Vabastada Q.I (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Q.I vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada Q.I kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada Einar Vallandi usaldusisiku kohustustest Q.I kohustustest vabastamise menetluses.
4.Rahuldada Q.I usaldusisiku Einar Vallandi tasu taotlus.
5.Määrata usaldusisiku Einar Vallandi tasu suuruseks Q.I kohustustest vabastamise menetluses 138,26 eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 33,18 eurot, kokku 171,44 eurot.
6.Usaldusisiku Einar Vallandi tasu summas 171,44 eurot hüvitada võlgniku Q.I poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol, mis tuleb välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096, KMKR EE100583320) arveldusarvele EE742200221013804535.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade Q.I kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.08.2023 määrusega välja Q.I pankroti, Q.I kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 03.11.2025 määrusega lõpetas kohus Q.I pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 24.08.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas Einar Vallandi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid iga aasta 24. augustil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta
19.augustiks. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 44 896,77 eurot (kõik II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruande 18.08.2026.
Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik pankrotimenetluse lõpetamisel töötu, kuid 2026.a jaanuaris asus tööle G. G. O. ja alates 02.07.2026 töötab L. E. O. . Võlgnikule on määratud osaline töövõime perioodiks 08.12.2025-07.12.2027. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus ja lähedaste abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Aruande kohaselt on võlgnik aruandeperioodi jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 1714,69 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed summas 1543,25 eurot. Usaldusisiku tasu ja ülekandetasude katteks on jäetud kokku 171,44 eurot.
3.18.08.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi järgnevalt: järelevalve võlgniku sissetuleku ja sellest võlausaldajate tarbeks eraldatava osa suuruse üle; usaldusisikule ülekannete tegemisega seotud suhtlus võlgnikuga – 45 minutit; iga võlausaldaja jaotisele vastava makse arvutamine, võlausaldajatele maksete tegemine, edaspidi usaldusisiku kutsealase konto sulgemine – 30 minutit; usaldusisiku aruande ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine – 45 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 138,26 eurot (2 tundi * 69,13 eurot), millele lisandub käibemaks 33,18 eurot, kokku 171,44 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest.
4.Usaldusisik ja võlgnik esitasid 18.08.2026 koos aruandega kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku vabastamiseks täitmata jäänud kohustustest, lõpetades sellega pankrotivõlausaldajate nõuded Q.I vastu, sealhulgas nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
6.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
8.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
9.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Q.I ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnik pankrotimenetluse lõpetamisel töötu, kuid 2026.a jaanuaris asus tööle G. G. O. ja alates 02.07.2026 töötab L. E. O. . Võlgnikule on määratud osaline töövõime perioodiks 08.12.2025-07.12.2027. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
12.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Aruanne on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
13.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus ja lähedaste abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Aruannete kohaselt on võlgnik aruandeperioodil loovutanud usaldusisiku kontole kokku 1714,69 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed summas 1543,25 eurot.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
14.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
15.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
16.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule, sh ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
17.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlgnik on leidnud omale töökoha ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule ka ajal, mil tal ei olnud töökohta. Kolme aasta jooksul on võlgnik tasunud võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks kokku 30 191,51 eurot, sh 28 648,26 eurot pankrotimenetluse ajal ja 1543,25 eurot pankrotimenetluse lõpetamise järgselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.
18.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ega usaldusisik ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohusetundlik, on püüdnud oma võimaluste piires panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse ja on vabatahtlikult panustanud isegi suuremas summas kui seadus kohustas. Usaldusisikul ei ole andmeid, et võlgnik oleks viimase kolme aasta jooksul teinud põhjendamatuid kulutusi. Usaldusisiku hinnangul on põhjust uskuda, et võlgnik suudab edaspidi elada nii, et kohus ei pea tulevikus tegelema tema täitmata varaliste kohustuste täitmise korraldamisega. Usaldusisiku arvates on alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada Q.I tema täitmata jäänud kohustustest. Eelnevat arvesse võttes, leiab kohus, et Q.I tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
19.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
20.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
21.Kuna kohus lõpetab Q.I kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Einar Vallandi FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest Q.I kohustustest vabastamise menetluses.
Usaldusisiku tasu määramine
22.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (alates 01.04.2026. a 94,60 eurot).
23.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 2 tundi tunnitasuga 69,13 eurot, kokku 138,26 eurot.
24.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole (OÜ Õigusbüroo Faktootum, KMKR EE100583320), st määrata koos käibemaksuga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 138,26 eurot käibemaks 24%, so 33,18 eurot, kokku 171,44 eurot.
25.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Einar Vallandi tasuks määrata 138,26 eurot, millele lisandub käibemaks 33,18 eurot, kokku 171,44 eurot.
26.Usaldusisiku tasu summas 171,44 eurot tuleb hüvitada Q.I poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele EE742200221013804535.