Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-19508
Kohtuasi
Malerba OÜ hagi Y viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.11.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
78 896,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Malerba OÜ (registrikood 14041735), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets
ja X-i
vastu võlgnevuse ja
Kostja I Y (isikukood XXX) Kostja II X (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Y ja X-i apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.11.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-19508 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Malerba OÜ (hageja) esitas 31.12.2022 Pärnu Maakohtule Y (kostja I) ja X-i (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista välja hageja kasuks kostjalt I põhivõlgnevus 36 710,59 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 36 710,59 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt põhivõlgnevus 36 710,59 ja viivis põhivõlgnevuselt 36 710,59 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja täpsustas 01.09.2025 hagi, milles palus nii kostjalt I ja ka kostjalt I ja II solidaarselt välja mõista viivised põhivõlgnevustelt summas 34 222,41 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt soetas hageja kohtutäituri Mati Kadaku korraldatud enampakkumiselt täiteasjas nr 008/2016/2349 kostjale I kuulunud korteriomandi asukohaga XXX registriosa numbriga XXXXXXXX (Rotermanni korter). Hageja kanti Rotermanni korteri omanikuna 05.01.2018 kinnistusraamatusse. Rotermanni korterit koormas hüpoteek summas 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot) Aktsiaseltsi Hansapank (Swedbank AS) kasuks. Rotermanni korteri igakordne omanik oli kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist oli ühishüpoteegiga, kus oli kaaskoormatud ka teine kinnisasi, kinnistu asukohaga VVV registriosa numbriga VVVVVVV (VVV tn kinnisasi), mille omanik on kostja II. Rotermanni korterit ja VVV tn kinnisasja koormanud Swedbank AS kasuks seatud ühishüpoteek tagas kostja I laenulepingust nr 07165889-EL tulenevaid kohustusi.
1.2.Kostja I oma laenulepingust tulenevaid kohustusi Swedbank AS-i ees ei täitnud. Perioodil 01.01.2019 kuni 07.03.2022 tasus hageja kostja I eest laenulepingust nr 07-165889-EL tulenevaid makseid kokku 22 780,87 eurot, et vältida Rotermanni korteril lasuva hüpoteegi realiseerimist. 2022. aasta kevadel leidis hageja, et kostja I kohustuste täitmisel ei ole mõtet. Swedbank AS edastas 03.05.2022 hagejale teate, mille kohaselt oli laenuleping nr 07-165889EL kostjaga I ennetähtaegselt üles öeldud, kuna kostja I oli jätnud laenulepingust tulenevad kohustused jätkuvalt täitmata. Swedbank AS algatas 18.07.2022 täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks hagejale kuuluva Rotermanni korteriomandi arvel. Kohtutäitur Elin Vilippus realiseeris hagejale kuulunud Rotermanni korteriomandi täiteasjas nr 022/2022/4688 korraldatud enampakkumisel. Parima pakkumise tegi hageja, kes omandas Rotermanni korteri hinnaga 195 200 eurot. Täitemenetluses rahuldati Swedbank AS-i nõue kostja I vastu täies ulatuses, s.o 46 445,62 eurot. Täitemenetlusega kaasnesid täitekulud 4194,68 eurot.
1.3.Laenulepinguga kohustatud isik kostja I ja ühishüpoteegiga koormatud VVV tn kinnisasja omanik kostja II ei ole hagejale kostja I eest laenulepingust tulenevaid makseid 22 780,87 eurot, hagejale kuulunud Rotermanni korteriomandi arvel kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste katteks täidetud 46 445,62 eurot ega täitemenetlusega seotud täitekulusid 4194,68 eurot mistahes ulatuses hüvitanud. Kostja I koguvõlgnevus hageja ees on 73 421,17 eurot,
2-22-19508 millest 1⁄2 ulatuses, s.o 36 710,58 euro tasumist on hagejal õigus nõuda solidaarselt kostjalt II kui tagatise andjate omavahelisest suhtest tulenevast vastutusest võlausaldaja ees. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostjal II ei ole olnud ja ei ole mistahes kohustusi Swedbank AS ega hageja ees. Kostja I laenukohustuse tagatiseks oli seatud Rotermanni korterile ja VVV tn kinnisasjale ühishüpoteek summas 143 801,21 eurot ning hageja ei ole täitnud kohustust rohkem, kui talle sisesuhtes langev osa, sest ka hagejale kuulunud Rotermanni korteriomandil lasus ühishüpoteek summas 143 801,21 eurot. Hagejal puudub ühishüpoteegist tulenev rahaline nõue kostja II vastu. Põhitagatisega ehk Rotermanni korterile seatud hüpoteegiga summas 143 801,20 eurot oli tervikuna tagatud kogu kostja I laenujääk Swedbank AS ees, mis oli 03.05.2022 seisuga 44 214,44 eurot ja lisatagatis ei olnud määrav.
2.2.Hageja soetas Rotermanni korteri 2017. aastal hinnaga 40 095 eurot oluliselt alla selle turuhinna ja teadis, et seda koormab hüpoteek Swedbank AS kasuks. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandamisega võttis hageja riski, et tal tuleb juhul, kui põhivõlgnik kohustust ei täida, vastutada kohustuste eest enda poolt soetatud kinnisasjaga. Hageja ei ole Rotermanni korteri omandamise ning kogu sellega seotud edasistes toimingutes käitunud heas usus. Kostjad palusid kohtul arvestada, et kostja I tasus laenumakseid Swedbank AS-le üle 6000 euro pärast Rotermanni korteri omandi üleminekut hagejale. Kostjad palusid jätta viivise nõude rahuldamata või vähendada seda mõistliku suuruseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus võttis 13.11.2025 otsuses vastu hageja osalise loobumise hagist viiviste väljamõistmise nõude osas kostja I vastu 34 222,41 eurot ületavas osas ja solidaarselt kostjate I ja II vastu 34 222,41 eurot ületavas osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni ja lõpetas nende nõuete osas tsiviilasja menetluse. Pärnu Maakohus rahuldas 13.11.2025 otsusega hagi ja mõistis hageja kasuks välja: 1) kostjalt I võlgnevuse 36 710,59 eurot, viivised 11 280,90 eurot ja viivised põhinõudelt 34 222,41 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.11.2025 kuni põhinõude (34 222,41 eurot) täieliku täitmiseni; 2) kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 36 710,59 eurot, viivised 11 280,90 eurot ja viivised põhinõudelt 34 222,41 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.11.2025 kuni põhinõude (34 222,41 eurot) täieliku täitmiseni. Maakohus jättis jõusse Pärnu Maakohtu 03.01.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse 9221,20 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Maakohus leidis, et hageja viivise nõuete vähendamisel on tegu viivise nõuetest osalise loobumisega ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 1 alusel.
3.2.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud:
2-22-19508 -
-
-
17.09.2007 sõlmisid kostjad abikaasadena müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega kostjad omandasid abikaasade ühisomandisse Rotermanni korteri; 17.09.2007 sõlmisid kostja I ja Swedbank AS laenulepingu nr 07-165889-EL Rotermanni korteri soetamiseks; Rotermanni korterit koormas 17.09.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud ühishüpoteek summas 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot) Swedbank AS kasuks; teine kaaskoormatud kinnisasi oli kostjale II kuuluv VVV tn kinnisasi; 18.01.2010 sõlmisid kostjad ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega kostja I ja II jagasid abielu kestel soetatud abikaasade ühisvarana Rotermanni korteri ja VVV tn kinnisasja, jättes kostja I lahusvaraks muuhulgas Rotermanni korteri ja kostja II lahusvaraks VVV tn kinnisasja; 01.02.2010 ja 04.08.2010 sõlmisid kostja I ja Swedbank AS laenulepingu nr 07-165889EL lisad; 27.12.2017 omandas hageja kohtutäitur M. Kadaku korraldatud kordusenampakkumiselt täiteasjas nr 008/2016/2349, kus sissenõudjaks oli AS SEB Pank, Rotermanni korteri; perioodil 01.01.2019 kuni 07.03.2022 täitis hageja kostja I laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 22 780,87 eurot; 02.04.2019 pöördus hageja nõudeavaldusega kostja I poole ning nõudis Swedbank AS-ile selleks ajaks tehtud kahe esimese makse hüvitamist summas 2429 eurot hiljemalt 10.04.2019 ning nõudis kostjalt I pangale edasiste perioodiliste maksete tegemist; kostja I enda laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees ei täitnud; 03.05.2022 edastas võlausaldaja Swedbank AS hagejale teate, mille kohaselt oli laenuleping nr 07-165889-EL kostjaga I võlgnevuse tõttu ennetähtaegselt üles öeldud; 28.07.2022 edastas kohtutäitur E. Vilippus hagejale täitemenetluse algatamise teate täiteasjas nr 022/2022/4688, koos lisadega, mille kohaselt algatas pank täitemenetluse hagejale kuuluva Rotermanni korteri suhtes, esitades kohtutäitur E. Vilippusele 18.07.2022 täitmisavalduse ja täitedokumendid täitemenetluse läbiviimiseks; täiteasjas nr 022/2022/4688 korraldatud 15.12.2022 kordusenampakkumisel realiseeris kohtutäitur E. Vilippus hagejale kuulunud Rotermanni korteri ning parima pakkumise tegi hageja, soetades Rotermanni korteri hinnaga 195 200 eurot; kohtutäitur E. Vilippus lõpetas 30.12.2022 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2022/4688 ning Swedbank AS-i nõue kostja I vastu rahuldati täies ulatuses, s.o summas 46 445,62 eurot, samuti rahuldati täitekulud summas 4194,68 eurot.
3.3.Hageja on kohtusse pöördunud kostja I vastu, paludes tagastada summad, mille hageja tasus kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja nõue kostja I vastu tuleb kvalifitseerida asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 1 ja lg 3 p-de 1 ja 2 järgi hagejale seaduse alusel üle läinud panga kui algse hüpoteegipidaja rahalise nõudena, mille täitmist saab kostjalt I nõuda AÕS § 346 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.
3.4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kui hüpoteegiga koormatud Rotermanni korteri võlgnikuks mitteolev omanik on täitnud kostja I kui laenusaaja laenulepingust nr 07165889-EL tulenevaid kohustusi Swedbank AS-i ees summas 22 780,87 eurot. Seeläbi on panga ees vähenenud kostja I laenu- ja kõrvalkulude tasumise kohustused ning täitemenetluses on realiseeritud hagejale kuulunud Rotermanni korter, et täita kostja I laenulepingust nr 07-165889-EL tulenevad kohustused Swedbank AS-i ees summas 46 445,62 eurot ning täitekulud summas 4194,68 eurot. Hagejale on üle läinud Swedbank AS-i nõue kostja I vastu kogusummas 73 421,17 eurot.
2-22-19508
3.5.Kostjate etteheited hagejale sellest, et ta omandas korteri enampakkumiselt, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Käesoleva asja lahendamise seisukohast on oluline üksnes asjaolu, kas hageja soetatud korteriomand oli koormatud hüpoteegiga, mis tagas kostja I laenukohustust ja kas laenu tagatiseks olev hüpoteegiga koormatud korteriomand müüdi kostja I võlgnevuse katteks. Kohus on käesolevas otsuses vastavad asjaolud tuvastanud, mistõttu hageja nõude rahuldamata jätmine kostja I vastu põhjusel, et hageja on koormatud korteriomandi soetanud enampakkumisel väidetavalt alla turuhinna, ei võimalda kohtul esitatud hagi kostja I vastu rahuldamata jätta. Kostjate vastuväited sellest, et nemad on ise ka võlgnevust tasunud, on tõendamata.
3.6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja, kes rahuldas ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast hüpoteegipidajale ühishüpoteegiga tagatud võlgniku nõude, võib nõuda teiselt ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult hüvitist.
3.7.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja omandis olevat Rotermanni korterit ja kostja II omandis olevat VVV tn kinnisasja koormas ühishüpoteek kummalgil kinnistul hüpoteegisummas 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot). Hageja ja kostja II puhul on tegemist tagatise andjatega (mitme kolmandast isikust pantijaga), millises osas on tagatise andjad võrdustatud solidaarvõlgnikega. Tagatise andjate omavahelisi tagasinõudeid reguleerib VÕS § 69 lg 7, mille kohaselt sama paragrahvi lg-tes 1–6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks.
3.8.Kostjate seisukoht sellest, et kostjale II kuuluv kinnistu oli koormatud lisatagatisena, lisatagatise puhul oli tegemist selgelt laenu üle tagamisega ja kogu kostja I poolt võetud laenu tagas terves ulatuses Rotermanni korter, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et kostjad olid hilisemalt 18.01.2010 sõlminud ühisvara jagamise lepingu. 17.09.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingust, ühishüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et VVV tn kinnistu kuulus laenulepingu sõlmimisel kostjate ühisvarasse. Vaidlus puudub selles, et esialgselt soetati ka Rotermanni korter 17.09.2007 ühisvarasse. Kuivõrd abikaasad ei olnud laenulepingu sõlmimise ajaks abieluvaralepingut koostanud, siis Rotermanni korteri soetamiseks sõlmitud 17.09.2007 laenulepingust nr 07-165889-EL tulenevate kohustuste näol oli tegemist kostjate ühisvaral lasuvate kohustustega. 17.09.2007 hüpoteegi seadmise kokkuleppest nähtuvalt olid sellega tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded mõlema abikaasa vastu.
3.9.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS(1995)) § 20 lg 2 kohaselt vastutavad perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Seega oli laenukohustuse näol tegemist ühisvaral lasuva kohustusega ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad kuulusid ühishüpoteegi seadmise ajal ühisvarasse. Tagatiskokkuleppe sõlmimisel kinnitasid nii kostja I kui ka kostja II, et ühishüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded nende mõlema vastu. Kostja II pidi kohustuse tekkimise ajal eeldama, et ta vastutab 17.09.2007 laenulepinguga võetud kohustuste täitmise eest, tagades seda ühisvaraga. Samuti pidi kostja II eeldama, et kuivõrd tegemist oli perekonna huvides võetud varalise kohustusega, siis kostjal I põhivõlgnikuna või laenuandjal oli võimalik kostja II vastu nõue esitada tulenevalt PKS(1995) § 20 lg-st 2. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud maakohus kostjate seisukohaga sellest, et kostjal II ei olnud mistahes põhjust arvata, et Swedbank AS-il, kostjal I või kellelgi teisel võib olla tema suhtes mingi rahasumma tagasinõude õigus.
3.10.Olukorras, kus hagejale kui kostja I õigusjärglasele kuulunud kinnisasja arvelt täideti ühishüpoteegiga tagatud nõue, läks hagejale üle võlausaldaja (hüpoteegipidaja) nõue teise
2-22-19508 kaaskoormatud kinnisasja omaniku vastu, v.a talle endale langevas osas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt II kui teise kaaskoormatud kinnisasja omanikult kostjale langevas osas põhivõlgniku võla tasumist endale, st hageja saab esitada kostja II vastu rahalise nõude. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus (VÕS § 69 lg-d 7, 1–2).
3.11.Hüpoteegi puhul saab tagatise väärtuseks pidada üldjuhul hüpoteegisummat ning üksnes nende asjaõiguslike tagatiste puhul, mille maksimumsummat ei ole kokku lepitud, tuleks väärtus üldjuhul määrata tagatisvara väärtuse alusel. Käesoleval juhul oli Rotermanni korterile seatud ühishüpoteek 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot) ja VVV tn kinnisasjale seatud ühishüpoteek 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot). Kokku olid põhivõlgniku kohustused tagatud seega 143 801,21 euro ulatuses. Järelikult saab lugeda iga tagatise väärtuseks 143 801,21 eurot ning sellest tulenevalt jaotada tagatise andjate vahel vastutuse võrdsetes osades. Osavõlgnike vastutuse ulatus määratakse kindlaks juba tagatiskokkuleppe sõlmimisel, kui tagatise andja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse korral vastutama peab. Nimetatu tuleneb AÕS §-st 346, mille kohaselt määratakse kokkuleppe sõlmimisel kindlaks, milline nõue on hüpoteegiga tagatud. Mõlemad tagatiskokkulepped sõlmiti käesoleval juhul sama lepinguga ja seega oli mõlemale tagatise andjale teada, millised tagatised kohustusi tagavad.
3.12.Kuna hageja täitis kostja I kohustusi 73 421,17 euro ulatuses, siis vastutas hageja tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest 36 710,59 euro ulatuses (73 421,17 / 2) ning ülejäänud osas, s.o 36 710,59 euro eest vastutab teine VVV tn kinnisasja tagatis. Hageja seadusest tulenev nõue kostja II vastu ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Käesoleval juhul on välistatud olukord, kus ühishüpoteegiga koormatud kinnistute omanikest vastutab võlgniku kohustuste täitmata jätmise eest täies ulatuses üksnes üks kinnistu. Kostjate väide, mille kohaselt korteriomandi madal ostuhind täitemenetluses välistas kostja II vaidlusaluse solidaarkohustuse olemasolu, ei põhine seadusel ega kohtupraktikal. Hageja ja kostja I vahelised suhted ei oma tähtsust ega mõjuta hageja ja kostja II vahel tekkinud solidaarkohustuse olemasolu.
3.13.Kuna kostjad ei ole enda kohustust hageja ees täitnud, siis on kostjad põhinõude täitmisega viivituses alates hagiavalduse esitamisest 31.12.2022 ja hageja viivisenõue on põhjendatud põhimaksete tasumisega summas 68 444,82 euro viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning põhivõlgnevuselt summas 34 222,41 eurolt tuleb solidaarselt kummagi kostja puhul välja mõista viivis 11 280,90 eurot ning lisaks kostjalt I täiendavalt viivis 34 222,41 eurolt 11 280,90 eurot. Samuti on põhjendatud mõista solidaarselt kostjatelt I ja II välja põhivõlgnevuselt 34 222,41 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Olukorras, kus hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, puuduvad kohtul alused viivise vähendamiseks.
3.14.Kuna maakohus tegi otsuse kostjate kahjuks, siis jättis kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 1750 eurot, õigusabikulud 7079 (48,3 tundi tunnihinnaga 125 –180 eurot (käibemaksuta)), sõidukulude hüvitis 322,20 eurot ja sõidule kulutatud aja hüvitis 70 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Pärnu Maakohtu 13.11.2025 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi mõlema kostja suhtes rahuldamata,
2-22-19508 alternatiivselt paluvad kostjad saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule teises koosseisus. Kostjad paluvad jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja II vastutab hageja ees ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna asjaõigusseadusest, võlaõigusseadusest või perekonnaseadusest tulenevalt. Praegusel juhul ei saanud hageja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku poolt kostja I kohustuste täitmisel esitada tagasinõuet kostja II vastu kui teise ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastu. VÕS § 69 lg-st 7 ei tulene tagasinõuet juhtudel, kus üks tagatise andjatest ei pidanud tagasinõudega arvestama algse kohustuse tekkimise ajal ja seadus ei näe ka sellisel juhul põhivõlgnikule kui tagatise andjale ette tagasinõuet teise tagatise andja vastu, kui põhivõlgniku vara hiljem võla katteks müüakse. Kuna hageja eriõiguseellasel puudus tagasinõue kostja II vastu, siis ei saanud see tekkida ja kostja õiguslik positsioon sellest tulenevalt ka halveneda, kui hageja omandas ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja. Eeltoodut ei väära ka hageja poolt kunstlikult loodud kuvand väidetavalt kostjate ühisvarasse kuuluvast laenukohustusest. Kostjad on tõendanud, et ka tagatise andjate sisesuhtest ei saa tekkida mingit nõuet kostja II vastu, sest tegemist on kostja I kohustusega, mis oli seotud tema lahusvaraks olnud korteriomandiga. Sellega nõustus eelmenetluses ka maakohus, kuid tegi siiski üllatusliku otsuse, millega on rikkunud selgitamiskohustust, kui nõustus otsuses hageja õigusliku hinnanguga. Maakohus jättis arvestamata kostjate vastuväidete ja tõenditega, et vaid kostjal I oli laenulepingust tulenev kohustus Swedbank AS-i ees ja laen ei olnud võetud perekonna huvides. Isegi kui leida, et laenukohustuse näol võiks olla tegemist kostjate ühisvaral lasuva kohustusega, siis on hageja selliselt muutnud hagi, millele kostjad ka vastu vaidlesid. Maakohus on otsuses märkinud, et kohtu hinnangul on tegemist Swedbank AS ees kostja I kohustustega, mitte kostja I ja kostja II solidaarkohustusega.
4.2.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et asjas ei oma tähtsust, et hageja soetas Rotermanni korteri 2017. aastal hinnaga 40 095 eurot ehk oluliselt alla turuhinna ja teadis, et seda koormab hüpoteek Swedbank AS-i kasuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa nõustuda kostja arvamusega, et kui Rotermanni korter soetati täitemenetluses enampakkumisel alla turuhinna ja hageja teadis, et Rotermanni korterit koormab hüpoteek Swedbank AS-i kasuks, siis on ühishüpoteegiga koormatud korteri soetamine hageja enda äririsk. Täitemenetlust alustati notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks hageja suhtes. Hageja pidi sellega arvestama, kui soetas hüpoteegiga koormatud korteriomandi.
4.3.AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 1 sisu ning mõte ei ole võimaldada selliste hea usu põhimõtte vastaste äritehingute kaudu kasu saamist ja/või hüvitise saamist. Kostjate suhtes on selline kohtupraktika äärmiselt ebaõiglane ja maakohus ei ole asja lahendamisel lähtunud õigluse põhimõttest ega lahendanud asja õigesti.
4.4.Maakohus pole arvestatud kostja I poolt laenulepingu aluselt tasutud makseid Swedbank AS-ile pärast Rotermanni korteriomandi sundmüüki 27.12.2017 kuni 2019. aastani, mis on suurusjärgus 6000 eurot.
4.5.Kostjad on algusest peale olnud seisukohal, et nende vastu esitatud põhinõue on alusetu, mistõttu on põhjendamatu ka viivisenõue. Maakohus on ebaõigesti jätnud kostjate taotlusel viivised vähendamata. Asjaolu, et hageja nõuab viiviseid seaduses sätestatud määras ei välista võimalust vähendada viivist VÕS § 162 alusel, nagu seda taotlesid kostjad.
2-22-19508
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt on tasutud õiges summas riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
6.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas osaliselt menetluse hageja nõuetes viiviste väljamõistmiseks kostja I vastu 34 222,41 eurot ületavas osas ja solidaarselt kostjate I ja II vastu 34 222,41 eurot ületavas osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
7.Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejale, kes on omandanud täitemenetluses kostja I kinnisasja, mis on koormatud ühishüpoteegiga ja kes on täitnud ning kelle kinnisasja arvelt on täidetud Swedbank AS-i hüpoteegiga tagatud nõue kostja vastu, on üle läinud Swedbank AS-i nõue kostja I vastu hageja rahuldatud ulatuses. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal kui kostja I ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldanud kinnisasja omanikul on õigus nõuda tagasi poolt ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldatud osast teise ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult, s.o kostjalt II.
8.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et hageja omandas hüpoteegiga koormatud korteriomandi täitemenetluses enampakkumiselt. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtuga, et asja lahendamisel ei oleks tähtsust sellel, kui hageja on hüpoteegiga korteriomandi omandanud alla turuhinna. Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hagejale on üle läinud hüpoteegiga tagatud kostja I võlausaldajaks olnud Swedbank AS-i nõue kostja I vastu ulatuses, milles hageja on selle täitnud eesmärgiga säilitada kinnisasja omand või milles see on täidetud hageja hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt. Hageja tagasinõuet hüpoteegiga tagatud nõude võlgniku (kostja I) vastu ei ole võimalik rahuldada, kui ei ole tuvastatud, kas sundenampakkumisel soetatud kinnisasja hinda mõjutas kehtima jäänud hüpoteek.
9.AÕS § 349 lg 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Riigikohus on 18.12.2025 lahendis täpsustanud AÕS § 349 lg 3 esimese lause kohaldamist juhul, kui hüpoteegipidaja nõude täitnud kinnisasja omanik on hüpoteegiga koormatud kinnisasja soetanud täitemenetluses (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 11–17).
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 137 kohaselt kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 8. peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kinnisasjale sissenõude pööramisel arestib kohtutäitur TMS § 142 lg 1 kohaselt kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 74 lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti (vt ka TMS § 143 p 4). TMS § 74 lg 5 näeb ette, et kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades
2-22-19508 muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur TMS § 74 lg 6 kohaselt vara väärtuse hinnata eksperdil. TMS § 144 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärget kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. TMS § 144 lg 2 kohaselt arvestatakse eelmärkega või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi hindamisel sissekantud õigustena. TMS § 158 lg 1 kohaselt jäävad kinnisasja sundenampakkumisel püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Nendest sätetest tuleneb, et kinnisasja arestimisel toimuva kinnisasja hindamise käigus peab kohtutäitur välja selgitama, mis on kinnisasja harilik väärtus koos nende kolmandate isikute õigustega, mis jäävad püsima sundenampakkumise korral. Sellisel viisil kinnisasja hindamisel arestimisakti märgitud kinnisasja hind on TMS § 82 lg 1 kohaselt sundenampakkumise alghind. Alghinna märgib kohtutäitur TMS § 84 lg 1 p 3 kohaselt enampakkumise kuulutuses. Enampakkumise käigus tehtud pakkumised, mis alghinda ei kata, on TMS § 89 lg 1 p 1 kohaselt tühised ning need lükkab kohtutäitur tagasi. Eelnevast järeldub, et sundenampakkumisel osalejad, samuti võlgnik ning sissenõudja, peavad arvestama enampakkumise käigus püsima jäävate õiguste mõjuga kinnisasja alghinnale ning seeläbi täitemenetluse tulemile. Teisisõnu peavad kehtiva seaduse kohaselt kõik sellises olukorras pakkumise tegijad ka mõistma, et täitemenetluse tulem on püsima jäävate õiguste väärtuse võrra selle koormatistevabast väärtusest väiksem (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 11).
11.Riigikohus on selgitanud, et hüpoteegi olemasolu iseenesest ei muuda kinnisasja väärtusetuks. Samuti ei määra kinnisasja väärtust ainuüksi hüpoteegisumma suurus. Kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. Kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja arvel. Kinnisasja väärtust mõjutab eelkõige nõue, mida hüpoteek tagab, sest kui seda nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja sundmüüki täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (AÕS § 352 lg 1). Lisaks mõjutab kinnisasja väärtust ka hüpoteek eraldi (tagatavat nõuet arvestamata). Samas saab kinnisasja omanik AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteegi, mis ühtegi nõuet ei taga, enda nimele kandmist või selle kustutamist (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
12.Seega peab sundenampakkumisel ostjana osalev isik arvestama võimalusega, et kui tema pakkumine tunnistatakse parimaks ja ta kinnisasja omandab, võib pärast enampakkumist kehtima jääva hüpoteegi pidaja nõuda hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks koormatud kinnisasja müümist sundenampakkumisel. Sellises olukorras kujuneb enampakkumise käigus kinnisasja hind hüpoteegiga tagatud nõuete tõttu väiksemaks, kui see oleks juhul, kui enampakkumisel müüdaks koormatistest vaba kinnisasi. Kui isik omandab võlgnikule kuulunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja täitemenetluses hüpoteegi tõttu kinnisasja turuväärtusest odavamalt, on ta majanduslikus mõttes seeläbi saanud hüpoteegi eest hüvitise, mis vastab koormamata kinnisasja turuväärtuse ja ostuhinna vahele. Seejuures kannab madalamast müügihinnast tingitud majandusliku kahju võlgnik, kuna temale välja antav täitemenetluse tulemi osa on turuväärtuse ja ostuhinna vahe võrra väiksem (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 13).
13.Olukorras, kus kinnisasja omandaja on saanud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõuete summat arvestades kinnisasja turuväärtusest odavamalt ja hüpoteegiga tagatud nõude algne võlgnik on saanud TMS § 57 ja § 95 lg 2 alusel hüpoteegiga tagatud nõuetele vastava summa võrra väiksema osa tulemist, oleks ebaõiglane, kui hüpoteegipidaja nõue algse võlgniku vastu
2-22-19508 läheks AÕS § 349 lg 3 esimese lause alusel üle kinnisasja omandajale, kes kinnisasja koormama jäänud hüpoteegi alusel sundtäitmise vältimiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldab või kelle omandatud kinnisasi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks täitemenetluses müüakse (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 13).
14.Seaduse eesmärk ei saa olla tulemus, et hüpoteegiga tagatud nõude isiklik võlgnik (hüpoteegiga koormatud kinnisasja eelmine omanik) peaks sellises olukorras hüpoteegiga tagatud nõuete eest vastutama kahekordselt ja et täitemenetluses kinnisasja omandanud isik saaks võlgnikult hüpoteegiga tagatud nõuete eest hüvitist kahekordselt. Selline tulemus ei ole ka kooskõlas täitemenetluses enampakkumise käigus heas usus tegutseva mõistliku kinnisasja omandaja tahtega. Omandaja peab hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandades mõistlikult arvestama sellega, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõudeid ei täideta, peab tema kinnisasja omandi säilitamiseks tasuma nõuded hüpoteegipidajale ning kuna ta omandas kinnisasja nende nõuete summa võrra odavamalt, ei ole tal võimalik AÕS § 349 lg 3 alusel nõuete algse võlgniku käest nende nõuete täitmist nõuda. Sellisele seadusandja eesmärgile viitab ka TMS § 94 lg 1, mis näeb ette, et kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses, samuti VÕS § 173 lg 4, mille kohaselt ei toimu nõude üleminekut seaduse alusel VÕS § 173 lg 3 kohaselt ulatuses, milles kohustus langeb omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p-d 14, 16–17).
15.AÕS § 349 lg-t 3 tuleb olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuete võlgnik ja koormatud kinnisasja omanik on erinevad isikud selle tagajärjel, et viimati nimetatu omandas kinnisasja võlgnikult täitemenetluses toimunud sundenampakkumise käigus, tõlgendada kitsendavalt selliselt, et kinnisasja omandajal on senisest omanikust võlgniku vastu nõuded AÕS § 349 lg 3 alusel üksnes juhul, kui ta tõendab, et sundenampakkumisel kehtima jääv hüpoteek ei mõjutanud kinnisasja hinda enampakkumisel. Eelkõige on sellise erandliku olukorraga tegemist juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuete võlgnik või võlausaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile täitemenetluse ajal kogu teavet hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse kohta või on esitatud teave vale. Sama kehtib nõuete ülemineku kohta VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 14).
16.TMS § 84 lg 1 p-d 3 ja 5 koosmõjus TMS §-ga 26 tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur peab kinnisasja arestimisel välja selgitama sundenampakkumise korral püsima jäävate õiguste väärtuse, sh püsima jäävate hüpoteekidega tagatud nõuete summa, ning need enampakkumise kuulutuses avaldama selliselt, et pakkumisel osalejatel oleks võimalik ebamõistlike raskusteta aru saada, missugune on kinnisasja turuväärtus ilma püsima jäävate õigusteta ning kui palju on enampakkumise alghind püsima jäävate õiguste, sh hüpoteegiga tagatud nõuete tõttu väiksem kinnisasja koormatistevabast väärtusest (vt ka RKTKm 18.04.2017, 3-2-1-19-17, p 16.4). Lisaks peab kohtutäitur enampakkumise teates selgitama, et kinnisasja enampakkumiselt omandaja vastutab enampakkumisel püsima jäävate hüpoteekidega tagatud kohustuste eest (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p-d 15, 16–17).
17.Kui sundenampakkumiselt kinnisasja omandaja pidi kinnisasja eest tasuma hüpoteegiga tagatud nõuete summa võrra väiksema hinna ning siis peab ta arvestama, et tal ei ole AÕS § 349 lg 3 kohast tagasinõuet hüpoteegiga tagatud nõude võlgniku vastu, samuti kui sellises olukorras on võlgnikule jääv tulemiosa hüpoteegiga tagatud nõuete summa võrra väiksem, siis tuleb sundenampakkumise käigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandamise tahteavaldusi tõlgendada selliselt, et need sisaldavad ka omandaja nõusolekut võtta üle
2-22-19508 hüpoteegiga tagatud kohustused VÕS § 175 lg-te 1 ja 2 tähenduses ning võlgnik on sellise kohustuse ülevõtmisega nõustunud. Eeltoodud juhul peab omandaja arvestama enampakkumise kuulutuses avaldatud püsima jäävate hüpoteekidega tagatud nõuete summaga. Arvestada tuleb ka sellega, et AÕS § 346 lg 1 kohaselt on nõuded tagatud üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Samuti ei saa eeldada seda, et omandaja võtaks üle kohustusi suuremas ulatuses, kui täitemenetluses omandatava kinnisasja koormatistevaba väärtus. Seega on kohustuste ülevõtmise ulatuse maksimumpiir kas enampakkumise kuulutuses avaldatud püsima jäävate hüpoteekidega tagatud nõuete summa, hüpoteegisumma või kinnisasja koormatistevaba väärtus müügi ajal sõltuvalt sellest, milline neist on väikseim. Kinnisasja koormatistevaba turuväärtust omandamise hetkel peab vaidluse korral tõendama omandaja (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 16).
18.VÕS § 175 lg 2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kohustuse üleminekuks nõude võlgnikult kinnisasja sundenampakkumiselt omandajale vajalik hüpoteegipidaja nõusolek, mille saamist reguleerivad VÕS § 175 lg-d 3, 5 ja 6. Hüpoteegipidaja nõusolek tuleb seejuures lugeda antuks olukorras, kus ta võtab kinnisasja omandajalt vastu hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks pakutu ning sellest piisab hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Samuti tuleb nõusolek lugeda VÕS § 175 lg 6 teise lause järgi antuks, kui hüpoteegipidajale on kohustuse ülevõtmisest VÕS § 175 lg 6 esimese lause kohaselt teatatud ning möödunud on kolm kuud, mille jooksul ei ole hüpoteegipidaja hüpoteegiga tagatud kohustuse kinnisasja omandajale üleminekuks nõusoleku andmisest keeldunud. Kinnisasja müügi puhul täitemenetluses enampakkumisel peab VÕS § 175 lg 6 esimese lause kohase teate hüpoteegipidajale edastama kohtutäitur (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 17).
19.Kui hüpoteegipidaja keeldub kohustuse üleminekuks nõusoleku andmisest ning nõuab täitmist hüpoteegiga tagatud nõuete seniselt võlgnikult, on viimasel VÕS § 175 lg 4 alusel õigus nõuda kinnisasja omandajalt, et ta täidaks hüpoteegiga tagatud kohustuse või tagaks selle täitmise. Hüpoteegipidaja keeldumise korral hüpoteegiga tagatud kohustuse üleminekuks nõusoleku andmisest tekib olukord, kus hüpoteegiga tagatud nõude algse võlgniku ja kinnisasja sundenampakkumiselt omandanud isiku vahelises suhtes on tagatud nõude eest vastutavaks isikuks kinnisasja omandaja, kuid hüpoteegipidaja võib nõuda täitmist üksnes algselt võlgnikult. Seega, kui hüpoteegipidaja keeldub kohustuse üleminekuks nõusoleku andmisest, nõuab täitmist algselt võlgnikult ja algne võlgnik kohustuse täidab, tekib olukord, kus algne võlgnik kannab AÕS § 349 lg 3 esimese lause eesmärgile vaatamata madalamast müügihinnast tingitud majandusliku kahju, sest tal ei teki ühegi õigusnormi alusel tagasinõuet kinnisasja omandaja vastu. Tegemist on seaduselüngaga. Õiglase tulemuse saavutamiseks tuleb eelkirjeldatud olukorras kohaldada TsÜS § 4 alusel VÕS § 69, kuivõrd algse võlgniku ning kinnisasja sundenampakkumiselt omandanud isiku vaheline õigussuhe on enim võrreldav solidaarvõlgnike vahelise õigussuhtega. Seega kui algne võlgnik täidab kohustuse, läheb talle VÕS § 69 lg 2 analoogia alusel üle nõue kinnisasja omandaja vastu tulenevalt sellest, et nende omavahelises suhtes vastutab kohustuse täitmise eest kinnisasja omandaja. VÕS § 173 lg-st 2 ja § 167 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui nõue läheb seaduse alusel üle, siis eeldatakse, et isik, kellelt nõue üle läks, on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised, sealhulgas hüpoteegid (vt RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652, p 13.2). Seega läheb pandiga tagatud nõue hüpoteegiga tagatud kohustuse täimise korral VÕS § 175 lg 4 ja analoogia korras kohaldatava VÕS § 69 lg 2 alusel üle algsele võlgnikule ning ta võib VÕS § 167 lg 1 teise lause alusel nõuda ka hüpoteegi üleandmist endale (RKTKo 18.12.2025, 2-19-13561, p 17).
2-22-19508
20.Lähtudes eeltoodust on maakohus ebapiisavalt käsitlenud kostja I vastu esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Samuti on maakohus ebapiisalt selgitanud tõendamiskoormist.
21.Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kas maakohus on hageja nõude kostja II vastu rahuldanud seetõttu, et kostja II on koos kostjaga I Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu pooleks, kes vastutas ühiselt koos kostjaga I Swedbank AS ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest või on hageja nõue siiski rahuldatud tagasinõudena tagatise andjate omavahelisest suhtest tulenevalt teise asjaõigusliku tagatise andja vastu. Kuidas maakohus on tuvastanud tagatise andjate (s.o kostja I ja kostja II) omavahelises suhtes kohustuste täitmise kokkuleppe ja selle kokkuleppe kohustuse tekkimise aja seisuga, ei ole jälgitav.
22.VÕS § 69 lg-st 7 ei tulene tagasinõuet juhtudel, kus üks tagatise andjatest ei pidanud tagasinõudega arvestama algse kohustuse tekkimise ajal. Määrav on tagatise andjate omavaheline suhe kohustuse tekkimise ajal. Kui hageja eriõiguseellasel (kostjal I) puudus tagasinõue kostja II vastu, siis ei saa seda olla ka hagejal. Seadus ei näe põhivõlgnikule kui tagatise andjale ette tagasinõuet teise tagatise andja vastu, kui põhivõlgniku vara hiljem võla katteks müüakse (RKTKo 03.04.2024, 2-22-2918, p-d 11.1–11.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Olukorras, kus maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludel võtsid kostja I ja kostja II laenulepinguga ühisvarasse kohustuse, mida nad on kohustatud tagastama ühiselt ja ühisvara arvelt, ei ole jälgitav, kuidas abikaasade omavahelises suhtes sõlmitud kokkulepetest ühisvara suhtes saaks üks abikaasa VÕS § 69 lg 1–2 alusel arvestada tagasinõudega teise abikaasa poolt.
23.Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on ebapiisavalt käsitlenud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Samuti on maakohus ebapiisavalt selgitanud tõendamiskoormist.
24.Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjast nähtuvalt võivad pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
25.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega nõude aluseks olevaid asjaolusid ning anda võimalus esitada uusi tõendeid.
2-22-19508
26.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1). Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). TsMS § 646 alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuse faktilist ja tõenduslikku külge. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2). Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtul ei ole pädevust korraldada maakohtu tööd, mistõttu ei saa ringkonnakohus määrata maakohtu kohtukoosseisu asja uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus
27.Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
28.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.