenevalt PankrS § 173. Muuhulgas selgitati võlgnikule, et tal tuleb esitada iga aasta aruanne oma tulude ja võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta ning määrati, et esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 01.05.2023.a. Võlgnik kohtule aruandeid menetluse kestel esitanud ei ole.
5.14.04.2026 kohtunõudega teatas kohus võlgnikule, et kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle kolme aasta, tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Kohus määras võlgnikule lõpparuande esitamiseks tähtaja 30.04.2026, kuid võlgnik kohtule aruannet ei esitanud.
6.05.05.2026 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad: 6.1 Placet Group OÜ teatas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset teostanud ning võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtu põhjendused
7.Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).
8.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
9.Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, millega raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule antakse võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3 2 1-46-13, p 11). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses muu hulgas kohustatud olema kohtule kättesaadav, sh andma kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Kui kohus tuvastab, et võlgnik on teabe andmise kohustust süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2).
10.Võlgnikule on kohustustest vabastamise menetluse käigus selgitatud tema kohustusi, sh kohustust esitada kohtule igal aastal aruandeid ning anda teavet oma majandusliku olukorra, sissetulekute ja vara kohta. Hoolimata sellest ei ole võlgnik menetluse jooksul esitanud ühtegi aruannet ega kordagi tundnud huvi menetluse vastu. Kohus leiab, et võlgnik on jätnud süstemaatiliselt täitmata oma menetluskohustused ning eiranud talle selgitatud nõudeid. Arvestades, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel esitanud ühtegi aruannet ega andmeid, on ilmne, et võlgnikul puudub tegelik soov menetluses osaleda ja seadusest tulenevaid kohustusi täita. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda ega kontrollida, kas esineksid eeldused kohustustest vabastamiseks.
11.Kohus leiab, et võlgnik on eelnevat arvestades rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise esmaseks ja vältimatuks eelduseks on see, et võlgnik on kohtule kättesaadav ja annab kohtule informatsiooni, mis on vajalik selleks, et otsustada, kas võlgniku saab kohustustest vabastada. Kohus on võlgnikule selgitanud, milliseid dokumente on vaja esitada, mistõttu ei saa väita, justkui poleks võlgnik oma kohustustest aru saanud. Kuna võlgnik ei ole kohtule menetluse kestel ühtegi aruannet esitanud, puudub võimalus hinnata, kas esineb alus heita võlgnikule ette ka muude kohustuste rikkumist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus kohus peab korduvalt võlgnikku (menetluse seisukohast olulise) teabe esitamiseks tagant utsitama. Seetõttu lõpetab kohus menetluse võlgniku teabe andmise kohustuse täitmata jätmise tõttu
12.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), sest kohus on võlgnikule tema kohustusi meelde tuletanud ning selgitanud, mida kohus võlgnikult ootab. Võlgnik teadis, mis ta tegema peab, kuid oma kohustust võlgnik ei täitnud.
13.Kohtu hinnangul on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate peamine huvi kohustustest vabastamise menetluses on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust kohtu ees, puudub ka võlausaldajatel info võlgniku viimaste aastate tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldajatel on õigus saada kohustustest vabastamise menetluses infot ja ülevaadet võlgniku majanduslikust seisust, mh põhjendusi ja tõendeid selle kohta, kui esinevad alused võla mittetasumiseks.
14.Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). 19.
15.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra (allkirjastatud digitaalselt) Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.