2.Välja mõista V. B.-lt elatis L. B. kasuks: 2.1 ajavahemiku 05.03.2026 kuni 31.03.2026 eest 264,24 eurot kuus; 2.2 ajavahemiku 01.04.2026 kuni 11.09.2026 eest 281,12 eurot kuus; 2.3 alates XXX kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 318,62 eurot kuus (295,86 eurot baassumma + 62,76 eurot ehk 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
4 baassumma indekseerimise ja keskmise brutokuupalga muutumise tõttu ning lapsetoetuse suuruse muutumise korral alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust; 2.4 tagasiulatuvalt perioodi 05.03.2025-04.03.2026 eest kokku 2364,26 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.03.2026 kuni kohustuse täitmiseni.
Välja mõista V. B.-lt elatis M. B. kasuks: 3.1 ajavahemiku 05.03.2026 kuni 31.03.2026 eest 254,24 eurot kuus; 3.2 ajavahemiku 01.04.2026 kuni 11.09.2026 eest 281,12 eurot kuus; 3.3 alates XXX kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 318,62 eurot kuus (295,86 eurot baassumma + 62,76 eurot ehk 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 baassumma indekseerimise ja keskmise brutokuupalga muutumise tõttu ning lapsetoetuse suuruse muutumise korral alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust; 3.4 tagasiulatuvalt perioodi 05.03.2025-04.03.2026 eest kokku 2242,97 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.03.2026 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Igakuised elatise maksed tuleb tasuda G. S.-i arvelduskontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.
6.Elatise otsus igakuise elatise väljamõistmise osas (resolutsiooni p 2.1-2.3 ja 3.1-3.3) kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.11.03.2026 esitatud täiendatud hagis (esialgne puudustega hagi esitati 05.03.2026) paluvad hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 05.03.2025 kuni 04.03.2026 eest L. B. kasuks 3158,67 eurot ja M. B. kasuks 3037,38 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagejate selgituste kohaselt kujunes tagasiulatuv elatis perioodil 05.03.2025 kuni 31.03.2025 L. B. osas 217,93 eurot ja M. B. osas 207,93 eurot, perioodil 01.04.2025 kuni 28.02.2026 vastavalt 2906,64 eurot ja 2796,64 eurot ning perioodil 01.03.2026 kuni 04.03.2026 vastavalt 34,10 eurot ja 32,81 eurot. Hagejad märgivad, et kostja tasus nimetatud ajavahemikul laste ülalpidamiseks kokku 401,84 eurot, mistõttu on tasaarvestuse järgselt tagasiulatuva elatise nõue kokku 5794,21 eurot. Lisaks paluvad hagejad mõista kostjalt alates 05.03.2026 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise muutuvas suuruses L. B. kasuks 264,24 eurot ning M. B. kasuks 254,24 eurot kuus, nähes ette elatise igaaastase ümberarvutamise vastavalt PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korrale ning riiklike peretoetuste arvestamise. Samuti paluvad hagejad kohustada kostjat tasuma elatist G. S.-i arvelduskontole ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt elavad alaealised hagejad pärast vanemate lahkuminekut ema juures ning nende igapäevane ülalpidamine ja hooldamine on olnud peamiselt ema kanda. Hagejad märgivad lisaks, et alates XXX muutub peretoetuste suurus, kuna vanima lapse 19-aastaseks saamisel lõpeb õigus lasterikka pere toetusele ning edaspidi laekub üksnes lapsetoetus 80 eurot lapse kohta. Seetõttu paluvad hagejad elatise suuruse määramisel arvestada alates XXX muutunud peretoetustega.
2.08.05.2026 esitatud seisukohas hagejad ei nõustu kostja 19.04.2026 esitatud seisukohtade ega kompromissettepanekuga. Hagejad leiavad, et kostja tegelik maksevõime on suurem, kui kostja väidab, viidates kostja täiendavale tegevusele ehitusvaldkonnas. Samuti peavad hagejad kostja pakutud elatist summas 235 eurot lapse kohta kuus ebapiisavaks, kuna see ei vasta laste tegelikele vajadustele. Hagejad vaidlevad vastu ka kostja väitele, et ta on lapsi piisavalt ülal pidanud, märkides, et kostja tehtud maksed on olnud ebaregulaarsed, väheses ulatuses ning osaliselt sellise eesmärgiga, mida ei saa käsitada elatise maksmisena. Hagejad jäävad tagasiulatuva elatise nõude juurde ning paluvad jätta kostja kompromissettepanek rahuldamata ja rahuldada hagiavalduses esitatud nõuded.
3.16.06.2026 hagejad täpsustasid hagi tagasiulatuva elatise nõude osas, vähendades nõude suurust kostja esitatud tõendite alusel. Hagejad nõustusid arvestama kostja poolt tehtud makseid kokku 1588,83 euro ulatuses, mille tulemusel vähendati kummagi hageja tagasiulatuvat nõuet 794,41 euro võrra. Sellest tulenevalt palub L. B. mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise summas 2364,26 eurot ning M. B. summas 2242,97 eurot. Muus osas jäävad hagejad hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Lisaks taotlevad hagejad kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, märkides, et kostja ei ole nende väitel asunud elatist tasuma ka kohtumenetluse ajal ning tal on tekkinud elatise võlgnevus. Hagejad ei nõustu kostja kompromissettepanekuga osas, milles see näeb ette tagasiulatuvast elatisest loobumise, kuid on valmis sõlmima maksegraafiku väljamõistetava elatisevõla tasumiseks. Samuti leiavad hagejad, et kostja viited ebapiisavale sissetulekule ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest.
4.18.08.2026 seisukohas hagejad jäävad hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning paluvad hagi rahuldada. Hagejad leiavad, et hagi on põhjendatud, kuna kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Samuti jäävad hagejad 16.06.2026 esitatud nõude täpsustuse juurde, millega vähendati tagasiulatuva elatise nõude suurust, ning taotlevad kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Hagejad märgivad, et 30.06.2026 toimunud kohtuistungil ei vaielnud kostja esindaja vastu hagejate täpsustatud tagasiulatuva elatise nõuetele. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuv ja igakuine elatis vastavalt täpsustatud nõuetele ning hagi tervikuna
rahuldada. Kostja vastuväited
5.21.04.2026 esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, leides, et ta on lapsi ülal pidanud ning esitab selle kohta tõenditena pangakonto väljavõtte ja hagejate ema koostatud kirjaliku kinnituse saadud rahade kohta. Kostja märgib, et tema igakuine netosissetulek on 920 eurot, millega tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Samuti teeb kostja kompromissettepaneku, mille kohaselt hagejad loobuvad tagasiulatuva elatise nõudest ning kostja kohustub tasuma alates 01.05.2026 elatist summas 470 eurot kuus ehk 235 eurot kummalegi lapsele.
6.14.07.2026 esitatud seisukohas kostja jääb seisukohale, et ta ei ole võimeline tasuma elatist suuremas summas kui 200 eurot lapse kohta kuus. Kostja selgitab, et tema netosissetulek on 920 eurot kuus ning tal on krooniline depressioon, mis mõjutab tema töövõimet ja sissetulekute teenimise võimalusi. Samuti märgib kostja, et tal on ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, kuna elatise nõue on esitatud ka täisealise tütre poolt. Kostja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada tema tegelikke sissetulekuid ja majanduslikku olukorda. Lisaks jääb kostja seisukohale, et ta on lapsi ülal pidanud ning on selle tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted ja hagejate ema kirjaliku kinnituse tema poolt tehtud maksete kohta. Kostja palub kohtul teha õiglane otsus, arvestades tema majanduslikke võimalusi.
7.Tsiviilasjas toimunud 30.06.2026 kohtuistungil hagejate esindaja selgitas, et elatise võlgnevuse arvestus on esitatud ning kostja ei ole viimase nelja kuu jooksul elatist tasunud. Samas on kostja poolelt avaldatud soovi kaaluda kompromissi sõlmimist. Hagejad on nõus arutama võlgnevuse tasumist osamaksetena, kuid ei loobu tagasiulatuva elatise nõudest. Kostja esindaja märkis, et vajab aega kliendiga suhtlemiseks ja täiendavate andmete kogumiseks ning soovib kompromissi võimalust arutada. Samuti kinnitas ta, et hagejate esitatud arvutuskäik on põhimõtteliselt aktsepteeritav. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja kompromissi saavutamiseks ning selgitas, et kokkuleppe mittesaavutamisel jätkatakse asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et L. B. ja M. B. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1). TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Hagejad paluvad mõista kostjalt välja hagejate ülalpidamiseks elatise alates 05.03.2026 kuni nende täisealiseks saamiseni igakuiselt muutuvas suuruses, L. B. kasuks 264,24 eurot kuus ning M. B. kasuks 254,24 eurot kuus. Lisaks paluvad hagejad mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt
(ajavahemiku 05.03.2025 kuni 04.03.2026 eest) L. B. kasuks summas 2364,26 eurot ja M. B. kasuks summas 2242,97 eurot. Hagejad märgivad, et alates XXX lõpeb seoses vanima lapse 19-aastaseks saamisega õigus lasterikka pere toetusele, mistõttu paluvad nad elatise suuruse määramisel arvestada alates nimetatud kuupäevast muutunud peretoetustega.
11.Kostja on nõus tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus, kuid ei nõustu hagejate nõudega mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Samas on kostja esindaja kinnitanud 30.06.2026 toimunud kohtuistungil, et hagejate esitatud arvutuskäik tagasiulatuva elatise nõudes on aktsepteeritav. Kostja on leidnud üksnes, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada tema majanduslikku olukorda ja sissetulekut, mis tema väitel on ligikaudu 920 eurot kuus, ning palunud kohtul teha õiglane otsus. Seega puudub poolte vahel vaidlus tagasiulatuva elatise nõude arvutuse ja nõutud summade suuruse üle. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks tagasiulatuva elatise nõude arvutuskäiku eraldi kontrollida ja hinnata, vaid keskendub kostja esitatud vastuväidetele, mis puudutavad tema ülalpidamisvõimet ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatust.
12.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. G. S.-i ja V. B. kooselust sündis XXX tütar L. B. ja XXX tütar M. B.. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole laste vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
13.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tuginenud asjaolule, et tal lasub ülalpidamiskohustus kokku kolme lapse suhtes. Kostja hinnangul tuleb tema ülalpidamisvõime hindamisel arvestada ka tema täisealise tütre suhtes esitatud elatisnõuet. Kohus ei pea põhjendatuks kostja väidet, et tal lasub ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-26-5156 esitatud hagi täisealisele õppivale lapsele elatise
väljamõistmiseks on lõpetatud hageja hagist loobumise tõttu. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest ega kostja ei ole tõendanud, et ta maksaks kolmandale lapsele tegelikult elatist või kannaks tema ülalpidamiskulusid. Seega puudub alus arvestada kostja ülalpidamiskohustust kolmanda lapse suhtes käesolevas asjas elatise suuruse määramisel. Kostja on väitnud, et tal on krooniline depressioon, mis mõjutab tema töövõimet ja sissetulekute teenimise võimalusi. Samas ei ole kostja oma väiteid tõendanud ega esitanud kohtule selle kohta meditsiinilisi dokumente, töövõime hindamise otsust ega muid tõendeid, millest nähtuks tema terviseseisundist tulenev töövõime vähenemine või sellest tingitud piiratud sissetuleku teenimise võime. Seetõttu ei ole kohtul alust lugeda tõendatuks, et kostja tervislik seisund kujutaks endast PKS § 102 lg 1 mõttes mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks.
14.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad paluvad elatise määrata muutuva suurusena vastavalt PKS § 101 sätestatule. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Asjas on tuvastatud, et hagejate ema kasvatab kokku kolme last ning seetõttu makstakse perele lisaks lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust. Kuna lasterikka pere toetus on mõeldud laste ülalpidamiskulude katmiseks, tuleb seda PKS § 101 lg 5 kohaselt elatise miinimumsuuruse arvutamisel arvesse võtta. Seetõttu vähendab lasterikka pere toetuse arvestus kummalegi lapsele väljamõistetava elatise suurust võrreldes PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summaga. Samas lõpeb alates XXX seoses pere vanima lapse 19-aastaseks saamisega õigus lasterikka pere toetusele, mistõttu tuleb alates nimetatud kuupäevast elatise suuruse määramisel lähtuda muutunud peretoetuste suurusest. Kohus kontrollis hagejate nõutud elatissummasid Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatori abil (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/). Kalkulaatori andmetel kujuneb mõlema hageja puhul PKS § 101 alusel arvutatavaks elatiseks 264,24 eurot kuus (perioodil 01.04.2025-31.03.2026). Hagejad on siiski esitanud nõude L. B. kasuks summas 264,24 eurot kuus ja M. B. kasuks summas
254,24 eurot kuus. Kuivõrd kohus ei või teha otsust üle hageja nõude piiri, lähtub kohus elatise väljamõistmisel hagejate esitatud nõuetest. Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool märkinud, et lapsed viibiks isa juures keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, seega PKS § 101 lg-t 6 kohaldatav ei ole.
15.Elatise väljamõistmise eeldused sätestab PKS § 100 lg 2. Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Kuivõrd kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud andmeid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul tema varalist seisundit, töövõimet, sissetulekuid või vältimatuid kulutusi põhjalikumalt hinnata, puudub kohtul alus järeldada, et kostja ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust seaduses ettenähtud ulatuses. Kostja on piirdunud väitega, et tema sissetulek on ligikaudu 920 eurot kuus ning et ta on võimeline tasuma kummalegi lapsele elatist 200 eurot kuus, kuid ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuksid tema tegelikud ja püsivad sissetulekud, varaline olukord või asjaolud, mis takistaksid tal suuremas ulatuses ülalpidamiskohustust täita. Hagejad on omakorda väitnud, et kostja tegelikud sissetulekud on suuremad kui menetluses avaldatud, ning esitanud selle kohta ekraanitõmmised kostja poolt sotsiaalmeedias avaldatud ehitusteenuste pakkumistest. Kohus leiab siiski, et nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja tegelike sissetulekute suurust ega seda, millises ulatuses on kostja saanud tulu ehitusteenuste osutamisest. Asjaolu, et kostja reklaamib või pakub sotsiaalmeedias ehitusteenuseid, ei võimalda iseenesest järeldada, et talle on vastavaid töid tellitud, et ta on need tööd teinud või et ta on nende eest tasu saanud. Seetõttu ei saa kohus üksnes hagejate esitatud ekraanitõmmiste põhjal asuda seisukohale, et kostja varjab oma sissetulekuid või et tema tegelik varaline seisund on oluliselt parem, kui ta on menetluses väitnud. Samas ei ole ka kostja esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et tema majanduslik olukord oleks sedavõrd piiratud, et see õigustaks kõrvalekaldumist seaduses ette nähtud elatise suurusest. Sellises olukorras tuleb kohtul lähtuda sellest, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada tema ülalpidamiskohustust alla seadusjärgse määra. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Seetõttu loeb kohus hagejate elatisenõude põhjendatuks.
16.Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist muutuvas suuruses. Kohus arvestab, et alates 01.04.2026 muutusid PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatise arvutamise aluseks olevad näitajad, mistõttu kujunes mõlema hageja elatise suuruseks 281,12 eurot kuus. Samuti lõppes alates XXX seoses poolte vanima ühise lapse 19-aastaseks saamisega õigus lasterikka pere toetusele. Kuna pärast nimetatud kuupäeva ei arvestata elatise suuruse määramisel enam lasterikka pere toetust, kujunes mõlema hageja elatise suuruseks 318,62 eurot kuus. Seetõttu mõistab kohus elatise välja resolutsioonis märgitud perioodidel vastavates suurustes.
17.Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hagi esitati kohtule 05.03.2026 ning hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 05.03.2025 kuni 04.03.2026 eest ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Seega on nõue esitatud PKS § 108 alusel seaduses sätestatud ühe aasta piirides. Menetluses esitatud arvutuse kohaselt kujunes L. B. tagasiulatuva elatise nõue perioodil 05.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 217,93 eurot, perioodil 01.04.2025 kuni 28.02.2026 summas 2906,64 eurot ning perioodil 01.03.2026 kuni 04.03.2026 summas 34,10 eurot, kokku 3158,67 eurot. M. B. tagasiulatuva elatise nõue kujunes perioodil 05.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 207,93 eurot, perioodil 01.04.2025 kuni 28.02.2026 summas 2796,64 eurot ning perioodil 01.03.2026 kuni 04.03.2026 summas 32,81 eurot, kokku 3037,38 eurot. Hagejad arvestasid tagasiulatuva elatise nõudest maha kostja poolt laste ülalpidamiseks tasutud summad. Esialgu arvestati kostja kasuks makseid kogusummas 401,84 eurot, mille tulemusel kujunes hagejate ühine tagasiulatuv elatisnõue 5794,21 euro suuruseks. Menetluse käigus, 16.06.2026 hagi täpsustusega, nõustusid hagejad täiendavalt arvestama kostja poolt tehtud makseid kogusummas 1588,83 eurot. Sellest summast võeti arvesse kostja poolt tasutud 2025. aasta augustis 1300 eurot, 2025. aasta oktoobris 15 eurot ja 2025. aasta detsembris 50 eurot, kokku 1365 eurot, mille võrra vähendati kummagi hageja nõuet 680 euro võrra. Lisaks nõustusid hagejad vähendama nõuet kostja pangakonto väljavõttest nähtuvate maksete võrra kogusummas 228,83 eurot. Arvestades, et pooltel on lisaks hagejatele ka kolmas ühine laps S. B. (isikukood XXX), lugesid hagejad enda kasuks arvestatavaks kaks kolmandikku nimetatud summast ehk 114,41 eurot kummagi hageja kohta. Seega vähendas kumbki hageja oma tagasiulatuvat elatisenõuet kokku 794,41 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt kujunes L. B. tagasiulatuva elatise nõudeks 2364,26 eurot ja M. B. tagasiulatuva elatise nõudeks 2242,97 eurot. Kohus loeb tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuks. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate esitatud tagasiulatuva elatise arvutuskäiku ega nõutud summade suurust. Samuti nõustus kostja esindaja 30.06.2026 kohtuistungil, et hagejate esitatud arvutus on aktsepteeritav. Menetluses esitatud tõenditest nähtub, et vanemate vahel puudus kokkulepe laste ülalpidamise kohta ning kostja ei ole vaidlusalusel perioodil oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Arvestades, et hagejad on kandnud laste ülalpidamiskulud ajal, mil kostja ei täitnud oma ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses, ning puuduvad asjaolud, mis välistaksid PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise väljamõistmise, rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude ning mõistab kostjalt välja L. B. kasuks 2364,26 eurot ja M. B. kasuks 2242,97 eurot. Kohus loeb hagejate viivise nõude põhjendatuks. PKS § 108 kohaselt võib kohus mõista elatise välja ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis kujutab endast rahalist kohustust, mille täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võib seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist võlasummalt seaduses sätestatud määras. Seetõttu mõistab kohus tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise võlgnevuselt välja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
18.Hagiavaldus on kohtule esitatud 05.03.2026. Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Kui kohustatud vanem on menetluse ajal tasunud elatise makseid, tuleb tasutud makseid/
ülekandeid kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
19.Hagejad paluvad lugeda otsuse viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS § 468. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus viivitamata täidetavaks otsuse jooksva (igakuise elatise) tasumise osas, et tagada lastele vajalik ülalpidamine koheselt ja katkematult.
20.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on tsiviilasja hinnaks 9273,55 eurot (9*264,24+9*254,24+2364,26+2242,97).
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et asjas ei ole põhjuseid, mis annaksid alust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotuse osas hagilises perekonnaasjas. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.