(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7024
Kohtuasi
X ja Y avaldus avalikult juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (vastustajad): X (isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
kasutatavale
teele
Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Georg Hiiesalu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 28.08.2025 määrus jätta muutmata. C määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta C kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada avaldajate X ja Y taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista puudutatud isikult I Clt avaldajate X ja Y kasuks solidaarselt välja menetluskulud 520,80 eurot. Jätta avaldajate X ja Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 462,93 euro ulatuses.
5.Puudutatud isik I C on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-24-7024 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y (avaldajad) esitasid 03.05.2024 Harju Maakohtule avalduse Aia, Ellamaa küla, Saue vald, Harjumaa (registriosa nr 12952602, katastritunnus 51801:001:0394) kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks.
2.Avalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub avaldajatele võrdsetes osades Aia kinnisasi, millel alates 2013. a tegeleb avaldajate ettevõte Q OÜ taimede paljundamise, istikute kasvatamise ja müügiga. Avaldajad, avaldajate ettevõte ja selle külastajad on ajalooliselt kasutanud Aia kinnisasjale pääsemises Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteelt suubuvat mahasõiduteed. Mahasõidutee kulgeb ca 35 meetri pikkuselt üle puudutatud isikutele C ja F ühisvarasse kuuluva Kruusaaugu kinnisasja (registriosa nr 7285302, katastritunnus 51801:001:0553). Alternatiivne juurdepääsutee avaldajate kinnisasjale puudub. Kuigi Aia kinnisasi piirneb Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla riigimaanteega, ei ole täiendava maha/pealesõidu loomine võimalik, kuna Maanteeamet selleks nõusolekut ei anna. Aia kinnisasja avaldajatele kinkimisel (sisuliselt teise kinnisasja vastu vahetamisel) kinnitasid puudutatud isikud C ja F, et kinnisasjal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Sissesõit avaldajate kinnisasjale on rajatud vastavalt osapoolte varasemale kokkuleppele. Avaldajad on puudutatud isikutega pidanud läbirääkimisi teeservituudi seadmiseks, kuid puudutatud isiku I vastuseisu tõttu jäi tehing sõlmimata. Ligipääsuteed kasutavad ka puudutatud isikud ise. Teeosa hooldab täna Saue vald, mis tähendab, et puudutatud isikutel hoolduskulud puuduvad. Seetõttu tuleks juurdepääs avaldajatele tagada tasuta või maamaksust proportsionaalse osa eest. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Osapoolte varasemat kokkulepet eirates on avaldajad loonud Aia kinnisasjale klientide parkla ja müügiala, mis on suurendanud oluliselt tee liiklustihedust ja müra. Kliendid pargivad teele, mis on takistanud puudutatud isikul I ligipääsu oma kinnisasjale. Igal aastal toimuvad puukoolis müügipäevad, mil on korduvalt toimunud rasked avariid. Erinevalt avaldajate, puukooli klientide ja tarnijate poolt tekitatavast mürast ei mõjuta olemasolevad koormatised (Elektrilevi alajaam ja maakaabel) kinnisasja kasutamist ja turuväärtust oluliselt. Tee ei sobi oma parameetritelt (laius, teekate) intensiivseks liikluseks. Avaldajad peavad tõendama, et juurdepääsu rajamiseks muid alternatiive ei ole. Kuna teed kasutavad valdavalt avaldajatega seotud sõidukid, peavad nemad tasuma kogu tee-maa maamaksu ning tee korrashoiuga seotud kulutused. Tagada tuleb, et sõidukid ei pargiks teel ega takistaks juurdepääsu puudutatud isikute kinnisasjale. Puudutatud isik I ei ole kordagi väitnud, et ta ei taga ligipääsu Aia kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele ega ole seda kordagi ka piiranud. 2008. a tehtud kokkulepped ei ole muutunud olukorras (eelkõige puukooli tegevus ja klientide kasv) relevantsed. Kokkulepet teeservituudi seadmiseks ei ole osapoolte vahel kunagi olnud.
2-24-7024 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 28.08.2025 määrusega avalduse osaliselt, määras kindlaks juurdepääsuga seotud tingimused, kohustas puudutatud isikuid andma tahteavalduse kohtulahendi alusel koormatud kinnisasjale avatud kinnistusregistri ossa sissekantava märkuse andmiseks (resolutsiooni punktid 1-4) ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni punkt 5).
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et käesoleval juhul olnuks kohtumenetlus välditav, kuivõrd sisuline alternatiiv juurdepääsuks avaldajatel puudub. Seega saab lugeda, et puudutatud isik I vaidles ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu. Vaidlus puudutas eelkõige juurdepääsutasu, mille osas ei saa kummagi osapoole positsiooni pidada kokkuvõttes teisest edukamaks. Kuna avaldus rahuldatakse osaliselt ja vaidluse lahendamine on kõigi menetlusosaliste huvides, oli kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (vrd nt RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098). Määruskaebus
6.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud täies ulatuses avaldajate kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; alternatiivselt saata asi selles osas tagasi samale maakohtule; määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta avaldajate kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
7.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidle puudutatud isik I sellele vastu, et kohtumenetlus oleks olnud välditav, samuti ei vaidle ta vastu sellele, et avaldajatel puudub alternatiivne juurdepääsutee.
8.Puudutatud isik I ei ole otseselt vastu vaielnud sellele, et juurdepääsu ei saa ega peaks määrama sinna, kus see avalduse esitamise hetkel oli. Oma 09.10.2024 arvamuse p-s 5 on puudutatud isik I selgitanud pelgalt seda, et avaldajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et alternatiivse tee rajamine ei ole võimalik. Puudutatud isikul I puuduvad õigusteadmised liiklusele, täpsemalt ristmikele ja maanteedele, kehtivate nõuete kohta, mistõttu on põhjendatud tõendeid sellise asjaolu kohta küsida. Alternatiivse tee rajamise võimatus sai selgeks alles pärast Transpordiameti seisukoha esitamist (dtl 58).
9.Kohtumenetlus selles asjas oleks olnud täielikult välditav, kuid selle põhjustasid siiski avaldajad, mitte puudutatud isik I. Avaldajad olid broneerinud 23.03.2023 notarisse aja puudutatud isiku I kinnisasjale servituudi seadmiseks (dtl 12). Enne notarisse minekut ei olnud avaldajad puudutatud isikut I sellest ajast ega tehingu sisust teavitanud. Sellele väitele ei ole avaldajad vastu vaielnud. Puudutatud isik I ei pidanudki minema notarisse sõlmima tehingut, mille sisust ta mitte midagi ei tea. Avalduse servituudi määramiseks esitasid avaldajad kohtusse 03.05.2024, s.o peaaegu aasta ja kaks kuud pärast broneeritud notari aega. Notari aja ja kohtusse avalduse esitamise vahepealsel ajal ei võtnud avaldajad puudutatud isikuga I servituudi seadmise osas ühendust. Läbirääkimiste pidamise ning tingimuste kokkuleppimise asemel andsid avaldajad asja otse kohtusse. Puudutatud isiku I hinnangul oleks kokkuleppel ning tingimuste läbirääkimisel olnud täiesti võimalik seada tema kinnisasjale avaldajate kasuks servituut. Praegusel juhul ei olnud kohtusse pöördumine põhjendatud ega ka õiglane, mistõttu oli ka avaldus põhjendamatu. Asja oleks saanud
2-24-7024 lahendada kokkuleppel või vähemalt esialgu selle jaoks pingutusi tehes. Selle vastu avaldajad huvi üles näidanud ei ole.
10.Puudutatud isik I ei nõustu kohtu seisukohaga, et kulude jaotust õigustab see, et tulemus ei olnud ühele poolele soodsam kui teise jaoks. Õigus servituudi eest määratavale tasule tuleb puudutatud isikule I AÕS § 156 lg-st 1, mille teise ja kolmanda lause alusel määravad tasu kas pooled kokkuleppel või kohus, kui kokkulepet ei saavutata. Käesolev asi lahendati tegelikult avaldajate huvides. Avaldajate sooviks kohtusse pöördumisel oli Aia kinnistu kasuks puudutatud isiku I kinnisasjale servituudi määramine. Selle taotluse kohus ka rahuldas. Avaldajate huvides oli asja lahendamine, kuna nemad soovisid servituudi määramist. Asjaolu, et puudutatud isik I saab selle eest tasu, ei tähenda seda, et lahend tehti tema huvides. Menetlusosaliste seisukohad
11.Avaldajad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Lahend tehti puudutatud isiku I kahjuks, seega puudub alus menetluskulude määramiseks avaldajatele. Menetlus on põhjustatud puudutatud isikust I. Kinnistute vahetamisel kinnitasid puudutatud isikud, et Aia kinnistul on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (p 1.17.11). Notaribüroos aja kooskõlastamisel teavitas puudutatud isik I, et keeldub abikaasaga samal ajal notarisse tulemast. Edasi tekkis osapooltel konflikt, mille käigus saatis puudutatud isik I sõnumi, et avaldajad võivad servituudi ära unustada. Kohtu poolt pakutud kompromiss jäi sõlmimata puudutatud isiku I uute ja koormavate nõudmiste tõttu. Menetluse edasine käik
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on kaebusega vaidlustatud, so osas, milles maakohus jaotas menetluskulud (resolutsiooni punkt 5). Muus osas on Harju Maakohtu kohtumäärus tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3 jõustunud.
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (RKTKo, 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Kolleegiumi hinnangul maakohtule diskretsioonipiiride ületamine ette heidetav ei ole.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli siinses asjas tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjaga, mis TsMS § 477 lg 1 p 131 kohaselt on hagita asjaks. Menetluskulude
2-24-7024 jaotamist hagita asjades reguleerib TsMS § 172, mis sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 2, leides, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium nõustub selles osas kõigi maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohtu seisukohta määruskaebemenetluses puudutatud isiku I poolt esitatud seisukohad ei muuda.
18.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et asi lahendati avaldajate huvides. Kuigi on õige see määruskaebuse väide, et õigus servituudi eest määratavale tasule tuleb puudutatud isikule I AÕS § 156 lg-st 1, on kohtupraktikas selgitatud, et tasu määramisel on tegemist kaalutlusotsusega (RKTKm, 18.12.2025, 2-21-18029, p 25). Avaldusest nähtuvalt palusid avaldajad maakohtul juurdepääs määrata tasuta (dtl 2). Samas märkisid avaldajad, et juhul, kui kohus on teisel seisukohal, nõustuvad nad tasuma proportsionaalselt maamaksu teeservituudi aluse maa eest (dtl 5). Puudutatud isik I leidis, et avaldajad peavad tasuma kõnealuse teemaa maamaksu ja kõik tee korrashoiuga seotud kulutused (dtl 39) ja tasu määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et Nurga Puukooli äritegevus kasvab pärast kasutusõiguse seadmist ning toob avaldajatele kasu (dtl 118). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt rahuldas maakohus avaldajate avalduse osaliselt, määrates Aia kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu hooldamise kohustuse ning kohustuse tasuda Kruusaaugu kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu tasu diskontomäära ja baassumma korrutisena poolaasta kaupa. Eeltoodut arvestades on asi lahendatud nii avaldajate kui puudutatud isiku I huvides ning õige ka see maakohtu järeldus, et juurdepääsutasu vaidlust puudutavas osas ei saavutanud kumbki osapool teisest paremat tulemust.
19.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et siinses asjas pöördusid avaldajad kohtusse põhjendamatult, kuna servituudi seadmine oleks olnud võimalik kokkuleppel.
20.Maakohtule esitatud avaldusest nähtub, et enne kohtusse pöördumist otsisid avaldajad puudutatud isikutega kohtuvälist lahendust ja broneerisid ka notari aja, kuid olid sunnitud enne tehinguks määratud aega notarile teada andma, et puudutatud isik I tõenäoliselt ei ilmu kohale ning temaga ei ole võimalik ka ühendust saada, mispeale aeg tühistati (dtl 12). Puudutatud isiku II poolt maakohtule antud seisukohast nähtuvalt jäi tehing ära puudutatud isiku I vastuseisu tõttu (dtl 36). Eeltoodut arvestades ei ole usutav määruskaebuse väide, et puudutatud isikule I ei olnud teada, millist tehingut millisel ajal avaldajad temaga sõlmida soovivad. Kuna kohtuväliselt osapooled servituudi seadmiseni ei jõudnud, ei saa nõustuda väitega, et see olnuks kokkuleppel võimalik. Viimast ei saa järeldada ka asja materjalidest, kuivõrd pärast seda, kui oli Transpordiameti 25.10.2024 vastuse alusel selgunud puudutatud isiku I enda väitel tema jaoks tähtsaim, so alternatiivse juurdepääsu rajamise võimatus (dtl 58), ei jõudnud menetlusosalised ikkagi kompromissini. Asja materjalidest nähtuvalt olid avaldajad kohtu pakutud kompromissiga nõus omapoolsetel täpsustatud tingimustel (dtl 6061) ning täiendavad tingimused esitas ka puudutatud isik I ise (dtl 93-94).
21.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui menetlusosalised ei ole jõudnud juurdepääsutee kasutamise tingimustes kokkuleppele, on avaldus esitatud põhjendatult (RKTKm, 04.03.2020, 2-17-12857, p 16). Menetluskulude jaotamisega seoses on aga
2-24-7024 rõhutatud, et kuigi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on TsMS § 172 lg 1 esimese lause tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist, ei välista see menetluskulude jätmist selle puudutatud isiku kanda, kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu (RKTKm, 01.06.2022, 2-19-20416, p 17). Võttes arvesse, et puudutatud isik I on ilmselgelt põhjendatud avaldusele, arvestades et maakohus juurdepääsu määras, alusetult vastu vaielnud, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus määruskaebuse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
22.Kuivõrd puudutatud isiku I määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm, 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).
24.Avaldajad taotlevad määruskaebusele 18.09.2025 esitatud vastuses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt puudutatud isikult I menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga summas 983,73 eurot koos viivistega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Avaldajatele on osutatud õigusabi 5 h 40 min ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajad ei ole käibemaksukohustuslased. Avaldajatele osutatud õigusabitoimingud on järgnevad: 12.09.2025 määruskaebusega tutvumine – 24 min; 12.09.2025 vastus 4 h; 18.09.2025 vastuse korrigeerimine, kliendiga kooskõlastamine 52 min; 18.09.2025 vastuse korrigeerimine, esitamine 24 min.
25.Puudutatud isik I on 31.08.2026 seisukohas leidnud, et vastuse koostamisele tehtud kulutused ei ole märgitud ulatuses põhjendatud. Avaldajate vastuse koostamisele kulunud aeg saab vastuse sisu arvestades olla põhjendatud maksimaalselt kuni 2 h ja 15 min ulatuses.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajate taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebusega tutvumisele ning sellele vastuse koostamise ja kliendiga kooskõlastamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), pidada 3 h. Vastus sisaldab osaliselt asjasse mittepuutuvaid seisukohti, arvestades et tegemist oli hagita menetluse, mitte hagimenetluse asjaga.
27.Avaldajate lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihind 140 eurot millele lisandub käibemaks) osas on kolleegium seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, põhjendatud. Arvestades, et avaldajad ei ole käibemaksukohustuslased, kuulub TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt hüvitamisele ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks, mille standardmäär oli õigusabitoimingute teostamise hetkel kehtinud KMS § 15 lg 1 kohaselt 24% maksustatavast väärtusest.
2-24-7024
28.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus avaldajatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 520,80 eurot (koos käibemaksuga) (3 h * 140 eurot * 1,24) ning mõistab need puudutatud isikult I avaldajate kasuks solidaarselt välja. Avaldajate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 462,93 euro ulatuses.
29.Kuna avaldajad on esitanud ka TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb puudutatud isikul I avaldajatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
30.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.