seaduslikud esindajad A. T. ja V. T., e-post xxxx Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (isikukood xxxx), Roseni 7, 10111 Tallinn, tel 50 97 167, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
Kuulutada välja AstraStar OÜ (registrikood 11717416) pankrot 05.11.2024 kell
Nimetada AstraStar OÜ pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
Viia AstraStar OÜ pankrotimenetlus läbi avaliku uurimisena.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena.
Kohustada AstraStar OÜ juhatuse liikmeid V. T.t ja A. T.t andma võlgniku vanne 03.12.2024 kell 09.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) saalis nr 3004. Kui V. ja A. T. vannet ei anna, on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud. Kohustatud isikutel on keelatud kohtu loata enne vande andmist Eestist lahkuda.
Jätta menetluskulud AstraStar OÜ kanda.
Määrata ajutise halduri tasuks 2653,50 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le INC Partner (arvelduskonto nr xxxx, Xxxx AS).
Hüvitada ajutise halduri tasust 1000,40 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ INC Partner arvelduskontole nr xxxx (Xxxx AS). Ülejäänud ajutise halduri tasu 1653,10 eurot (sh käibemaks) mõista välja AstraStar OÜ pankrotivarast.
10.Kohtumäärus on viivitamata täidetav.
11.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (PankrS § 19211 lg 3 ls 3). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
AstraStar OÜ esitas Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Ühing tegeles ajutise tööjõu rendiga. Tellimuste vähenemise tõttu on suurenenud tööjõukulud ja vähenenud tulud. Avalduse kohaselt on ettevõtte majandustegevus olnud kahjumlik alates 2022. aastast. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 92 426 eurot, sh 71 873 eurot maksuvõlg. Võlgniku varaks on arvutid ja arvutisüsteemid, muud masinad ja seadmed ning muu materiaalne põhivara, mille jääkmaksumuseks on 2954,56 eurot. Äriühingu omakapital on negatiivne.
Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo.
Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara, mille arvelt menetlust finantseerida. Võlgniku pangakontol oleva raha jääk on 23,32 eurot, kassa jääk on 31.08.2024 seisuga 670 eurot, kassaraamatut ajutisele haldurile esitatud ei ole. Võlgniku raamatupidamises on kajastatud 43 251,88 euro ulatuses nõudeid ja ettemakseid, millest 345,95 eurot on nõuded ostjate vastu, 12 766,13 eurot maksude ettemaksed, 28 939,80 eurot nõuded aruandvate isikute vastu ning 1200 eurot intressinõuded. Võlgnikul on 450 euro suurune nõue P OÜ vastu, mille omanikuks on juhatuse liige A. T., võlgniku sõnul ei ole nõue laekuv. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto saldo on null. Võlgniku raamatupidamises on kajastatud 28 939,80 euro
2-24-13302 suurune nõue juhatuse liikme V. T. vastu ning 1200 eurot on intressinõue juhatuse liikmele antud laenult. Juhatuse liige V. T. on nõudeid tunnistanud.
Võlgnik kajastab raamatupidamises varusid, s.o ettemakseid tarnijatele 31.08.2024 seisuga summas 840,04 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et ettemaksed on arvestatud tulevaste arvete osas ning tegemist ei ole nõuetega, mida oleks võimalik tagasi nõuda. Ajutise halduri hinnangul on tegemist ettemaksetega, kus kaup või teenus on võlgnikule osutatud, aga raamatupidamises puudub alusarve, mistõttu on maksed kajastatud ettemaksetena. Võlgnik on raamatupidamises kajastanud põhivara jääkmaksumuseks 2954,56 eurot. Ajutine haldur on võlgnikule kuuluva põhivaraga kohapeal tutvunud ning hindab selle turuväärtuseks 100-200 eurot. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule 2005.a Jeep Grand Cherokee (reg. märk xxxx), mille hinnanguliseks väärtuseks on 3000 eurot. Kokkuvõtlikult on ajutise halduri hinnangul võlgniku vara väärtuseks ca 3100 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul on võimalikud nõuded juhatuse liikmete ja juhatuse liikmega seotud ettevõtte vastu, nende nõuete sissenõudmine selgub edasise menetluse käigus.
Võlgnikul on kohustusi vähemalt 104 231,68 eurot, sh 72 155,56 euro suurune maksuvõlg, kohustus C OÜ ees, kohustused hankijate, üürileandja, tarnijate ja töötajate ees ning muud kohustused. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara kordades, võlgnik on lõpetanud tegutsemise, seega puudub võlgnikul võimalus võlausaldajate ees kohustusi täita. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik.
Ajutine haldur on arvamusel, et AstraStar OÜ maksejõuetus tuleneb klientide äralangemisest ja sellest tulenevast müügitulu vähenemisest, juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ja riskide hindamisest, mis on viinud kahjumiga tegutsemiseni ja lõppkokkuvõttes püsiva maksejõuetuse tekkimiseni. Võlgniku juhatus on kasutanud ettevõtte rahalisi vahendeid tõenäoliselt isiklikel otstarvetel ning on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega, mistõttu on üheks maksejõuetuse põhjuseks ka juhtimisvead.
Kohus määras ajutise halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava ettemaksu suuruseks 3000 eurot ja tasumise tähtajaks 15.10.2024. Ettemaksu ei tasutud.
Kohus tegi 16.10.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Maksejõuetuse teenistus esitas 21.10.2024 kohtule ettepaneku algatada avaliku huvi tõttu AstraStar OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
2-24-13302
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse lahendamine
10.Maakohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse ja kuulutab välja AstraStar OÜ pankroti.
11.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
12.Pankrotiavalduse, ajutise halduri aruande ja asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on vara 3100 euro ulatuses, kohustusi on vähemalt 104 231,68 eurot. Kuna tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, tuleb tema maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).
13.PankrS § 19211 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 või PankrS § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 19211 lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui PankrS § 192 11 lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud.
14.Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord (PankrS § 29 lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg 3). Ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolud, millele ka maksejõuetuse teenistus on viidanud, tekitavad põhjendatud kahtluse, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb avalikes huvides läbi viia, sest võlgnik võib olla jätnud õigel ajal esitamata pankrotiavalduse ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjused, võimalikud kohustuste rikkumised võlgniku juhatuse liikmete poolt ning tagasivõidetavate tehingute alused, tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
15.Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
2-24-13302
16.Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi (PankrS § 19212 lg 1). Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (PankrS § 33 lg 21, PankrS § 19211 lg 3 teine lause).
17.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (PankrS § 33 lg-d 1 ja 2 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
18.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Selgitused võlgniku juhatuse liikmetele ja vande andmiseks kohustamine
19.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).
20.Kohus kohustab võlgniku juhatuse liikmeid PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kuivõrd pankrotimenetluses, mida viiakse läbi avaliku uurimisena, võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata, määrab kohus vande andmise ajaks 03.12.2024 kell 09.00.
21.PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
22.PankrS § 88 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 koosmõjus on võlgniku juhatuse liikmetel kuni vande andmiseni keelatud Eestist kohtu loata lahkuda.
2-24-13302
Menetluskulud
23.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
24.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.
25.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2175 eurot (lisandub käibemaks, summa käibemaksuga 2653,50 eurot). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ega ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2175 eurot (15 h * 145 eurot), summa koos käibemaksuga on 2653,50 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
26.Tasu tuleb ajutise halduri taotlusel ja PankrS § 23 lg 6 alusel välja maksta määruse resolutsioonis näidatud büroole. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, on halduri tasu arvestatud käibemaksuga (PankrS § 65 lg 11).
27.PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja. PankrS § 23 lg-st 4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras, kus menetlus ei lõppe raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka PankrS § 31 lg 6 viimane lause, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka PankrS § 31 lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud viivitamatult pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma
2-24-13302 tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus soovis algatada avalikku uurimist.
28.Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivara hulgas ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks (olemasoleva vara realiseerimine eeldab kulutuste tegemist). Kohus peab seetõttu PankrS § 23 lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
29.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
30.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 15 tunni eest oleks 990 eurot (käibemaksuta, arvestuse aluseks olev tehe: alustatud pooltunde 30 * 33 eurot). See ületab PankrS § 23 lg 4 teises lauses kehtestatud piirmäära (ühekordset kuupalga alammäära, millele on lisatud käibemaks), mistõttu kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 820 euro ulatuses (lisandub käibemaks, summa käibemaksuga 1000,40 eurot).
31.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 15 tunni eest summas 1000,40 eurot. Ülejäänud ulatuses 1653,10 eurot (2653,50 – 1000,40) tasutakse pankrotivara arvel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.