Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-129804
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X-i (X) vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.08.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
269,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.08.2025 otsus osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue mõista välja järelmaksulepingust nr 11702380 tulenev, ajavahemikul 19.10.2023-05.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 74,24 eurot, samuti menetluskulude jaotus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust nr 11702380 tulenevalt põhivõlalt ajavahemikul 19.10.2023–05.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 74,24 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 11702380 tulenev põhivõlg 532,64 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 19.10.2023–08.08.2025 eest 114,10 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-24-129804
3.3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingu nr 11189139 alusel kostjale 2022 juunist–septembrini (k.a) osutatud sideteenuse eest sideteenuse tasu kokku 106,29 eurot, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis tasumata arvetelt 74,04 eurot ja viivis 106,29 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni 0,065% päevas.
3.4.Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja perioodil 19.10.2022–18.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise nõue.
3.5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda.
3.6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis maakohtus 332 eurot (käibemaksuta) ning 182,60 eurot (käibemaksuta) ringkonnakohtus. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
3.7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis maakohtu menetluskulude hüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
3.8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.12.2024 Harju Maakohtule X-i (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest nr 1635543, 11189138 ja 11702380 tuleneva põhivõlgnevuse 638,95 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 323,95 eurot, sh viivise lepingujärgses määras 0,065% päevas alates 07.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 29.02.2012 ja 13.07.2021 liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 28.10.2021 osamaksetega vara müügileping seadme iPhone 12 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 799 eurot. Tasumise periood oli 24 kuud ning igakuise osamakse suurus 33,292 eurot. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles
2-24-129804 kostjaga sõlmitud lepingud üles 27.09.2022. Elisa Eesti AS loovutas 01.03.2024 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.1.Hageja nõudis peale lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist lepingu alusel lähtudes üldtingimuste p-st 4.2.3 ning selgitas nende kujunemist: 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 14.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.2.Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvetel märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Viivist nõudis hageja alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.10.2022. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 08.08.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 11702380 tuleneva põhivõla 532,64 eurot, viivise põhivõlalt perioodi 06.12.2024–08.08.2024 eest 39,86 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sh mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingu nr 11189139 alusel kostjale 2022 juunist–septembrini (k.a) osutatud sideteenuse eest sideteenuse tasu kokku 106,29 eurot, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumata arvetelt 74,04 eurot ja viivise 106,29 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni 0,065% päevas. Maakohus jättis rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 30 eurot ja 06.12.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise nõude 269,87 euro ulatuses. Hageja menetluskulud jättis maakohus 68,46% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,54% ulatuses hageja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 273,84 eurot koos seadusjärgses määras viivise tasumise kohustusega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni ning jättis kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Maakohus määras, et otsus toimetatakse kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud järelmaksuleping tarbijakrediidileping. Sellest, et Elisa Eesti AS-ile ei kohaldu krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS) ei tulene, et järelmaksulepingu näol pole tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS sätestab tarbijakrediidilepingu mõiste ja sellest tuleneb, et tarbijakrediidileping on ka leping, millega majandustegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu (laen on intressita; krediit on intressiga). Ka Riigikohus on kinnitanud, et intressi puudumine ei tähenda, et tegemist poleks tarbijakrediidilepinguga. Seejuures ei ole krediidiandja mõiste VÕS §-s sisustatud viitega KAVS-le.
2-24-129804
6.Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et kostja on teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Hageja väitel sai kostja eksemplari lepingust lepingu sõlmimisel. Leping ei sisaldanud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud andmeid. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lg-s 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 2). Hageja vastas kohtule, et kostja sai telefoni Apple iPhone kätte 28.10.2021 kaupluses kohapeal, kui sõlmis osamaksetega vara müügilepingu. Sellest tulenevalt tuli lugeda krediidileping kehtivaks, vaatamata sellele, et see ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid. Telefoni kostjale üle andmisega on Elisa Eesti AS ka krediidi kostja kasutusse andnud.
7.Maakohus selgitas hagejale, et järelmaksulepingust tulenevat võlga ei saa nõuda arve alusel ning hagis ei ole välja toodud, kui palju oli kostjal järelmaksulepingu alusel tasutud ning kui palju tasumata. Maakohus sai hageja väidetest aru, et kostja oli ära tasunud arved kuni 2022. a juuni arveni (st viimane tasutud arve oli 2022. a mai eest) ning, et kostjal oli tasutud kaheksa arvet, st kohtule arusaadavalt arved 2021. a oktoobri kuni 2022. a mai eest (8 x 33,292 eurot = 266,336 eurot). Seega sai maakohus aru, et kostjal olid tasumata kolm arvet kuumaksega 33,292 eurot (3 x 33,292 eurot = 99,876 eurot) ning neljas arve järelmaksulepingust tuleneva laenujäägiga 432,788 eurot, st kokku 532,644 eurot. Sideteenuse eest oli hageja väitel kostjal tasumata neli arvet, st 106,292 eurot (27,040 + 27,040 + 27,480 + 24,732). Hagiavalduses nõudis hageja põhivõlgnevust kokku 638,05 eurot. Sideteenuste eest tasumata arved olid kokku 106,292 eurot + järelmaksulepingu alusel tasumata laenujääk 532,644 eurot = 638,965 eurot.
8.Järgnevalt hindas maakohus, kas nõue oli muutunud sissenõutavaks.
8.1.Hageja oli seisukohal, et leping on üles öeldud (hageja ei täpsustanud, milline leping). Hageja esitas tõendi (dtl 71), milles on märgitud kuupäev 16.09.2022 ning kostjale on antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 23.09.2022. Seega ei olnud ülesütlemisel täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud kahenädalase tähtaja nõue. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millal, millisel viisil ja kuhu ülesütlemise teade saadeti. Hageja vastas, et teade saadeti 16.09.2022 e-posti aadressile XXX läbi Elisa Eesti AS oma tööprogrammi, kuid saatmise kohta hageja tõendit ei esitanud. Seega oli ülesütlemise eelduste täitmata jätmise tõttu järelmaksulepingu ülesütlemine toimetu.
8.2.Hageja väitel tuli järelmaksulepingu kohaselt seadme hind tasuda 24 osamaksega ning esimene osamakse tasuti 2022. a novembris. Seega oli järelmaksu tasumise tähtaeg möödunud, viimane osamakse tulnuks teha 2024. a oktoobris. Laenu tagastamise tähtaeg oli möödunud ning tagasi maksmata laenusumma oli muutunud sissenõutavaks. Seega mõistis maakohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja järelmaksulepingust nr 11702380 tuleneva võla 532,64 eurot. Kuivõrd sideteenuste eest tuli tasuda kord kuus vastavalt esitatud arvele, arvete tasumise tähtajad on möödunud, siis on arvetel toodud sideteenuse eest tasumata summad, kokku 106,29 eurot, muutunud sissenõutavaks ja maakohus mõistis need kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja.
9.Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et järelmaksulepingu erakorraline ülesütlemine oli toimetu, sai viivist arvestada alates laenu tagastamise tähtajale järgnevast päevast. Hageja esitas järelmaksulepingust tuleneva nõude 19.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mis oli aga enne laenu tagastamise lõpptähtaega. Hagi esitas hageja 06.12.2024. Seega sai viivise välja mõista alates 06.12.2024. Kui lepingus oli järelmaksulepingu intress 0%, siis ei saanud viivist nõuda 0,065% päevas, sest selline kokkulepe ei ole kooskõlas VÕS § 113 lg-ga
2-24-129804
1.Maakohus märkis, et osamaksetega vara müügilepingus ei ole üldtingimustele, millest hageja väidetud viivisemäär tuleneb, ka viidatud. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja viivisenõude sai rahuldada seadusjärgse intressimäära alusel. Maakohus mõistis tagastamata laenult (532,64 eurolt) välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.12.2024. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 39,86 eurot. Sideteenuse arvetelt mõistis maakohus viivise välja arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast 0,065% päevas üldtingimuste p 6.10 alusel. Maakohus jättis rahuldamata viivisenõude 269,87 eurot ajavahemiku 19.10.2022–06.12.2024 eest. Hageja on lepingu nr 11702380 alusel arvestanud hagis viivist võlasummalt 532,64 eurot ajavahemiku 19.10.2022–06.12.2024 eest 270,05 eurot määras 0,065% päevas. Maakohus rahuldas viivisenõude alates 06.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 06.12.2024 eest seadusjärgses määras arvestatud viivis on 0,18 eurot.
10.Maakohus jättis hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just selles ulatuses. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata 06.12.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise nõude 269,87 euro ulatuses ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingu nr 11702380 viivis perioodi 28.09.2022–08.08.2025 eest summas 172,18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidileping. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, kuna see on ostjatele tasuta ehk ei lisanud intressi või muid tasusid. Seega ei kohaldu tarbijakrediidi sätted. Elisa Eesti AS majandus- ja kutsetegevuseks ei ole tarbijale krediidi andmine. KAVS § 10 lg 1 kohaselt peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba, mida Elisa Eesti AS-il ei ole. Hageja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025 otsuse tsiviilasjas nr 2-24-133899 p-le 10.
13.Hageja on seisukohal, et lepingu nr 11702380 ülesütlemine on kehtiv. Kostjale oli saadetud 16.09.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus e-postile XXX läbi Elisa Eesti AS oma tööprogrammi. Kostjale oli antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 23.09.2022. Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud ka täiendava tähtaja jooksul, siis öeldi kõik kostjaga sõlmitud lepingud (sh järelmaksuleping) üles 27.09.2022. Viivist tuleb arvestada alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.09.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Järelmaksulepingu nr 11702380 alusel sissenõutavaks muutunud viivisesumma on 172,18 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis tuleb viivise arvestamisel lähtuda lepingu lõppemisele järgnevast kuupäevast, s.o 19.10.2023. Leping sõlmiti 28.10.2021 ning selles sätestati 24-kuuline tagasimakseperiood alates 18.11.2021, mistõttu saabus lepingu lõpptähtaeg 18.10.2023. Alternatiivselt on sissenõutavaks muutunud viivise summa 114,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et viivise arvestamise aluseks tuleb võtta lepingu ülesütlemisele/lõppemisele järgnev kuupäev, mitte hagi esitamise kuupäev, nagu on ekslikult leidnud maakohus.
2-24-129804 Vastustaja seisukoht
14.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata järelmaksulepingust nr 11702380 tuleneva, perioodil 19.10.2023–05.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 74,24 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust nr 11702380 tulenevalt põhivõlalt täiendavalt viivis perioodi 19.10.2023–05.12.2024 eest 74,24 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue mõista kostjalt välja 6. detsembriks 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 269,87 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
17.Hageja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping ei ole tarbijakrediidileping ning lepingu nr 11702380 ülesütlemine on kehtiv. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
17.1.Ringkonnakohtu hinnangul kujutab poolte kokkulepe, mille kohaselt võis ostja tasuda ostuhinna osamaksetena 24 kuu jooksul, endast krediidi andmist ostuhinna ajatamisena ja seega VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguks (vrdl ka TrtRnKo 30.04.2026, 2-23-142466, p 8; TrtRnKo 09.10.2025, 2-24-134862, p 10).
17.2.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, siis tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). VÕS § 402 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et krediidiandja majandustegevus oleks suunatud krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediidiandja antav krediit või laen oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (VÕS II (komm) 2019, § 402, p 3.1). Vaidlust ei saa olla selles, et osamaksetega vara müügilepingute sõlmimine on osa hageja igapäevasest majandustegevusest.
17.3.Osamaksetega vara müügilepingu kvalifitseerimine tarbijakrediidilepinguks ei sõltu mh sellest, kas hageja on krediidiandja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tähenduses ning kas tal on krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba (KAVS § 10).
17.4.Ringkonnakohus märgib lisaks, et 18.10.2023 võeti vastu uus tarbijakrediididirektiiv (tarbijakrediidilepingute direktiiv EL 2023/2225, millega tunnistatakse alates 20.11.2026
2-24-129804 kehtetuks tarbijakrediidi direktiiv 2008/48/EÜ [artikli 47 esimene lause]). Uus tarbijakrediidi direktiiv ei sisalda enam üldist reeglit, mille kohaselt on direktiivi kohaldamisalast välistatud igasugused krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist. Kuigi uus direktiiv ei ole käesolevas asjas ajaliselt kohaldatav, toetab selles väljendatud lähenemine järeldust, et krediidi tasuta andmine ei välista iseenesest lepingu käsitamist tarbijakrediidilepinguna.
17.5.Kuna osamaksetega vara müügileping on tarbijakrediidileping, leidis maakohus õigesti, et selle ülesütlemisel tuli lähtuda VÕS § 416 lg-st 1 ning täidetud ei olnud VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad materiaalsed eeldused tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks, kuna hageja ei ole järginud lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-st 1 tulenevat vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõuet. Ringkonnakohus märgib seejuures, et hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et kõik kostjaga sõlmitud lepingud (sh järelmaksuleping) öeldi üles 27.09.2022, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kõik lepingud üles öelnud. Hagile lisatud lepingu lõpetamise teate kohaselt loeti üles öelduks liitumisleping (dtl 71, tõlge dtl 108) ning sellest ei nähtu, et koos liitumislepingu ülesütlemisega oleks öeldud üles (loetud üles öelduks) ka osamaksetega vara müügileping.
18.Teiseks leiab hageja, et viivise arvestamise algusajaks tuleb lugeda lepingu ülesütlemisele järgnev kuupäev, s.o 28.09.2022 (kui ülesütlemine on kehtiv) või alternatiivselt lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 19.10.2023 (kui ülesütlemine ei ole kehtiv). Kolleegiumi hinnangul mõistis maakohus järelmaksulepingust nr 11702380 tulenevalt 532,64 euro suuruselt põhivõlgnevuselt viivise ebaõigesti välja alles hagi esitamisest, s.o alates 06.12.2024. Maakohtu väljamõistetud põhivõlgnevuse sissenõutavus ei sõltunud lepingu ülesütlemisest, sest tegemist oli juba sissenõutavaks muutunud maksetega, mille tasumata jätmisele tuginedes hageja lepingu üles ütles. Hageja esitas alternatiivse viivisearvestuse juhuks, kui ülesütlemine ei olnud kehtiv, arvestades kogu võlgnevuselt viivist alates järelmaksulepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 19.10.2023. Seetõttu tuleb 532,64 euro suuruselt põhivõlgnevuselt mõista hageja kasuks seadusjärgses määras viivis ajavahemiku 19.10.2023-08.08.2025 eest kokku 114,10 eurot. Kuna maakohus mõistis samalt põhivõlgnevuselt ajavahemiku 06.12.2024–08.08.2025 eest viivisena välja 39,86 eurot, tuleb ringkonnakohtul mõista täiendavalt välja ajavahemiku 19.10.2023–05.12.2024 eest viivis 74,24 eurot (114,10 − 39,86). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna ringkonnakohus muudab tehtud lahendit, siis tuleb muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
20.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduses nõude summas 992,90 eurot. Hageja kasuks mõisteti välja 827,07 eurot. Seega rahuldatakse hageja hagi ca 83% ulatuses, mistõttu on põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 17% ulatuses hageja kanda ning 83% ulatuses kostja kanda. TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist jääb 17% ulatuses hageja kanda ning 83% ulatuses kostja kanda.
21.Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda ning 83% ulatuses kostja kanda. Seega tuleb ringkonnakohtul muuta maakohtu
2-24-129804 kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 273,84 eurot ning jättis kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja mõistmisele 332 eurot (83% 400 eurost).
22.Hageja lepinguline esindaja esitas 31.07.2026 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kogusummas 338 eurot (käibemaksuta) 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta), mis kulus apellatsioonkaebuse koostamisele ja kohtule esitamisele. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 100 eurot.
23.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
24.Vajalik ja põhjendatud menetluskulu on hageja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot (TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 2).
25.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud jurist. Ringkonnakohtu hinnangul on juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, arvestades ka asja mahtu ja vähest keerukust ning asjaolu, et tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega, 120 eurot tunnis (käibemaksuta).
26.Menetlustoimingule kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu, s.o apellatsioonkaebus koosneb peamiselt õigusnormide, kohtupraktika ja vaidlustatud otsuse tsiteerimisest ning seisukohtade korduvust, mahtu (põhjendused ca 3 lk) ning tsiviilasja vähest keerukust, siis saab pidada menetlustoimingule kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses.
27.Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 220 eurot (100 + 120) (käibemaksuta), millest tuleb kostjal hagejale hüvitada 83%, s.o 182,60 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.