X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Kari-Paavo Koch Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määruse peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada XXXXXXXXXXX ning kohtuasjade tähemärkidega.
kaebaja numbrid
nimi, kriminaalasja number X-XX-XXXX ja Y-YY-YYYY
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg 1).
1.Xle esitati 19.01.2026 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustus karistusseadustiku § 300 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas 20.02.2026 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 13 lg 1 alusel X, et tema suhtes tehti kõnealuses kriminaalasjas jälitustoiminguid ning selgitas, et Xl on õigus tutvuda jälitustoimingutega kogutud andmetega.
2.X tutvus nimetatud andmetega 26.03.2026 koos oma kaitsja, vandeadvokaat Kaspar Linnuga. PPA keskkriminaalpolitsei eriasjade uurija ei võimaldanud teabetalletuste tutvustamisel osaleda vandeadvokaat K-P. Kochil kui kaebaja esindajal. PPA selgitas 09.04.2026 kirjas vastuseks vandeadvokaadi pöördumistele, et jälitusmenetlus on kriminaalmenetluse osa ja selle käigus kogutud andmeid tutvustatakse üksnes kahtlustatavale
3-26-1152 ja teda esindavale kaitsjale. Tulenevalt KrMS § 54 lg-st 1 ei või isik olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale on kahtlustataval ja tema kaitsjal õigus esitada kaebus vastavalt KrMS §-le 228.
3.X esitas 17.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks võimaldada kaebajal tutvuda jälitustegevusega kogutud andmetega koos tema valitud esindajaga. Kahtlustataval on õigus tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega koos tema valitud esindaja ja/või kaitsjaga. Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (määrus nr 4) § 5 lg 1 sätestab tutvuja üldise õiguse kaasata tutvumisele esindaja ja § 5 lg 2 annab kahtlustatavale või süüdistatavale täiendava õiguse, et tutvumisel võib osaleda ka tema kaitsja. Kaitsja osavõtt ei välista muu esindaja kaasamist. Tegemist on haldusmenetlusega, mis on puutumuses kriminaalmenetlusega. Kahtlustatav vajab suuremat kaitset ja tal peab olema võimalik saada lisaks kaitsjale ka muu kvalifikatsiooniga esindaja abi. Ka õiguskantsleri 05.12.2019 selgitusest nähtub, et kahtlustataval või süüdistataval on õigus tutvuda jälitusmaterjalidega esindaja või advokaadist kaitsja osavõtul. Õiguskantsler selgitas 04.11.2025 kirjas, et jälitustegevuse käigus kogutud andmed muutuvad menetlusdokumendiks alles pärast andmete vormistamist jälitusprotokolli või selle lisana. Seega kujutab jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise faas endast eraldiseisvat haldusmenetluslikku etappi, mida reguleerib määrus nr 4. Määruse nr 4 § 3 lg 1 viitab haldusmenetluse seadusele (HMS), sätestades, et teade toimetatakse kätte vastavalt HMS-s dokumendi kättetoimetamisele kehtestatud nõuetele. Samuti näeb määruse nr 4 § 5 lg 5 ette tõlgi kaasamise kulude katmise kooskõlas HMS § 21 lg-ga 2. Seadusandja on seega pidanud jälitustoimingutest teavitamist ja sellega kogutud andmete tutvustamist olemuslikult haldusmenetluse valdkonda kuuluvaks tegevuseks, millele kohaldatakse haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Tegemist on avaliku võimu teostamisega väljaspool kriminaalmenetlust. Seetõttu tuleb vaidlusalust keeldumist käsitada haldusmenetluse toiminguna, mille õiguspärasuse kontroll kuulub halduskohtu pädevusse. Tegemist on haldusorgani toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses. Vaidluse esemeks ei ole andmete tutvustamata jätmine. PPA võimaldas kaebajal 26.03.2026 andmetega tutvuda, kuid ei lubanud tutvumisele kaebaja valitud esindajat. Tegemist on eraldiseisva menetlusliku õigusega, mille piiramine ei kvalifitseeru KrMS § 12616 lg 2 tähenduses andmete tutvustamata jätmiseks. Kui seadusandja eesmärk olnuks allutada kõik määruse nr 4 pinnalt tekkinud vaidlused uurimiskaebemenetlusele, olnuks see selgelt väljendatud ka normi sõnastuses. Halduskohus on pädev kaebust läbi vaatama. PPA-l ei ole kaalutlusõigust küsimuses, kas võimaldada kaebajal tutvuda jälitustoiminguga kogutud teabetalletusega koos tema valitud esindajaga või mitte. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus kohustada PPA-d võimaldama kaebajal viivitamatult tutvuda tema kohta kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX jälitustoimingutega kogutud andmete ja teabetalletustega (sh foto, filmi, heli- või videosalvestistega) koos kaebaja valitud esindaja, vandeadvokaat K-P. Kochiga. Andmetega tutvumise aeg on piiratud – 30 päeva jooksul teate kättesaamisest võib esitada taotluse ja andmetega on õigus tutvuda 3 kuu jooksul avalduse esitamisest. Tähtaja möödumisel on tutvumine lubatud üksnes erandina kokkuleppel PPA-ga. Seega tooks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja jaoks kaasa pöördumatu tagajärje – ta minetaks õiguse tutvuda teabetalletusega enda valitud esindaja juuresolekul. Uurimisasutus koostab toorandmete alusel jälitusprotokollid, millest saavad KrMS § 63 lg 1 järgi tõendid. Kuigi kohtupraktikast tulenevalt ei ole jälitusprotokollile lisataval salvestisel iseseisvat tõenduslikku 2(5)
3-26-1152 tähendust, ei vähenda see teabetalletusega tutvumise olulisust tõhusa kaitseõiguse tagamisel. Teabega tutvumise võimaldamine kaebaja valitud esindaja juuresolekul on oluline, kuna K-P. Koch on juba osalenud samas kriminaalasjas teiste jälitatud või puudutatud isikute esindajana ning omab ülevaadet menetluse sisust ja andmete kontekstist. Kaebaja huvid ei ole teiste jälitatud või puudutatud isikute huvidega vastuolus. Ilma tervikliku ülevaateta ei ole kaebajal võimalik kontrollida, kas toorandmeid on protokollides kajastatud õigesti ja täielikult. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja huvi kaalub selgelt üles kaalutlused, mis võiksid välistada esialgse õiguskaitse kohaldamise. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tekitaks avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju.
4.PPA palus 23.04.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada. Kaebaja tutvus jälitustoiminguga kogutud materjalidega oma kaitsja juuresolekul 26.03.2026. Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik (KrMS § 16 lg 2). Kaebaja ei nimeta K-P. Kochi enda kaitsjaks, vaid esindajaks. Kuna tegemist on kriminaalmenetlusega, oleks K-P. Kochile kui kriminaalmenetluse välisele isikule kriminaalmenetluse raames kogutud teabele juurdepääsu võimaldamine vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega. Olles vaidlusaluses kriminaalasjas puutumuses ka mitme teise menetluses osaleva isikuga, tähendaks K-P. Kochile jälitustoimingu materjalide tutvustamine, et teabele juurdepääs saab võimalikuks kolmandatele isikutele. Kaebajale on tagatud võimalus teabega tutvuda ja esialgse õiguskaitse vajadus puudub. PPA-le teadaolevalt on K-P. Koch esitanud samasisulise kaebuse Riigiprokuratuurile.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 24.04.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine Kaebaja suhtes toimub kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXX, mille raames tehti jälitustoiminguid. Jälitustoimingutega seonduv on sätestatud KrMS-i peatükis 3 1. KrMS § 12616 lg 2 kohaselt võib kaebuse KrMS-i alusel tehtud jälitustoimingu käigu, jälitustoimingust teavitamata jätmise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitada KrMS-i 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras. KrMS §-s 228 on ette nähtud, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Seega on KrMS-s selge sõnaga sätestatud, et kaebused seoses jälitustoimingutega, sh seoses jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmisega, esitatakse KrMS § 228 alusel prokuratuurile. Ka kohtupraktikas on leitud, et lisaks jälitustoimingute tegemisele on nn uurimiskaebemenetluse korras KrMS-i alusel vaidlustatav ka jälitustoimingust teavitamata jätmine, jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmine ja muu menetleja tegevus, mis on seotud konfidentsiaalse salvestise säilitamise, käitlemise, kasutamise ja hävitamisega (Riigikohtu 10.10.2025 määrus nr 1-24-7248/21, p 46). Kriminaalmenetluse käigus samas menetluses kogutud jälitusandmete tutvustamine on osa kriminaalmenetlusest ning allub kriminaalkohtulikule kontrollile. Ühestki kaebaja osundatud sättest ei tulene vastupidist. Määrus nr 4 on kehtestatud KrMS § 126 14 lg-st 3 tuleneva volituse alusel ning moodustab terviku muude kriminaalmenetlust reguleerivate õigusnormidega. Asjaolu, et määruse nr 4 § 3 lg-s 1 ja § 5 lg-s 5 on välja toodud, et teadete kättetoimetamine ja tõlgi kulude katmine toimub vastavalt HMS-s sätestatud korrale, ei tähenda, et määruses nr 4 sätestatud menetlust tuleks käsitada haldusmenetlusena HMS-i tähenduses. Vastupidi – kui määrusandja oleks pidanud määruses nr 4 sätestatud menetlust 3(5)
3-26-1152 haldusmenetluseks, siis oleks eraldi viidete tegemine HMS-le olnud tarbetu. Samuti ei muuda määruses nr 4 sätestatud menetlust haldusmenetluseks see, et selles puudub selge viide KrMS-i normide kohaldamisele. Õiguskantsleri 04.11.2025 selgitusest ei saa järeldada kaebaja väidetud asjaolusid. Kokkuvõttes ei kujuta jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumine määruse nr 4 alusel endast haldusmenetlust, vaid see on osa kriminaalmenetlusest. Kaebajal on seega võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi kriminaalmenetluse raames. Halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ja hinnata nende õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Esialgse õiguskaitse kohaldamine sellise kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud. Kaebaja üritab saada kriminaalmenetluslikku õigust läbi halduskohtumenetluse, mis ei ole lubatav. Ühtlasi ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks mõjutada negatiivselt kaebaja positsiooni kriminaalmenetluses. Kaebajale on tagatud võimalus tutvuda enda kohta jälitustoimingutega kogutud andmetega koos oma vandeadvokaadist kaitsjaga ja kaebaja on seda võimalust kasutanud. Neil põhjustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 24.04.2026 määrus, saata asi tagasi halduskohtule ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus on mõistnud valesti vaidluse tuuma. Vaidlus puudutab kaebaja õigust valida endale ise esindaja või usaldusisik ning küsimust, kas haldusorgan võib seda õigust piirata ilma selge seadusliku aluseta. Asjaolu, et määrus nr 4 on kehtestatud KrMS § 12614 lg 3 alusel, ei tähenda automaatselt, et kõik selle alusel tehtavad otsustused kuuluksid kriminaalmenetluse sfääri. Tegemist on olemuslikult haldusorgani sisese otsustusega teabe väljastamise üle, mitte kriminaalmenetluse toiminguga. Halduskohus ei analüüsinud, millisest õigusnormist tuleneb PPA-le pädevus otsustada kaebaja eest esindaja valiku üle. Selles osas on vaidlustatud määruse põhjendused ebapiisavad ja meelevaldsed. Kaebaja valitud esindaja menetlusest kõrvaldamise või tema juurdepääsu piiramise tulemusena tekib ebavõrdne olukord: PPA saab tugineda terviklikule teabekogumile, kuid kaebaja esindaja peab tegutsema üksikute fragmentide ja osalise info pinnalt. Selline lähenemine kahjustab otseselt kaitseõiguse efektiivset teostamist. Halduskohus on ekslikult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saa mõjutada negatiivselt kaebaja positsiooni kriminaalmenetluses. Erinevalt vandeadvokaat K-P. Kochist, ei ole kaebaja kaitsja saanud tutvuda asjas kogutud muude materjalidega. Uurimiskaebemenetlus ei taga kaebajale efektiivset õiguskaitset, kuna seal ei saa taotleda esialgset õiguskaitset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel menetlusse.
8.Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendusega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
9.Kaebuse kohaselt ei võimaldanud PPA uurija kaebajale 26.03.2026 jälitustoiminguga saadud teabetalletuste tutvustamisel osaleda kaebaja esindajal K-P. Kochil. Kaebaja taotleb 4(5)
3-26-1152 PPA kohustamist viivitamatult võimaldama kaebajal tutvuda täies ulatuses tema kohta kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud andmetega kaebaja valitud esindaja K-P. Kochi osavõtul.
10.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus selgitas õigesti, et siinsel juhul on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada KrMS-s ettenähtud korras. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja seda võimalust ka kasutanud (vt kriminaalasjad nr X-XX-XXXX ja nr Y-YY-YYYY).
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hinnangu andmine sellele, kes võib kaebajat kriminaalmenetluses esindada ning kas kaebaja esindajale jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisest keeldumine oli õiguspärane, ei ole halduskohtu pädevuse selgitamiseks vajalik. See puudutab vaidluse sisulist lahendamist ning need küsimused on kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY esitatud kaebuse esemeks.
12.Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei ole põhjendatud kohustada PPA-d esialgse õiguskaitse korras võimaldama kaebajal tutvuda tema kohta kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud andmete ning teabetalletustega koos tema poolt valitud esindajaga. Seega tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 24.04.2026 määrus muutmata.
14.Kaebaja õiguste kaitseks tuleb kaebaja nimi ja temaga seotud kriminaalasja ning kohtuasjade numbrid asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.