Bondora AS hagiavaldus F.H vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
6164,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Bondora AS, rk 11483929, asukoht A.H. Tammsaare tee 56, Tallinn, lepinguline esindaja kuni 23.12.2025 Keiu Pettai
KOSTJA:
F.H, ik XXX, elukoht XXX-i, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista F.H-lt Bondora AS kasuks 31.10.2021 tarbijakrediidilepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 4500 eurot ning 28.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1922,50 eurot.
Välja mõista F.H-lt Bondora AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teisest lauses sätestatud seadusejärgses määras põhivõlgnevuse (4500 euro) tasumata jäägilt alates 29.08.2026 kuni põhivõlgnevuse 4500 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Bondora AS sissenõutavaks muutunud viivise nõue 9,27 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud F.H kanda ning välja mõista F.H-lt Bondora AS kasuks menetluskulude katteks 630 eurot.
6.Välja mõista kostjalt F.H-lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (630 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Bondora AS esitas 09.01.2025 Viru Maakohtule hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja F.H 31.10.2021 tarbijakrediidilepingu xxxx, mille alusel väljastati kostjale krediidisumma 6200 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et laenusumma on 6592 eurot, millest lepingu üldtingimuste p. 4.1 ja 8.3. alusel on arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu summas 392 eurot (eritingimuste p.1.22), kuid mille puhul on tegemist tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 55,94%. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel kuni 12.10.2026 annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 1700 eurot (dtl 9).
2.1.Pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni. Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või
teabe avaldamise kohustuse osas), on leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS § 408 lg 2 alusel.
2.2.Vastutustundliku laenamisega seoses märgib hageja, et on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline. Eeltoodust tulenevalt on krediidileping sõlmitud kehtivalt ja leping pole tühine (sh ka osaliselt).
2.3.Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud 13.10.2022 ütlema lepingu erakorraliselt üles (dtl 13) ja palus täita kõik sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud, so 2022. aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobri kuu osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.
2.4.Hoolimata eeltoodust, mille kohaselt on hageja selgelt põhistanud, et krediidileping on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, esitab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).
2.5.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 4500 eurot (6200 – 1700). Hageja arvestab lepingu kehtivuse ajal intressinõude suuruseks 0 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste punktile 9.1 ning 1.20 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivisenõue on 1162,93 eurot, mis on arvestatud laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 14.10.2022 – 09.01.2025 seadusjärgses viivisemääras (dtl 10). Hageja palub kostjalt välja mõista ka edaspidine viivis alates 10.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni VÕS § 113 lg 1 tulenevas seadusejärgses määras tagastamata krediidisummalt aastas.
2.6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 12.02.2026 isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt ning eraldi lisana esitatud laenuleping ja menetlusse võtmise määrus 28.02.2026 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2026. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 12.02.2026 ning kohtumääruse ja puuduva lisa 28.02.2026. Kohus lähtub tähtaja määramisel hilisemast kuupäevast. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 16.03.2026. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja F.H 31.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (dtl 18-48).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg
tähenduses. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
8.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o lepingud on sõlmitud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel ning VÕS § 52 lg 1 p 1 ja § 404 lg 1 tulenevalt ei pea sidevahendi abil sõlmitud leping olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Hageja on tõendanud, et on kostjale üle kandnud 6200 eurot 31.10.2021 (dtl 8).
9.Lepingu sõlmimise ajal 31.10.2021 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 55,94% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 406 2 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
10.Lepingujärgne laenu tagastamise tähtaeg oli 12.10.2026. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt üles öeldud 13.10.2022. Laenulepingu p 12.1 võimaldab laenuvõtjal täita lepingust tulenevaid kohustusi osaliselt või täielikult enne kokkulepitud tähtpäeva. Seega võimaldab leping arvestada kostja poolt tasutud 1700 eurot lepingu maksegraafikus põhiosamaksete katteks. Kostja tegi viimase makse 13.06.2022, seega oli kostja lepingu ülesütlemise ajal (13.10.2022) ikkagi viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Kostja ei ole teinud hagejale ühtegi tagasimakset viimase nelja aasta jooksul. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja on 13.09.2022 saatnud kostja elukoha aadressile ja e-posti aadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 11-12), milles on andnud täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 12.10.2022. Lepingu ülesütlemise teade (dtl 13-41) on kostjale saadetud 13.10.2022 sms-i ja e-posti teel. Seega olid lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning tagastamata laenusumma on sissenõutav.
11.Kuna hageja kui krediidiandja ei nõua lepingujärgset intressi ega lepingutasusid, ei mõjuta käesoleval juhul VÕS § 4034 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatud tagajärjed hageja põhinõude ulatust (vt ka RKTKm 07.08.2026, 2-25-7369, p 10, 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 24-25). Kui krediidiandja rikub tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, on leping osaliselt tühine VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ületava kokkuleppelise intressi ja muude tasude osas (VÕS § 4034 lg 7, vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt ainult väljamakstud laenusummade jäägi tagastamist ja seadusjärgset viivist, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine tarbijakrediidilepingu sõlmimisel hagi põhinõude rahuldamise eelduseks (vrd RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 25). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhinõue 4500 eurot (6200 – 1700).
12.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 14.10.2022 kuni hagi esitamiseni 09.01.2025 tasumata põhivõlgnevuselt 4500 eurolt kokku 1162,93 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud üksnes osaliselt, sest kohus ei nõustu täielikult esitatud viivisearvestusega. Kohtu arvestuste kohaselt on seadusjärgse viivise suuruseks eelnimetatud andmete alusel kokku 1153,66 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja viivise nõude summas 9,27 eurot (1162,93 – 1153,66).
15.Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 4500 eurolt alates 10.01.2025 kuni otsuse tegemiseni 28.08.2026 (k.a) 596 päeva eest, mis on 768,84 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 28.08.2026 seisuga kokku 1922,50 eurot (1153,66 + 768,84).
16.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (4500 eurolt) alates 29.08.2026 kuni põhivõlgnevuse 4500 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2577,50 eurot (4500 – 1922,50).
17.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 5662,93 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 9,27 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Muude menetluskulude hüvitamist hageja ei ole nõudnud ning neid ei nähtu ka esitatud materjalidest.
21.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.