Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud juhul, kui hagile ei vastata tähtaegselt, rahuldada hagi tagaseljaotsusega (dtl 212). Täisteenusliisingu AS (hageja) esitas 02.02.2026 Harju Maakohtule hagi Xxxx OÜ ja K H (kostja I) vastu võla nõudes. Harju Maakohtu 05.02.2026 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses märgitud puudused. Hageja esitas 19.02.2026 uue hagiavalduse ning märkis Xxxx OÜ asemel kostjana OÜ Xxxx (kostja II). 24.03.2026 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Kohus võttis hagiavalduse 27.03.2026 kohtumäärusega menetlusse. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale I kätte toimetatud 31.03.2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja I tähtaeg hagile vastamiseks oli 20.04.2026. Kostja I hagiavaldusele vastanud ei ole. Harju Maakohtu 29.04.2026 kohtumäärusega jättis kohus Täisteenusliisingu AS-i hagi OÜ Xxxx vastu võla nõudes läbi vaatamata. Kohus märkis, et menetlus tsiviilasjas nr 2-26-2534 jätkub Täisteenusliisingu AS-i nõudes K H vastu. Kuna K H hagile ei vastanud, lahendab kohus vastavalt hageja taotlusele asja K H osas tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi K H vastu. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb hageja ja K H vahel sõlmitud käenduslepingutest nr XXXX, XXXX, XXXX ja kasutusrendilepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel K H kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on hagimaterjalidega.

K Hle kätte toimetatud

koos

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulud summas 845 eurot (ei sisalda käibemaksu) (dtl 179).

Harju Maakohus võttis 27.03.2026 kohtumäärusega menetlusse hageja hagiavalduse K H ja OÜ Xxxx vastu tsiviilasja hinnaga 25 848,47 eurot. Eelnimetatud hagi hinnale vastas riigilõiv summas 1400 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus on 29.04.2026 kohtumäärusega jätnud hageja hagiavalduse OÜ Xxxx vastu läbi vaatamata ning märkinud, et menetlus tsiviilasjas 2-26-2534 jätkub hageja nõudes K H vastu. Hageja nõue K H vastu on põhivõlgnevus 11 737,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1181,57 eurot ja viivis põhisummalt 11 737,76 eurot alates 19.02.2026 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnimetatud nõudest tulenevale hagi hinnale 14 110,71 eurot (11 737,76 + 1181,57 + 1191,38) vastab riigilõiv summas 910 eurot ja kohus mõistab riigilõivu summas 910 eurot K Hlt hageja kasuks välja. Hageja lepingulise esindaja kulu on 845 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 179): alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – kokku 5 tundi. Kokkulepitud 1 töötunni hind oli 169 eurot ehk õigusabikulud on kokku 845 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi põhjendatud. Seega mõistab kohus K Hlt välja hageja õigusabikulu summas 500 eurot (5 x 100). Kokku tuleb K Hl hagejale hüvitada menetluskuludena 1410 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja 500 eurot hageja lepingulise esindaja kulu. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.