X. Xi kaebus Kaitseressursside Ameti keelamiseks 20.11.2025 teatise nr 8-7/2025/2178 alusel sunniraha sisse nõuda
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 08.07.2025 ettekirjutusega nr 86/2025/2091 (dtl 133–134) X. Xit (kaebaja) ilmuma 22.10.2025 terviseseisundi hindamisele. Vastustaja muutis 22.07.2025 otsusega nr 8-6/2025/2489 (dtl 25) terviseseisundi hindamise läbiviimise asukohta.
2.Kaebaja andis 27.10.2025 teada, et ei saanud 22.10.2025 terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest oli haigestunud (dtl 88). Vastustaja lükkas 04.11.2025 kirjaga nr 8-2/2025/5679-1 (dtl 24) terviseseisundi hindamise aja edasi 19.11.2025 peale.
3.Kaebaja teavitas 19.11.2025 vastustajat, et ei saanud 19.11.2025 terviseseisundi hindamisele ilmuda, kuna viibis tööalasel lähetusel väljaspool Eestit (dtl 91). Vastustaja rakendas 20.11.2025 teatisega nr 8-7/2025/2178 (dtl 9–10) kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot, mis tuli tasuda 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Vastustaja kohustas 20.11.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/3767 (dtl 7–8) kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 18.02.2026.
4.Kaebaja esitas 20.11.2025 sunniraha rakendamise teatise ja 20.11.2025 ettekirjutuse peale 25.11.2025 vaide (dtl 11–14). Vastustaja jättis 04.12.2025 kirjaga (dtl 15–16) vaide käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Vaides ei ole põhjendatud 20.11.2025 ettekirjutuse õigusvastasust. Kaebaja esitas 05.12.2025 vaide täienduse (dtl 17– 18). Vastustaja tagastas 15.12.2025 otsusega nr 13-1/2025/393 (dtl 19–21) vaide osas, mis puudutas sunniraha rakendamist. Vaie 20.11.2025 ettekirjutuse peale jäi rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.11.2025 ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning vastustaja 20.11.2025 sunniraha rakendamise teatise õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse palvega peatada 20.11.2025 ettekirjutuse täitmine ja sunniraha sissenõudmine.
6.Kohus jättis 31.12.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, tagastas kaebuse tuvastamis- ja tühistamisnõuetes ning võttis kaebuse menetlusse vastustaja keelamise nõudes 20.11.2025 teatise nr 8-7/2025/2178 alusel sunniraha sisse nõuda.
Kaebaja põhjendused:
7.1.Kaebajat kutsuti esmakordselt terviseseisundi hindamisele 22.10.2025, kuid ta ei saanud ilmuda haigestumise tõttu. Kaebajat kutsuti uuele hindamisele 19.11.2025 vaid ligikaudu 14päevase etteteatamisajaga, mis ei ole mõistlik ega piisav, arvestades kaebaja elukohta ja tööalast olukorda.
7.2.Kaebaja on vastustajat eelnevalt korduvalt teavitanud, et ta ei ela Eestis ega ole Eesti resident ning saab Eestisse saabuda üksnes piisava etteteatamisega. Samuti on kaebaja palunud, et teda kutsutaks terviseseisundi hindamisele vähemalt 3-kuulise etteteatamisega, et oleks võimalik oma töö- ja reisigraafikut vastavalt korraldada. Sellest hoolimata määras vastustaja 19.11.2025 tähtaja ebamõistlikult lühikese etteteatamisega, mistõttu ei olnud kaebajal objektiivselt võimalik Eestisse saabuda.
7.3.19.11.2025 viibis kaebaja vältimatus tööalases lähetuses väljaspool Eestit, mistõttu ei olnud ilmumine faktiliselt võimalik. Hoolimata eeltoodust rakendas vastustaja kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot ja andis 20.11.2025 uue ettekirjutuse ilmumiseks 18.02.2026, säilitades samal ajal varasemate tähtaegade alusel määratud sunniraha. Varasemate kohustuste täitmata jätmine ei olnud kaebajast sõltuv. 2(5)
3-25-4596
7.4.Sunniraha rakendamine on õigusvastane, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 järgi ei tohi isikult nõuda võimatut, HMS § 34 mõttes esines vääramatu takistus (haigestumine ja vältimatu tööalane välislähetus), puudus kaebaja süü ning sunniraha rakendati olukorras, kus vastustaja ise määras uue tähtaja tervisesiseisundile ilmumiseks.
Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kaebaja ei ilmunud 19.11.2025 terviseseisundi hindamisele. Kaebaja teavitas 19.11.2025, et viibib varasemalt planeeritud tööalases lähetuses välisriigis ega suutnud lühikese etteteatamisega Eestisse tulla. Vastustaja pidas seda mitteilmumise põhjendust ebapiisavaks ja rakendas 20.11.2025 sunniraha. Kaebaja oli kohustusest ja uutest aegadest teadlik ning jättis oma objektiivsetest takistustest (väidetav välislähetus) aegsasti teavitamata. Kaebaja 27.10.2025 ja 02.11.2025 kirjadest ei nähtu välismaal viibimine. Vastupidi, kaebaja teatas paranemisest ja soovist hindamine läbida, ning 02.11.2025 esitatud haiguslehe väljavõte pärines Eestist. Kui lähetus oli tõesti varasemalt teada, oleks kaebaja pidanud kohe pärast 04.11.2025 edasilükkamise teadet vastustajaga ühendust võtma. Selle asemel teavitas kaebaja takistusest alles 19.11.2025. Vastustaja on seisukohal, et põhjendused ei ole veenvad.
8.2.Kaebaja on varasemalt jätnud terviseseisundi hindamisele korduvalt ilmumata (sh enne ettekirjutusi kuuel korral ilma põhjendusteta), viidates valdavalt lühiajalisele haigestumisele või hiljem välismaal viibimisele. Vastustaja on osadel juhtudel lühiajalise haigusega arvestanud ega ole sunniraha rakendanud (nt 14.12.2023, 07.06.2024), teistel juhtudel on põhjendused peetud ebapiisavaks (nt 25.10.2024, 05.03.2025, 26.06.2025) ja sunniraha määratud. Kaebaja viitas välisriigis viibimisele alles 2025. a kevadel, kuigi varasemates selgitustes seda ei esinenud, ning vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et välismaal elamine või töötamine ei vabasta terviseseisundi hindamise kohustusest, mis ei sõltu isiku elukohast.
8.3.Vastustaja hinnangul näitavad korduvad hilisemad teavitused, vastuolud selgitustes ja järjepidev mitteilmumine vältimise käitumismustrit. Seetõttu on 20.11.2025 sunniraha rakendamine õiguspärane. Vastustaja teatas ühtlasi ka uuest terviseseisundi hindamise ajast 18.02.2026, andes pikema etteteatamise, kuid rõhutades, et välismaal viibimine ei ole mõjuv põhjus mitteilmumiseks. Kõik sunniraha kohaldamise eeldused olid täidetud ja kaebaja ei ole oma kohustust täitnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesoleval juhul on vaidluse all üksnes 20.11.2025 teatise nr 8-7/2025/2178 alusel sunniraha sisse nõudmise keelamine. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.
10.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
11.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 08.07.2025 ettekirjutusega nr 86/2025/2091 (dtl 133–134) kaebajale kohustuse ilmuda 22.10.2025 terviseseisundi hindamisele. Pärast kaebaja poolset teavitust (dtl 88), et ta ei saanud haigestumise tõttu 22.10.2025 terviseseisundi hindamisele tulla, lükkas vastustaja 04.11.2025 kirjaga nr 82/2025/5679-1 (dtl 24) terviseseisundi hindamise aja edasi 19.11.2025 peale. Kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 19.11.2025 terviseseisundi hindamisele.
3(5)
3-25-4596
Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja teavitas vastustajat terviseseisundi hindamisega samal päeval (19.11.2025), et viibib tööalastel põhjustel välisriigis ega saanud seetõttu terviseseisundi hindamisel osaleda. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajale oli 08.07.2025 ettekirjutus ja 04.11.2025 kiri kätte toimetatud ning ta oli terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest teadlik.
12.Ettekirjutuses toodi välja, et kui kaebaja ei ilmu määratud ajal terviseseisundi hindamisele, on ta kohustatud esitama kirjaliku põhjenduse 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Praegusel juhul esitas kaebaja selgituse terviseseisundi hindamisega samal päeval, st tähtaegselt. Kaebaja põhjendas (dtl 91) terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist sellega, et viibis tööalasel lähetusel väljaspool Eestit. Kaebaja selgitas, et lähetus oli planeeritud varem ning seda ei olnud võimalik lühikese etteteatamisega katkestada. Lisaks märkis kaebaja, et on vastustajale varasemalt korduvalt selgitanud, et kaebaja elukoht ja töö võimaldavad Eestisse saabuda ainult piisava etteteatamisega, ning palunud, et tervisekontrollile kutsumine toimuks vähemalt 3–4 kuulise etteteatamisega.
13.Vastustaja on 20.11.2025 vastuskirjas nr 8-2/2025/6069-1 (dtl 92–93) ja 25.11.2025 vastuskirjas nr 8-2/2025/6093-1 (dtl 96–97) selgitanud, et kaebaja terviseseisundi hindamisele mitteilmumise põhjendus ei ole vabandatav. Vastustaja 20.11.2025 sunniraha rakendamise teatises (dtl 9–10) on märgitud, et kaebaja ei esitanud vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja välismaal viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt märkinud, et arstlikku komisjoni ilmumise kohustust ei ole kaitseväeteenistuse seaduses (KVTS) seotud sellega, kas isik viibib Eestis või välisriigis ning kas välisriigis viibimine on seotud õppimise, töötamise või muu põhjusega (Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2023 määrus asjas nr 3-23-1485, p 7; 04.06.2024 määrus asjas nr 3-24-859, p 9). Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas tööülesannete täitmine takistas tal terviseseisundi hindamisele ilmuda ega esitanud takistavate asjaolude kohta põhistatud väiteid ega tõendeid. Asjas pole esitatud ka tõendeid, et kaebajal oleks Eestisse reisimine raha puudumise või muu takistuse tõttu välistatud. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et välisriigis viibimine ei ole asjakohaseks põhjenduseks terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks ega ajateenistusest vabastamiseks (vt KVTS § 39 lg 1).
15.Kaebajale oli teavitatud terviseseseisundi hindamisele ilmumisest piisavalt pikalt ette. ATSS § 8 lg 2 kohaselt võib sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud. 08.07.2025 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 09.07.2025 (dtl 135) ja terviseseisundi hindamine toimus 22.10.2025. Kaebaja teavitas vastustajat 27.10.2025, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda haigestumise tõttu (dtl 88). Vastustaja lükkas 04.11.2025 kirjaga (dtl 24) terviseseisundi hindamise aja edasi 19.11.2025 peale.
16.Ettekirjutuse edasi lükkamisel 04.11.2025 kirjaga ei saanud vastustaja järgida kaebaja palutud 3–4 kuulist etteteatamist, kuna ATSS § 8 lg 2 seab uue ettekirjutuse täitmise tähtajale 2 kuulise piirangu. Vastustaja määratud ettekirjutuse täitmise uus tähtaeg ei olnud pikem kui seaduses sätestatud. Samuti ei olnud tegemist liiga lühikese etteteatamise ajaga. Kaebajale oli juba varasemalt koostatud ettekirjutus ja talle oli teada, et tuleb ilmuda terviseseisundi hindamisele. Seega oli kaebajal võimalik arvestada, et tal tuleb terviseseisundi hindamisele ilmuda. Lisaks tuleb arvestada vastustaja võimalustega korraldada tervisesisundi hindamist. Vastustaja on selgitanud, et terviseseisundi hindamised komplekteeritakse pikalt ette, mistõttu
4(5)
3-25-4596
oli võimalik lükata hindamine edasi just 19.11.2025 kuupäevaks, kuna ülejäänud Tallinnas toimuvad terviseseisundi hindamised olid juba komplekteeritud (dtl 96–97). Kaebaja märkis, et lähetus oli planeeritud varem ja seda ei olnud võimalik lühikese etteteatamisega katkestada. Sellest hoolimata ei teavitanud kaebaja koheselt pärast ettekirjutuse edasi lükkamist vastustajat võimalikust terviseseisundi hindamisele ilmumise takistusest. Kohus on seisukohal, et kaebajal ei ole mõjuvaid põhjuseid määratud terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks. Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
17.Kuna 08.07.2025 ettekirjutus ja ettekirjutuse täitmise edasilükkamise 04.11.2025 kiri olid kaebajale kätte toimetatud ning kaebajal puudus mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele ilmuma jätmiseks, siis ei täitnud kaebaja oma kohustust. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
18.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
19.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (640 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajat varasemalt kutsutud ettekirjutus-hoiatusega viiel korral (dtl 99–100, 103–104, 107–108, 116–117, 123–124) terviseseisundi hindamisele. Vastustaja on märkinud, et on kaebajale alates 28.01.2020 väljastanud 14 korral kutse ilmuda terviseseisundi hindamisele, sealjuures ettekirjutuse vormis kutseid sunniraha hoiatusega on kaebajale väljastatud 8 korral (dtl 92). Kaebaja ei ole hoolimata korduvatele kutsetele terviseseisundi hindamisele ilmunud. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
20.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 08.07.2025 ettekirjutus ja 04.11.2025 kiri sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Kohus on eelnevalt leidnud, et ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg.
21.Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 20.11.2025 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 9–10). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 640 eurot vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult.
22.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.