Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-119746
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Attica North OÜ vastu võlgnevuse 55 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.08.2026 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Attica North OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Marge Juur
menetluskulude
Kostja Attica North OÜ (registrikood 16617731), seaduslik esindaja X Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Attica North OÜ määruskaebuses sisalduv taotlus ja Tallinna Ringkonnakohtule 17.09.2026 esitatud taotlus peatada Harju Maakohtu 24.08.2026 määruse täitmine.
2.Jätta Harju Maakohtu 24.08.2026 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Määruskaebuse võib Riigikohtule esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 11.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Attica North OÜ (kostja) vastu 95 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 21.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas 10.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohus rahuldas 14.04.2026 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas 27.05.2026 Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Tallinna Ringkonnakohus keeldus 02.06.2026 määrusega (jõustunud 20.06.2026).
3.Hageja esitas 11.12.2025 (täpsustatud 25.03.2026) maakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses riigilõiv 65 eurot, hagimenetluses riigilõiv 35 eurot), menetluskulust maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikuludest 720 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja tegi järgmised õigusabi toimingud: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, koostamine, riigilõivu maksmise korraldamine esitamine (2 tundi); kostja 15.09.2025 ja 17.09.2025 vastuse läbitöötamine ja õigusliku seisukoha kujundamine (0,5 tundi); hageja 19.09.2025 seisukohtade koostamine (1,5 tundi); kostja 22.09.2025 ja 26.09.2025 vastuse koos tõenditega läbitöötamine ja õigusliku seisukoha kujundamine (0,5 tundi); hageja 30.09.2025 seisukohtade koostamine (0,5 tundi); kostja 02.10.2025 seisukoha läbivaatamine, hageja 11.12.2025 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund). Hageja kinnitas, et kõik ülaltoodud kulud on kantud siinses tsiviilasjas. Hageja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ebamõistlikud ja vastuolulised. Maakohtu määrus
5.Maakohus määras 24.08.2026 määrusega kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 840 eurot. Maakohus asus seisukohale, et tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 740 eurot (maksekäsu kiirmenetluse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 720 eurot) on põhjendatud ja vajalik kulu, mille kostja peab hagejale hüvitama. Maakohus leidis, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtunud, et lepinguline esindaja oleks kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Kohtu hinnangul oli põhjendatud ka tunnitasu 120 eurot. Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulud 720 eurot, ja teha selles osas uue määruse, millega jätta hageja menetluskulude taotlus 720 euro ulatuses rahuldamata
2-25-119746 või vähendada kulusid põhjendatud suuruseni. Lisaks esitas kostja taotluse peatada maakohtu määruse täitmine täies ulatuses kuni määruskaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni.
6.1.Kostja ei vaidlusta riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ega lepingulise esindaja tunnitasu suurust.
6.2.Kostja vaidlustab maakohtu määruse 6 töötunni põhjendatud ja vajalikuks pidamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-st 1 tulenevalt peab kohus kontrollima iga tehtud toimingu vajalikkust ja selleks kulutatud aja põhjendatust. Hageja kulunimekirjas on märgitud töö kogumahuks 6 tundi, kuid puudub ajakulu jaotus üksikute menetlustoimingute kaupa. Üksnes üldise tundide arvu märkimine ei ole piisav, kui kulunimekirjast ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju aega kulus igale konkreetsele toimingule. Maakohus ei hinnanud iga toimingu ajakulu eraldi.
6.3.Vaidluse esemeks oli 55 euro suurune parkimislepingu leppetrahv ja 40 euro suurune sissenõudmiskulu. Menetluskulude kogusumma 840 eurot ületab leppetrahvi ligikaudu 15,27 korda ja hagihinda ligikaudu 8,84 korda. Kulude ja hagihinna erinevus ei välista iseenesest kulude hüvitamist, kuid nii suur erinevus eeldab siiski eriti konkreetset ja veenvat põhjendust selle kohta, miks oli just selline töömaht väikese rahalise väärtusega vaidluse lahendamiseks vajalik. Vaidlustatud määruses selline põhjendus puudub.
6.4.Asi ei nõudnud mahukat õigusabi. Vaidlus puudutas professionaalse parkimiskorraldaja tavapärast nõuet parkimislepingu leppetrahvi ja sissenõudmiskulude saamiseks. Kasutatud dokumendid ja õiguslikud väited kuuluvad hageja tavapärase majandustegevuse hulka. Menetluse edasine käik
7.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
9.Kostja esitas 17.09.2026 ringkonnakohtule taotluse TsMS § 665 lg 2 alusel peatada maakohtu määruse täitmine täielikult kuni määruskaebuse lahendamiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.1.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega määrati hageja menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja mõisteti kostjalt välja 120 eurot ületavas osas.
10.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega hageja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on
2-25-119746 selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
10.4.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda.
10.5.Kostja leiab määruskaebuses, et hageja menetluskulud on põhjendatud üksnes 120 euro ulatuses (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja täielikult põhjendamata 720 euro ulatuses. Kostja leiab, et hageja menetluskulude nimekirjast ega maakohtu määrusest ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju aega kulus igale konkreetsele toimingule. Kostja etteheide ei ole põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvas kulude tabelis on märgitud iga toimingu ajakulu eraldi (dtl 130–131). Kostja on oma vastuväidetes sellele tabelile ka viidanud (dtl 144).
10.6.Riigikohus on leidnud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab lahendis üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, arvestades siinses asjas tehtud toimingute vähest hulka, asja lahendades nende seisukohtadega arvestanud.
10.7.Isegi, kui leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljanõudmise vaidlused on hageja jaoks tavapärased, ei saa sellest järeldada, et õigusabi kasutamine, s.o kohtumenetluses lepingulise esindaja menetlustoimingute tegemine, sh esindatava dokumentide koostamine ja vastaspoole dokumentidega tutvumine, ei ole vajalik. Ka väikese nõude puhul on põhjendatud, et esindaja teeb kohtumenetluses oma kliendi õiguste kaitseks vajalikke menetlustoiminguid. Hageja 6tunnist õigusabi kogu maakohtumenetluse kohta ei saa pidada üleliia mahukaks, nagu kostja määruskaebuses leiab. Materiaalõiguslikult võivad vaidlused sarnaneda, aga iga vaidluse asjaolud on siiski erinevad ja seetõttu ei saa hagiavalduse koostamise ja lisade komplekteerimise ajakulu 2 tundi pidada ülepaisutatuks. Kostja vastuste ja seisukohtadega tutvumist ei saa samuti pidada ebavajalikeks toiminguteks ning ajakulu kokku 1,5 tundi kõigi kostja esitatud seisukohtadega (17.09.2026, 22.09.2026, 26.09.2026, 02.10.2026) tutvumiseks on mõistlik. Arvestades hageja 19.09.2025 ja 30.09.2025 seisukohtade sisu ja mahtu, on ajakulu 2 tundi nendeks toiminguteks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.
2-25-119746 Samuti on mõistlik hageja 11.12.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi (tabelis on märgitud kokku 1 tund, millest ringkonnakohus eelnevalt arvestas 0,5 tundi kostja 02.10.2025 seisukohaga tutvumise ajakuluks).
10.8.Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude regulatsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). Eeltoodut möönab kostja ka määruskaebuses, kuid leiab siiski, et vaidluses, kus on hagihind 95 eurot, peaks sellest summast suuremaid õigusabikulusid veenvamalt ja üksikasjalikumalt põhjendama. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus kõrvutas eelnevalt asja materjale menetluskulude nimekirjaga ja järeldas sarnaselt maakohtuga, et kogu maakohtumenetluse toimingute ajakulu on 6 tunni ulatuses mõistlik ja vajalik.
11.Kostja esitas määruskaebuses taotluse, millega palus peatada maakohtu määruse täitmine kuni määruskaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Ilmselt on kostja soovinud vaidlustatud määruse täitmise peatada TsMS § 472 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluva lahendi peale esitatakse määruskaebus, võib ringkonnakohus põhistatud avalduse alusel määrata, et lahendi täitmine peatatakse tagatiseta või tagatise vastu. Kostja on kaebuses selgitanud, et määruse täitmine enne määruskaebuse lahendamist võib kaasa tuua kostja pangakontode arestimise, täiendavate kohtutäituri kulude tekkimise, ettevõtte jooksva majandustegevuse piiramise ja juba sissenõutud raha tagastamise vajaduse määruskaebuse rahuldamise korra. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendamata. Esiteks ei ole kostja esile toonud, et vaidlustatud määruse täitmiseks oleks alustatud täitemenetlus ja hageja asuks jõustumata määruse alusel menetluskulude nõuet sisse nõudma, ning teiseks ei ole kostja teinud usutavaks, et nimetatud summa võiks kaasa tuua kostja pangakontode arestimise või piiraks kostja igapäevast majandustegevust. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus määruse täitmise peatamist vajalikuks, arvestades mh ka seda, et kostja määruskaebus jääb rahuldamata. Lisaks esitas kostja 17.09.2026 ringkonnakohtule taotluse TsMS § 665 lg 2 alusel peatada maakohtu määruse täitmine täielikult kuni määruskaebuse lahendamiseni. Määruskaebuse põhjendamatuse tõttu pole alust peatada selle täitmist kaebuse tagamise korras.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.