Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Ants Mailend Laura Otto 08.09.2026, Tallinn 2-26-11389
Tsiviilasi
(likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik SKORPIONI GRUPI TURVATEENINDUSE OÜ (likvideerimisel) (registrikood 14074077), seaduslik esindaja A V
esindajad
Menetlustoiming
Ajutine pankrotihaldur: J T Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Lõpetada SKORPIONI GRUPI TURVATEENINDUSE OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada ajutine pankrotihaldur J T tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 515,90 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult SKORPIONI GRUPI TURVATEENINDUSE OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kasuks. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 1104,84 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa xxxx OÜ arvelduskontole xxxx. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes
ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7).
SKORPIONI GRUPI TURVATEENINDUSE OÜ (likvideerimisel) esitas 22.05.2026 (täiendatud 27.05.2026) kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks J Ti.
Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 124). Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4000 eurot.
Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 10 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest (dtl 209). Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena (dtl 304).
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 4 104,18 eurot, kuid puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada (dtl 124). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.
Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
ei
esitanud
ettepanekut
Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.
Menetluskulud
PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2 028,95 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,09 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 155 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2 028,95 eurot, koos käibemaksuga 2 515,90 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS
§ 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 13,09 tunni (alustatud pooltunde 27) eest summas 891 eurot, s.o koos käibemaksuga 1104,84 eurot.
Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 1104,84 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi vahenditest.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.