Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.. Kohus on pooltele varasemalt selgitanud, et menetleb käesolevat asja elatise muutmise hagina. Jõustunud kohtuotsus on § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti See tähendab, et üldjuhul välistab kohtuotsus või kohtumäärus (sh määrus kompromissi kinnitamise kohta) samas asjas kohtusse pöördumise. Vastavalt TsMS § 457 lg 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kuna varasemas tsiviilasjas (2-19-3082) on elatis juba välja mõistetud, on kohus seal tuvastanud ülalpidamiskohustuse olemasolu ja selle andmise viisi (rahaline elatis). Kohus on seisukohal, et hageja peab tõendama asjaolusid, mis tingivad elatise suurendamise (PKS § 101, § 102 lg 3), kuid ta ei pea uuesti tõendama juba varasemas elatise menetluses tuvastatud asjaolu, et vanem elab lapsest lahus, kui vastaspool ei ole esitanud väidet asjaolude muutumise kohta selles osas. Praeguse vaidluse esemeks on üksnes muutunud asjaolud ja neid muutusi peab tõendama see, kes konkreetsele muutusele tugineb. Vastuväidete tõendamiskoormis on kostjal. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). TsMS § 459 lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (hageja on kostja alaealine laps). 04.11.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-3082 on määratud, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.09.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et kokku lepitud elatis ei kata lapse igapäevaseid vajadusi. Eestis on tõusnud maksud, mis mõjutavad lapse heaolu. Hageja soovib elatise välja mõistmist igakordses miinimummääras. Kohtu hinnangul on hageja põhjendanud ja tõendanud, et pärast elatise kompromissi sõlmimist 2020. aastal on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Muutunud asjaoluks on see, et lapse vajadused on kasvanud ja tasutav elatis ei kata

lapse vajadusi. Hageja on toonud välja, et lapse igakuised vajadused moodustavad kokku 1 158 eurot. Eluasemekulud on 160 eurot kuus, toidukulud 313 eurot, transpordikulud 22 eurot ning sidekulud 20 eurot. Tervishoiule kulub keskmiselt 17 eurot ja hügieenitarvetele 15 eurot kuus. Lapse koolikohustuste täitmisega seotud kulud on 25 eurot ning riietele ja jalanõudele kulub 70 eurot kuus. Muud vältimatud püsikulud, sealhulgas huviringidega seotud kulud, moodustavad 346 eurot. Lisaks on lapse vaba aja kulud hinnanguliselt 100 eurot ning taskuraha 20 eurot kuus. Eestis on tõusnud maksud.

Kuna TsMS § 459 lg 1 p 1 eeldab elatise muutmiseks võrdlust varasema lahendi aluseks olnud asjaoludega, siis olukorras, kus varasemaks lahendiks on kompromiss (TsMS § 430), milles pooled on teinud vastastikuseid järeleandmisi ilma faktilisi asjaolusid, s.o lapse ülalpidamisvajadust ja vanemate varalist seisu detailselt fikseerimata, tuleb uue hagi menetlemisel lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramise üldistest alustest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida üldjuhul tasutakse perioodiliste rahaliste maksetega. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatis tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13). Kohus on pooltele selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras (dtl 11 jj), soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Riigikohtu praktika kohaselt (13. juuni 2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691 p 13. jj) PKS § 101 lg-t 6 tuleb sätte eesmärke arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kohus on tuvastanud omal algatusel, et lapse suhtlemine vanemaga on reguleeritud kohtulahendiga (tsiviilasjas 2-24-5274, 25.03.2025 kohtumäärus), mille kohaselt laps L. J. on paarisnädala nädalavahetustel kuus isaga K. J.ga selliselt, et ühel paarisnädala nädalavahetusel on laps isaga reedest kella 15.00-st kuni pühapäevani

kella 18.00-ni ja teisel paarisnädala nädalavahetusel isaga pühapäeval vahemikus kell 15.00-18.00 ning niimoodi vaheldumisi. Laps veedab isaga aega ka jõulupühadel ja aastavahetusel. Kohtumäärus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Eeltoodust tulenevalt lasub kostjal kohustus tõendada lapsega koos veedetavat aega, kui see on erinev kohtulahendiga määratust. Kostja on vastuväitena avaldanud, et hageja viibib temaga ca 10 ööpäeva kuus (dtl 23). Kohus on kostjale varasemalt selgitanud, et PKS § 101 lg 5-7 on kostja vastuväited, mida kostja peab tõendama, kostja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Kostja on avaldanud, et laps soovib temaga veeta rohkem aega ning ta soovib esitada avalduse suhtluskorra muutmiseks. Kohus jääb ka varasemalt esitatud selgituse juurde suhtluskorra muutmise avalduse osas, et avaldus ei muuda käesolevas asjas esitatud elatise nõude menetlemist, mis on esitatud edasiulatuvalt perioodi eest alates 03.09.2025, kui menetluses on tuvastatud, et käesolevalt ei viibi laps isaga üle 7 päeva kuus.

Kostja on avaldanud, et ta on lapsele avanud koolifondi ja ostnud riideid. PKS § 100 lg 1 järgi täidetakse ülalpidamiskohustust perioodilise raha maksmisega (erandjuhtudel muul viisil) ning selle arvel peab vanem, kelle juures laps elab, katma lapse igapäevased esmavajadused. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel on kokkulepe muul viisil elatise andmise osas, s.o et kostja poolt avatud koolifond ja ostetud riided arvestatakse tasutavast elatisest maha. Hageja on kohtule avaldanud, et lapsetoetus summas 80 eurot laekub hageja seadusliku esindaja kontole. Kohus on tuvastanud, et laps viibib kostjaga vähem kui 7 päeva kuus. Hageja seaduslik esindaja ei saa lasterikka pere toetust. Kohus on Rahvastikuregistrist tuvastanud, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Eeltoodust on tuvastatud, et PKS § 101 kohaseid mahaarvamisi miinimumelatisest ei ole võimalik teha ning pooltel ei ole kokkulepet muul viisil elatise maksmise osas. Kostja on avaldanud menetluses PKS § 102 lg 2 vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt on ta töötu ja haige, samuti tegeleb tööotsimisega. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps. Kohus on tuvastanud, et kostjal ei ole teist last. Kostja ei ole esitanud väidet, ega tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu. Töötukassast tehtud väljamaksed ei tõenda kostja töövõimetust. Eeltoodust tulenevalt ei ole elatise summa määramisel võimalik arvestada kostja PKS § 102 lg 2 vastuväitega. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus muudab tsiviilasjas 2-19-3082

092,06 eurot.

Alates 01.04.2026 on kehtiv elatise miinimummäär 318,62 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 1. aprillist 2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXX) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette E. C. pangakontole EEXXX. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.