Liiklussüüteod

Lk 2 / 5

1-26-6633 Leo Saarel ilmuda koheselt reaalselt ärakandmisele kuuluvat karistust (28 päeva vangistust) kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena Leo Saarelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Leo Saart süüdistatakse selles, et tema, olles 20.10.2023 Harju Maakohtu otsusega nr 1-235501 karistatud KarS § 424 lg 2 alusel mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning kelle vastava kategooria juhtimisõigus on taastamata, juhtis uuesti 15.08.2026 kella 19.45 ajal X linnas X juures mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Joobeseisund väljendus selles, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,88 mg/l. Mootorsõiduki Lk 3 / 5

1-26-6633 juhtimisega joobeseisundis rikkus Leo Saar liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1- Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Leo Saar oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Leo Saar süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ärakandmisele kuuluvast vangistuse arvata KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg (L. Saar oli kahtlustatavana kinni peetud 15.–16.08.2026, s.o 2 päeva) ning ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks on 28 päeva. Ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvata alates vanglasse ilmumise päevast. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta ja 9 kuud vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata kui Leo Saar ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel on Leo Saar kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastavad vereanalüüsi vastused kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs käitumiskontrolli kolme kuu kohta. Käitumiskontrolliks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist käitumiskontrolli ajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. PEth vereanalüüsid on tasulised ning analüüside tegemise kulud kannab süüdimõistetu. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta Leo Saarelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

Lk 4 / 5

1-26-6633 Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1419 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 223,20 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt asitõendi saatekulu 76,23 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Leo Saarel tasuda menetluskulud 1718,43 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 143,20 eurot ja viimasel kuul 143,23 eurot iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.