Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

kestel

ka

Hagi asjaolud

2

Leppetrahv on oma olemuselt võlaõiguslik sanktsioonimeede, millega reageeritakse lepingulise suhte rikkumisele. Seega määratakse leppetrahv kohustuse rikkumise puhuks. Asjaolu, et kostja „ei näinud keelumärki“ (mille all sisuliselt kostja parkis) ei vabasta teda vastutusest. Parkija peab olema hoolas ja tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel. Parkija eksimuste eest ei vastuta parkimisoperaator, vaid riski kannab ikkagi parkija. Kostja vastuväited 2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Meeldetuletuskirja osas puudub kinnitus, et kiri oli adressaadile kätte toimetatud. Kostja sai nõudest teada alles kohtumenetluse käigus, mis rikkus tema õigust aegsasti reageerida ja asjaolusid kontrollida. Kiri on dateeritud 24.10.2024 ja sisaldas juba lisatasusid (10 eurot + 5 eurot), kokku 70 eurot. See ei vasta algse nõude sisule ega andnud võimalust tasuda vaid põhivõlgnevust (55 eurot). Kiri sisaldas ähvardusi lisakulude ja maksehäireregistriga, mis viitab pigem psühholoogilisele survestamisele kui ausale teavitamisele. Väidetav rikkumine toimus 30.05.2024, kuid hagi esitati alles 2025. aastal. Selline ajavahemik vähendab oluliselt võimalust tegelikke asjaolusid kontrollida ning suurendab kahtlusi hageja esitatud tõendite täpsuse ja usaldusväärsuse osas. Esitatud fotodel puuduvad originaalsed EXIF-metaandmed ja digiallkiri. Fotodel olev kuupäev ja kellaaeg on lisatud hiljem pildile, mis ei võimalda nende vastavust tegelikule jäädvustamise hetkele kontrollida. Fotodel ei ole üheselt tuvastatavat keelumärki ega teekattemärgistust, mis kinnitaks rikkumise fakti just selles kohas. Selliseid fotosid ei saa pidada sõltumatuteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Algne nõue oli 180 eurot, seejärel vähendati 95 eurole ja nüüd nõutakse 55 eurot + 40 eurot lisakuludena. Selline nõude suuruse muutmine kinnitab, et algne summa ei olnud õiguslikult põhjendatud ja oli ebaproportsionaalne. Hageja ei esitanud fotosid koos metaandmetega algselt, vaid alles pärast kostja vastuväidete esitamist. Seetõttu ei saa neid fotosid pidada sõltumatuteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Ajal mil hageja väidab rikkumise aset leidnud olevat, viibis kostja esindaja erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) terviseprobleemi tõttu. Hageja poolt viidatud parkla asub vahetult haigla EMO osakonna kõrval. Sellises olukorras ei ole trahvi määramine proportsionaalne ega põhjendatud. Hageja kompromissiettepanek oli psühholoogiline surve ja nõude ebamõistlik suurendamine. Hageja püüab eristada PERH ja Lastehaigla parklaid, kuid reaalsuses on tegemist ühe ja sama haiglakompleksiga. Hädaolukorras ei olnud kostja esindajal võimalik eristada, millise hoone kõrval parkla asub. Kostja esindaja ei näinud keelumärki, samuti ei olnud auto klaasil ühtegi teadet rikkumise kohta, kui kostja esindaja lahkus. Tegemist oli vältimatu meditsiinilise hädaolukorraga. Sellises olukorras trahvi määramine on ebaproportsionaalne ega vasta õiguse eesmärgile. Maakohtu otsus 3.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Poolte menetluskulud jättis kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt oli 30.05.2024 kell 16:09 sõiduauto CHEVROLET CRUZE registreerimismärgiga XXXXXX pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla parkla (EP23), Tallinn. Tõendatud hageja pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks. Transpordiametist saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise päeval kostja (vt dtl 59).

3

Parkimiskorraldaja poolt parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest pargitud oli selleks mitte ettenähtud kohale. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude nr 1353005241609005 summas 55 eurot, paigutades nõude kviitungi sõidukile. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga 24.10.2024. Kostja ei tasunud nõudeid ka täiendavalt antud tähtajaks. Hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on esitanud nõude aegumistähtaja (3 aasta) sees. Aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Kuna kostja sai leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega kätte samal päeval ehk 30.05.2024, siis oli tal piisavalt aega asjaolusid kontrollida. Hageja ei ole nõuet muutnud. Makseettepanekus oli toodud leppetrahvi nõue 55 eurot, sissenõudmiskulud juriidiliselt isikult 40 eurot ja menetluskulud: riigilõiv avalduse esitamisel 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Need moodustasidki kokku 180 eurot. Nimetatud menetluskulusid nõuab hageja muuhulgas ka hagiga, riigilõiv on vaid suurenenud 100 euroni (hagilt maksti 30 eurot riigilõivu juurde). Kostja esitatud laboratoorsete uuringute tõendid, võetud 30.05.2024 kell 14:33, ei ole asjakohased. Kostja võis külastada SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat korraliselt või erakorraliselt, mis ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste rikkumist ega vabasta teda mingil juhul vastutusest. Leppetrahvi määramist ei saa pidada ebaproportsionaalseks põhjusel, et parkijal oli meditsiiniline olukord või ta külastas meditsiiniasutust, kust ta ka sõidukiga ise lahkus. Haigla (eramaa omanik) on kehtestanud oma eramaal just haiglat/polikliinikut/EMO-t külastavatele isikutele parkimise korra, mida parkijal tuleb täita, kui ta parkimisega väljendab oma nõustumist lepingutingimustega. Hageja kui parkimistingimuste täitmise kontrollija ongi maaomaniku soovil tingimuste rikkujale leppetrahvi määranud. Tegemist ei ole haldusasjaga, vaid tsiviilvaidlusega eraparklas määratud leppetrahvi üle. Seadus ei näe ette leppetrahvist vabastuse meditsiiniasutuse külastamisel. Leppetrahvi suurusele ei ole kostja vastu vaielnud. Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (leppetrahvi) nõue summas 55 eurot rahuldada. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud seoses tasuliste päringutega registritesse (Transpordiamet, Äriregister) ning meeldetuletuskirja saatmisega. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga 24.10.2024 kostja äriregistrist saadud aadressile XXX (vt dtl 60-61). Kuna nii päringute tegemine kui ka meeldetuletuskirja saatmine on põhjendatud ja sellise kulu eesmärk on olnud võla sissenõudmine kohtuväliselt, st ka kostja menetluskulude ärahoidmine, siis leiab kohus, et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus 4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles see rahuldati, alternatiivselt vähendada väljamõistetavat summat. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab kostja, et maakohus ei hinnanud piisavalt kõiki asjaolusid ega kostja esitatud argumente, sealhulgas: asjaolu, et sõiduki esiklaasil olid parkimiskellad; EMO külastamisega seotud vältimatut olukorda; kostja heauskset käitumist;

4

sissenõudmiskulude proportsionaalsust; asjaolu, et kostjal puudus reaalne võimalus vältida täiendavate kulude tekkimist. Kostja hinnangul on otsus liiga formaalne ega arvesta piisavalt konkreetse olukorra eripära ja proportsionaalsuse põhimõtet. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. 6.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus analüüsis otsuses põhjalikult poolte esiletoodud asjaoludel kohalduvat materiaalõigust ning esitatud tõendeid. Maakohus leidis, et kostja esindaja laboratoorsete uuringute tõendid ei ole praeguses asjas asjakohased, kuivõrd need ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste rikkumist ega vabasta kostjat vastutusest. Kostja ei parkinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla parklas, vaid hageja opereeritava Lastehaigla parkla keelualal, mis oli piisavalt tähistatud, et kostja saaks aru, mis alale ta siseneb ja et parkimiskohas asub keelumärk. Maakohus nõustus hagejaga, et kuna keelumärk asus ca paar meetrit sõidukist eemal, pidi kostja seda ka märkama. Haigla territooriumil parkides võib alati eeldada põhjust seoses terviseküsimustega, kuid see ei ole parkimislepingu täitmise seisukohalt oluline. Kui kostja esindaja sai seoses „vältimatust meditsiinilisest hädaolukorrast“ tulenevalt sõidukiga sõita, pidi ta järgima ka kõiki liiklusreegleid ja parkimise tingimusi. Seadus ei näe ette leppetrahvist vabastust meditsiiniasutuse külastamisel. Ringkonnakohus leiab, et seega on apellatsioonkaebuse väide, mille järgi maakohus jättis arvestamata kostja parkimise meditsiiniasutuse juures, alusetu. 8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis kostjalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.