UKSD osaühingu hagi RIMIRAND GROUR OÜ vastu täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.07.2023 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
UKSD osaühingu apellatsioonkaebus, hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja UKSD osaühing (registrikood 11530379) lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja RIMIRAND GROUR OÜ (registrikood 12002553), seaduslik esindaja juhatuse liige U.Q
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Mõista UKSD osaühingult riigituludesse välja riigilõiv 30 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UKSD osaühing (hageja) esitas 04.03.2020 Harju Maakohtule hagi RIMIRAND GROUR OÜ (kostja) vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 15.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0930088 OÜ-lt Takada hageja kasuks välja 198 342,48 krooni (12 676,39 eurot, s.o põhivõlg 11 745,04 eurot ja seisuga 15.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 931,35 eurot) ja viivise protsendina põhivõlast alates 16.06.2010 kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. OÜ Takada esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.11.2010 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus jõustus 10.12.2010. Pärast otsuse jõustumist lõpetas OÜ Takada oma reaalse tegevuse ega täitnud tsiviilasjas nr 2-09-30088 kohtuotsusest tulenevat kohustust. OÜ Takada kustutati äriregistrist 11.07.2017, kuid alates 2011. aastast kuni 2014. aastani reaalset äritegevust enam ei toimunud. Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisest hoidumiseks peatati OÜ-s Takada äritegevus ja viidi üle kostjasse. OÜ Takada asemel alustas samas asukohas, samade töötajate, sama äriühingut kontrolliva isikuga (U.Q ), samade kontaktandmetega (elektronpostiaadress), samade tarnijatega ja sama majandustegevusega (puu- ja köögiviljade müük) tegutsemist kostja. Hageja hinnangul toimus ettevõtte üleminek ning kostja pidi vastutama ettevõtte ülemineku tulemusel kostjale üle läinud kohustuse täitmise eest. Seega palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 11 745,04 eurot, seisuga 04.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 10 151,21 eurot ja edasiulatuva viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni. 07.02.2022 ja 16.06.2022 esitas hageja hagi täiendused, milles palus tunnustada 15.06.2010 tsiviilasjas nr 2-09-30088 tehtud kohtuotsusest tuleneva kohustuse üleminekut kostjale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ettevõtte üleminekuks vajalikud eeldused ei olnud täidetud. Kostjale ei antud üle ühtegi kliendi- ja muud ärisuhetega seotud lepingut. Ainuüksi asjaolu, et OÜ-l Takada ja kostjal oli sama juhatuse liige, ei olnud piisav ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. OÜ-l Takada oli kaks osanikku, kuid kostjal üks. Elektronpostiaadressi osas märkis kostja, et tegemist oli U.Q isikliku elektronpostiaadressiga. OÜ Takada peamine klient oli Rimi, kuid kostja peamine klient Maxima. Äriühingud tegutsesid samades ruumides, kui kostjal oli uus üürileping. Hageja ei taotlenud tuvastada kostja kohustust täita kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-09-30088, vaid taotles samal alusel sama võla uuesti väljamõistmist, kuid seekord kostjalt. Seega soovis hageja teises hagimenetluses sisuliselt uuesti mõista kostjalt välja samal alusel selle, mis oli juba varem välja mõistetud OÜ-lt Takada, s.o 11 745,04 eurot ja viivised. Sellisel juhul tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetada menetlus otsust tegemata, kuna olemas oli samal alusel sama hagieseme üle jõustunud Eesti kohtu lahend. Kostja oli seisukohal, et 07.02.2022 ja 16.06.2022 hagi täienduste näol oli tegemist hagi muutmisega, kuna hageja esitas uue nõude. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud.
Menetluse edasine käik
4.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja rahalise nõude osas esines alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kuna hageja pidas kostjat OÜ Takada õigusjärglaseks ettevõtte varjatud ülemineku tõttu, siis eeldades hageja väidete õigsust, oleks tegemist vaidlusega, mille osas tehti tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kuivõrd hageja rahaline nõue oli juba menetluses, lõpetas maakohus 10.01.2023 määrusega rahalise nõude osas menetluse juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 2. Kohus oli seisukohal, et 07.02.2022 ja 16.06.2022 menetlusdokumentides täiendava tuvastusnõude esitamine oli hagi muutmine, kuivõrd hagiavalduses ei esitanud hageja täitemenetluse seadustiku § 18 lg-st 3 tulenevat nõuet. Kuigi kostja vaidles hagi muutmisele vastu, oli põhjendatud anda kohtu nõusolek hagi muutmiseks. Eeloodust tulenevalt võttis maakohus 10.01.2023 määrusega vastu hagi muutmise avaldused ja menetles antud asja raames edasi hagi täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Takada suhtes tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse üleminekut OÜ Takada õigusjärglase (s.o kostja) suhtes ettevõtte ülemineku tõttu. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus asus seisukohale, et kuna äriühingute juhatuse liige kattus, tegelik kasusaaja kattus kuni 26.03.2015, tegevuskoht oli kuni 30.03.2015 sama, kontaktnumbrid olid kuni 26.03.2015 samad, elektronpostiaadressid olid kuni 26.03.2015 samad, üleminekule eelnenud ja sellele järgnenud tegevus ja põhitegevusala kattusid, OÜ Takada töötajad läksid kostjale üle, kliendid ja äripartnerid kattusid suures ulatuses ja OÜ Takada vara läks kostjale üle, siis toimus ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleminek toimus ajal, mil toimus kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 209-30088. Kuna kostjale läks üle OÜ Takada ettevõte, siis läksid kostjale üle ka ettevõtte kohustused. Kohus lõpetas 10.01.2023 määrusega menetluse hageja rahalise nõude osas ning menetles käesoleva asja raames hagi täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Kuivõrd menetlus lõpetati määrusega jäid menetluskulud vastava nõude osas TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuna maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Takada suhtes täitedokumendist tuleneva kohustuse üleminekut kostja suhtes ettevõtte ülemineku tõttu, siis jäid menetluskulud hageja vastava nõude osas TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Arvestades, et rahalise nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõude osas kostja kanda, oli maakohtu hinnangul kokkuvõttes põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda, sest lepingulise esindaja ajakulu piiritlemine lõpetatud ning rahuldatud nõude osas võis kujuneda keeruliseks. Seega jäi menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Poolte seisukohad
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 14 745,70 eurot. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramata ja kostjalt väljamõistmata jätmisega kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnormi. Kohus ei arvestanud, et TsMS § 376 lg 4 p 2 puhul ei olnud tegemist hagi muutmise ega hagist loobumisega. Hagi täpsustamise tulemusel ei saanud muutuda hageja menetluskulud olematuks. Hagiavalduse
esitamise põhjustas kostja käitumine ning menetluskulude väljamõistmine oli põhjendatud. Kohus kohaldas põhjendamatult ja ekslikult TsMS § 168 lg-t 2. Kuivõrd hagi rahuldati, siis tuli kohaldada TsMS § 162 lg-t 1. Samuti oli kohtu seisukoht vastuoluline, kuivõrd kohus ei mõistnud kulusid välja kuni 10.01.2023 määruse tegemiseni, kuid sealt edasi nõustus menetluskulude tekkimisega, viidates TsMS § 162 lg-le 1. Hageja palus alternatiivselt mõista menetluskulud välja vähemalt alates 10.01.2023.
7.Kostja apellatsioonkaebusele sisulist vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3), palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 14 745,70 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
10.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas maakohus õigesti 10.01.2023 määrusega menetluse hageja rahalise nõude osas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kohus oli hagiavalduse juba menetlusse võtnud. Samuti jättis maakohus menetluskulud vastava nõude osas menetluse määrusega lõpetamise tõttu korrektselt hageja kanda (RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 1415). Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks menetluskulude hageja kanda jätmine vastava nõude osas tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda jätmisega ettevõtte ülemineku tunnustamise nõude osas, kuivõrd hageja vastav nõue kuulus rahuldamisele.
12.Arvestades, et rahalise nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõude osas kostja kanda, oli maakohtu hinnangul kokkuvõttes põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib selgituseks järgmist.
13.Maakohus lõpetas 10.01.2023 määrusega menetluse rahalise nõude osas, võttis vastu hageja 07.02.2022 ja 16.06.2022 hagi muutmise avaldused kohtu nõusolekul ja menetles antud asja raames hagi täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et lepingulise esindaja ajakulu piiritlemine lõpetatud ja rahuldatud nõude osas võib kujuneda keeruliseks. Hageja esitas hagi muutmise avaldused 07.02.2022 ja 16.06.2022. Kuivõrd juba enne 10.01.2023 esitatud menetlusdokumendid sisaldasid väiteid seoses täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõudega, ei saanud maakohus kindlaks teha, millises ulatuses oli esindaja ajakulu seotud lõpetatud nõudega (s.o rahalise nõudega) ja millises osas kohustuse tunnustamise nõudega. Samuti ei toonud hageja menetluskulude nimekirjas välja, millises ulatuses kanti kulud seoses rahalise nõudega ja millises ulatuses seose täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõudega.
14.Samuti märgib ringkonnakohus, et isegi, kui hageja alternatiivne nõue, s.o määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud alates 10.01.2023 kuuluks rahuldamisele, siis tuleks tasaarvestuse tulemusel hagejal kostjale menetluskulud hüvitada (eeldusel, et ringkonnakohus peab menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid terves ulatuses põhjendatuks). Kostja menetluskulud kuni 10.01.2023 moodustasid kokku 2730 eurot (II kd, tl 120). Kostja lepinguline esindaja tegi kuni 10.01.2023 toiminguid 19,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja lepinguline esindaja tegi alates 10.01.2023 toiminguid 11,4 tunni ulatuses tunnitasuga 135 eurot (käibemaksuta). Seega moodustasid hageja menetluskulud alates 10.01.2023 kokku 1846,80 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd kostja menetluskulud ületasid hageja menetluskulusid 883,20 euro võrra, tuleks vastav summa hageja alternatiivse nõude rahuldamise korral hagejalt kostja kasuks välja mõista.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu ka asja materjalidest, siis kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
17.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust, mistõttu on apellatsioonkaebuse hind 0 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub tsiviilasjalt hinnaga 0–350 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja tasus riigilõivu 70 eurot, s.o 30 eurot ettenähtust vähem. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel vähem tasutud riigilõiv 30 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.