Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 22.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16243 V. S.lt välja igakuise elatise alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 2017. aasta elatise alammäär on 235,00 eurot ja 2018. aasta elatise alammäär on 250,00 eurot) K. E. A. kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 30.10.2017 kuni K. E. A. täisealiseks saamiseni; elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, kuid ei ole vähem kui 250,00 eurot kuus; elatis tuleb tasuda E. A. kontole nr EEXXX, selgitusega „elatis K. E. A.“ (dtl 328-330). Kostja 05.08.2025 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 22.03.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-1716243 alusel algatas kohtutäitur E. V. täiteasja nr 022/2025/4258 ja esitas hagejale 05.08.2025 täitmisteate, mille hageja on kätte saanud. Täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku 01.08.2024 - 31.07.2025 eest 3504 eurot ja igakuine elatis summas 292 eurot alates 30.10.2017 kuni 12.09.2035. Ajavahemikul 2019–2025 teinud hageja regulaarselt makseid lapse ema E. A. ja lapse K. A. pangakontodele. Kõik maksed on tehtud elatise või lapse ülalpidamise eesmärgil, mida kinnitavad pangaväljavõtted: - konto EEXXX (LHV Pank) – eraisiku konto maksed lapse ema kontole; - konto EEXXX (Aktiv Kinnisvara OÜ) – ettevõtte konto maksed lapse ema ja lapse kontodele. Makse selgitused sisaldavad märksõnu nagu „elatis“, „K.i raha“, „lasteaed“, „toiduraha“, „trenn“, „issi kingitus“, mis kõik kajastavad lapse vajaduste katmist. Täiteasjas 022/2025/4258 on kohtutäitur E. V. alustanud sissenõuet 05.08.2025 summas 3504 eurot + 549 eurot täitekulud, tuginedes 2018. a kohtulahendile. Kuid need nõuded on kattuvad juba tasutud elatistega. Hageja palub kohtul arvestada, et nõue on täidetud vähemalt selles ulatuses, milles maksed on dokumentaalselt tõendatud. Elatis ei laekunud perioodil 08.2024–10.2025, kuna toimus lahkuminek ja arusaamatused elukoha ning lapse hoolduse osas. 2024 augustist alates takistas laste ema lastega suhtlemist, mis mõjutas ka ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ema keeldus läbipaistvast suhtlusest elatise kasutamise kohta. Täiturisse pöörduti ilma hagejaga eelnevalt suhtlemata, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Elatis ei jäänud tasumata tahtlikult, vaid olukorrast tulenevalt, kus kostja katkestas kontakti ja tõkestas suhtlust. Lapsega koos veedetud reisid ei asenda elatist, kuid on lapse reaalse ülalpidamise osa. Hageja on kandnud lapse ülalpidamiskulusid reisidel, pakkunud lapsele toitlustust, majutust ja tegevusi, teinud lapsele oste, pakkunud lapsele turvalist keskkonda ja kvaliteetaega. Kostja ei too esile, et laps on märkimisväärsel perioodil viibinud hageja juures, mis on samuti ülalpidamiskohustuse täitmine. Ülalpidamiskohustus ei tähenda seda, kes kui palju riideid ostab, vaid lapse kogukulude katmist. Ebaregulaarne riiete ostmine ei seleta elatise küsimust ega muuda kohtuotsuse olemust.

Hageja on osalenud kostja ülalpidamises ka perioodil alates 2024. augustist kuni käesoleva hetkeni. Vastab tõele, et ülalpidamises osalemine antud perioodil ei kajastu terves ulatuses kostja konto väljatrükis. Hageja on 20.10.2025 menetlusdokumendis kohtule esitanud pangakontode väljatrükid, millest nähtub, et ta on osalenud kostja ülalpidamises ka kostja mainitud perioodil. Menetlusdokumendi lisadest nähtub, et hageja on oma isiklikult pangakontolt nr EEXXX (LHV pank) kandnud kokku 220 eurot kostjale ja kostja seaduslikule esindajale (kostja ema). Lisaks on hageja esitanud sama menetlusdokumendi lisana Partnerkaardi ja Partner-kinkekaartide väljatrüki. Hageja soovib väljatrükiga tõendada, et on perioodil 03.01.2019 kuni 09.10.2025 teinud kulutusi, mis on eelkõige kostja või ja osaliselt kostja ema kasuks summas 17 791,46 eurot. Suurem osa väljatrükis toodud ostudest on tehtud kostja vajaduste katteks. Hageja leiab, et tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks. Kohtutäitur nõuab hagejalt 09.09.2025 seisuga 4725.93 euro tasumist. Kostja vastuväited Kostja vastuses hagile nõuet ei tunnista. Kostja selgitas, et esitas 2025. a augustis kohtutäiturile avalduse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi 01.08.2024-31.07.2025 eest, kuna hageja ei ole elatist tasunud alates 2024 augustist. Perioodil 2024 august kuni tänaseni on hageja väljavõttes näha, et elatist lapsele laekunud ei ole. Augustis 2025 tegi kostja ema kohtutäiturile avalduse ja pidi samuti ära tõestama kohtutäiturile nõude tegemiseks oma konto väljavõtte. Hageja toob välja, et on viinud lapsed reisile. See on eralõbu lapse hüvanguks. Samuti lapsele saadetud taskuraha ei ole elatis. Kostja ema ja hageja vahel puudub igasugune kohtuväline kokkulepe, et elatis läheb isa ja lapse reiside peale. Hageja on korduvalt keeldunud lapsele maksmast elatist, arvates, et kostja ema kulutab selle endale; tsiteerides hagejat „enne teen rahast lõkke, kui sulle saadan“. Hageja on pannud lapsed laste emaga kooskõlastamata trenni, mida hageja tasub, kuid lapsed, hageja muude huvide tõttu nendesse trennidesse korrapäraselt ei jõua. Samuti pani hageja lapse Viljandis olevasse eelkooli, laps käis vaid mõned üksikud korrad kohal. Rutiini hageja pole võimeline lapsele looma, seega tema huviringide kulutused on tühised ja asjakohatud. Kostja ema on katnud kõik kulutused, kooli asjad, riided, jalanõud, elukohakulud, söögid, transpordi, huviringid, mis teeb kostja ema kulud kahe ülalpeetava suhtes kordades suuremaks kui hagejal üksi elades. Hageja toob punktis 1.2 välja, et on elatist saatnud 220 eurot. Kostja emal ja hagejal on kaks last K. E. A. ja K. E. A.. Kellele on saadetud 220 eurot, ei ole selge. Kohus on hagejale elatise väljamõistnud ja elatise selgitus peaks tulema koos nimega kellele elatis mõeldud on. K. E. A. suhtes ei ole elatis küll kohtu poolt väljamõistetud, kuid hageja ei tasu ka vabatahtlikult nooremale lapsele korrapäraselt või sisuliselt üldse põhivajaduste katteks rahalist tuge. Hageja partnerkaardi väljavõtted on alusetud ja petlikud. Kostja ema pole peale lahkuminekut alates 2024. aasta augustist hageja partnerkaarti kohe kindlasti kasutanud. Hageja endale tehtud kulutused ei kuulu arutellu ega laste arvelt mahaarvestamisele. Kohtuotsuse põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1) iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 27.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25; 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr

32-1-49-10). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti (käesoleval juhul kohtuotsust) ei täidetaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. II Pooled ei vaidle järgmise üle: -Harju Maakohtu 22.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16243 mõisteti hagejalt välja igakuine elatis alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 2017. a elatise alammäär on 235,00 eurot ja 2018. a elatise alammäär on 250,00 eurot) K. E. A. kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 30.10.2017 kuni K. E. A. täisealiseks saamiseni; elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, kuid ei ole vähem kui 250,00 eurot kuus; -Harju Maakohtu 22.03.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-16243 kohaselt, elatis tuleb tasuda E. A. kontole nr EEXXX, selgitusega „elatis K. E. A.“; -kostja 05.08.2025 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 22.03.2018 otsuse tsiviilasjas nr 21716243 alusel algatas kohtutäitur E. V. täiteasja nr 022/2025/4258 ja esitas hagejale 05.08.2025 täitmisteate, mille hageja on kätte saanud; -täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku 01.08.2024 31.07.2025 eest 3504 eurot ja igakuine elatis summas 292 eurot alates 30.10.2017 kuni 12.09.2035; -kohtutäituri 13.11.2025 hagejale esitatud teabe kohaselt on täitemenetluses võlgnevus 5052,82 eurot (sh kohtutäituri tasu); -perioodil 01.08.2024 - 31.07.2025 ei ole hageja kostjale elatist tasunud E. A. kontole selgitusega „elatis K. E. A.“. III Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on alates 01.08.2024 kostjale ülalpidamist andnud ja kui on andnud, kas siis tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 022/2025/4258 lubamatuks tunnistada. Hageja hinnangul on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et ta on alates 01.08.2024 osalenud lapse kasvatuses ning täitnud oma ülalpidamiskohustust otse lapsele, nt käis lapsega reisimas Soomes ja Inglismaal, ostis lapsele riideid ja süüa, maksis huviringide eest, transportis last. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole elatist tasunud alates 2024. aasta augustist. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 22.04.2024.a lahend tsiviilasjas nr 2-22-3718/21 p 12).

Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et sissenõudjal tema vastu nõuet ei ole ning et sundtäitmine seetõttu alusetu. Harju Maakohtu 22.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16243 on jõustunud. Kohtuotsusest tulenev nõue ei ole rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Täiteasjas nr 022/2025/4258 on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, seega ei saa hageja TMS § 221 lg 11 kohaselt esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Täitmisteate kohaselt kuulub hageja poolt täitmisele elatise võlgnevus ajavahemiku 01.08.2024 31.07.2025 eest ja igakuine elatis summas 292 eurot kuni 12.09.2035. Hageja on 14.10.2025 menetlusdokumendi lisana esitanud hageja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et hageja on 20.05.2025 teinud E. A. pangakontole makse 20 eurot selgitusega „söögiraha“; 22.05.2025 on teinud makse 150 eurot selgitusega „K.i raha“ ja 14.09.2025 kostja pangakontole makse 50 eurot selgitusega „issi taskuraha“. Hageja on 14.10.2025 menetlusdokumendi lisana esitanud Aktiv kinnisvara OÜ pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu alates 01.08.2024 kostja ema pangakontole tehtud elatisemakseid. Viimane makse 25 eurot on E. A.le tehtud 22.04.2024 selgitusega „ülekanne“. Hageja on 14.10.2025 menetlusdokumendi lisana esitanud partnerkaardi väljavõtte, millest nähtuvad alates 03.01.2019 tehtud maksed TKM Gruppi kuuluvates kauplustes ja perioodil 01.08.2024 - 09.10.2025 tehtud maksed kauplustes Keila Selver, Kärberi Selver, Mustakivi Selver, Laulasmaa Selver, Centrumi Selver, Laagri Selver, Järve Selver. Harju Maakohtu 22.03.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-16243 kohaselt tuleb elatis tasuda E. A. kontole nr EEXXX, selgitusega „elatis K. E. A.“. Seega on hagejal võimalik elatist tasuda muul viisil, kui kostja ema pangakontole, ainult kokkuleppel kostja emaga. Käeolevas menetluses ei ole tõendatud, et hageja ja kostja ema on kostjale elatise maksmises kokku leppinud teisiti kui raha maksmisega kostja ema pangakontole. Kohtu hinnangul saab lugeda elatiseks 22.05.2025 tehtud makse 150.00 eurot selgitusega „K.i raha“. 20.05.2025 makse 20 eurot selgitusega „söögiraha“ puhul ei ole tõendatud, et see makse on tehtud kokkuleppel kostja emaga kostja elatiseks, samuti ei saa lugeda elatiseks 14.09.2025 kostja pangakontole makstud 50 eurot taskuraha. Selveri kauplustes tehtud ostude puhul ei ole tõendatud, et need on tehtud kokkuleppel kostja emaga kostja elatise katteks. Hageja on 11.12.2025 esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et elatis ei laekunud perioodil 2024 august –2025 oktoober, kuna toimus lahkuminek ja arusaamatused elukoha ning lapse hoolduse osas. Seega on hageja kinnitanud, et ta ei ole elatisemakseid kostja ema pangakontole teinud. Kohus märgib, et elatis on välja mõistetud kohtuotsusega ja lapsevanemate võimalikud erimeelsused ei tühista kohtuotsuse täitmise kohustust. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et V. S. hagi K. E. A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2025/4258 on 150.00 euro ulatuses põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tunnistab täiteasjas nr 022/2025/4258 sundtäitmise 150.00 euro osas lubamatuks. IV TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 191 lg 4 alusel kohaldatakse TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud määrustele, millega mõistetakse menetlusosaliselt välja menetluskulud riigituludesse, ja nende peale määruskaebuse esitamisele, käesoleva seadustiku §-s 179 sätestatut. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. V Harju Maakohtu 12.12.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-16502 on määratud hagejale riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu jätab kohus hagejale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. VI Harju Maakohtu 10.11.2025 määrusega on rahuldatud hageja menetlusabi taotlus ja vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 560.00 eurot. Hagi hind on 4725.93 eurot. Kohus rahuldas hagi 150.00 euro ulatuses, s.o 3,17% ulatuses hagihinnast. Kohus jätab riigilõivu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja kanda. Seega jätab kohus riigilõivust 3,17% Eesti Vabariigi kanda ja 96,83% hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduselt tasumata riigilõivust, s.o 560.00 eurost, 96.83%, s.o 542.25 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Makseinfo riigilõivu tasumiseks on määruse lisas. Tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VII TsMS § 179 lg 4 alusel riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 179 lg-st 6 tulenevalt võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei olnud kostjal lepingulist esindajat ega ole tekkinud menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.