X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 kehtivuse peatamiseks
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine Toimikuga tutvumise õiguse piiramine Taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 16. detsember 2025 kuni 15. aprill 2026 kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Kuulutada menetlus kinniseks Viru Vangla 20. aprillil 2026 esitatud tõendite (turvakaamerate videosalvestised) osas, ning piirata X õigust tutvuda selles osas haldusasja toimikuga.
5.Kuulutada menetlus kinniseks X 16. aprillil 2026 esitatud digiloo haigusjuhtumi (dtl 5960) ja ambulatoorse epikriisi (dtl 61) osas.
Jätta rahuldamata X taotlus, milles ta palub osaliselt piirata Tartu Vangla õigust tutvuda haldusasja toimikuga (s.o digiloo haigusjuhtum ja ambulatoorne epikriis; dtl 59-61).
7.Jätta rahuldamata X taotlus tõendite võtmiseks haldusasjast nr 3-25-18 käesoleva asja juurde.
8.Jätta rahuldamata X taotlus vastustaja trahvimiseks.
9.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3, 4 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Seejuures on määruse resolutsiooni punkt 4 vaidlustatav vaid osas, milles piiratakse taotleja õigust tutvuda tõenditega. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
3-26-1125
1.Viru Vangla karistas 15. aprilli 2026. a käskkirjaga nr 3-26/1-3/120 kinnipeetav Xt (taotleja) vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 rikkumise tõttu distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kokku 8 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt tuvastati 17. märtsil 2026, 19. märtsil 2026 ja 25. märtsil 2026, et taotleja on pannud toime süüteod, mis seisnesid selles, et ta viibis erinevatel päevadel temale mitte ettenähtud kambris ning ei allunud valvuri korraldusele astuda kambri V702 uksepakult tagasi nii, et ta seisaks uksepaku taga.
2.X esitas 16. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 kehtivus. Taotleja märgib kokkuvõtvalt järgmist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaalutlusvigadega, sest materiaalõigust (Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 ja VangS § 67 p 1) on vääralt kohaldatud. Taotleja ei ole viibinud võõras kambris. Ta selgitas valvuritele, et ta ei saanud korraldusest aru ja ei saa teha, mida valvur tahab (s.o lahkuda võõras kambrist), sest ta ei viibinud võõras kambris. Valvur andis talle korralduse eemalduda kambrist V702 ja ütles, et ta ei saa kambri kõrval seista ning peab kambri ukse juurest paar sammu tagasi astuma. Taotleja leiab, et valvuri korraldus oli ebaseaduslik, sest see on vastuolus Viru Vangla kodukorraga ning rikub taotleja õigusi ja piirab tema vabadust. Viru Vangla teise üksuse juht Taavi Puusepp ütles taotlejale 27. veebruaril 2026 toimunud vestlusel, et kui kinnipeetav ei sisene kambrisse, siis rikkumist ei ole. Käskkiri on õigusvastane (eiratud on uurimisprintsiipi ja ärakuulamisõigust ning tähtsust omavaid tõendeid, taotleja väited on jäetud arvestamata ning hindamata) ning määratud karistus on ebaproportsionaalne. Taotleja leiab, et tema põhiõiguste kaitseks ning kahjulike ja pöördumatute tagajärgede vältimiseks (taotlejal on raske füüsilise ja vaimse tervise probleemid) on vajalik peatada Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 kehtivus. X palub vabastada end riigilõivu tasumisest ning palub asja juurde võtta 16. aprillil 2026 postiga saadetud taotluse täienduse.
3.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 17. aprillil 2026 kohtule Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 ja distsiplinaarmenetluse dokumendid. Vangla märkis, et distsiplinaarkaristust ei ole veel täitmisele pööratud ning vastuskirja koostamise hetkel ei ole käskkirja peale vaiet esitatud.
4.Taotleja teatas 17. aprillil 2026 kohtule, et ta esitas vaidlusaluse käskkirja peale 16. aprillil 2026 vaide. Samas avalduses palus ta võtta haldusasjast nr 3-24-18 käesoleva asja juurde Eesti Töötukassa 5. septembri 2024. a otsus ja digiloo haigusjuhtum. Need dokumendid tõendavad, et taotlejal on rasked füüsilise tervise probleemid ja ta ei saa pikemat aega istuda, jalutada jne. Taotleja palus ka sulgeda enda terviseandmed vangla jaoks.
5.Esialgse õiguskaitse taotluse täiendus saabus kohtusse 20. aprillil 2026 ning selle juurde oli lisatud kaks dokumenti (s.o digiloo haigusjuhtum ja ambulatoorne epikriis), mille osas taotleja palus vanglale juurdepääsu sulgeda. Täiendatud taotluses leiab X, et distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi erapooletult ja seaduslikult, sest distsiplinaarmenetluse algatas ja viis läbi sama isik. Taotleja ei ole saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse dokumentidega ning vangla ei tõlkinud tema vene keeles esitatud seisukohta. Taotleja märgib, et ta ei ole kunagi astunud üle kambri V702 läve. Seda saab tõendada valvekaamerate salvestiste ning kambris V702 viibiva kinnipeetava ütlustega. Arvestades koridori laiust, on ebaloogiline ja absurdne korraldus, et taotleja peaks olema kambri uksest 1-2 sammu ehk 1-1,5 m kaugusel. See on kinnipeetava vabaduse põhjendamatu piiramine.
3-26-1125
6.Viru Vangla edastas 21. aprillil 2026 kohtule taotleja vaide Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 peale.
7.Kaebaja esitas 21. aprillil 2026 kohtule taotluse vastustaja trahvimiseks järgmiste põhjendustega. Kontaktisik andis kohtule valeinfot, kui märkis vastuses kohtule nr 1-7/326/2724-2 et selle vastuskirja koostamise hetkel ei ole kinnipeetav X kohtu viidatud haldusaktiga seoses vaiet esitanud. Vangla vastas kohtunõudele alles 21. aprillil 2026, kuigi kohus palus kohtunõudele vastata hiljemalt 20. aprillil 2026.
KOHTU SEISUKOHT
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.X soovib, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 kehtivuse (HKMS
9.§ 251 lg 1 p 1).
9.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ning halduskolleegiumi 19. märtsi 2025. a määruse asjas nr 3-22-2402 (p 9) seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtet ajavahemiku 16. detsember 2025 kuni 15. aprill 2026 kohta, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Arvestades, et X on esitanud Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 3-26/1-3/120 peale vaide, on esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohus möönab, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see ei tähenda veel, et taotlus tuleks rahuldada. Igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Esialgse
3-26-1125 õiguskaitse kohaldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üle asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Kartserikaristust kohaldava käskkirja kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning taotlejale määratud kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa pidada olulisemaks avalikust huvist tagada vanglas allumine kehtestatud normidele ja vangla julgeolek,
12.VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kohtupraktikas on leitud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada muu hulgas ka seda, et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti terviseseisundit (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-153133, p 18). Kohtule ei nähtu, et kartserikaristuse kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud seoses tema terviseseisundiga. Kuigi taotleja väidab, et tema füüsilise ja vaimse tervise probleemid ei võimalda kartserikaristust kanda, leiab kohus, et taotleja võime kartserikaristust kanda tuleb kindlaks teha vahetult enne kartserisse paigutamist. Kohtu hinnangul ei saa taotleja esitatud tõendite (dtl 59-61) pinnalt teha järeldust, et taotleja ei oleks üldse võimeline kartserikaristust kandma. Ka vangla poolt kohtule edastatud videosalvestistest (dtl 52-53) ei nähtu, et taotleja puhul oleks tegemist isikuga, kes ei saaks ilmselgelt kartserikaristust kanda. Kohus leiab, et taotlejale määratud kartserikaristuse pikkust (5+3 päeva) ei saa pidada ka ebaproportsionaalselt pikaks. VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäär on 14 päeva. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada. Kui taotleja vaie või tulevane kaebus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks rahuldatakse, puudub küll võimalus taotlejale käskkirjast juba tulenenud reaalseid tagajärgi hiljem kõrvaldada, kuid taotlejal võib tekkida vangla õigusvastase käitumise tõttu vangla vastu kahju hüvitamise nõude õigus. Seega saab vangla võimaliku õigusvastase tegevuse hiljem heastada ning ei ole alust väita, et esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuks antud põhivaidlus täiesti sisutühjaks.
13.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul olulisel määral vastuolus avaliku huviga, milleks on distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab ka kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on praegusel juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Siinkohal ei saa jätta arvestamata VangS § 65 lg-s 6 sätestatud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise tähtaega, mille kohaselt saab distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Selle ajaga ei pruugi vaidemenetlus koos sellele võimaliku järgneva kohtumenetlusega olla lõppenud ja vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seejuures võib kohtumenetluse pikkus vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses. Avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle).
3-26-1125
14.Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalides välja toodud asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluses esitatud väiteid arvestades ei saa ka taotleja vaide eduväljavaateid pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist.
14.1.Taotlejat karistati distsiplinaarkorras kokku kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 rikkumise eest. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Kuigi taotleja väidab, et ta ei ole võõras kambris viibinud, siis kohtu hinnangul saab vangla edastatud videosalvestistelt (dtl 52-53) teha siiski vastupidise järelduse. Taotleja seisab salvestistel kambri ukseavas lävepakul ning end liigutades on mitmel korral kehaga vähemalt osaliselt kambris. Kohtule jääb videosalvestistelt mulje, et taotleja kompab piire, mille ületamisel loetakse ta võõras kambris sees olevaks. Taotlejal ei ole tegelikult takistust, et astuda üks samm lävepakust tahapoole, et rääkida kambris oleva isikuga. Samuti on kambris viibiva isikuga võimalik rääkida kambrist väljaspool. Taotleja väide, et ta peaks astuma lävepakust 1-1,5 meetri kaugusele, on selgelt ülepaisutatud. Samuti on tõendatud, et taotleja ei allunud 19. märtsil 2026 vanglaametniku korraldusele, mitte seista uksepakul ja hakkas vanglaametnikuga vaidlema (dtl 40). VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.
14.2.Kohus teeb küll praeguse määruse mõnevõrra piiratud teabe tingimustes, kuid kohtule seni esitatud materjalide pinnalt ei nähtu ka mingeid muid vanglapoolseid minetusi distsiplinaarkaristuse määramisel, mis tingiks vaidlusaluse käskkirja tühistamise. Kuigi taotleja viitab sellele, et teda ei ole distsiplinaarmenetluse käigus nõuetekohaselt ära kuulatud, siis asja materjalidest nähtuvalt on taotlejale antud võimalus omapoolsete selgituste esitamiseks (dtl 10).
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 15. aprilli 2026. a käskkirja nr 326/1-3/120 kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei ole põhjendatud ning kohu jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ja toimikule juurdepääsu piiramine
16.Vastustaja taotleb menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist ning taotleja toimikuga tutvumise õiguse piiramist turvakaamera videosalvestisi puudutavas osas, viidates Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirjale nr 1.1-1/155 (dtl 48). Nimetatud käskkirjaga on turvasalvestised avaliku teabe seadusele (AvTS) tuginedes tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, sest turvasalvestistel sisalduvale informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut. Turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel planeerida või aidata kaasa toime panna vanglas õigusrikkumisi.
17.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on selliseks aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks
3-26-1125 kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 teine lause).
17.1.AvTS § 35 lg 1 p 51 kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Sama lõike p 9 kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada ka teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta.
17.2.Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et vangla turvakaamerate videosalvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, kuulutab kohus vangla poolt käesoleva haldusasja raames 20. aprillil 2026 tõendina esitatud videosalvestiste (dtl 52-53) osas menetluse HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning piirab HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles osas taotleja õigust haldusasja materjaliga tutvuda. Vajadus kaitsta vangla asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning seeläbi vangla julgeolekut kaalub üle taotleja menetluslike õiguste riive. Kinnipidamisasutuste videosalvestistele juurdepääsu piiramist on tunnustanud järjekindlalt ka väljakujunenud kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-997 ning Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2023. a määrus asjas nr 3-222302 ja selles viidatud kohtupraktika).
18.Kohus lähtub HKMS § 88 lg-st 3, mille kohaselt piiratakse menetlusosalise õigust haldusasja materjalidega tutvuda minimaalses ulatuses ning võimaldatakse tutvuda maksimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Taotlejal on võimalik tutvuda haldusasja ülejäänud materjaliga.
19.Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks kuulutada haldusasja nr 3-26-1125 menetlus kinniseks taotleja terviseandmeid sisaldavate tõendite (16. aprillil 2026 esitatud digiloo haigusjuhtum (dtl 59-60) ja ambulatoorne epikriis (dtl 61)) osas. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutamise vastu.
20.Taotleja on kohtule esitanud enda digiloo haigusjuhtumi ja ambulatoorse epikriisi (dtl 5961). Ta palub piirata Viru Vangla õigust tutvuda nende dokumentide osas haldusasja toimikuga. Kohus ei pea viidatud dokumentide osas Viru Vangla toimikule juurdepääsu õiguse piiramist põhjendatuks. Arvestades seda, et taotleja väitel ei saa ta kartserikaristust kanda tervislikel põhjustel, ei saa tema poolt kohtule esitatud digiloo haigusjuhtumit ja ambulatoorset epikriisi (dtl 59-61) pidada asjakohatuteks. Ka kaebajale kohaldatud kartserikaristuse täitmise lubatavuse hindamisel peab vastutaja arvestama taotleja terviseseisundiga ja vastavaid andmeid saama. Kohus on nende dokumentidega esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ka arvestanud. Kohus võib küll HKMS § 79 lg 1 p 3 alusel teise menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust piirata, kuid kohtule ei nähtu praeguses asjas, et taotleja huvi saladuse hoidmiseks oleks kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga (vt HKMS § 79 lg 2).
3-26-1125 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata X taotluse Viru Vangla toimikuga tutvumise õiguse osaliseks piiramiseks. Muud menetluslikud otsustused
21.X taotleb vastustaja trahvimist kohtule valeinfo esitamise eest. Ta märgib esmalt, et kontaktisik märkis 17. aprilli 2026. a vastuses kohtule nr 1-7/3-26/2724-2 , et vastuse koostamise hetkel ei ole X taotluses nimetatud haldusaktiga seoses vaiet esitanud, kuid taotleja oli vaide esitanud juba 16. aprillil 2026. Teiseks märgib taotleja, et vangla vastas kohtunõudele alles 21. aprillil 2026, kuigi kohus palus kohtunõudele vastata hiljemalt 20. aprillil 2026. HKMS § 50 lg 2 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed ning menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. HKMS § 28 lg 2 ls 2 kohaselt võib kohus asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat trahvida. Kohtu hinnangul ei tulene vastustaja käitumisest praeguses haldusasjas aluseid tema trahvimiseks. Vastustaja on pidanud esialgse õiguskaitse menetluse kiireloomulisuse tõttu kohtule lühikeste tähtaegade jooksul vastama. Seetõttu ei saa pahatahtlikuks käitumiseks HKMS § 28 lg 2 ls 2 tähenduses pidada ühe päeva võrra hiljem kohtunõudele vastamist ega teadvalt või raskest hooletusest esitatud faktiväiteks 17. aprilli 2026. a vastuses märgitud teavet, et X pole vaidlusaluse käskkirja peale vaiet esitanud. X taotlus vastustaja trahvimiseks tuleb jätta rahuldamata.
22.Kuna kohus pidas võimalikuks lahendada esialgse õiguskaitse taotluse toimikus olevate dokumentide pinnalt, jätab kohus X 17. aprilli 2026. a taotluse täiendavate tõendite kogumiseks (s.o haldusasjast nr 3-24-18 käesoleva asja juurde dokumentide võtmine) HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata. Täiendavate tõendite kogumine ilma olulise vajaduseta oleks ka vastuolus esialgse õiguskaitse taotluse kiire lahendamise eesmärgiga.
23.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kui taotleja ei soovi nime asendamist, tuleb sellest kohtule teatada enne käesoleva lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.