Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-26-11246 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse O.S.N-ilt , R.P.B-lt ja Y.K.M-ilt mingi mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et tal on vigastus ning tema väärikust on alandatud sellega, et talle ei ole puuet määratud. Kohus leiab, et nõue Y.K.M ja O.S.N-i vastu kahju hüvitamiseks on avalik-õiguslik ning kohus ei ole pädev sellist asja läbi vaatama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuivõrd nõue on esitatud ametiasutuste vastu seoses nende avalike ülesannete täitmisega, ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Samuti ei ole kohtule aru saada, kas hageja soovib ka Y.K.M ja O.S.N-i otsuste tühisuse tuvastamist, mille lahendamisel on pädevaks kohtuks TsMS § 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt ka halduskohus. Hageja on viidanud hagiavalduses ka sellele, et ta on pöördunud R.P.B poole puude ja invaliiduse määramiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on R.P.B hagejale kahju tekitanud, kuivõrd R.P.B-le kui eraõiguslikule juriidilisele isikule ei ole puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 22 lg 1 ja 2 alusel võimalust esitada taotlust puude tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi menetlusse võtmata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.