Soojusekspert Tallinn OÜ hagi T-Katusekeskus OÜ vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Soojusekspert Tallinn OÜ hagi R. S. ja T. S. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Soojusekspert Tallinn OÜ (registrikood 12931525), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja I T-Katusekeskus OÜ (registrikood 16158826) Kostja II R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja III T. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
15. august 2023, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Soojusekspert Tallinn OÜ hagi R. S. vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta Soojusekspert Tallinn OÜ hagi T-Katusekeskus OÜ vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.
Jätta Soojusekspert Tallinn OÜ hagi T. S. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
4.Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuni 2022 määrusega tehtud hagi tagamine, millega hagi tagamise korras arestiti T-Katusekeskus OÜ arvelduskontolt nr EE972200221076171726 Swedbank OÜ-s rahalised vahendid 2500 euro ulatuses.
5.Jätta menetluskulud Soojusekspert Tallinn OÜ kanda.
6.Määrata T-Katusekeskus OÜ, R. S. ja T. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 6182,40 eurot.
7.Mõista Soojusekspert Tallinn OÜ-lt välja solidaarselt T-Katusekeskus OÜ, R. S. ja T. S. kasuks menetluskulud 6182,40 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Soojusekspert Tallinn OÜ-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.Soojusekspert Tallinn OÜ (hageja) esitas 3. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi T-Katusekeskus OÜ (kostja I), R. S. (kostja II) ja T. S. (kostja III) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palub tuvastada, et Paromreimek OÜ (registrikood 14472895) majandusüksus (ettevõte) on kostjale I täielikult üle läinud ning palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2500 eurot. 28. juuni 2022 määrusega kohus tagas hagi ja arestis kostja I arvelduskontolt rahalised vahendid 2500 euro ulatuses.
2.Hageja põhjenduste kohaselt Soojusekspert OÜ (peatöövõtja) ja OÜ Tartu Katusekeskus sõlmisid 5. veebruaril 2021 alltöövõtulepingu Tartus Turu 17 asuva korterelamu rekonstrueerimistööde (katusetööd) teostamiseks. OÜ Tartu Katusekeskus jättis alltöövõtulepinguga võetud kohustused korduvalt täitmata, mistõttu jäi ta tööde teostamisel graafikust maha ja tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Lisaks jättis alltöövõtja katuse renoveerimistööde tegemise ajaks asendatavad katuseosad korralikult katmata, mistõttu tekkisid sademevee läbijooksud kortermaja korteritesse ja ilmnesid teised varjatud puudused. Neil põhjustel ütles Soojusekspert OÜ alltöövõtulepingu 14. juulil 2021 üles. Soojusekspert OÜ esitas 25. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi alltöövõtja vastu lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest põhjustatud kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 Soojusekspert OÜ hagi, mõistis välja põhinõudena kahjuhüvitise 12 555,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise aja seisuga 24,77 eurot ja viivise protsendina põhinõudest alates 25. jaanuarist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Soojusekspert OÜ pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsust ei ole õnnestunud täita. Hageja ja Soojusekspert OÜ sõlmisid 17. mail 2022 nõude loovutamise lepingu, millega hageja omandas nõuded Paromreimek OÜ (varasem ärinimi Tartu Katusekeskus OÜ) vastu, Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 Tartu Katusekeskus OÜlt väljamõistetud kahjuhüvitise 12 555,98 euro, menetluskulude 3050 euro ja viivise saamiseks. Hageja ja Soojusekspert OÜ sõlmisid 11. juulil 2022 lisalepingu nõude loovutamise lepingu juurde, mille alusel ta omandas ka nõude kostjate II ja III vastu. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 2500 euro väljamõistmist, märkides et kahju hüvitamise nõude osaline esitamine ei tähenda ülejäänud nõudest loobumist.
Hageja leiab, et Paromreimek OÜ ettevõtte ülemineku tõttu on eelnimetatud kohustus üle läinud kostjale I. Hageja leiab, et kostja II, kes allkirjastas alltöövõtulepingu Soojusekspert OÜ-ga ning on käesoleval ajal Paromreimek OÜ osanik, ja kostja III, kes käesoleval ajal on kostja I juhatuse liige ja ainuosanik, seega ka tegelik kasusaaja, vastutavad Paromreimek OÜ-lt kostjale I üle läinud kohustuste eest solidaarselt kostjaga I.
3.Hageja leiab, et kostjad alustasid muudatuste tegemist Tartu Katusekeskus OÜ majandustegevuse viimiseks teise äriühingusse 2021. a teises pooles. Kostja III võõrandas 15. juunil 2021 talle kuuluva osaühingu osa kostjale II. Kostja III oli Tartu Katusekeskus OÜ osanik ja juhatuse liige olnud alates 27. oktoobrist 2020. Kostja III kutsuti Tartu Katusekeskus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 15. juulil 2021. 3. veebruaril 2021 on registrisse kantud OÜ Peedumaa, mille asutajaks ja juhatuse liikmeks alates 10. veebruarist 2021 on kostja III. Äriühing alustas reaalset äritegevust alates 19. juulist 2021, kui viidi läbi järgmised muudatused registriandmetes: ärinimi muudeti Peedumaa OÜ-st T-Katusekeskus OÜ-ks ja e-posti aadressiks märgiti [email protected]. Enne seda oli sama e-posti aadress märgitud Tartu Katusekeskus OÜ kontaktaadressiks, kusjuures ajavahemikul 19. juulist 2021 kuni 17. septembrini 2021 oli nii Tartu Katusekeskus OÜ-l kui T-Katusekeskus OÜ-l sama kontaktaadress – [email protected]. Kui Soojusekspert OÜ 14. juulil 2021 Tartu Katusekeskusega alltöövõtulepingu üles ütles ja kahjude heastamist nõudma hakkas, viis kostja III ettevõtte majandustegevuse üle T-Katusekeskus OÜ-sse, milline seni n-ö „ootas oma aega riiulil“ Peedumaa OÜ nime all. Kuni 19. juulini 2021 ei toimunud OÜ-s Peedumaa mitte mingit majandustegevust. Alles ärinime muutmisega alustas T-Katusekeskus reaalset majandustegevust. Ka käibemaksukohustuslaseks on ettevõtte registreeritud alates 20. juulist 2021, mis kinnitab tegevuse alustamist 2021. a teises pooles. Kuna lisaks Soojusekspert OÜ-le oli teisigi võlausaldajaid, kes asusid Tartu Katusekeskus OÜ-lt võlgu sisse nõudma, otsustas Tartu Katusekeskus OÜ juhatus viia varad teise ettevõttesse, lootuses vabaneda nii kuhjuvatest nõuetest. Ettevõtte üleminekule viitava asjaoluna saab välja tuua Tartu Katusekeskus OÜ ja TKatusekeskus OÜ tegevusalade kattuvuse: mõlema tegevusalana on äriregistrisse kantud elamute ja mitteeluruumide ehitus. Kattuvad on ka äriühingute elektronposti aadressid, milleks on [email protected]. OÜ Tartu Katusekeskus näitas sama e-posti aadressi perioodil 12. aprill 2021 kuni 17. september 2021. Alates 19. juulist 2021 näitab OÜ T-Katusekeskus enda e-posti aadressina [email protected]. Mõlemad äriühingud on oma sidevahendina teatavatel ajaperioodidel näidanud sama telefoninumbrit – s.o +372 5212 155 – Paromreimekil ajavahemikul 4. november 2020 kuni 12. juuli 2021, OÜ T-Katusekeskus alates 3. veebruarist 2021. Alates 28. jaanuarist 2022 tegutseb Tartu Katusekeskus OÜ ärinime Paromreimek OÜ all. Ärinime muudatus on tehtud 22. jaanuari 2022 osaniku otsusega, sisse kantud registrisse 28. jaanuaril 2022. Ärinimes muudatuse tegemise aeg seostub Harju Maakohtu tagaseljaotsuse kuupäevaga, mis on 25. jaanuar 2022. Ilmselgelt tulenevalt asjaolust, et Tartu Katusekeskus OÜ kostjana jättis Soojusekspert OÜ hagile vastamata, mis oli tema teadlik valik. Saanud aga teada kohtu e- kirjadest tagaseljaotsuse tegemisest, asus kostja kiiresti muutma oma ärinime, sest milline võlausaldaja oskaks äriühingut Tartu Katusekeskus seostada äriühinguga Paromreimek OÜ ja nõuda Tartu Katusekeskus kohustuste täitmist. Registrikoodi üldjuhul ei vaadata. Üheaegselt Tartu Katusekeskus ärinime muumisega Paromreimek OÜ-ks, vahetati välja ka äriühingu juhatus – ainuosaniku otsusega 22. jaanuaril 2022 kutsuti juhatusest tagasi R. S. ja nimetati tema asemel juhatus liikmeks Lauri Hansberg. Et Lauri Hansbergi nimele on äriregistri andmete registreeritud kosmiline arv ettevõtteid - 461 (!?), mida ta väidetavalt „juhib“ või mille likvideerijaks ta on, siis ei ole tema nimetamine muudetud ärinimega Paromreimek OÜ juhatuse liikmeks, seotud selles ettevõttes äritegevuse jätkamisega. Ilmselgelt tõendab see, et Lauri Hansberg ei ole äriühingu Paromreimek OÜ faktiline juht ja seaduslik esindaja, vaid ta on n-ö „tankist“, kelle „äri“ seisnebki maksejõuetute äriühingute ülevõtmises, nende juhatusse asumises eesmärgiga ettevõte sundlõpetada, mitte nende äriühingute, mille juhatusse ta asub, faktilise juhtimises.
Asjaolu et OÜ Paromreimek aktiivne majandustegevus lõppes alates 2021. a III kvartalist ja jätkus T-Katusekeskuses, tõendab äriühingu Paromreimek OÜ käibe langus ca 150 000 eurolt 2021. a III kvartalis 4850,00 eurole III kvartalis 2021. a, 0 euroni 2021. a IV kvartalis, samas kui OÜ TKatusekeskus 2021. a III kvartali käive moodustas 14 340,49 eurot, IV kvartali käive 23 708,86 eurot. Eeltoodud faktilised asjaolud kinnitavad hageja seisukohta ettevõtte üleminekust OÜ-st Tartu Katusekeskus (OÜ Paromreimek) OÜ-le T-Katusekeskus. Ametlikest Teadaannetest nähtub, et Paromreimek OÜ suhtes on alustatud täitmismenetlusi 2021. a-l kohtusse esitatud võlanõuete täitmiseks, sh AS Eesti Keskkonnateenused, Respo Haagised AS, Ü. S. alustatud täitemenetlused. Äriühing 2022. a I kvartalis maksustatavat käivet deklareerinud ei ole, kuid tal on 1. juuni 2022 seisuga tasumata maksete ja maksude osas maksuvõlg perioodil 2021. a aprill kuni 2022. a veebruar kokku 46 837,40 eurot. T-Katusekeskus OÜ deklareeris maksustatavat käivet 2022. a I kvartalis 18 932,82 eurot. Hageja hinnangul kinnitab seni tegutsenud ettevõttes käibe kadumine ja teises, äsja asutatud ettevõttes käibe tekkimine, samuti majandustegevuse üleviimist Tartu Katusekeskus OÜ-st T-Katusekeskus OÜ alla. Praeguseks on maksuvõlad juba ka T-Katusekeskus OÜ-l, 2. märtsil 2022. a moodustab võlgnevus käibemaksu osas 2540,38 eurot (T- Katusekeskus OÜ maksuvõlasaldo 3. juuni 2022 seisuga). Oluliseks n-ö ühenduslüliks OÜ Paromreimek (endine OÜ Tartu Katusekeskus) ja OÜ TKatusekeskus vahel on kostja II, kes oli juhatuse liikmeks alates 15. juulist 2021 kuni 22. jaanuarini 2022 ning kes on Paromreimek OÜ osanikuks ka käesoleval ajal. Kostja II allkirjastas Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu ning oli ainus kontaktisik peatöövõtjaga suhtlemisel alltöövõtuleping täitmisel. OÜ T-Katusekeskus veebilehel www.https://www.tkatusekeskus.ee/index on äriühing märgitud kui Weckman toodete Tartu esindus. Kontaktide all on kostja II märgitud meeskonna liikmeks – müüja. Tema kontaktiks on Weckmani tutvustaval reklaamlehel märgitud [email protected]. Samale e-posti aadressile edastas peatöövõtja e-kirju Tartu Katusekeskusele alltöövõtu lepingu täitmisega seotud küsimustes. Esindajaks oli kostja II, kes ka vastas Tartu Katusekeskus esindajana alltöövõtja kirjadele. Seega on ilmne, et kostja II oli kõigepealt Tartu Katusekeskuse esindaja, hiljem, kui äriühingul tekkisid probleemid kohustuste täitmisega, tegutses kostja II ärinime T-Katusekeskus OÜ alt. Samas on kostja II käesoleval hetkel muudetud ärinimega Paromreimek OÜ osanik ja tegelik kasusaaja. Seega järeldub eeltoodust, et nii kostja II kui kostja III jätkavad Tartu Katusekeskuse majandustegevust uues äriühingus, T-Katusekeskus OÜ-s, mis kinnitab, et T-Katusekeskus OÜ on omandanud Paromreimek majandustegevuse. Tähelepanuvääriv on muuhulgas asjaolu, et jätkuvalt liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel Tartu Katusekeskus OÜ logo.
4.Hageja leiab, et kostja II on Soojusekspert OÜ-le õigusvastaselt kahju tekitanud heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Alltöövõtulepingu sõlmis OÜ Tartu Katusekeskus nimel kostja II, kes oli alltöövõtja esindajaks lepinguga seotud küsimustes. Kostja II lõi Soojusekspert OÜ-le väärettekujutuse Tartu Katusekeskus OÜ-st kui professionaalsest alltöövõtulepingu täitjast, ehkki tegelikult kostja II pidi alltöövõtulepingut sõlmides teadma, et selliseid oskusi Tartu Katusekeskusel ei ole. Kostja II kohustus oli tagada objektile vajalikud töövahendid ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, teostada töö peatöövõtja poolt projektdokumentatsioonis näidatud kvaliteediga, lõpetada tööd 5. aprilliks 2021. Kostja II alltöövõtja esindajana ei taganud lepinguliste kohustuste täitmist. Vastustundlikult käituva isikuna pidanuks kostja II juba lepingut allkirjastades analüüsima äriühingu võimekust alltöövõtu lepingut täita. Alltöövõtja oli juba lepingu sõlmimise ajal ilmselt võimetu oma lepingulise kohustusi tähtaegselt täitma. Kostja II äriühingule kohustusi võttes ja lepingut täitma asudes ei ole järginud hoolsusnõudeid. Kostja II pidi mõistma oma tegude/tegevusetuse tähendust äripartnerile, st et tema käitumine oli vastuolust heade kommetega. Ennekõike seetõttu, et alltöövõtulepinguga äriühingu nimel võetud kohustused jäid kostja II juhitud ettevõtt poolt tahtlikult täitmata. Kostja II esitas ka tahtlikult alltöövõtja nimel
arveid faktoorile krediteerimiseks, ehkki ta teadis, et Soojusekspert OÜ müüjana ei olnud nõus tasuma arveid ebakvaliteetselt teostatud tööde eest.
5.Hageja leiab, et kostja III on Soojusekspert OÜ-le õigusvastaselt kahju tekitanud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostja III väljastas päev pärast juhatusse nimetamist kostjale II volikirja äriühingu esindamiseks ehituslepingute sõlmimiseks ja äriühingu esindamiseks alltöövõtulepingu ning dokumentide allkirjastamisel. Kuivõrd äriühingul oli kostja III juhatusse nimetamise ajaks maksude võlgnevusi, siis pidi kostja III olema võimeline hindama äriühingu võimet lepingulisi kohustusi võtta ja lepingut täita, mida ta ei teinud. Hageja leiab, et kostjale II volikirja väljastamisel alltöövõtuleping sõlmida, toimis kostja III heade kommete vastaselt. Kostja III lõi volikirja väljastamisega tingimused kostjale II alltöövõtulepingu sõlmimiseks Tartu Katusekeskus OÜ nimel Soojusekspert OÜ-ga. Hoolsa ja mõistlikult tegutseva juhatuse liikmena pidanuks kostja III mõistma, et Tartu Katusekeskus OÜ nimel alltöövõtulepingus võetud kohustusi äriühing võimeline täitma ei ole. Kostja III rikkus korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, kuna ei esitanud õigeaegselt majandusaasta aruannet ning jättis esitamata ka pankrotiavalduse, kui äriühingu omakapital oli miinuses ning kohustused tehingupartnerite ees suurenesid. Majandusaasta aruanne 2020. a majandustulemuste kohta on äriühingul registrile esitamata. Kostja III kohustuseks oli majandusaasta aruanne registrile esitada hiljemalt 30. juuniks 2021. Hageja leiab, et kostja III jättis majandusaasta aruande tahtlikult esitamata, eesmärgiga mitte anda äriregistrile ja partneritele aimu äriühingu püsivatest majandusraskustest. Tartu Katusekeskus OÜ-l olid ilmsed makseraskused juba 2020. a lõpul. Maksejõuetusele viitavad võlgnevused riiklike maksude ja maksete tasumisel 10. detsembri 2020 seisuga. Samuti viitab täitmata kohustustele asjaolu, et äriühingult on erinevates kohtumenetlustest 2021. a välja mõistetud rahasummad mitmete äriühingute, sh RESPO Haagised, Keskkonnateenused jt kasuks. Mõistliku, äris vajalikku hoolsust järgiva juhatuse liikmena pidanuks kostja III veenduma, et äriühingu nimel antavaid volitusi kasutaks volituse saaja viisil, millega ei tekitaks kahju äriühingu tehingupartneritele. Püsiva maksejõuetuse asjaolude ilmnemisel oli kostja III kohustatud esitama pankrotiavalduse. Kui kostja III ei oleks viivitanud pankrotiavalduse esitamisega, ei oleks Soojusekspert OÜ-l tekkinud kahju Tartu Katusekeskus OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingust.
6.Täiendavaks kostja II ja kostja III heade kommete vastast käitumist tõendavaks asjaoluks on Tartu Katusekeskuse majandustegevuse „peitmine“, sh uue ärinime kasutamine endise Tartu Katusekeskuse nime asemel, kostja III tagasikutsumine ainuosaniku kostja II poolt ja tema asemel ettevõtete likvideerimisega tegeleva Lauri Hansbergi juhatuse liikmeks nimetamine. Kostjate seisukoht
7.Kostjad leiavad, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldamata jätta. Tõendatud ega õige ei ole hageja väide, et kostja I omandas Paromreimek OÜ majandustegevuse ja vastutab viimase kohustuste täitmise eest. Hageja nõuded kostjate II ja III vastu ei ole samuti põhjendatud ega tõendatud ning kostjad 2 ja 3 ei vastuta Paromreimek OÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I.
8.Kostjad leiavad, et ettevõtte üleminek ei ole tõendatud. Hageja esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et neist järelduks, et Paromreimek OÜ on kostjale I üle andnud majandusüksuse, mille kaudu ta ettevõtjana tegutses. Hageja ei ole tõendanud, et Paromreimek OÜ oleks üleüldse kostjale I mingit vara, töötajaid või lepinguid üle andnud. Hageja esitatud tõenditest nähtub üksnes, et kostja III on andnud Paromreimek OÜ osaluse üle kostjale II ega ole enam selle ühingu juhatuse liige. Pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist lõpetas Paromreimek OÜ sidevahendina ka kostja III mobiiltelefoni numbri kasutamise. Kostja II on jätkuvalt Paromreimek OÜ osanik. Äriregistrist nähtub, et Peedumaa OÜ (alates 19. juulist 2021 T-Katusekeskus OÜ) põhitegevusala on asutamisest alates olnud elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK kood 41202). Paromreimek
OÜ põhitegevusalaks oli alates 17. oktoobrist 2020 katusetööd (EMTAK kood 43911). Kui Paromreimek OÜ osutas peatöövõtjatele katusetööde alltöövõtu teenust ca 100 000 euro suuruse netokäibega kvartalis, siis kostja I tegeleb peamiselt ehitusmaterjalide e-kaubandusega ca 20 000 euro suuruse netokäibega kvartalis. Juba ainuüksi nende ühingute netokäibe võrdlus näitab, et nad ei tegutse samal tegevusalal. Seega ei ole tõendatud, et kostja I oleks jätkanud Paromreimek OÜ majandustegevust. Peedumaa OÜ alustas reaalset äritegevust kohe pärast asutamist. Kuna Peedumaa OÜ ei olnud kuni 20. juulini 2021 käibemaksukohustuslane, ei ole tema 2021. majandusaasta I ja II kvartali andmeid leheküljel www.teatmik.ee avaldatud. Peedumaa OÜ 2021. a esimese poolaasta maksudeklaratsioonist nähtub, et Peedumaa OÜ on tasunud sel perioodil riiklikke makse kokku 2453,47 eurot, mida on oluliselt rohkem kui järgnevates kvartalites pärast väidetavat ettevõte üleminekut. Meelevaldne on hageja väide, et Tartu Katusekeskus OÜ ärinime muudatuse tegemise aeg seostub Harju Maakohtu tagaseljaotsuse kuupäevaga, mis on 25. jaanuar 2022. Kuna ärinime muudatus on tehtud osaniku otsusega 22. jaanuaril 2022, s.o. kolm päeva enne tagaseljaotsuse tegemist, ei saa ärinime muutmise ja tagaseljaotsuse tegemise vahel olla seost. Kuna kostja sai tagaseljaotsusest teada kõige varem 25. jaanuaril 2022, ei saanud ta 22. jaanuaril 2022 ärinime muutes lähtuda ajaliselt hilisemast tagaseljaotsusest. Õige ei ole ka hageja väide, et oluliseks n-ö ühenduslüliks OÜ Paromreimek ja OÜ T-Katusekeskus vahel on kostja II. Hageja esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja II on seotud kostjaga I. Kostja II oli küll OÜ Tartu Katusekeskus juhatuse liikmeks alates 15. juulist 2021 kuni 22. jaanuarini 2022 ja on Paromreimek OÜ osanikuks käesoleval ajal, kuid ta ei ole kunagi olnud OÜ T-Katusekeskus osanik ega juhtorgani liige. Kostja I veebilehel olid kostja II kontaktandmed, kuna ta on Weckman toodete müügiesindaja. Sellele osutab ka kostja II e-postiaadress [email protected]. Hageja väide, et samale e-posti aadressile edastas peatöövõtja e-kirju Tartu Katusekeskusele alltöövõtulepingu täitmisega seotud küsimustes, on vastuolus hageja märgituga, et kogu lepinguga seotud kirjavahetus Soojusekspert OÜ-ga käis kostjale II saadetud e-kirjade kaudu aadressile [email protected]. Hageja väide, et kostja II tegutseb käesoleval ajal volikirja alusel T-Katusekeskus OÜ esindusõigusliku isikuna, on tõendamata ja vale, sest sellist volikirja ei ole T-Katusekeskus OÜ kostjale II andnud. Hageja väide, et jätkuvalt liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel on Tartu Katusekeskus OÜ logo, on teadlik vale ja kohtu eksitamine. Hagile lisatud foto on võetud kunagiselt Tartu Katusekeskus OÜ kodulehelt. Selliste logodega sõidukeid ei liigu liikluses enam ammu.
9.Kostjad leiavad, et kostjad II ja III ei vastuta Soojusekspert OÜ-le tekkinud kahju eest. Nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt andis Soojusekspert OÜ hagejale üle nõude T-Katusekeskus OÜ vastu. Seega ei omandanud hageja selle lepinguga nõudeid kostjate II ja III vastu. Hageja ei omandanud Soojusekspert OÜ-lt nõuet kostjate II ja III vastu ka Soojusekspert OÜ-ga 11. juulil 2022 sõlmitud lisalepinguga, kuna selle lepinguga omandas hageja Soojusekspert OÜ-lt Tartu Katusekeskus OÜ-ga 25. jaanuaril 2021 sõlmitud tööettevõtulepingust tulenevad nõuded. Kuna Soojusekspert OÜ-l ei olnud töövõtulepingu alusel nõudeid kostjate II ja III vastu ja hageja on esitanud kostjate II ja III vastu lepinguvälisest kohustusest ehk deliktist tulenevad nõuded, ei läinud sellised nõuded selle lepinguga hagejale üle. Hageja seisukoht, et kui leiab tuvastamist Paromreimek OÜ majandustegevuse ülevõtmine kostja I poolt, siis vastutavad Paromreimek OÜ juhatuse liige kostja III ja ettevõtte faktiline juht kostja II delikti alusel solidaarselt kostjaga I, ei põhine seadusel ega ole õige. Kostjad II ja III saavad deliktiõiguse alusel vastutada enda põhjustatud kahju eest, aga mitte kostjale I üle läinud kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Hagejad ei ole ka tõendanud, et kostjad tekitasid hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja on sisuliselt samastanud OÜ Tartu Katusekeskus ja kostjate II ja III kohustused, kuid juriidilise isiku volitatud esindaja ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees. Hageja ei ole selgitanud, millist seadusest tulenevat kohustavat sätet on kostjad II ja III rikkunud, mille eesmärk oli kaitsta kannatanud kahju eest, mille
hüvitamist ta kostjalt nõuab, ega ole sellist rikkumist tõendanud. Kostja II poolt Tartu Katusekeskus OÜ nimel alltöövõtulepingu sõlmimine, ja kostja III poolt kostjale II volituse andmine, ei täida heade kommete vastase käitumise koosseisu, kuna see tegu ei olnud õigusvastane ja selle teo eesmärgiks ei olnud Soojusekspert OÜ tahtlik kahjustamine. Tõendatud ei ole, et kostja III rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust. Tõendatud ei ole, et Tartu Katusekeskus OÜ muutus püsivalt maksejõuetuks kostja III juhatuse liikmeks oleku ajal.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. Tartu Maakohtu 24. augusti 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9901 kuulutati välja kostja II pankrot 24. augustil 2023 kell 14.00 ja algatati kostja II kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja II pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja II vastu. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja II vastu pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus selgitab, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu (PankrS § 43 lg 3).
11.Kohus leiab, et hagi kostja I vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ja kostja III vastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud Paromreimek OÜ ettevõtte üleminekut kostjale I. Seega kostja I ei vastuta Soojusekspert OÜ (peatöövõtja) ja OÜ Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) vahel sõlmitud alltõõvõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja III põhjustas Soojusekspert OÜ-le kahju pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise või heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
12.Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega (I kd tl 23-24) tsiviilasjas nr 2-21-13307 on Tartu Katusekeskus OÜ-lt (praegune Paromreimek OÜ) Soojusekspert OÜ kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis 12 555,98 eurot, menetluskulud 3050 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt ja menetluskuludelt. Nõue tuleneb Soojusekspert OÜ ja Tartu Katusekeskus OÜ vahel 5. veebruaril 2021 sõlmitud alltöövõtulepingust. Leping oli sõlmitud Tartus Turu 17 asuva korterelamu katusetööde teostamiseks. Soojusekspert OÜ andis eelnimetatud nõude, koosseisus ja ulatuses, milles see on Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 välja mõistetud, 12. mail 2022 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga üle hagejale (I kd tl 10-11). Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku ettevõte on kostjale I üle läinud. Kui ettevõte on kostjale I üle läinud, võib kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 kohaselt vastutada võlgnikuga solidaarselt võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte
üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS § 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist. Samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 180 komm 4.1; samuti Riigikohtu 5. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-54-04, p 16, enne 1. juulit 2002 kehtinud äriseadustiku § 5 lg 2 (kui praegu kehtiva VÕS § 182 lg-ga 2 sarnase sätte) eesmärgi kohta). Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282, p 9). TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Riigikohus on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu
12.märtsi 2001. a direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“. Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. M. S. M. V. ja A. C. , p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26). Riigikohus on selgitanud, et kuigi viidatud direktiiv ja kohtupraktika käsitlevad ettevõtte üleminekut eelkõige töötajate õiguste kaitsmise aspektist lähtudes, on seal esitatud ettevõtte üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut puudutavates kohtuasjades. Samas ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema
kõik eespool väljatoodud elemendid (vt Riigikohtu 12. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p-d 12-13).
14.Äriregistri andmetest nähtub, et Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise ajal oli Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) osanik (27. oktoobrist 2020 kuni 15. juunini 2021) ja juhatuse liige (5. november 2020 kuni 15. juuli 2021) T. S. . (R. S. tegutses Tartu Katusekeskus OÜ esindajana volikirja alusel, I kd tl 21) R. S. sai Tartu Katusekeskus OÜ osanik 15. juunil 2021 ja juhatuse liige 15. juulil 2021. R. S. tegutses juhatuse liikmena kuni 28. jaanuarini 2022, mil juhatuse liikmeks sai Lauri Hansberg. (R. S. on uuesti juhatuse liige alates 22. septembrist 2023). Tartu Katusekeskus OÜ-st sai 28. jaanuaril 2022 Paromreimek OÜ. Peedumaa OÜ (praegune T-Katusekeskus OÜ) kanti registrisse 10. veebruaril 2021. Peedumaa OÜ osanik ja juhatuse liige on algusest peale T. S. . Peedumaa OÜ-st sai 19. juulil 2021 T-Katusekeskus OÜ. Samal ajal ärinime vahetamisega kanti äriregistrisse ka e-posti aadress [email protected], mis oli 12. aprillist 2021 kuni 17. septembrini 2021 äriregistrisse kantud ka Tartu Katusekeskus OÜ eposti aadressina. Peedumaa OÜ kasutas algusest peale sidevahendina mobiiltelefoni numbrit +372 5212 155, mida kasutas ka Tartu Katusekeskus OÜ kuni 12. juulini 2021. Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) põhitegevusala oli kuni 17. oktoobrini 2020 elamute ja mitteeluhoonete ehitus, sealt alates katusetööd. Peedumaa OÜ (praegune T-Katusekeskus OÜ) põhitegevusala on algusest peale elamute ja mitteeluhoonete ehitus. (I kd tl 26-30) Hagiavalduse kohaselt Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) käive oli 2021. a I-II kvartalis oli ca 150 000 eurot, 2021. a III kvartalis 4850 eurot ja 2021. a IV kvartalis 0 eurot. R. S. sõnul kuni augustini veel käis tegevus (II kd tl 23 pöördel). Vaidlust ei ole selles, et Peedumaa OÜ ei olnud kuni 20. juulini 2021 käibemaksukohustuslane. Kostjad on esitanud väljavõtte Teatmik.ees avaldatud andmetest, millest nähtub, et 2021. a I ja II kvartalis Peedumaa OÜ-l maksustatav käive puudus, samas Peedumaa OÜ tasus 2021. a II kvartalis riiklikke makse 1898,87 eurot ja tööjõumakse 2089,79 eurot (II kd tl 6), mida on rohkem kui pärast väidetavat ettevõtte üleminekut. Seega on tõendamata on hageja väide, et Peedumaa OÜ alustas reaalset äritegevust alles juulis 2021. Väljavõttest nähtub ka, et 2021. a III kvartalis oli maksustatav käive 14 340,86 eurot, 2021. a IV kvartalis 23 708,49 eurot, 2022. a I kvartalis 18 932,84 eurot, 2022. a II kvartalis 33 123,29 eurot, 2022. a III kvartalis 15 369,84 eurot. Kostjate sõnul T-Katusekeskus OÜ (varasem Peedumaa OÜ) tegeles peamiselt ehitusmaterjalide e-kaubandusega. T. S. vande all antud ütluste kohaselt Peedumaa OÜ võttis üle personalitöö. Peedumaa tegi kõiki toiminguid, mis pidi töövõtjatega tegelema. Registreerima, palku tegema, riskianalüüse tegema. Peedumaa osutas Tartu Katusekeskusele teenust. Peedumaa tegeles Turu 17 töölistega. Pärast seda hakkas Peedumaa tegelema katusepleki müümisega. T-Katusekeskus on teinud ka üksikuid ehitustöid. Töötajaid ei ole olnud. T. S. ei mäletanud, miks Peedumaa OÜ ärinime vahetati. (II kd tl 24 pöördel, tl 25, tl 25 pöördel) Kostjad on selgitanud, et Tartu Katusekeskus OÜ lõpetas mobiiltelefoni numbri +372 5212 155 kasutamise pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist, kuna see oli kostja III mobiiltelefoni number. Kostja on kinnitanud, et see oli tema isiklik number (II kd tl 25 pöördel). Kohus möönab, et nõude aluseks oleva alltöövõtulepingu ülesütlemine, Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) osa võõrandamine ja senise juhatuse liikme tagasikutsumine ning tegevuse lõppemine, Peedumaa OÜ ärinime ja e-posti aadressi vahetamine langevad ajaliselt kokku. Kohtu hinnangul ei ole eelnev aga ettevõtte ülemineku tõendmaiseks piisav. Asjaoludest nähtuvalt ärinime ja e-posti aadressi vahetamine võib olla seletatav sellega, et personalitöö asemel hakati tegelema katusepleki müügiga. Eelistungil on kostja III selgitanud ka, et taheti raha kokku hoida, ei tahetud uut domeeni osta (domeen ei läinud üle) (II kd tl 8 pöördel) Kohtu hinnangul ei olnud äriühingute tegevusalad sedavõrd sarnased, et see viitaks ettevõtte üleminekule. Hagejad ei ole väitnud, et ka Tartu Katusekeskus OÜ tegeles ehitusmaterjalide (katusepleki) müügiga.
Hageja ei ole tõendanud, et Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) oleks TKatusekeskus OÜ-le mingit vara, töötajaid või lepinguid üle andnud. Hageja on väitnud, et siiamaani liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel on OÜ Tartu Katusekeskus logo. Hageja on esitanud kohtule sõidukeid kujutava foto (I kd tl 39). See hageja väide ei ole tõendatud. Kostjate väitel on hagile lisatud foto võetud kunagiselt Tartu Katusekeskus OÜ kodulehelt; selliste logodega sõidukeid ei liigu liikluses enam ammu. Kostja II sõnul on need fotod tehtud 2020 detsembris või 2021 jaanuaris, vahetult enne Soojuseksperdiga lepingu algust (protokollis II kd tl 25 pöördel valesti, et 2021 detsembris või 2022 jaanuaris, helisalvestis alates 1:40). Hageja esindaja sõnul kuvatõmmised on tehtud 3. juunil 2022 (protokollis valesti, et 3. juunil 2020) T-Katusekeskus OÜ veebilehelt. Tõendatud ei ole, et foto oli T-Katusekeskus OÜ veebilehel. Kostja II sõnul peale renditehnika ei olnud varasid, oli üks sõiduk, mis on tänaseni Tartu Katusekeskuse oma (II kd tl 23 pöördel). Hagiavalduse kohaselt T-Katusekeskus veebilehel on äriühing märgitud kui Weckman toodete Tartu esindus. Kontaktide all on kostja II märgitud meeskonna liikmeks – müüja. Kostjad on selgitanud, et kostja II oli Weckman toodete müügiesindaja. Hageja ei ole arusaadavalt põhjendanud, kuidas eeltoodud asjaolud kinnitavad just ettevõtte üleminekut. Tartu Katusekeskus OÜ ärinimi muudeti Paromreimek OÜ-ks ja juhatuse liikmeks valiti Lauri Hansberg pärast seda, kui Tartu Katusekeskus OÜ tegevus oli lõppenud. Selleks ajaks oli hageja põhjenduste kohaselt ettevõte juba üle läinud. Ettevõtte ülemineku hindamisel see tähtsust ei oma. Tõendamata on ka hageja väited, et kostja II oli T-Katusekeskus OÜ faktiliseks juhiks. Sama kontakttelefoni kasutamine ettevõtte üleminekule ei viita, arvestades et tegemist oli kostja III isikliku mobiiltelefoni numbriga. Tartu Katusekeskus OÜ lõpetas selle kasutamise pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist.
15.Hageja tugineb sellele, et on omandanud nõude kostja III vastu Soojusekspert OÜ-ga 11. juulil 2022 sõlmitud lisalepinguga 12. mail 2022 sõlmitud nõude loovutamise lepingu juurde (I kd tl 102). Lisalepingu p 2 kohaselt lepingu punkti 2.1 lisati võlgnikena kostjad II ja III. Nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas hageja seega nõuded kostjate vastu koosseisus ja ulatuses, milles need on 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 välja mõistetud. Samas on lisalepingu põhjendustes (p-d 1.3 ja 1.4) viidatud kostja III juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele ning kostja II tahtlikule käitumisele alltöövõtulepingu täitmisel, millest tulenevalt on leitud, et nad vastutavad kohtuotsusega välja mõistetud kahju eest äriühinguga solidaarselt. Samuti on lisalepingu p-s 1.5 viidatud käesolevale tsiviilasjale ja märgitud, et nõude loovutamise lepingu lisa on aluseks kõikide isikute suhtes, kelle vastu loovutajal on nõue. Seega leiab kohus, et hageja on omandanud sh käesolevas asjas kostjate II ja III vastu esitatud nõude.
16.Kostja III oli Paromreimek OÜ (endine Tartu Katusekeskus OÜ) juhatuse liige ajavahemikul 5. november 2020 kuni 15. juuli 2021. Sellesse ajavahemikku jäi ka Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimine ja täitmine, mille rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist kostjalt III hagis sisuliselt nõutakse. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees (vt Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2- 17-16889, p 15). Samuti on kohus hagejale selgitanud, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel võib juriidilise isiku juhtorgani liige vastutada enda põhjustatud kahju eest. Sellest ei tulene aga, et juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab juriidilise isiku võlausaldaja ees juriidilise isikuga solidaarselt juriidilise isiku poolt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. (Tartu Maakohtu 7. juuni 2022 ja 28. juuni 2022 määrused) Hageja ei ole eristanud juriidilise isiku ja kostja III põhjustatud kahju, hageja põhjenduste kohaselt vastutavad kostjad I ja III solidaarselt sama kahju eest. Hageja on korduvalt viidanud, et kostja III on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kohus märgib, et võimaliku juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest vastutab juhatuse liige äriühingu, mitte selle võlausaldajate ees (vt nt Riigikohtu 24. mai 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-16071, p 12).Kohtupraktikas on Riigikohus
selgitanud, et äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada deliktiõiguse sätete alusel juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Sellisel juhul võib äriühingu juhtorgani liige vastutada võlausaldaja ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Samuti võib kõne alla võib tulla ka juhtorgani liikme vastutus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p-d 16.2 ja 16.4 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.ÄS § 180 lg 51 esimese lause (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Väites et Tartu Katusekeskus OÜ-l olid ilmsed makseraskused juba 2020. a lõpul, viitab hageja võlapäringule Maksu ja Tolliametist. Võlapäringu tulemusest nähtub, et Paromreimek OÜ-l on 8. juuni 2022 seisuga võlgnevused riiklike maksete ja maksude tasumisel kokku 46 837,40 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud 10. detsember 2020. (I kd tl 68) Samuti on esitanud hageja kuvatõmmised veebilehelt Ametlikud Teadaanded, millest nähtub, et Paromreimek OÜ suhtes on 2021 ja 2022 algatatud erinevaid kohtuasju (I kd tl 69-83). Hageja ei ole selgelt esile toonud, millal Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) tema arvates püsivalt maksejõuetuks muutus. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatu põhjal võimalik lugeda tõendatuks, et Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) oli püsivalt maksejõuetu juba 5. veebruaril 2021 alltöövõtulepingu sõlmimise ajal või muutus püsivalt maksejõuetuks kostja III juhatuse liikmeks oleku ajal (st enne 15. juulit 2020). Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 16). Isegi kui kostja III rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, kui suures ulatuses oleks hageja nõuded olnud võimalik rahuldada, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud.
18.Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille tõttu saaks kostja III tegevust kostjale II volikirja väljastamisel pidada heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt kostja III jättis majandusaasta aruande esitamata, eesmärgiga mitte anda äriregistrile ja partneritele ainu äriühingu püsivast maksejõuetusest. Kui hageja väidab, et Tartu Katusekeskus OÜ-l (praegune Paromreimek OÜ) oli alltöövõtulepingu sõlmimise ajal
maksuvõlg ning majandusaasta aruanne esitamata, siis need asjaolud pidid teada olema ka Soojusekspert OÜ-le. Hageja on kosja III heade kommete vastast tahtlikku käitumist sisustanud ka kostja III tegevusega seoses ettevõtte üleminekuga. Kohus ei ole ettevõtte üleminekut tuvastanud. Kui ettevõtte üleminek oleks aset leidnud, siis vastutaks alltöövõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest kostja I. Hagi tagamise tühistamine
19.Kui hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise kohtuotsusega. Kohus tühistab 28. juuni 2022 määrusega tehtud hagi tagamise, millega hagi tagamise korras arestiti T-Katusekeskus OÜ arvelduskontolt nr EE972200221076171726 Swedbank OÜ-s rahalised vahendid 2500 euro ulatuses. Menetluskulud
20.Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 162 lg-st 1 ja PankrS § 431 lg-st 3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kostjatel oli menetluses sama esindaja ja nad esitasid oma seisukohad ühiselt. Kuigi kohus jätab hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata, oli ka kostja II vastu esitatud hagi põhjendamatu (osaliselt samadel põhjustel kui hagi kostja III vastu). Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.
21.Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt kostjad on kandnud menetluskulusid solidaarselt koos käibemaksuga kokku 6182,40 euro suuruses summas. Kostjate menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Lepinguline esindaja osutas kostjatele õigusteenust kokku 32 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Hageja vaidleb kostjate menetluskuludele osaliselt vastu, kuna leiab, et vähemalt osaliselt ei ole lepingulise esindaja osutatud õigusabikulud põhjendatud. Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja tehtud toimingute koosseis on äärmiselt ebaülevaatlik ja üldsõnaline. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik eristada erinevate toimingute ajakulu, mistõttu tunniarvestus ja esindaja osutatud toimingud ei ole kontrollitavad. Nt toimingute puhul seoses hagiavalduse vastuse koostamisega (ajakulu 19 tundi) ei ole eristatav, kui suur osa on kulunud hagiavaldusele vastuse koostamisele, hagimaterjalide läbitöötamisele, tõendite kogumisele jmt. Toimingute puhul seoses hageja 31. oktoobri 2022 arvamusele seisukoha koostamisega (ajakulu 5 tundi) jääb selgusetuks erinevatele toimingutele kulunud esindaja tööaeg. Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirja põhjal ei saa määrata rahaliselt kindlaks menetluskulude suurust nendele toimingutele. Ülejäänud osas jätab hageja kostjate menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata ja otsustada.
22.Kohus ei nõustu hageja etteheidetega kostjate menetluskulude nimekirjale. Menetluskulude nimekirjas on näidatud kulude koosseis piisava detailsusega (TsMS § 176 lg 1). Ei ole nõutav, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu puhul oleks menetluskulude nimekirjas eristatud ajakulu vastaspoole esitatuga tutvumisele ja selle läbi töötamisele, õiguslikule analüüsile, tõendite kogumisele ja nõupidamisele ning menetlusdokumendi koostamisele. Kohus mõistab kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa tavapärast sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seega põhjendatud. Arvestades asja segast olemust, poolte esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas toimunud kohtuistungeid, leiab kohus, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu 32 tundi ja 12 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kostjad on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud
hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud 6182,40 eurot.
23.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostjate taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.