Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-990 23. oktoober 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask, Julia Laffranque, Heiki Loot, Juhan Sarv, Heili Sepp ja Nele Siitam X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliameti, Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebajad X ja Y, ühine esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Vastustaja Kaitsepolitseiamet Vastustaja prokuratuur Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2025. a otsus X ja Y kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isikute nimed tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitsepolitseiamet (KAPO) otsis 27. märtsil 2018 kriminaalmenetluses läbi X (kaebaja I) ja Y (kaebaja II) ühise elukoha ja kaebaja I töökoha. Samuti tegi KAPO 2016. ja 2017. aastal kaebaja I suhtes jälitustoiminguid. Kumbki kaebaja polnud kriminaalmenetluses kahtlustatav ega süüdistatav. Kaebajad on AS Giga tegelikud kasusaajad Hollandis registreeritud sihtasutuse kaudu. Kaebaja I on AS Giga juhatuse liige ning kaebaja II nõukogu liige. Giga kontserni kuulub Giga Ehitus OÜ, mille juhatuse liikmed on mõlemad kaebajad.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis Giga Ehitus OÜ suhtes läbi maksumenetluse, milles kasutas kaebajate elukoha ja kaebaja I töökabineti läbiotsimisega saadud teavet. Teabe edastas MTA-le
KAPO.
3.Kaebajad nõudsid Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses, et kohus tuvastaks MTA, KAPO ja prokuratuuri tegevuse õigusvastasuse ning mõistaks igalt asutuselt kaebajatele ühiselt välja hüvitise 5000 eurot. MTA-le heitsid kaebajad ette kaebajaid puudutava teabe küsimist Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt ning kaebajate teavitamata jätmist isikuandmete töötlemisest. KAPO ja prokuratuur toimisid õigusvastaselt, kui avaldasid MTA-le kaebajaid puudutavat kohtueelse
3-22-990 menetluse teavet. Lisaks andis prokuratuur alusetult loa kasutada enda avaldatud kohtueelse menetluse andmeid maksumenetluses. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.MTA pole selgitanud, milliste AS Giga ja Giga Ehitus OÜ maksumenetluses tähtsate asjaolude kohta ta püüdis teavet koguda, kui tutvus kriminaalasja kohtueelse menetluse andmetega. KAPO edastas 2. septembri 2019. a kirjaga MTA-le AS Giga ja Giga Ehitus OÜ pangakontode väljavõtted ja juhtis MTA tähelepanu kaebaja II tehtud maksetele ja kaebaja I sularaha väljavõtmisele, samuti kaebajatele kuuluval kinnistul tehtud ehitustöödega seotud kulutustele. MTA-le oli Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt teavet küsides teada üksnes KAPO 2. septembri 2019. a kirjas ja sellele lisatud dokumentides avaldatu. Sellest järeldub, et MTA eesmärk oli teabe kogumine kaebajate kohta, ehkki kaebajate suhtes ei toimunud ühtegi maksumenetlust ning kaebajatelt endilt polnud MTA teavet küsinud. Lisaks rikkus MTA kohustust teavitada kaebajaid nende isikuandmete kogumisest ja töötlemisest.
3.2.KAPO avaldas MTA-le 2. septembri 2019. a kirjaga AS Giga ja Giga Ehitus OÜ pangakontode väljavõtted, tuues esile kaebajate tehtud tehingud ja kaebajate kinnistul toimunud ehitustöödega seotud kulutused. KAPO võis kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud andmeid töödelda üksnes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Igal juhul pidi KAPO arvestama kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 214 sätestatud piiranguga. Ühtegi tõendit pole selle kohta, et prokuratuur oleks andmete avaldamiseks loa andnud. Ka krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 7 keelas KAPO-le avaldatud pangasaladuse kasutamise muul eesmärgil. Alust andmete avaldamiseks ei tulenenud ka julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 32 lg-st 1, sest arvestada tuleb erinormidega (mh nendega, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist ja pangasaladust).
3.3.Prokuratuur on kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid avaldanud MTA-le vähemalt kolmel korral. Teadmata ajal laskis ta MTA-l tutvuda kohtueelse menetluse andmetega. 26. augustil 2020 edastas prokuratuur MTA-le läbiotsimistaotlused ja läbiotsimiste protokollid ning 12. märtsil 2021 läbiotsimise protokolli lisadeks olevad fotod ja andis MTA-le loa materjalide kasutamiseks maksumenetluses.
3.4.KrMS § 214 lg 2 piirab kohtueelse menetluse andmete avaldamist mh andmesubjekti huvide kaitseks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjadest ei nähtu KrMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimuste kontrollimist ega huvide kaalumist. Läbiotsimisega kaasneb põhiõiguste intensiivne riive. Seetõttu eeldab läbiotsimisega kogutud teabe kasutamine läbiotsimise ajendist lahkneval eesmärgil ülekaalukat avalikku huvi ja seaduslikku alust. Sellist õiguslikku alust ei ole ja MKS § 72 lg 1 kolmas lause keelab maksumenetluses läbiotsimise. Pealegi ei olnud läbiotsimiste käigus kogutud teabel Giga Ehitus OÜ maksumenetluses tähtsust, sest maksuhaldur püüdis sellega tõendada, et kaebajal I polnud kodus sularaha. Sularaha olemasolu tuvastamine polnud läbiotsimiste eesmärk. Prokuratuuri nimel andis andmete avaldamiseks loa isik, kellel polnud selleks õigust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg-st 4 tulenevalt saab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääsu võimaldada asutuse juht.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 6. detsembri 2024. a otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas KAPO ja prokuratuuri tegevuse õigusvastasuse, kuid jättis kaebuse muus osas rahuldamata. Halduskohus märkis, et kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud andmete edastamine oli haldustoiming, mis annab halduskohtule pädevuse asja lahendada. KAPO edastas AS Giga ja Giga Ehitus OÜ pangakontode väljavõtted MTA-le selleks, et MTA kontrolliks võimalikku maksusüütegu. KrMS § 214 lg 1 on JAS § 32 lg 1 suhtes erinorm. KAPO edastas 2. septembril 2019 andmeid ilma KrMS § 214 lg-s 1 sätestatud prokuratuuri nõusolekuta. Samuti pole KAPO tõendanud, et ta taotles 2(5)
3-22-990 pangasaladusega kaitstud andmete väljastamist selleks, et esitada need MTA-le. Seega rikkus ta KAS § 88 lg-t 7. Järelikult oli see andmete edastamine õigusvastane. Samas oli kaebajate õiguste rikkumine väheintensiivne ega õigusta seetõttu rahalise hüvitise väljamõistmist. MTA nõudis prokuratuurilt kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud teavet MKS § 63 lg 1 alusel. See säte ei kohusta MTA-d küsima teavet enne maksukohustuslaselt. MTA-l polnud ka kohustust andmesubjekte enne andmete küsimist teavitada. Niisiis ei ole MTA tegevus õigusvastane. Prokuratuur eksis andmete edastamise proportsionaalsuse hindamisel, sest MKS § 71 lg 2 piiras MTA-l läbiotsimise protokollidega tutvumist. Kuigi prokuratuuri tegevus oli õigusvastane, ei tekitanud ta kaebajatele mittevaralist kahju, sest andmeid edastati MTA-le, kellel on maksusaladuse hoidmise kohustus.
5.Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii kaebajad kui ka prokuratuur ja KAPO. Tartu Ringkonnakohus tegi 16. oktoobril 2025 otsuse, millega jättis kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid rahuldas KAPO ja prokuratuuri apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Kaebajad on vaidlustanud toimingud, millega a) MTA küsis 24. augustil 2020 ja 10. märtsil 2021 Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt kaebajaid puudutavat teavet; b) prokuratuur edastas 26. augustil 2020 ja 12. märtsil 2021 kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud kaebajaid puudutavad tõendid MTA-le ning andis 12. märtsil 2021 MTA-le loa kasutada väljastatud materjale Giga Ehitus OÜ maksumenetluses ning c) KAPO edastas 2. septembril 2019 MTA-le kriminaalasja kohtueelses menetluses saadud AS Giga ja Giga Ehitus OÜ pangakonto väljavõtted.
5.2.Ei vaielda selle üle, et andmeid ei edastatud kriminaalasja kohtueelses menetluses, mistõttu oli andmete edastamine haldusmenetluse toiming. Prokuratuur ja KAPO olid kaebajate isikuandmete töötlejad, samas kui MTA puhul tuleb kontrollida vaid seda, kas MTA-l oli õiguslik alus andmeid välja nõuda.
5.3.MKS § 63 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda riigi-, valla- või linnaasutuselt maksumenetluses tähtsat teavet, sh dokumentide esitamist ning asjade ettenäitamist. MTA on selgitanud, et dokumentide väljanõudmise eesmärk oli talletada info, mille tõttu läbiotsimine toimus ja milliseid tõendeid selle käigus koguti. Seda selleks, et maksumenetluses saaks vajaduse korral hankida lisatõendeid AS Giga ja Giga Ehitus OÜ maksukohustuse kindlakstegemiseks. Fototabeleid läbiotsimise kohta oli vaja kasutada selleks, et kontrollida kaebaja I väiteid suure koguse sularaha hoidmise kohta. Sularaha läbi otsitud ruumidest ei leitud. Seadus ei välista kriminaalmenetluses tehtud läbiotsimisel saadud tõendi kasutamist maksumenetluse eesmärgil. Seega ei tegutsenud MTA tõendite prokuratuurilt väljanõudmisel õigusvastaselt.
5.4.Kuna MKS § 72 lg 2 ei välista kriminaalmenetluses tehtud läbiotsimisega saadud tõendite väljanõudmist nende kasutamiseks maksumenetluses, ei rikkunud prokuratuur andmeid MTA-le edastades seadust. Prokuratuuri toimingud andmete MTA-le edastamisel polnud vastuolus ka KrMS §-ga 214. MKS § 63 lg 1 pani prokuratuurile kohustuse anda MTA-le viimase küsitud teavet. Prokuratuur võis siiski KrMS § 214 alusel keelduda andmete väljastamisest, kui seeläbi saanuks kahjustada Eesti Vabariigi huvid pooleli olevas kriminaalmenetluses. Kriminaalasja nr 1-19-6293 materjalidest ilmneb, et vaidlusaluste toimingute tegemise ajaks oli prokuratuuri esitatud tõendeid maakohtus uuritud. Loa kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõendite esitamiseks andis MTA-le Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör. Luba võib olla ka suuline. MTA-le edastatud materjalid olid kriminaaltoimikust kõrvaldatud kui kriminaalasja seisukohast tähtsusetud. Pole alust seada kahtluse alla prokuratuuri selgitust, et selliseid tõendeid on pädev väljastama iga
3(5)
3-22-990 prokuratuuri töötaja, mitte ainult konkreetse kriminaalasja menetlust juhtiv prokurör. Niisiis oli prokuratuuril alus MTA-le andmeid edastada ning KrMS § 214 lg-t 2 ei rikutud.
5.5.Erinevalt prokuratuurist ei edastanud KAPO MTA-le andmeid viimase taotlusel, vaid omal algatusel. KAPO on selgitanud, et andmed edastati selleks, et MTA kui maksukuritegude uurimispädevusega asutus saaks võtta seisukoha, kas need võivad olla kriminaalmenetluse ajendiks. Kuna KAPO eesmärk ei olnud riigi julgeoleku tagamine, vaid võimaliku maksukuriteo uurimine, on kohaldatav isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 4. peatükk. Samas võis alus andmete töötlemiseks tuleneda ka JAS-ist. KAPO-l oli IKS §-s 16 ja KAS § 88 lg-s 7 nõutav seaduslik alus andmete edastamiseks MTA-le. JAS § 32 lg 1 kohaselt peab julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Siiski tuli KAPO-l järgida ka KrMS § 214 lg 1 nõudeid ehk andmete edastamiseks pidi olema prokuratuuri nõusolek. KAPO on kohtule kinnitanud, et andmed avaldati prokuratuuri loal, ja prokuratuur pole KAPO väidetele vastu vaielnud. Kuna luba võib olla ka suuline, ei saa loa puudumist järeldada vaid sellest, et toimikus seda ei ole. Kaebajad pole esitanud tõendeid selle kohta, et prokuratuur luba ei andnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebajad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Pole tõendeid, et prokuratuur andis KAPO-le loa kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud andmete edastamiseks MTA-le. Menetlusosalise seletus ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2 kohaselt tõend. Menetlusnormidega on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et mitte KAPO ei pidanud tõendama prokuratuuri loa olemasolu, vaid kaebajad oleksid pidanud tõendama selle puudumist.
6.2.Samuti eksis ringkonnakohus, kui leidis, et kaebajate pangasaladust sisaldavate isikuandmete edastamine MTA-le polnud vastuolus KAS § 88 lg-ga 7 ja IKS § 16 lg-ga 2. Julgeolekuasutuste seadus ei kohaldu KAPO tegevusele kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud teabe töötlemisel ja kasutamisel. Seega pole JAS § 32 asjassepuutuv säte. Sõltumata sellest ei kohalduks JAS § 32 lg 1 ka põhjusel, et MTA-l oleks endal võimalik nõuda krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavate andmete avaldamist, samuti pole ringkonnakohus selgitanud, kuidas viitab KAPO edastatud teave maksukuriteo toimepanemisele. Ühtegi süüteomenetlust ei alustatud. Igal juhul ei saa JAS § 32 vabastada KAPO-t KAS § 88 lg 7 ega IKS § 16 lg 2 järgimisest.
6.3.Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et prokuratuuri tegevus MTA-le kohtueelse menetluse andmeid avaldades ning nende kasutamiseks luba andes ei olnud vastuolus KrMS §-ga 214. KrMS § 214 lg-s 2 on sätestatud, millistel tingimustel võib kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid avaldada ja milliseid huve peab seejuures kaaluma. Säte ei kehtesta erandit puhuks, kui teavet nõuab maksuhaldur. MKS § 63 lg 1 teise lause järgi ei ole riigi-, valla- või linnaasutus kohustatud täitma maksuhalduri taotlust, kui tal on seaduse alusel õigus sellest keelduda. Asjaolu, et teavet soovib maksuhaldur, võib viidata küll avalikule huvile, kuid ei võta kohustust kaaluda muid KrMS § 214 lg-s 2 märgitud asjaolusid. Prokuratuur pidanuks arvestama kaebajate kodu ja eraelu puutumatusega. Seda eriti seetõttu, et neil polnud mingit seost kriminaalmenetluse esemega. KrMS § 214 lg 1 alusel saab loa anda üksnes menetlust juhtiv prokurör, kuna muu hulgas tuleb arvestada konkreetse kriminaalmenetluse huve (KrMS § 214 lg 2 p 2).
4(5)
3-22-990
6.4.MKS § 72 lg 2 koos sama paragrahvi esimese lõike kolmanda lausega välistavad kriminaalmenetluses läbiotsimisega saadud teabe kasutamise maksumenetluses. Kui maksumenetluses ei tohi isiku tahte vastaselt eluruumi või valdusesse siseneda ja seda läbi otsida, siis ei saa maksumenetluses olla lubatav ka kriminaalmenetluses läbiotsimisega saadud teabe kasutamine.
6.5.Seaduslik ei olnud ka MTA tegevus prokuratuurilt teabe avaldamist ja selle kasutamiseks luba taotledes. Kuna MTA küsitud teabe kasutamine maksumenetluses polnud lubatav, ei olnud MTA toimingud vajalikud. Teabel polnud ka seost AS Giga ja Giga Ehitus OÜ äritegevusega. Kaebajate elukohas toimunud läbiotsimist puudutav teave ei saa kinnitada või kummutada kaebaja I väiteid sularaha hoidmise kohta, sest läbiotsimisel sularaha ei otsitud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Asjas on keskse tähtsusega säte KrMS § 214, mis reguleerib kohtueelse kriminaalmenetluse andmete avaldamist. Kuigi kassatsiooniastmes on vaidluse all, kas ja mil määral mõjutavad KrMS § 214 tõlgendamist erisätted nagu JAS § 32 lg 1 või MKS § 63 lg 1, on kolleegium seisukohal, et põhimõtteliselt on KrMS § 214 kohaldatav igasuguse kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses kogutud teabe puhul, mida pole kohtuistungil uuritud ja mida avaldatakse väljapoole menetlejate ja menetlusosaliste ringi.
8.Järelikult tuleb asja lahendamisel võtta seisukoht, kas kõigi KrMS §-st 214 tulenevate kohtueelse menetluse andmete avaldamise õiguspärasuse eelduste kontrollimine on võimalik halduskohtumenetluses. KrMS § 214 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete lahendamist riigivastutuse seaduse alusel halduskohtumenetluses on Riigikohtu senises praktikas peetud mõnikord võimalikuks. Pädeva kohtu määramisel on lähtutud sellest, kas andmed avaldati karistusõiguse normide kohaldamiseks või muul eesmärgil (nt RKHK 07.10.2020, 3-19-1565/14, p-d 10 ja 11). Andmete avaldamise üks eeltingimus on KrMS § 214 lg 1 kohaselt prokuratuuri luba. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et prokuratuur peab luba andes lähtuma KrMS § 214 lg-s 2 sätestatud kaalutlustest ja loa andmisest keeldumist saab vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku
8.peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebemenetluses (RKKK 31.01.2023, 1-22-1949/24, p 36). Järelikult peab olema võimalik kohtulikult kontrollida ka prokuratuuri loa õiguspärasust.
9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga pidanud võimalikuks vaadata prokuratuuri loaga tekitatud kahju hüvitamise nõue läbi süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel (kriminaalmenetluses) ka olukorras, kus andmete avaldamine ei toimunud karistusõiguse normide kohaldamiseks (vt RKKK 28.11.2025, 1-24-2128/193). Niisiis võib Riigikohtu haldus- ja kriminaalkolleegiumi senine praktika olla mõneti vastuoluline küsimuses, kas kohtueelse kriminaalmenetluse andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude saab tervikuna lahendada halduskohtumenetluses, kui andmeid ei avaldatud karistusõiguse normide kohaldamise eesmärgil. Samas on küsimus KrMS § 214 alusel toimuva andmete avaldamise õiguspärasuse kontrollist veelgi laiema tähtsusega, sest KrMS § 214 järgimist on peetud oluliseks ka eraõiguslike nõuete lahendamisel (RKTK 20.06.2012, 3-2-1-169-11, p 13).
10.Eeltoodud põhjustel annab halduskolleegiumi kogu koosseis asja HKMS § 228 lg 1 p 2 alusel lahendada Riigikohtu üldkogule, sest see on vajalik seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.