Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

1(5)

ASJAOLUD

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 19.08.2026 Viru Maakohtule avalduse A.N.-ilt (puudutatud isik) kahjuhüvitise 2725,25 eurot ja viivise väljamõistmiseks seoses 26.06.2025 korteris asukohaga XXX toimunud kahjujuhtumiga.

Avaldaja esitas 16.09.2026 kohtule avalduse avaldusest loobumiseks põhjusel, et puudutatud isik tasus 15.09.2026 põhinõude 2725,25 eurot ja viivise 33,39 eurot. Avaldaja palub jätta menetluskulud 475 eurot (õigusabikulu 450 eurot ja pool riigilõivust 25 eurot) puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust summas 25 eurot avaldaja pangakontole nr XXX selgitusega „1326277-AL, tsiviilasi 2-26-17754“.

Puudutatud isik esitas 16.09.2026 seisukohad põhiavaldusele ja avaldusest loobumise avaldusele.

Puudutatud isik ei vaidlusta veekahjustuse asjaolusid, endise korteriomaniku pärijaks olemist ega avaldaja tehtud väljamakseid ja nende suurust. Veekahjustuse tingis korteriomaniku (puudutatud isiku ema) terviserikke tagajärjel katki läinud wc-paak. Korteriomaniku surma järel puudutatud isik tegeles pärimisasjade ja kirjavahetusega, kahjunõude sai kätte aasta pärast sündmust, 20.07.2026. Endise korteriomaniku kodukindlustuse lepingu alusel tegi Swedbank P&C Insurance AS 28.07.2026 hüvitisotsuse vastavalt tagasinõuedele, s.o kodune vastutuskindlustus 2725,25 eurot, omavastutus 190 eurot, hüvitis kokku 2535,25 eurot. Puudutatud isik tegi talle väljamakstud hüvitise arvelt avaldaja kahjunõudele lisatud maksekorraldustest nähtuvate andmete põhjal maksed 1939 eurot I I ja 786,25 eurot T OÜ-le. Puudutatud isik möönab, et ei täitnud kohustust avaldaja ees, samas ei ole tegemist tasumisest keeldumise ega venitamisega. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku 10.09.2026 kompromissettepanekuga, mille järgi mh jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isik tasus 15.09.2026 avaldaja pangakontole kogu nõutud summa, s.o 2725,25 eurot ja viivise 33,39 eurot, tehes avaldajale ettepaneku, et avaldaja võtab avalduse tagasi ja kumbki kannab ise oma menetluskulud. Avaldaja kinnitas ülekande kättesaamist ja teatas kohtule nõudest loobumisest, kuid leidis, et menetluskulude suuruse ja jaotuse otsustab kohus. Puudutatud isik ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel. Menetluskulud tekkisid põhjusel, et 02.08.2026 tasutud 2725,25 eurot ei jõudnud avaldaja pangakontole, kuna puudutatud isik lähtus avaldaja kahjunõudele lisatud maksekorraldustest kolmandatele isikutele, mida puudutatud isik pidas maksejuhisteks. Avaldaja teadis hiljemalt 04.08.2026, et raha tema arvelduskontole ei ole laekunud, kuid ei pöördunud kuni avalduse kohtule esitamiseni puudutatud isiku poole ühelgi viisil (järelepärimise, meeldetuletuse või muu teatega). Puudutatud isik palub neid asjaolusid arvestada TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi õigluse hindamisel. Kohtusse pöördumine ei olnud ainus mõistlik viis olukorra lahendamiseks, lihtsamad vahendid olid avaldajale kättesaadavad ja jäid kasutamata, mis tingiski menetluskulude tekkimise. Puudutatud isik ei andnud oma käitumisega põhjust kohtusse pöördumiseks. Alternatiivselt tuleks avaldaja menetluskulusid vähendada. Avaldaja taotletud tunnitasu on 25% kõrgem sellest tunnitasust, mida kohtud on sama esindaja puhul juba korduvalt liialt kõrgeks lugenud. Asja keerukus ei ole suurem, tegemist on kindlustusseltsi igapäevase tavapärase tagasinõudega, mille puudutatud isik on tasunud. Esindaja tööde nimekirjas märgitud nõude asjaoludega tutvumine ja tõendite kogumine kohtuvälise kahjunõude koostamiseks ei ole menetlusega seotud kulu. Puudutatud isik palub kohustada avaldajat esitama menetluskulude nimekirja juurde õigusabi osutamise ajaline ja sisuline kirjeldus tööde kaupa ja kulusid tõendavad dokumendid. Puudutatud isik taotleb samuti viitega TsMS § 477 lg-le 4 kohustada avaldajat esitama hüvitamisotsus ja väljamakse arvestus 1939 eurot kohta kahjutoimikus nr 1326277; kulude kokkuvõtte esimene lehekülg, millel on näidatud seadmed, päevade arv ja ruumid; selgitus selle kohta, kas niiskuse eemaldamine on hinnapakkumises ja arves nr 251016 arvestatud kaks 2(5)

korda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusest loobumise avaldusele koos menetluskulude nimekirjaga seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik on kohtule tähtaegselt esitanud oma seisukoha nii menetluse lõpetamise kui menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (antud juhul avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus selgitab puudutatud isikule, et kuigi TsMS § 172 näeb ette eriregulatsiooni hagita menetluses kulude jaotamiseks, on lisaks kohaldatavad vastavalt ka §-d 165 ja 168-171. Viidatud sätetest TsMS § 168 näeb ette menetluskulude jaotuse asja menetluse lõpetamise, sh loobumise puhul. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud nii kooskõlas 3(5)

TsMS § 172 lg 1 teises lauses kui TsMS § 168 lg-s 5 sätestatuga siiski puudutatud isiku kanda alljärgnevatel põhjendustel. Puudutatud isikule 20.07.2026 saadetud kahjunõudest (dtl 44-46), mille kättesaamist puudutatud isik kinnitas, nähtub, et kindlustusselts on hüvitanud kindlustusvõtjale kahju 2725,25 eurot (786,25 + 1939). Puudutatud isikul paluti hüvitada kahju 2725,25 eurot ja kanda see hiljemalt 03.08.2026 avaldaja kontole nr XXX SEB Pank AS-s. Kohus leiab, et avaldajal puudus sellise selge korralduse korral alust kahtlustada, et makse tähtaegselt laekumata jäämisel võib see olla tingitud asjaolust, et kohustatud isik on väljamakse ekslikult teinud vahetult kindlustusvõtjale ja/või remonditööde teostajale. Seetõttu on põhjendamatud ka puudutatud isiku etteheited avaldajale, et viimane ei teinud korduvaid päringuid või meeldetuletusi makse tegemise kohta puudutatud isikule või ei kontrollinud võimalust, et kahjuhüvitise summa on tasutud muule isikule kui avaldajale. Samuti ka üldjuhul ei saa kohustatud isik eeldada, et võlausaldaja enne oma nõudega kohtusse pöördumist saadab korduvaid meeldetuletusi. Antud juhul asjaolu, et puudutatud isik tegelikult soovis kahju korvata ja tegi enda arvates õigetele isikutele väljamaksed, ei muuda fakti, et avaldajale ei ole kahjuhüvitist nõutud ajaks ja seejuures enne kohtule avalduse esitamist tasutud. Kohtu eelnevat seisukohta õiglasest menetluskulude jaotusest ei muuda ka puudutatud isiku selgitused selle kohta, millised vastuolud või puudused esinesid avaldaja esitatud dokumentatsioonis. Kuivõrd kohus lõpetab menetluse avaldaja avaldusest loobumise tõttu, millele puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, puudub vajadus ka kohustada avaldajat esitama kohtule puudutatud isiku taotletud dokumente. Kohus märgib, et avaldusest loobumise tõttu ei ole enam asjakohane puudutatud isiku tuginemine seejuures TsMS § 477 lg-le 7, s.o et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt, kuna avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik täitis nõude talle kui makse saajana õigele isikule ja õiges summas alles pärast avalduse kohtule esitamist, tuleb jätta nii avaldaja kui puudutatud isiku enda menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Avaldaja menetluskuludeks on 19.08.2026 avalduses esitatud menetluskulude nimekirja järgi riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 450 eurot (õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 150 eurot, käibemaksu ei lisandu). Avaldaja taotleb puudutatud isikult ka menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on menetluskuluna riigilõiv 50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Avaldaja on taotlenud seoses avaldusest loobumisega TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust summas 25 eurot tagastamist. Tagastuse tulemusena taotleb avaldaja puudutatud isikult menetluskulu 475 eurot koos viivisega väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on osutatud õigusabiteenuseks nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 19.08.2026 avalduse koostamine ja kohtule esitamine. TsMS § 176 lg 6 kohaselt kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu 4(5)

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus leiab, et siinsel juhul puudub vajadus kohustada avaldajat täpsustama õigusabiteenuste sisu ja ajalist mahtu, samuti esitama kulusid tõendavaid dokumente. Kohtul on võimalik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks menetluskulude nimekirjas esitatu ja toimikust nähtuva põhjal. Kohus nõustub esiteks puudutatud isikuga selles, et kohtusse pöördumisele eelnenud toimingutega seotud õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele menetluskuludena TsMS-i alusel. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole keerulise asjaga ning avaldus on koostatud tüüpvormil, mille ülesehitus ja põhjendused jäävad analoogsete juhtumite korral muutumatuks ja mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral, on avalduse (seejuures sama esindaja poolt, kes koostas ka kahjunõude) koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Esindaja tunnitasu põhjendatuse osas selgitab kohus, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole n-ö tüüpavalduse esitamiseks, s.o konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades, samuti asja lahendamist hagita menetluses, millega kaasneb kohtule aktiivsem roll asjaolude väljaselgitamisel, on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kõige enam 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 175 eurot (150 + 25), millele lisanduvad avaldaja taotlusel viivised. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Avaldaja esitas 16.09.2026 avalduses taotluse seoses avaldusest loobumisega riigilõivu 25 eurot tagastamiseks avaldaja arvelduskontole.

Kohtute Infosüsteemi andmetel tasus 4 OÜ avaldaja eest 19.08.2026 riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalistele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot avaldajale taotluses märgitud pangakontole koos selgitusega. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.