lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-5084/7

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-5084/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
675
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

24.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-5084

Tsiviilasi

X-i avaldus Y vastu alaealise lapsega W-iga suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.03.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X-i

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja (lapse isa, määruskaebuse esitaja) X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 06.03.2026 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.10.20262-25-130932/16Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 13.10.20262-26-7415/16Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 13.10.20262-26-17452/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 13.10.20262-26-10616/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 13.10.20262-26-18970/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-17996/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja, isa) esitas Harju Maakohtule 05.03.2026 avalduse Y (ema) vastu alaealise lapsega W-iga (laps) suhtluskorra määramiseks. Avalduse taotlusena palub avaldaja võtta lapse hooldusõigust puudutav asi uuesti arutamisele, sest senises menetluses esines olulisi puudusi, mis võisid mõjutada kohtu otsustuse kujunemist ega teeninud lapse parimaid huve.
2.Maakohus tegi 06.03.2026 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja otsustas selle avaldajale tagastada. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.
2.1.Tsiviilasjas nr 2-22-13007 on 02.07.2024 määratud lapsega suhtlemise kord ja lõpetatud osaliselt vanemate ühine hooldusõigus (varasem menetlus). Kohus saaks varasema menetluse lahendit TsMS § 480 lg 1 ls 2 kohaselt muuta, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Tegu peab olema asjaolude või olukorraga, mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud olemas või ei saanud kohus nendega arvestada (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794/104, p 21).
2.2.Avaldaja ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest saaks nende tõendatuse korral järeldada, et varasema menetluse lahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et lapse huvides on vajalik kehtivat suhtluskorda või hooldusõiguse küsimusi muuta. Avaldus on seetõttu perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses. Avaldaja ei märkinud, millises ulatuses ja kuidas ta soovib varasema määruse muutmist.
3.Avaldaja esitas 08.03.2026 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avaldust menetleda. Avaldaja tugineb jätkuvalt väitele, et varasemas samasisulises menetluses tehti vigu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Avaldaja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
5.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.1.Asjakohane on maakohtu põhjendus, et lapsega suhtlemise korda ja hooldusõigust reguleeriva kohtulahendiga juba lahendatud õigusvaidluse uus avamine eeldab asjaolude või õigusliku olukorra olulist muutust, mida käesoleval juhul avaldusest ega määruskaebusest ei nähtu. Maakohus kohaldas TsMS § 480 lg 1 ls 2 ja § 371 lg 2 p 1 õigesti. Praeguse avalduse esitamise ajaks ei ole varasema menetluse lõpplahendist möödunud nii palju aega, et kohus peaks kaaluma lapse vahepealsest kasvamisest tingitud vajadust suhtluskorda muuta.
5.2.Varasema menetluse lõpplahendi võimalikule ebaõigsusele sai avaldaja tugineda selle peale määruskaebust esitades. Seda võimalust avaldaja kasutas, aga hiljem loobus kaebusest. Lapse ega ka kummagi vanema huvides ei ole ühe menetluse asemel mitmekordne kohtuvaidlus olukorras, kus kohus on lapsega seotud küsimused korra juba lahendanud. Kehtiva menetlusõiguse mõte ei ole anda samasisuliste avalduste korduva esitamise kaudu võimalus vältida kohtulahendi vaidlustamiseks ette nähtud korda ja tähtaegu. Neil kaalutlustel pole asjakohased avaldaja väited varasema menetluse vigade kohta.
6.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kaebemenetluses polnud teisi osalisi peale avaldaja, st kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5, § 696 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.10.20262-26-21737/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.10.20262-26-4526/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja