Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.08.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-15208
Tsiviilasi
HOOVI Finance OÜ hagi Staar Ehitus OÜ, K K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
12 802,22 eurot Hageja: HOOVI Finance OÜ (registrikood 16020217, aadress Laeva tn 2, 10111 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond); Hageja esindaja: G J; Kostja I: Staar Ehitus OÜ (registrikood 17013449, aadress Varblase, 46220 Müüriku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond); Kostja II: K K (isikukood xxxx, e-post: xxxx, telefon: xxxx).
2-26-15208 kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 2 (3)
2-26-15208 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas 25.08.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1229,66 eurot, millest 910 eurot on asjas tasutud riigilõiv ja 319,66 eurot on hageja õigusabikulud.
Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 910 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
Hageja esitas kohtule lepingulise esindaja ajakulu, mis oli kokku 2 t 17 min. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning õigusabi tunnihind on mõistlik (140 eurot/t). Kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1229,66 eurot (910+319,66). Nimetatud summale ei lisandu käibemaksu, hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 1229,66 eurot. Kohus märgib, et kostjate poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1229,66 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.