Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik P.B (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes N.G (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P.B maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja P.B (isikukood XXX) pankrot 21. september 2026 kell 13.50 ja algatada kohustusest vabastamise menetlus.
3.Nimetada P.B pankrotihalduriks N.G (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht XXX, tel XXX, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr XX, välja antud 22.06.2004).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober 2026 kell 11.35. Koosolek toimub Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, saal nr 6, asukohaga Kuninga 22, Pärnu ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada P.B ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja 14. oktoober 2026 kell 11.30.
6.Kohus hoiatab P.B , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 30. septembril 2027.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXX).
13.Mõista võlgnikult P.B välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXX).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
ASJAOLUD
1.P.B (avaldaja või võlgnik) esitas 24.07.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt läks võlgnik pärast kooli lõpetamist kohe tööle, kuid sissetulek oli alguses nii väike, et sellest ei jätkunud isegi igapäevasteks toidukuludeks. Seetõttu otsustas võtta oma esimese kiirlaenu. Hiljem hakkas laenu võtma ka elukaaslase mõjutusel, kel olid rahalised raskused ja vajas seetõttu pidevalt võlgniku abi. Võlgnik võttis elukaaslase toetamiseks korduvalt laenu. Aja jooksul hakkas laene võtma ka enda igapäevakulutuste katteks. Püüdis makseraskusi ületada laene refinantseerides, kuid võttis seejärel taas uusi laene juurde. Esialgu olid laenusummad väikesed, aja jooksul suurenesid märkimisväärselt. Täitis lepingulisi kohustusi mitu aastat, kuni jõudis olukorda, kus sissetulek oli väiksem, kui igakuised laenumaksed, tekkisid makseraskused ja esimesed võlad jõudsid kohtutäituri menetlusse.
2.Kohus võttis P.B maksejõuetusavalduse 19.08.2026 menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks N.G keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad.
3.Usaldusisik esitas 17.09.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatu kohaselt on võlgniku sissetuleku suurus hetkel keskmiselt 838 eurot. Kuni augustini 2026 sai ka osalise töövõime toetust kuni 395 eurot kuus, plaanib uuesti töövõimetoetuse taotlemist. Võlgnikul igasugune vara puudub, arvelduskonto jääk oli 0,68 eurot, mis võib olla muutunud, kuna võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud. Sissetulekud on laekunud ema arvelduskontole ning on need saanud emalt kätte sularahas. Kohustusi on usaldusisik tuvastanud kuue võlausaldaja ees kogusummas maksimaalselt 61 487,60 eurot. B2 Impact OÜ on viiest lepingust kolme puhul esitanud nõude ja samas teinud ka VTL vastava ümberarvestuse (alternatiivnõude) ning ühe lepingu puhul on esitanud nõude ainult ümberarvestatud kujul ning alternatiivselt on võlgniku kohustused kokku 43667,20 eurot.
4.Võlgnik on usaldusisikule teatanud: -Talle ei kuulu praegu, ega ole ka viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisasju, transpordivahendeid ega äriühingute osalusi. - Talle kuulus aastatel 2022-2023 BMW e46, kuid müüs selle maha. - Talle kuulub vaid mobiiltelefon, mille sai kinke teel. - Tema nimel on sõlmitud Tele 2 Eesti mobiilside leping, igakuine makse ca 12€. Võlgnevusi ei ole. - Ta elab üürikorteris. Üürileping on õe nimel ja kõik korteris olevad asjad kuuluvad kas üürileandjale või õele. Algul elas seal koos õega, kellega jagas makseid. Korteriga seotud kulud on suveperioodil 400-450€ ja talvel kuni 600€ ( ür 300€, elekter ca 200€ (elektriküte koos puuküttega) ja kommunaalid 80€). - Järelmaksuga on Elisa Eesti AS.ist soetanud kõrvaklapid, igakuine makse on 3,03 € (maksta veel 33,30€). Ostuhind oli ca 100€ ja praeguseks on kõrvaklapid juba katki. - Ta töötab X OÜ-s töölepingu alusel. Autod on firma omad. Tööaeg on kl. 7-19 või kl. 19-7 ja töökoht on Pärnus. Palk laekub ema kontole. Tegelikult saab ainult osa palka ülekandega kontole, ülejäänud tuleb sularahas, kuid see on korralikult deklareeritud. Ta nõustus usaldusisiku selgitusega, et palk peab hakkama laekuma tema enda kontole ning lisaks lubas hakata edaspidi esitama igakuiselt palgatõendeid. - Tal oli pensioni II samba konto, kuid võttis selle välja ja ostis üürikorterisse pelletikatla. - Usaldusisikule on täiendavalt selgitanud, et esimese laenu võttis 2020-l aastal, et alustada iseseisvat elu. Pangakonto väljavõtet temalt ei küsitud. Maksejõuetuks muutus ta enda arvates septembris 2024, kui tervis halvenes ja ta ei saanud enam tööl käia. Maksejõuetuse põhjuseks peab liiga suurt laenumahtu ja tervise halvenemist.
- Tervise osas on ta teatanud, et tal oli määratud osaline töövõime vähenemine seoses vaimse tervise ja liikumishäirega. Kuna nüüd sai tähtaeg täis ja augustis lõppes ka TVT, siis hakkab tegelema uuesti töövõime vähenemise ja TVT määramisega. Selleks on vaja kõigepealt saada perearstilt saatekiri ortopeedile. Istuvat tööd saab teha, aga püstijalatöö on tema jaoks raske. Küll on aga praegune taksojuhi töö vaimselt kurnav, kuna kliendid on nii erinevad, Lisaks on probleem selles, et Töötukassa poolt enam kogemusnõustaja teenuse eest ei maksta ja ta peab hakkama käima eravisiitidel, hinnaga 95€/kord. Ravimeid hetkel pole, sest arst pole neid välja kirjutanud.
5.Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: - Rahvastikuregistri andmetel on P.B kehtiva elukohana alates 30.03.2022 registreeritud XXX. Tema tegelik elukoht on lisa-aadressina registreeritud XXX. Perekonnaseisult on ta vallaline. Tal ei ole ülalpeetavaid. - Vararegistrites (kinnistusraamat, äriregister, transpordiamet) võlgniku nimele praegu mingit vara registreeritud ei ole. -Varasemalt on tema nimele olnud registreeritud 2 sõidukit: 1) sõiduauto Audi A4, registrimärk XXX, 1996vl. Omandas sõiduki 29.11.2021 ja võõrandas 23.01.2022 L.K’ile. 2) sõiduauto BMW 320D, registrimärk XXX, 2001vl. Omandas sõiduki 09.05.2023 ja võõrandas 19.07.2023 J.U’le. Sõiduk on praeguseks veel 8 korda edasi võõrandatud. -Viimase 5 aasta jooksul on võlgnikul olnud kontod Swedbank AS-is, LHV Pank AS-is ja Coop Pank AS-is. LHV Pank AS kontol on sel perioodil vaid 4 kannet. Coop Pank AS kontot on ta perioodil 01.09.2021-31.01.2024 (konto sulgemine) kasutanud peamiselt kaardimakseteks. Rahalised vahendid kontole on ta kandnud ise oma Swedbanki kontolt või on kande teinud teised eraisikud. Swedbank AS kontole on kuni 02.10.2024 laekunud töötasu ja kuni novembrini 2024 töötutoetus. Pärast seda on kontole laekunud raha eraisikute (sh õe ja ema) ülekannetest. Septembris 2021 oli võlgniku töötasu 1 157€, laenumakseid tasuti kokku 450 €. Septembris 2022 oli võlgniku töötasu 971€, Laenumakseid tasuti kokku 657 €, uusi laene laekus 410 €. Septembris 2023 oli võlgniku töötasu 1 233€, Laenumakseid tasuti kokku 922 €, uusi laene laekus 202 €. Septembris 2024 oli võlgniku töötasu 1 330€, Laenumakseid tasuti kokku 1 104 €, uusi laene laekus 4 138 €. Septembris 2021 laekus tema kontole II samba osakute raha kokku 1220 €, mis on suuremas osas kantud ühe eraisiku kontole.
6.Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksustatav tulu alates 2023-st aastast olnud järgmine: 2023.a. Bruto 18 903€, sh neto 15 644€ keskmine kuus 1 304€ 2024.a. Bruto 17 955€, sh neto 14 549€ keskmine kuus 1 212€, 2025.a. Bruto 1 167€, sh neto 1 092€ keskmine kuus 91€, (töötasu al. 25.10.2025) 2026 7 k. bruto 3 649€, sh neto 5 866€ keskmiselt kuus 838€. Lisaks eelnevalt märgitud sissetulekule sai ta kuni augustini 2026 TVT kuni 390€/kuus. Viimasel viiel aastal on ta töötanud: 05.10.2020-02.10.2024 AS X, tööleping. Alates 24.10.2025 OÜ X, tööleping. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku keskmist sissetulekut on lubatud arestida maksimaalselt kuni ca 95 €/kuus (sõltub iga konkreetse kuu sissetulekust. Võlgniku kohustused: P.B teadaolevate kohustuste suuruseks kuni kuue võlausaldaja ees on kokku ca 44 000-61 500 € (sõltuvalt vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamisest). Nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole võlgade tasumise suutmatus ajutine. Kuna suuremad võlausaldajad on VTL põhimõtetele vastavalt juba teinud nõuete ümberarvutusi, siis nõuete summa nõuete kaitsmise käigus märkimisväärselt ei vähene. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja
sissetulek, mille arvelt sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on P.B maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud tervisliku seisundi halvenemine, töösuhte lõppemine oktoobris 2024 ja aasta jooksul uue töökoha mitteleidmine. Võlgniku enda arvates muutus ta maksejõuetuks septembris 2024, kui ei saanud enam tervise tõttu tööl käia. Kogutud andmete alusel saab järeldada, et tegelikkuses oli võlgnik maksejõuetu juba 2023-l aastal, kui tema igakuised laenumaksed moodustasid sissetulekust ca 75% ja igakuisteks kuludeks jäi raha ca 300€/kuus. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek võlgnevuste tasumiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: kuulutada välja P.B pankrot; nimetada pankrotihaldur; kohustada võlgnikku andma kohtule võlgniku vanne ja algatada P.B kohustustest vabastamise menetlus.
7.Koos aruandega esitas usaldusisik kohtule tasutaotluse. Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine, menetlusega seonduva selgitamine 2 tundi; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 0,5 tundi; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 8 tundi. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul mitteolulise arestitava sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot (kokku 1545,04 eurot) millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 € (kokku 1173,04€ ) hüvitada riigi vahenditest ja 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00 €) mõista välja võlgnikult. Tasu palub usaldusisik välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on XXX.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
9.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
10.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
11.Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on ca 44
000 – 61 500 euro ulatuses (sõltuvalt vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamisest). Kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgniku sissetulekud ei ole piisavad, et kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on P.B maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Kogutud andmete alusel saab järeldada, et tegelikkuses oli võlgnik maksejõuetu juba 2023-l aastal, kui tema igakuised laenumaksed moodustasid sissetulekust ca 75% ja igakuisteks kuludeks jäi raha ca 300€/kuus.
12.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
13.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks N.G ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. N.G on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
14.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
15.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
16.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
17.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
18.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
19.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
20.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
21.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
22.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
23.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku
tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1545,04 eurot (käibemaksuga).
24.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
25.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 1290,22 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.