Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-25-3207 21. oktoober 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Nele Siitam X kaebus Tartu Vangla vastu kauba kättetoimetamise tasu küsimisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja vangla keelamiseks kauba kättetoimetamise tasu küsida Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Anneli Lehtsaar Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2026. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Võtta kohtuasja juurde kaebaja määruskaebusele lisatud tõendid.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2026. a määrus ning Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2025. a määrus osas, mis puudutab kaebuse tagastamist.
3.Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
4.Jätta määruskaebus läbi vaatamata riigi õigusabi puudutavas osas.
5.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
1.Alates 2023. aastast on Tartu Vanglas kinnipeetavatel, kes teevad vangla poest sisseoste, kohustus tasuda kauba kättetoimetamise tasu 5,08 eurot iga tellimuse kohta. Kaebaja esitas 1. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub hüvitada 165 euro suuruse varalise kahju, mis on tekkinud kauba kättetoimetamise tasu maksmisega alates 2023. aastast. Lisaks palub kaebaja mõista vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot ning keelata vanglal edaspidi kauba kättetoimetamise eest tasu küsida.
2.Kaebaja hinnangul on Tartu Vanglas küsitav kauba kättetoimetamise tasu 5,08 eurot liiga kõrge ning rikub tema omandiõigust ja alandab inimväärikust. Kaebaja on kinnipeetav, kelle ainus sissetulek on majandustööde eest saadav töötasu, mis on kolme kuu peale kokku ligikaudu 10 eurot. Kauba kättetoimetamise tasu küsimine on muutnud vanglas sisseostude tegemise ebamõistlikult kalliks. Näiteks on kaebaja ostnud 2025. a mais paki teed hinnaga 4,86 eurot, kuid koos kättetoimetamise tasuga pidi ta selle eest tasuma 9,93 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja ka riigi õigusabi taotluse.
3.Tartu Halduskohus tagastas 13. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse (p 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 3). Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3-25-3207
3.1.Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja õiguste riive on vähene ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaidlus puudutab kaebaja võimalikku kulude kokkuhoidu kauba tasuta kättetoimetamise korral. Kui kaebaja teeks sisseoste igal võimalikul korral, moodustaks see kokkuhoid 121,92 eurot aastas. See jääb alla HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei ole kaebaja sisustanud. Ka sisuliselt ei saa kauba kättetoimetamise tasu küsimist pidada selliseks ebamõistlikuks piiranguks, mis kaebaja õigusi intensiivselt riivaks. Kinnipeetavatel ei ole vanglas viibides vältimatult vaja sisseoste teha, kuna nad on vangla ülalpidamisel. Samuti on neil võimalik valida, kui sageli e-poest kaupu tellida, ning seeläbi kauba kättetoimetamisega seotud kulusid vähendada. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline, kuna erinevate kaupluste (Barbora, Rimi, Selver) veebilehtede andmetel ei ületa vanglas nõutav kättetoimetamise tasu ilmselt vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-ga 1 lubatud määra.
3.2.Kaebajale riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud, kuna tal on halduskohtumenetluses väga ulatuslik kogemus ja ta on ise võimeline oma õigusi kaitsma (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1).
4.Tartu Ringkonnakohus tagastas 8. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel osas, mis puudutas kaebuse tagastamist (p 1), ning HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, mis puudutas riigi õigusabi andmata jätmist (p 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tühistada. Kaebaja on seisukohal, et vanglas küsitav kauba kättetoimetamise tasu on võrreldes väljaspool vanglat küsitava tasuga liiga kõrge, rikkudes seeläbi tema omandiõigust. Vanglal säilib avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavatele võimalus teha sisseoste ka siis, kui kaupluse pidamise ülesanne on üle antud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec (2006) 2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta, p 31.5 näeb ette, et arvestades hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid, on vangidel õigus osta või muul moel hankida isiklikuks tarbimiseks kaupa, sealhulgas sööki ja jooki, hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes turuhindadega väljaspool vanglat. Kaebaja lisas määruskaebusele 2025. a veebruari arve, millest nähtub, et vangla kauplusest tee ja jahvatatud paprika ostmisel summas 2,84 eurot oli kättetoimetamise tasu 5,08 eurot. Samuti on kaebaja lisanud määruskaebusele vanglas oleva isikukonto väljavõtte 2026. a suve seisuga.
6.Tartu Vangla palub oma vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.1.Kohus eksis vastustaja kindlakstegemisel. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib vangla müüa kaupu ise või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule. Tartu Vangla on sõlminud kontsessioonilepingu eraõigusliku juriidilise isikuga Makro Trade Baltic OÜ, millega andis talle üle nii avaliku ülesande täitmise kui ka kohustuse tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaluse reaalne toimimine. Seega peaks vastustaja olema Makro Trade Baltic OÜ.
6.2.Riigihankel polnud võimalik valida madalama kättetoimetamise tasuga teenusepakkujat, sest riigihankel osales ainult üks teenusepakkuja. Kauba kättetoimetamise tasu suurus on mõistlik, arvestades, et Makro Trade Baltic OÜ asukohaks on Pärnu. Arvestada tuleb sedagi, et kinnipeetavatele on vanglas tagatud elementaarne inimväärikas elu ka juhul, kui neil sissetulek puudub.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium võtab asja juurde koos määruskaebusega kaebaja esitatud tõendid, kuna need on vajalikud asja õigeks lahendamiseks (HKMS § 58). 2(4)
3-25-3207
8.Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 238 lg 2 teine ja neljas lause, § 234, § 230 lg 1) osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. Kolleegium saadab asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt ka RKHKm 3-18-763/15, p 9; 3-25-144, p 10).
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaitstava õiguse riive intensiivsuse hindamisel on kaebusega taotletava hüve varaline väärtus üks asjaolu, mida arvesse võtta. Sarnaselt HKMS § 133 lg 1 teise lausega võib varaliselt hinnatava hüve korral lugeda õiguste riive väheintensiivseks juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lisaks taotletava hüve varalisele väärtusele tuleb hinnata, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud, ehk asja sisulist tähendust kaebaja jaoks (vt RKHKm 3-21-1411, p 12). Ka hüvel, mille varaline väärtus jääb alla lihtmenetluse piirmäära, võib olla oluline mõju kinnipeetava õigustele.
11.Kaebaja on esitanud hüvitamisnõuded ja keelamisnõude, kuna vanglas kauba kättetoimetamise tasu küsimine riivab kaebaja hinnangul tema omandiõigust ning alandab inimväärikust. Kauba kättetoimetamise tasu küsimise võimalus on ette nähtud VangS § 48 lg-s 1. Selle sätte kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjas sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.
12.VangS § 48 lg 1 kolmandas lauses olev viide kättetoimetamise kulule lisati seadusesse
16.augustil 2022 jõustunud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadusega (Riigikogu XIV koosseis, 580 SE). Varem sätestas seadus piirmäära üksnes müüdava kauba hinnale. Kättetoimetamise tasu võtmise õiguse ja sellele piirmäära kehtestamise eesmärk oli muuta vanglas poeteenuse osutamine ettevõtjatele atraktiivsemaks, säilitades samal ajal kinnipeetavatele võimaluse osta kaupu jõukohase hinnaga (580 SE seletuskiri eelnõu teiseks lugemiseks, lk-d 1–2). Seletuskirja kohaselt on kättetoimetamise kulule ja kauba hinnale kehtestatud eraldi piirangud. Arvestades VangS § 48 lg 1 kolmanda lause sõnastust ja seadusandja tahet, tuleb kolleegiumi hinnangul sätet mõista viisil, et nii kauba hind kui ka selle kättetoimetamise tasu võivad eraldiseisvalt olla vastavast turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.
13.Kaebajal on õigus selles, et kauba kättetoimetamise tasu maksmise kohustus riivab kinnipeetava omandiõigust. Kuigi kättetoimetamise tasu rahaline väärtus ei ole suur, tuleb arvestada, et erinevalt enamikust vabaduses viibivatest isikutest ei ole kinnipeetaval võimalik teha sisseoste kaupluses kohapeal ning seeläbi kauba kättetoimetamise tasu maksmist vältida. Kinnipeetava varaline seis sõltub seejuures paljuski sellest, kas ja millisel määral on vanglal võimalik teda tööga kindlustada. Ka töötasu on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määrusega nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“, mille § 2 lg 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Sellest jäetakse VangS § 44 lg 2 järgi kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vähemalt 30 protsenti. Kui vangla ei kindlusta isikut tööga ning kinnipeetaval endal puuduvad säästud ja lähedaste toetus, võib kättetoimetamise tasu märkimisväärselt mõjutada tema võimalust vangla kauplusest sisseoste teha.
14.Käesoleval juhul on kaebaja selgitanud, et tema ainus vara on vangla majandustöödel teenitud töötasu, mis on kolme kuu jooksul kokku ligikaudu 10 eurot. Seega moodustab vangla küsitav kauba 3(4)
3-25-3207 kättetoimetamise tasu 5,08 eurot olulise osa kogu kaebaja käsutuses olevast rahast. Kättetoimetamise tasu tõttu ei ole kaebajal sisseostude tegemine iga kuu võimalik. Kuna kättetoimetamise tasu küsimine mõjutab oluliselt kaebaja sisseostude tegemise võimalust, ei saa kolleegiumi hinnangul ülemäärase kättetoimetamise tasuga kaasnevat omandiõiguse riivet lugeda väheintensiivseks
HKMS § 121 lg 2 p 2 mõistes. Asjaolu, et riik tagab kinnipeetavatele ülalpidamise, võib rääkida selle kasuks, et kättetoimetamise tasu küsimisega ei kaasnenud kaebaja inimväärikuse alandamist elamiseks vajaliku miinimumi mõttes. Samas ei anna see alust hinnata omandiõiguse riivet väheintensiivseks.
15.Kuigi HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamine polnud lubatav ainuüksi seetõttu, et täitmata oli sätte esimene eeldus, märgib kolleegium seoses kaebuse perspektiiviga järgmist. Tartu Vanglas alates 2023. aastast küsitav kättetoimetamise tasu 5,08 eurot oleks VangS § 48 lg 1 kolmandas lauses sätestatud piirmääraga kooskõlas, kui turuhind oleks kõrgem kui 4,23 eurot. Kuna kinnipeetavatel puudub võimalus olla kursis kauba kättetoimetamise turuhinnaga, ei saa eeldada, et nad esitaksid ise vastavad andmed koos kaebusega, kuigi HKMS § 59 lg 1 esimene lause sellise kohustuse üldjuhul ette näeb. Halduskohus tugines piiratud info tingimustes HKMS § 121 lg 2 p 21 eelduste kontrollimisel põhjendatult suuremate jaekaupluste veebilehtedel avaldatud andmetele selle kohta, milline on kättetoimetamise tasu vangla piirkonnas teenust pakkuvates toidukauplustes. Küll aga ei olnud põhjendatud võtta turuhinna hindamisel aluseks e-Selveri kiirkullerteenuse hinda, mis on tavapärasest kättetoimetamise tasust kõrgem. Tartu Vangla kodukorra p 15.1 kohaselt on e-poe kaudu sisseostude tegemine võimalik üldjuhul kahel korral kuus. Kauba kättetoimetamine toimub eelnevalt kindlaksmääratud aegadel. Seega ei eelda kinnipeetavatele kaupade tarnimine teenusepakkujalt valmisolekut kauba eelisjärjekorras komplekteerimiseks ja transpordiks väljaspool graafikut. Kui VangS § 48 lg-s 1 sätestatud piirmäära arvutamisel lähtuda ainult tavapärastest kättetoimetamise tasudest, ei ole välistatud, et Tartu Vanglas küsitav kättetoimetamise tasu ületab nimetatud piirmäära. Ka juhul kui kättetoimetamise tasu jääb seaduses sätestatud piirmäära sisse, võib ilmneda, et piirmäär ise ei ole proportsionaalne ega kooskõlas põhiseadusega.
16.Vastuseks vastustaja esitatule selgitab kolleegium, et VangS § 48 lg 1 kohaselt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavatele tegelik võimalus teha sisseoste. Riigi tagamiskohustus säilib ka juhul, kui vangla on delegeerinud poe pidamise eraõiguslikule juriidilisele isikule (RKHKm 3-24-660, p-d 8–10). Seega on käesolevas haldusasjas õige vastustaja Tartu Vangla.
17.Eelnevast tulenevalt saadab kolleegium asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb halduskohtul hinnata, kas kaebaja on kinni pidanud vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
18.Kaebaja on esitanud määruskaebuses väiteid seoses riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega. Avaldusest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud esitada riigi õigusabi taotluse Riigikohtule. Ringkonnakohtu määrus ei ole riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas osas edasi kaevatav (RÕS § 15 lg 8 ja HKMS § 110 lg 1 p 3 ja HKMS § 119 lg 1 kolmas lause). Selles osas tuleb määruskaebus jätta HKMS § 220 lg 1 ja § 234 alusel läbi vaatamata.
19.HKMS § 175 lõike 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.