Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Tagastada W.V’i kaebus.
Jätta W.V’i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Tagastada kaebajale riigilõiv 10 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja isikuandmed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.V-le (kaebaja) esitati 19.01.2026 kriminaalasjas nr XXX kahtlustus karistusseadustiku § 300 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kaasaaitamine menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, kui riigihanke maksumus on eriti suur.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kui jälitusasutus teavitas 20.02.2026 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12613 lg 1 alusel kaebajat kui isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr XXX KrMS 31. peatükis sätestatud jälitustoiminguid.
4.PPA vastas 09.04.2026 vandeadvokaadi kirjadele (26.03.2026, 02.04.2026, 07.04.2026), et jälitusmenetlus on kriminaalmenetluse osa ja selles kogutud andmeid tutvustatakse ainult kahtlustatavale ja teda esindavale kaitsjale. Õiguskantsler ei mõtestanud koopiate tegemise õiguse osas hinnangu andmisel oma seisukohti küsimuses, kes saab olla tutvumise subjektiks. Tulenevalt KrMS § 54 lg-st 1 ei või isik olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale on kahtlustataval ja tema kaitsjal õigus esitada kaebus vastavalt KrMS §-le 228. Kaebuse lahendab Riigiprokuratuur.
5.Kaebaja esitas 17.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA keskkriminaalpolitsei kohustamiseks sooritada toiming – võimaldada tutvuda jälitustegevusega kogutud teabetalletusega koos kaebaja valitud esindajaga. Põhjendused:
5.1.Kahtlustataval on õigus tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega koos tema poolt valitud esindaja ja/või kaitsjaga ning PPA keeldumine on õigusvastane. Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (Kord) § 5 lg 1 sätestab tutvuja üldise õiguse kaasata tutvumisele esindaja ja § 5 lg 2 annab kahtlustatavale või süüdistatavale täiendava õiguse, et tutvumisel võib osaleda ka tema kaitsja. Kaitsja osavõtt tutvumisel ei välista muu esindaja kaasamist.
5.2.Tegemist on haldusmenetlusega, mis on puutumuses kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluses on kahtlustatava õigused olemuselt laiemad ja tugevamalt kaitstud, kui menetlusvälisel isikul. Kahtlustatav vajab suuremat kaitset ja tal peab olema võimalik lisaks kaitsjale saada ka muu kvalifikatsiooniga esindaja abi, kes võib pakkuda täiendavat kompetentsi.
5.3.Õiguskantsleri 05.12.2019 tõlgendus toetab samuti, et kahtlustataval või süüdistataval on õigus tutvuda jälitusmaterjalidega esindaja või advokaadist kaitsja osavõtul. Õiguskantsler selgitas 04.11.2025 kirjas, et jälitustegevuse käigus kogutud andmed muutuvad menetlusdokumendiks alles pärast andmete vormistamist jälitusprotokollis või selle lisana. Seega jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise faas kujutab endast eraldiseisvat haldusmenetluslikku etappi, mida reguleerib eriõigusaktina Kord. Tegemist ei ole klassikalise kriminaalmenetluse toiminguga, vaid iseseisva õigussuhtega, mille eesmärk on tagada isikule võimalus kontrollida tema põhiõigusi intensiivselt riivanud tegevuse õiguspärasust ja valmistuda oma õiguste kaitseks.
5.4.Korra sätetest nähtub selgelt, et kaebuse esemeks oleva küsimuse puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse toiminguga kitsas tähenduses, vaid haldusmenetlusele omase tegevusega. Korra § 3 lg 1 viitab otsesõnu haldusmenetluse seadusele (HMS), sätestades, et teade toimetatakse kätte vastavalt HMS-is dokumendi kättetoimetamisele kehtestatud nõuetele. Samuti näeb Korra § 5 lg 5 tõlgi kaasamise kulutuste katmise HMS § 21 lg 2 alusel. Seadusandja on pidanud jälitustoimingutest teavitamist ja sellega kogutud andmete tutvustamist olemuslikult haldusmenetluse valdkonda kuuluvaks tegevuseks, millele kohaldatakse haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Tegemist on avaliku võimu teostamisega isiku 2(7)
3-26-1152
suhtes väljaspool kriminaalmenetluse klassikalist menetlusraamistikku. Seetõttu tuleb vaidlusalust keeldumist käsitleda haldusmenetluse toiminguna, mille õiguspärasuse kontroll kuulub halduskohtu pädevusse. Analoogsele seisukohale on asunud ka õiguskantsler 04.11.2025, leides, et Korra puhul on tegemist eraldiseisva regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada isikule ulatuslikum ja tõhusam õiguskaitse olukorras, kus riik on tema põhiõigusi intensiivselt riivanud.
5.5.Tegemist haldusorgani toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses. Kuigi KrMS § 12616 lg-s 2 on ette nähtud erikaebekord jälitustoimingutega seotud küsimuste vaidlustamiseks uurimiskaebemenetluse korras, ei hõlma see regulatsioon praeguse kaebuse esemeks olevat õiguslikku küsimust. Vaidluse esemeks ei ole mitte andmete tutvustamata jätmine, vaid keeldumine. PPA võimaldas 26.03.2026 kaebajal andmetega tutvuda, kuid ei lubanud tutvumisele vandeadvokaat K.-P. Kochi. Tegemist on eraldiseisva menetlusliku õigusega, mille piiramine ei kvalifitseeru KrMS § 12616 lg 2 mõttes andmete tutvustamata jätmiseks. Kui seadusandja eesmärk olnuks allutada kõik Korra pinnalt tekkinud vaidlused uurimiskaebemenetluse alla, olnuks see selgelt väljendatud ka vastava normi sõnastuses. Eelnevast tulenevalt ei ole erikaebekord praeguses asjas kohaldatav. Tegemist on õigussuhtega, mille osas KrMS ei näe ette eraldi vaidlustamiskorda, mistõttu tuleb kohaldada üldist kaebekorda. Kaebaja ei soovi sattuda menetluslikku olukorda, kus ebaselge õigusliku regulatsiooni tõlgendamisest tulenev risk jääks kaebaja kanda. PPA-l ei ole kaalutlusõigust küsimuses, kas võimaldada kaebajal tutvuda jälitustoiminguga kogutud teabetalletusega koos tema pool valitud esindajaga või mitte.
6.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohustada PPA-d viivitamatult võimaldama kaebajal tutvuda täies ulatuses tema kohta kriminaalasjas nr XXX jälitustoimingutega kogutud andmete ning teabetalletustega (sh foto, filmi, heli- või videosalvestistega) koos tema poolt valitud esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch`iga Korra § 4 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Põhjendused:
6.1.KrMS § 12613 alusel on oluline isiku viivitamatu teavitamine jälitustoimingust pärast loa tähtaja lõppemist, et isiku tutvumine kogutud andmetega saaks toimuda õigeaegselt. Andmetega tutvumise aeg on piiratud – 30 päeva jooksul teate kättesaamisest saab esitada taotluse ja andmetega on õigus tutvuda 3 kuu jooksul avalduse esitamisest. Tähtaja möödumisel on tutvumine lubatud üksnes erandina kokkuleppel. Ilma õiguskaitse kohaldamiseta muutub kaebajale ettenähtud tutvumisõigus faktiliselt teostamatuks. PPA teavitas kaebajat 20.02.2026 ja seega mööduks ilma õiguskaitset kohaldamata tutvumistähtaeg enne, kui vaidlus saab sisuliselt lahendatud. Kaebaja õigus tutvuda andmetega koos enda valitud esindajaga saaks pöördumatult kahjustatud. Korra § 4 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumisel ei ole kaebajal enam subjektiivset õigust nõuda teabetalletusega tutvumist, vaid see sõltub erandina antud PPA nõusolekust. Seetõttu looks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja jaoks pöördumatu olukorra, st õiguse minetamine tutvuda teabetalletusega kaebaja valitud esindaja juuresolekul. Tutvumise võimaldamata jätmine ei peata ega mõjuta kriminaalmenetluse edasist kulgu.
6.2.Uurimisasutus koostab toorandmete alusel jälitusprotokollid, millest saavad KrMS § 63 lg 1 järgi tõendid. Kuigi kohtupraktikast tulenevalt ei ole jälitusprotokollile lisataval salvestisel iseseisvat tõenduslikku tähendust, ei vähenda see teabetalletusega tutvumise olulisust tõhusa kaitseõiguse tagamisel.
6.3.Kaebaja valitud esindaja juuresolekul talletatud teabega tutvumise võimaldamine on oluline, kuna vandeadvokaat on juba osalenud samas kriminaalasjas teiste jälitatud või puudutatud isikute esindajana ning omab asjakohast ülevaadet menetluse sisust ja andmete
3(7)
3-26-1152
kontekstist. Kaebaja huvid ei ole vastuolus teiste jälitatud või puudutatud isikute huvidega. Ilma tervikliku ülevaateta ei ole kaebajal võimalik kontrollida, kas toorandmeid on protokollides kajastatud õigesti, täielikult ja kontekstikohaselt. Konkreetse esindaja kaasamine on seotud kaebaja võimalusega kontrollida tema põhiõiguste intensiivse riive põhiseaduspärasust. Sama esindaja kaasamine ei suurenda põhjendamatult kulutusi.
6.4.Kaebus ei ole perspektiivitu, sest Kord ei anna PPA-le õigust piirata esindaja valikut. Kaebaja huvi seisneb tema kaitseõiguse tegeliku ja tõhusa teostamise tagamises ning tervikliku ülevaate saamises teda puudutavatest jälitustoimingutega kogutud andmetest. Kaebaja huvi kaalub selgelt üles võimalikud vastandlikud kaalutlused.
6.5.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise puhul esineb põhivaidluse äralangemise oht. Olukord, kus kaebaja saavutaks enda eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, ei ole siiski kohtupraktikast tulenevalt välistatud. Praeguses asjas esinevad erakorralised asjaolud. Kaebaja vajadus on ülekaalukas ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tekitaks avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju.
7.PPA palus 23.04.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada. Põhjendused:
7.1.Kaebaja tutvus koos oma kaitsjaga, vandeadvokaat Kaspar Linnuga, vaidlusaluse jälitustoiminguga kogutud materjalidega 26.03.2026. Kaebajale ei ole tehtud takistusi materjalidega tutvumiseks ka tulevikus.
7.2.KrMS § 24 lg 3 alusel võib kaitsjal olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus. KrMS § 54 lg 1 järgi ei või isik olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt. Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kaebaja nimetab K.-P. Kochi mitte enda kaitsjaks, vaid esindajaks. Võttes arvesse, et tegemist on kriminaalmenetlusega, oleks vandeadvokaat K.-P. Koch kahtlustatava esindaja (kui kriminaalmenetluse välise isiku) osalemine kriminaalmenetluse raames kogutud teabele juurdepääsu võimaldamine vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega. Olles vaidlusaluses kriminaalasjas samaaegselt puutumuses ka mitme teise menetluses osaleva isikuga, tähendaks K.-P. Kochile jälitustoimingu materjalidega tutvumine, et teabele juurdepääs saab võimalikuks kolmandatele isikutele. Kaebajale on tagatud võimalus jätkuvalt teabega tutvuda ja esialgse õiguskaitse vajadus puudub.
7.3.Kaebaja suhtes läbi viidud jälitustoimingud on toimunud kriminaalmenetluse nr XXX raames. Loa jälitustoimingu tegemiseks annab eeluurimiskohtunik KrMS-is sätestatud alustel ja korras. Isikul, keda on vastavalt KrMS §-le 12613 teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise vi muu teabetalletusega (KrMS § 12614 lg 1). Andmete tutvustamata jätmise üle otsustab prokuratuur. Korra § 2 lg 2 p 7 alusel toimub jälitusasutuse tegevuse vaidlustamine KrMS § 12616 korras. Kord ei reguleeri kaebuse esitamist ja tutvumise protseduuri vaidlustamist, mistõttu tuleb vaidluse lahendamisel juhinduda KrMS-is sätestatust.
7.4.Vastavalt KrMS § 12616 lg-le 2 toimub uurimisasutuse tegevuse peale kaebuse esitamine KrMS §-s 228 sätestatud korras ja kaebus tuleb esitada prokuratuurile.
7.5.PPA-le teadaolevalt on K.-P. Koch esitanud nädal tagasi samasisulise kaebuse Riigiprokuratuurile. Asjaolu, et kaebaja esindaja on vaidlustanud tema isiku mittelubamise jälitustoimingu materjalidega tutvumisel osalema paralleelselt nii kriminaal- kui ka
4(7)
3-26-1152
haldusmenetluses, on eksitav ning võib jätta mulje, nagu sooviks ta kaebaja ebaedu korral prokuratuurile esitatud kaebuse lahendamisel mõjutada kriminaalmenetluse toiminguid halduskohtumenetluse vahenditega.
Kaebaja esitas 24.04.2026 oma arvamuse vastustaja vastusele.
8.1.Korra alusel teabetalletuste tutvustamisel on kaebaja käsitletav eeskätt menetlusosalisena HMS-i tähenduses, mitte kahtlustatavana kriminaalmenetluse kontekstis. Menetlusosalise ja esindaja vaheline õigussuhe on haldusmenetluses reguleeritud HMS-i alusel, seega tuleb käesolevas asjas lähtuda haldusmenetluse normidest, mitte KrMS-ist.
8.2.Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset seadusest tulenevat alust, mis võimaldaks piirata kaebaja õigust valida endale meelepärane esindaja. Abstraktsed viited kriminaalmenetluse põhimõtetele ei saa üles kaaluda seadusest tulenevat sõnaselget õigust esindusele.
8.3.Kaebus on lubatav. Käesolevas asjas tuleb rakendada haldus- ja tsiviilõiguse norme, mitte kriminaalmenetlus- ja karistusõigust. Vaidlus ei puuduta kriminaalvastutust ega jälitustoimingu õiguspärasust, vaid isiku õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega tema valitud esindaja osavõtul. Tegemist on haldusõigusliku ja tsiviilõigusliku küsimusega Korra § 5 lg 1 ja HMS § 13 koostoimes. Tuleb arvestada õigussüsteemi ülesehituse laiemat loogikat. Õigusharude eristamise eesmärk ei ole pelgalt formaalne, vaid peab tagama, et erinevat liiki vaidlused saaksid lahendatud asjatundlikult. Käesolevas asjas on ilmne, et vaidlus ei ole reguleeritud kriminaalmenetluse sätetega. PPA vastusest ei tulene ühtegi konkreetset kriminaalmenetluslikku alust vastupidise väite kinnituseks. Tegemist on küsimusega, mis eeldab haldus- ja tsiviilõiguse normide tõlgendamist ja kohaldamist ning peab jääma haldusõigusele spetsialiseerunud kohtute lahendada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
9.HKMS § 120 lg 1 p 8 alusel kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
10.Kaebaja suhtes toimub kriminaalmenetlus nr XXX, mille raames viidi kaebaja suhtes läbi jälitustoimingud. Jälitustoimingute tegemisega seonduv on sätestatud KrMS-i peatükis 3 1. Viidatud peatükis on §-s 12616 sätestatud kaebuse esitamine seoses jälitustoiminguga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kaebuse KrMS-i alusel tehtud jälitustoimingu käigu, jälitustoimingust teavitamata jätmise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitada KrMS-i 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras. Nimetatud jagu reguleerib uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamist ja KrMS §-s 228 on ette nähtud, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Seega on KrMS-is üheselt sätestatud, et kaebused seoses jälitustoimingutega, sh seoses jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmisega, esitatakse KrMS § 228 alusel prokuratuurile. Ka kohtupraktikas on leitud, et lisaks jälitustoimingute tegemisele on samas nn uurimiskaebemenetluse korras KrMS-i alusel vaidlustatav ka jälitustoimingust teavitamata jätmine, jälitustoiminguga kogutud andmete
5(7)
3-26-1152
tutvustamata jätmine ja muu menetleja tegevus, mis on seotud konfidentsiaalse salvestise säilitamise, käitlemise, kasutamise ja hävitamisega (Riigikohtu 10.10.2025 määrus nr 1-247248/21, p 46).
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamist tuleb käsitleda olemuslikult haldusmenetlusena, mille üle kohtuliku kontrolli teostamine ei saa toimuda KrMS-i uurimiskaebemenetluse korras. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kriminaalmenetluse käigus samas menetluses kogutud jälitusandmete tutvustamine on osa kriminaalmenetlusest ning allub kriminaalkohtulikule kontrollile. Ühestki kaebaja osundatud normist (HKMS § 6 lg 2, HMS § 106 lg 1, Korra § 3 lg 1 ja § 5 lg 5) ei tulene vastupidist järeldust. Kord on kehtestatud KrMS § 126 14 lg-st 3 tuleneva volituse alusel ning moodustab terviku muude kriminaalmenetlust reguleerivate õigusnormidega. Asjaolu, et Korra § 3 lg-s 1 ja § 5 lg-s 5 on välja toodud, et teadete kättetoimetamine ja tõlgi kulude katmine toimub vastavalt HMS-is sätestatud korrale, ei tähenda, et Korras sätestatud menetlust tuleks käsitleda haldusmenetlusena HMS-i tähenduses. Vastupidi – kui määrusandja oleks käsitlenud Korras sätestatud menetlust haldusmenetlusena, siis oleks eraldi viidete tegemine HMS-ile olnud tarbetu, sest haldusmenetlusele laienevad HMS-i nõuded tervikuna juba ilma vajaduseta neile nõuetele eraldi viidata.
12.Samuti ei muuda Korras sätestatud menetlust haldusmenetluseks see, et Korras puudub selgesõnaline viide KrMS-i normide kohaldamisele selles menetluses. Nagu juba öeldud, on Kord kehtestatud KrMS-i alusel ning moodustab muude kriminaalmenetluse normidega terviku ka ilma neile normidele eraldi viitamata.
13.Kohtu hinnangul oleks halduskohtu pädevuse jaatamine käesoleval juhul vastuolus ka vajadusega käsitleda kriminaalmenetluses kaebaja suhtes tehtud jälitustoimingutest tulenevat subjektiivsete õiguste riivet ühe tervikuna, mida ei ole otstarbekas jagada mitmeks erinevaks ja erinevate kohtumenetluse liikide kaudu kontrollitavaks osaks. Mh tekitaks selline käsitlus erinevate kohtute vastandlike järelduste, õiguskaitse ebaülevaatlikkuse ning lünklikkuse ohu (võrdle nt Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170/9, p 10; Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024/21, p 9).
14.Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et kriminaalasju lahendav kohus ei saaks käesoleval juhul lahendada kaebust asjatundlikult. Pole mingit alust arvata, et halduskohus oleks kriminaalmenetluse normide (sh Korra normide) kohaldamisel kriminaalasju lahendavast kohtust asjatundlikum.
15.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et õiguskantsleri 04.11.2025 selgitusest saab järeldada kaebaja õigust nõuda Korra alusel toimunud menetluses halduskohtusse pöördumist. Õiguskantsler on käsitlenud KrMS § 12614 lg-s 3 sätestatud volitusnormi piire ja tutvumiseks esitatud andmetest koopiate tegemist. Asjaolu, et õiguskantsleri seisukohalt ei saa andmeid, mis esitatakse inimesele tutvumiseks korra alusel, käsitleda menetlusdokumendina (ehk andmetena, mis vormistatakse jälitusprotokolli või selle lisana), ei vii järelduseni, et Korrale kohalduvad HMS-i sätted. Samuti on õiguskantsler 04.11.2025 selgituses viidanud KrMS §-le 12614 ja leidnud sõnaselgelt 05.12.2019 vastuses, et tegemist on kriminaalmenetluses jälitustoimikuga tutvumisega.
16.Kokkuvõttes ei kujuta jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumine Korra alusel endast haldusmenetlust, vaid osa kaebaja suhtes läbi viidavast kriminaalmenetlusest. Kaebaja soovib, et tema kohta jälitustoimingutega kogutud andmetega saaks lisaks talle endale ja tema kaitsjale tutvuda veel üks isik. Pole mingit alust arvata, et menetleja poolt sellele isikule jälitusandmetega tutvumise mittevõimaldamist tuleks lahendada teistsuguses kaebekorras, kui muid vaidlusi jälitusandmete tutvustamata jätmise üle. Kaebajal on seega võimalik kaitsta 6(7)
3-26-1152
käesoleval juhul oma subjektiivseid õigusi kriminaalmenetluse raames. Vastustaja esitatud andmetel ongi kaebaja pöördunud käesolevas asjas esitatud kaebusega sarnase kaebusega ka prokuratuuri poole, mööndes seega võimalust, et vaidluse lahendamine võib toimuda KrMS-is sätestatud korras.
17.Halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ja hinnata nende õiguspärasust, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
18.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
19.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise üheks vältimatuks eeltingimuseks, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võiks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega.
20.Kaebaja taotleb kohustada PPA-d viivitamatult võimaldama kaebajal tutvuda täies ulatuses tema kohta kriminaalasjas nr XXX jälitustoimingutega kogutud andmete ning teabetalletustega koos tema poolt valitud esindajaga.
21.Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1715, p 11). Kaebaja üritab saada kriminaalmenetluslikku õigust läbi halduskohtumenetluse, mis ei ole lubatav. Kohus ei näe võimalust, et esialgse õiguskaitse võimaliku kohaldamisega saaks kaebaja enda õigustele kaitse, mida halduskohtusse esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada. Ühtlasi ei näe kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks mõjutada negatiivselt kaebaja positsiooni kriminaalmenetluses – nagu vastustaja on välja toonud, on kaebajale olnud tagatud võimalus tutvuda enda kohta jälitustoimingutega kogutud andmetega koos oma vandeadvokaadist kaitsjaga ja kaebaja on seda võimalust ka kasutanud.
22.Eeltoodud põhjusel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
23.Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Kohus loeb, et kaebaja on tasunud 20 eurot riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt ja 10 eurot riigilõivu kaebuselt. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebajale tema tasutud riigilõiv 10 eurot tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kuna kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.