Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on X (X) hagi Y OÜ (endise nimega C OÜ) vastu xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) kaasomandi lõpetamise nõudes.

Harju Maakohus rahuldas 27.04.2021 kohtumäärusega hagi tagamise avalduse ning otsustas hagi tagamiseks arestida ja kanda käsutamise keelumärge kostjale C OÜ (registrikood xxx) kuuluvale 1/2 mõttelisele osale kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (asukohaga xxx) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja X (isikukood xxx) kasuks tsiviilasjas nr 2-21-6501 esitatud kaasomandi lõpetamise nõude tagamiseks.

Harju Maakohtu 07.06.2021 kohtumäärusega peatati tsiviilasja nr 2-21-6501 menetlus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-21-7525. Kohus selgitas, et tsiviilasjas nr 2-21-7525 (Q hagi X vastu kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks) kuulub tuvastamisele käesoleva asja lahendamisel tähtsust omav eeldusküsimus, kas hageja on jätkuvalt xxx kinnistu 1⁄2 kaasomandi omanikuks või on hagejal kohustus anda kinnistu aadressil xxx (registriosa nr xxx) 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandiõigus üle Q. Kohus nõustus kostjaga, et kui kohus rahuldab hagi tsiviilasjas 2-21-7525 ja kohustab hagejat tagastama eelmainitud kaasomandiosa, lakkab olemast kaasomanike vaheline õigussuhe ja seega langeb ära nii võimalus kui vajadus kaasomandit käesolevas menetluses lõpetada.

Kostja esitas 29.05.2026 taotluse menetluse uuendamiseks, hagi läbi vaatamata jätmiseks, hagi tagamise abinõude tühistamiseks ja menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja palub tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel jätta hagiavaldus läbi vaatamata perspektiivituse (hagejal ilmselgelt puudub õigus kaasomandi lõpetamise nõudmiseks seoses omanikuks mitte olemisega) tõttu, ja tühistada kohaldatud hagi tagamise abinõud, samuti mõista kostjale välja asjas kantud menetluskulud. Kostja tõi välja, et 21.03.2024 Harju Maakohtu otsusega rahuldati tsiviilasjas nr 2-21-7525 Q hagiavaldus ning kohustati X andma tahteavaldust kinnistu aadressil xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi Q üle andmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohus asendas X vastava tahteavalduse 21.03.2024 kohtuotsusega. Muuhulgas tegi kohus otsuse kohustada X andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ning asendas X vastava tahteavalduse 21.03.2024 kohtuotsusega.

Kohtulahend tsiviilasjas 2-21-7525 jõustus 13.04.2026 ning kohus uuendas tsiviilasja nr 221-6501 menetluse 01.06.2026 kohtumäärusega.

Hageja palus 15.06.2026 seisukohas jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja märkis, et on kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnisasja omanikuna sisse kantud. Tsiviilasjas nr 2-21-7525 on hagejat üksnes kohustatud andma nõusolek kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi Q üle andmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. 15.06.2026 seisukoha esitamise ajahetkeks kinnistusraamatu kannet muudetud ei ole, mis sisuliselt tähendab, et hageja on endiselt ka vaidlusaluse kinnisasja omanik. Kuigi eksisteerib kohustus kaasomandiosa üleminekuks, ei tähenda see, et hageja ei oleks enam vaidlusaluse kinnisasja omanik. Senikaua kuni vaidlusalust kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandit ei ole seaduses sätestatud korras üle antud, ei ole ka omand hagejalt Q üle läinud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et on 15.06.2026 seisukoha esitamise hetkel endiselt vaidlusaluse kinnisasja omanik ning seetõttu ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks selle ebaperspektiivikuse tõttu.

10.09.2026 esitas kostja kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt tehti 2 (6)

10.09.2026 kinnistusraamatusse kanne, millega kanti hagejale kuulunud 1⁄2 kaasomandiosa xxx kinnisasjast omanikuna sisse Q, hageja omandikanne aga kustutati.

Q teavitas 11.09.2026, et ei soovi astuda tsiviilasja nr 2-21-6501 menetlusse hageja X asemel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hagi läbi vaatamata jätmine

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Käesoleval juhul ei ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki, sest hageja ei ole vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik ehk tal ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigust. Vaidlusaluse kinnisasja uus kaasomanik ei soovi hageja asemel menetlusse astuda.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

TsMS § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

Hagi tagamise abinõude tühistamine

TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kostja taotles hagi tagamise abinõu tühistamist ning kostja taotlus on põhjendatud. Kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, seega tühistab kohus Harju Maakohtu 27.04.2021 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2).

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib 3 (6)

menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja on esitanud 29.05.2026 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2385 eurot (käibemaksuta) ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni (dtl 402-403). Hageja palus 15.06.2026 vastuses jätta menetluskulud kostja kanda, kuid esitas ka alternatiivsed seisukohad juhuks, kui kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda (dtl 413).

Kostja esitas uue menetluskulude nimekirja 15.09.2026 ning palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2785 eurot (käibemaksuta) ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja käibemaksuta summades. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud järgmistest toimingutest (dtl 440-441):

esitamine tõendi esitamiseks, ja hagi läbi vaatamata jätmiseks (0,5 tundi, kokku 125 eurot); 15.09.2026 menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi, kokku 125 eurot) – tunnitasuga 250 eurot.

Hageja esitas 21.09.2026 seisukoha kostja menetluskuludele ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja poolt 15.10.2024 esitatud hagi tagamise abinõu asendamise taotlusega seoses tekkinud menetluskulud summas 2086,20 eurot ja kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (dtl 445). Hageja menetluskulud seoses rahuldamata jäänud taotlusega koosnevad lepingulise esindaja tehtud toimingutest, mis moodustavad kokku 9 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks) ehk kokku 1710 eurot (lisandub käibemaks 376,40 eurot ehk kokku 2086,40 eurot) (dtl 450-451).

Alternatiivselt, kui kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda, siis palub hageja: jätta kõik kostja poolt 15.10.2024 esitatud hagi tagamise abinõu asendamise taotlusega tekkinud menetluskulud kostja kanda; vähendada kostja menetluskulusid täiendavalt vähemalt 485 euro võrra (dtl 445).

Alternatiivselt, kui kohus jätab kostja poolt 15.10.2024 esitatud hagi tagamise abinõu asendamise taotlusega tekkinud menetluskulud hageja kanda, siis palub hageja vähendada kostja menetluskulusid vähemalt 1210 euro võrra (dtl 446).

Hageja palub tasaarvestada kostja ja hageja vastastikused rahalised nõuded seoses menetluskulude hüvitamise nõuetega. Lisaks märkis hageja, et kuigi hageja on ka juba 15.06.2026 menetlusdokumendis esitanud omapoolsed esialgsed seisukohad kostja 29.05.2026 esitatud menetluskulude nimekirjale, palub hageja, et kohus lähtuks kostja menetluskulude suuruse vähendamisel 21.09.2026 menetlusdokumendis toodud taotlustest ja põhjendustest (dtl 446).

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud kohaldada TsMS § 169 lg 3. Eelnimetatud säte reguleerib menetluse venitamisest tingitud menetluskulusid, kuid hageja viidatud kostja 15.10.2024 taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks ei ole käesolevat menetlust venitanud. Ühtlasi märgib kohus, et 15.10.2024 esitatud taotlus on esitatud ajal, mis menetlus tsiviilasjas nr 2-21-6501 oli peatatud.

Praktilistel kaalutlustel ja kulude kindlaksmääramise liigse killustatuse vältimiseks on kohane TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid (TsMS komm I (2017) § 169, p 3.4.d). Käesoleval juhul on hageja välja toonud aga vaid ühe taotluse ning kohtule nähutvalt ei ole kostja esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid.

TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate 5 (6)

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas ülemäärased 01.10.202408.10.2024 toimingud seoses 15.10.2024 hagi tagamise abinõu asendamise taotlusega mahus 4,9 tundi, 27.04.2026 õigusliku hinnangu kujundamine: seaduse analüüs asja läbi vaatamata jätmise aluste tuvastamiseks, sh taotluse projekti koostamine mahus 1 tund ja 15.09.2026 menetluskulude nimekirja koostamine mahus 0,5 tundi.

Maakohus vähendab TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu seoses 01.10.2024-08.10.2024 toimingutega seoses 15.10.2024 hagi tagamise abinõu asendamise taotlusega 3 tunnini, 27.04.2026 õigusliku hinnangu kujundamise osas 0 tunnini (kohtu hinnangul on eelnimetatud toiming hõlmatud 29.05.2026 toimingutega) ja menetluskulude nimekirja koostamise osas 0,25 tunnini.

Menetluskulude nimekirjas välja toodud ülejäänud õigusabiteenuse osutamise mahtu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning sellega seotud kulud kuuluvad seega väljamõistmisele hagejalt.

Kokku peab kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatuks lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamist mahus 9,95 tundi ehk kogusummas 2095,50 eurot.

Lepingulise esindaja tunnihinda 150-250 eurot peab kohus põhjendatuks.

Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist, seega on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 2095,50 eurot (ilma käibemaksuta).

Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja õigusabikulu summas 2095,50 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 427 sätestab, et maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.