2.Tunnustada OÜ Takada (reg.kood 10141256, kustutatud) suhtes tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse üleminekut OÜ Takada (reg.kood 10141256, kustutatud) õigusjärglase RIMIRAND GROUR OÜ (reg.kood 12002553) suhtes ettevõtte ülemineku tõttu. Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kohus jätab seetõttu menetluskulude suuruse määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.04.03.2020 esitas UKSD OÜ (edaspidi UKSD või hageja) Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks ja ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks. Hagi kohaselt mõistis Harju Maakohus 15.06.2010 otsusega tsiviilasjas 2-09-30088 Takada OÜ-lt (registrikood 10141256, äriregistrist kustutatud alates 23.08.2017, edaspidi Takada) hageja kasuks välja 198 342,48 krooni (12676,39 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 11745,04 eurot ja seisuga 15.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivisest 931,35 eurot) ja viivise protsendina põhivõlast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 16.06.2010 kuni põhivõla täiteliku täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.11.2010 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja maakohtu otsus jõustus 10.12.2010. Hagi esitamise seisuga, so 04.03.2020 lisanduvad eeltoodud summale viivised 9 219,86 eurot. Hagis tõi hageja välja, et Takada (kustutatud) lõpetas pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist oma reaalse tegevuse ega täitnud tsiviilasjas 2-09-30088 kohtuotsusest tulenevat kohustust. Takada kustutati küll äriregistrist 11.07.2017, kuid Takada (kustutatud) 2010 kuni 2014 majandusaruannete kohaselt reaalset äritegevust enam ei toimunud. Seega kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisest hoidumiseks peatati Takadas (kustutatud) äritegevus ja viidi üle Rimirandi. Takada (kustutatud) asemel alustas samas asukohas (tegevuskoht on samal aadressil), samade töötajate, sama äriühingut kontrolliva isikuga (R. K.), kontaktandmetega (sama elektronpostiaadress), samade tarnijatega (Takada (kustutatud) äripartneritest said kostja äripartnerid ja kliendid) ja sama majandustegevusega (puu- ja köögiviljade müük) tegutsemist kostja, so RIMIRAND GROUR OÜ (edaspidi Rimirand või kostja). Hageja leiab, et on toimunud ettevõtte üleminek. Takada (kustutatud) ei täitnud kohtuotsusest tulenevat kohustust, mille täitmiseks on alustatud täitemenetlust. Hageja leiab, et kostja vastutab ettevõtte ülemineku tulemusel kostjale üleläinud kohustuse täitmise eest. Hageja palus hagiavalduses eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 11 745,04 eurot, seisuga 04.03.2020 tekkinud viivis summas 10 151,21 eurot (931,35+9219,86) ja edasi viivis protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.07.02.2022 ja 16.06.2022 esitas hageja hagi muutmise avalduse, milles palus tunnustada UKSD hagi Rimirand vastu täitedokumendist tuleneva kohustuse üleminekut (mille kohus 10.01.2023 määrusega vastu võttis ja lõpetas võla nõudes menetluse).
3.Hageja leidis, et hageja viivise nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, sest tema põhinõue, sh viivise nõue ei ole aegunud. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et ettevõtte üleminekuks vajalikud eeldused ei ole täidetud. Takada (kustutatud) töötajatega lõpetati töösuhe ning Rimirandis sõlmiti uus leping. Rimirand ostis turuhinnaga Takada (kustutatud) sõiduki, et Takada (kustutatud) saaks Maksu- ja Tolliametile maksta. Rimirandi ei antud üle ühtegi kliendi- ja muud ärisuhetega seotud lepingut. Ainuüksi asjaolu, e Takadas (kustutatud) ja Rimirandis oli sama juhatuse liige, ei piisa ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Muu hulgas Takadal (kustutatud) oli kaks osanikku, kuid Rimirandil üks. Hageja viidatud sama
elektronpostiaadressi osas märkis kostja, et tegemist oli R. K.e isikliku elektronpostiaadressiga. Takada (kustutatud) peamine klient oli Rimi, kuid Rimirandi peamiseks kliendiks oli Maxima. Kuna väiksematel klientidel olid R. K.e telefoni number, siis nad lihtsalt helistasid talle, et kas ta müüb ning ta müüs Rimirandi alt. Takada (kustutatud) pankrotiavaldust ei pidanud R. K. vajalikuks. Kostja tegutses samades ruumides, mille kasutamiseks sõlmis Rimirand uue üürilepingu, sest miks ei võinud Rimirand neid kasutada, kui need vastasid tema vajadustele. Kostja seaduslik esindaja selgitas 06.03.2023 istungil, et Takadal (kustutatud) olid võlgnevused, kuid sõbrad oli nõus andma 20 000 laenu uuele firmale, mitte Takadale (kustutatud). Selle raha eest ostis kostja endale uue veoki. Kostja leidis, et hageja viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja ei pöördunud 10 aastat kordagi kostja poole antud nõudega. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Harju Maakohtu 15.06.2010 lahendiga ts.asjas 2-09-30088 mõisteti Takadalt (kustutatud) hageja kasuks välja 198 342,18 krooni (12 676,39 eurot), mis koosneb 11 745,04 euro suurusest põhivõlast ja 15.06.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 931,35 eurot. Samuti mõisteti hageja kasuks Takadalt (kustutatud) välja viivis protsendina põhivõlast alates 16.06.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 10.12.2010 (I kd tl 11-15 pöördel).
Takada (kustutatud) suhtes algatati Harju Maakohtu 15.06.2010 otsuse ts.asjas 2-0930088 täitmiseks täitemenetlus nr 029/2010/387. 02.03.2020 seisuga täitemenetluses laekumised puuduvad (I kd tl 16).
Takada kustutati äriregistrist 23.08.2017 (I kd tl 7).
Rimirand kohta tehti äriregistrisse esmakanne 06.10.2010 (I kd tl 9).
Takada (kustutatud) ja Rimirand ühiseks tegevusalaks oli puu- ja köögiviljade hulgimüük (I kd tl 8, 10).
R. K. oli Takada (kustutatud) juhatuse liige 21.04.1997 kuni 30.03.2015 Takada (kustutatud) juhatuse liige (I kd tl 8-8 pöördel) ja alates 06.10.2010 kuni käesoleva ajani Rimirandi juhatuse liige (I kd tl 10) ning alates 23.04.1999 kuni 26.03.2015 Takada (kustutatud) osanik (I kd tl 8 pöördel) ja alates 06.10.2010 kuni käesoleva ajani Rimirandi osanik (I kd tl 10).
Kontaktnumber +372 55 58 8407 ja +372 601 2806 olid Takada (kustutatud) kontaktnumbrid kuni 26.03.2015 (I kd tl 8) ja on Rimirand kontaktnumbrid käesoleva ajani (I kd tl 10).
Peterburi tee 56i, Tallinn oli Takada (kustutatud) tegevuskohaks 10.10.2005 kuni 30.03.2015 (I kd tl 7) ja Rimirandi tegevuskohaks 06.10.2010 kuni 08.11.2016.
7.Hageja on seisukohal, et Takada (kustutatud) ettevõtte on varjatult üle läinud Rimirandi ettevõttesse. Hageja palub kohtul tunnustada Takada (kustutatud) suhtes tsiviilasjas nr 2-09-
30088 jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse üleminekut kostjale (täitemenetluse (TMS) § 18 lg-d 1 ja 3 ja VÕS § 182 lg 2).
Hageja leiab, et Takada (kustutatud) üleminekut Rimirandi tõendavad järgmised asjaolud:
Rimirand asutati ajaliselt ajal, kui ts.asjas 2-09-30088 oli Harju Maakohus teinud otsuse ja mõistnud Takadalt (kustutatud) võlgnevuse ja viivise välja.
Takada (kustutatud) ja Rimirandi majandustegevusala oli sama – puu- ja köögiviljade hulgimüük.
Takada (kustutatud) lõpetas oma reaalse äritegevuse pärast ringkonnakohtu 09.11.2010 otsuse tegemist.
Takada (kustutatud) ja Rimirand tegevuskoht oli sama ning Rimirand asus kasutama seadmeid, mida kasutas Takada (kustutatud).
Äriühingute juhatuse liikmed ja osaniku kattuvad.
Takada (kustutatud) ja Rimirand kontaktandmed olid samad.
Takada (kustutatud) ja Rimirandi äripartnerid kattuvad.
Takada (kustutatud) kõige uuem ja kallim sõiduk anti kostjale üle.
Takada (kustutatud) ja Rimirand töötajad olid samad.
Kostja leiab, et ei ole täidetud ettevõtte üleminekule tuginemise eeldused. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli ettevõtte varjatud üleminekuga, s.t kas Takada (kustutatud) läks üle kostjasse ning kas kostja vastutab täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise eest.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes (lk 214 p 3.2.) on märgitud, et „ettevõtte määratluse järgi peaks ettevõte olema selline spetsiifiline varakogum, mille kaudu saab ettevõtja majandustegevust läbi viia. Seega on ettevõte sellistest õigustest ja kohustustest koosnev varakogum, millesse kuuluvad teatud majandustegevuse läbiviimiseks vajalikud asjad ja õigused ning kohustused. Selle üle otsustamisel, kas tegemist on ettevõttega, on muu hulgas määrav see, et konkreetne varakogum moodustaks ühe terviku, st et tegemist oleks tervikliku varakogumiga, mille kaudu saab ettevõtja tegutseda“.
10.Ettevõttesse kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS § 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist. Samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 180 komm 4.1; samuti Riigikohtu 5. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04, p 16, enne 1. juulit 2002 kehtinud äriseadustiku § 5 lg 2 (kui praegu kehtiva VÕS § 182 lg-ga 2 sarnase sätte) eesmärgi kohta). VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Riigikohus on 12.06.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-2908 punktis 12 selgitanud, et osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001.
a direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta". Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26). Riigikohus on seejuures märkinud, et kuigi otsuse p-s 12 viidatud direktiiv ja kohtupraktika käsitlevad ettevõtte üleminekut eelkõige töötajate õiguste kaitsmise aspektist lähtudes, on seal esitatud ettevõtte üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut puudutavates kohtuasjades. Kolleegium rõhutab, et ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid.
TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.
13.Tuginedes eeltoodule tuleb seega Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt kohtutel ettevõtte ülemineku tuvastamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii neile eelnevat kui ka järgnevat tehinguosaliste käitumist. Sealjuures on otstarbekas hinnata vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust:
ettevõtte tüüp;
kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;
kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;
majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;
nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine;
ettevõtja omandaja varasem tegevus;
üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.
Eeltoodud tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (vt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10)
14.TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, st ettevõte saab üle minna mitmel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11). Ettevõtte üleminekule tuginemiseks peab hageja eelkõige esile tooma ja vaidluse korral tõendama ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamisega teenivad asjad ja õigused. Seejärel saab kohus anda õigusliku hinnangu kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Muu hulgas hindab kohus, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandamisega seotud põhivara ehk nn ettevõtte tuum.
15.Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada ettevõtja üleandja ja omandaja vastavat tahet. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudne tahteavaldus väljendub teost, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
16.Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas Takada (kustutatud) põhiline vara (ettevõtte tuum) kui funktsioneeriv tervik on üle läinud Rimirandi. Ettevõtte tüüp
17.Nii Takada (kustutatud) kui Rimirandi näol on tegemist osaühinguga. Seega on tegemist sama tüüpi ettevõttega. Ettevõtete tegevusala kattuvus
17.Takada (kustutatud) kanti äriregistrisse 21.04.1997 (I kd tl 7). Rimirand kanti äriregistrisse 06.10.2010 (I kd tl 9). Äriregistri kohaselt tegeles Takada (kustutatud) puu- ja köögiviljade hulgimüügiga. Sama tegevusala on äriregistri andmetel ka Rimirandil. Seega Rimirandi tegevusala kattus Tagada tegevusalaga. Majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg
18.Riigikohtu hinnangul on üheks ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumiks ettevõtte majandustegevuse jätkuvus (Riigikohtu 01.06.2011 otsus haldusajas nr 3-3-1-20-11, p 10). Takada (kustutatud) majandusaasta aruannetest perioodil perioodi 01.01.2010 kuni 31.12.2013 kohta nähtub, et põhitegevusalaks on puu- ja köögivilja hulgimüük ning kaup imporditakse peamiselt Poolast ja Leedust. Takada (kustutatud) on 2010.aasta majandusaruande kasumiaruandes välja toonud, et Takada (kustutatud) müügitulu oli 2009.aastal 2 945 211 krooni (188 233,29 eurot), 2010.aastal 1 485 363 krooni (94 932 eurot) (I kd tl 81 pöördel), kuid 2011.aasta müügitulu oli 0 (I kd tl 89). 2012. ja 2013.aasta majandusaasta aruannetes enam müügitulu ei kajastata (I kd tl 93-104). Võrreldes 2012. ja 2013.aasta aruandeid, siis sisuliselt on need identsed, mis näitab, et mingit äritegevus ei toimunud ning majandusaasta aruannetes on ka tegevusaruandes kirjas, et Takadal (kustutatud) majandustegevust ei toimunud. Silma hakkab ka see, et 2011.aasta aruandest alates puuduvad ettevõttel ka tööjõukulud. Kui 2009.aastal oli Takadal (kustutatud) põhivara 292 565 eurot, siis 2010.aastal materiaalne põhivara puudus, kokku on müüdud materiaalset vara summas 32 906 krooni (I kd tl 84). 2011.-2013. majandusaasta aruannetes puudus lisa 5 materiaalse põhivara kohta. Rimirand majandusaasta aruannet perioodi 06.10.2010 kuni 31.12.2010 (I kd tl 154-160 pöördel) kohta uurides, nähtub, et tegevusalana on samuti välja toodud puu- ja köögivilja hulgimüük ning kaup imporditakse põhiliselt Poolast, Lätist ja Leedust. Keskmine töötajate arv on kolm ja palgakulu 26 036 krooni. Müügitulu oli 1 268 451 krooni (81 067,79 eurot). Materiaalset põhivara on Rimirandil kokku 20 536 krooni. 06.10.2010 seisuga oli transpordivahendeid arvel 8 333 krooni ulatuses. 2011.aasta majandusaasta aruande kohaselt (I kd tl 161-167 pöördel) on
müügitulu 452 257 eurot, palgakulu 9 603 eurot materiaalset põhivara ei ole juurde soetatud ning on arvestatud amortisatsioonikulu. Eeltoodu pinnalt saab järeldada, et mõlema põhitegevusalaks oli puu- ja köögivilja hulgimüük ning peamiselt imporditi Leedust ja Poolast (Rimirand ka Lätist). Alates 2011.aastast Takadas (kustutatud) majandustegevus ei toimunud ning sisuliselt Rimirandi müügitulu 06.10.2010 kuni 31.12.2010 oli enam vähem suuruses (81 067,79 eurot), mille võrra oli Takada (kustutatud) müügituli 2010.aastal võrreldes 2009.aastaga väiksem (188 233,29-94 932= 93 932 eurot). Seega vähenes Takada (kustutatud) müügitulu 2010.aastal enam vähem samas suurusjärgus kui oli Rimirandi müügitulu 2,5 kuu jooksul ning Takada (kustutatud) lõpetas samal tegevusalal majandustegevuse täiesti 2011.aastast. Samal ajal alustas Rimirand samal tegevusalal majandustegevust väga edukalt. Üleandja ja omandaja tegevuskoht, kontaktandmed ja juhtorganite liikmete kattuvus
19.Takada (kustutatud) kanti äriregistrisse 21.04.1997 (I kd tl 7). R. K. oli Tagata (kustutatud) osanik kuni 26.03.2015. Takadal (kustutatud) oli ka teine osanik ja juhatuse liige I. K., kelle juhatuse liikme ametiaeg lõppes 12.12.2012 ning osanik oli ta kuni 26.03.2015. Rimirand kanti äriregistrisse 06.10.2010 (I kd tl 9). Alates 06.10.2010 kuni käesoleva ajani on Rimirandi osanikuks ja juhatuse liikmeks R. K.. Kohus tuvastab, et Takada (kustutatud) osaniku ja juhatuse liige R. K. oli sama aegselt ka Rimirandi osanikuks ja juhatuse liikmeks nii enne kui ka alates Rimirandi asutamisest kuni märts 2015. Seega kattuvad Takada (kustutatud) ja Rimirandi osanik ja juhatuse liige. Ettevõtte ülemineku aspektist lähtuvalt on oluline, kas R. K. oli/on mõlemas äriühingus võtmeisiku roll. Kuna R. K. oli nii Takada (kustutatud) juhatuse liige kuni 30.03.2015 kui on ka Rimirandi juhatuse liige, siis oli tal kohtu hinnangul mõlemas äriühingus võtmeisiku roll. Samuti on kohtu hinnangul ka tegelikud kasusaajad tihedalt seotud, sest kuni 26.03.2015 oli R. K. üheks osanikuks Takadas ja alates Rimirandi loomisest kuni käesoleva ajani.
20.Kuni 26.03.2015, s.o kuni R. K. oli osanik, oli Takada (kustutatud) kontaktnumbriks +372 5 58 8407 ja +372 601 12806. Rimirandi kontaktnumbrina on avaldatud +372 601 2806 ja +372 55 58 8407. Kohus tuvastab, et ettevõtete kontaktnumbrid kattusid.
21.Takada (kustutatud) tegevuskoht on äriregistri kohaselt alates 10.10.2005 kuni 30.03.2015, s.o kuni juhatuse liikme R. K.e ametiaja lõppemiseni Peterburi tee 56i, Tallinn. Rimirandi tegevuskohaks on kuni 08.11.2016 samuti Peterburi tee 56i, Tallinn. Kohus tuvastab eeltoodu pinnalt, et ka Takada ja Rimirandi tegevuskoht oli kuni 30.03.2015 samal aadressil Peterburi tee 56i, Tallinn.
22.Kuni 26.03.2015, s.o kuni R. K. oli osanik, oli Takada (kustutatud) elektronpostiaadressiks [email protected] ja [email protected] ning Rimirand elektronpostiaadress on [email protected]. Kuigi elektronpostiaadressid ei ole otseselt kattuvad, siis sisaldub mõlema aadressis sõna „rimas“ ja „takada“, lihtsalt e-posti keskkonnad on erinevad. Kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus
23.Kohtupraktikas on peetud kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust üheks selliseks asjaoluks, mis kogumis muude asjaoludega võib olla üks ettevõtte üleminekut tõendavatest asjaoludest (Riigikohtu 26.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-13, p 47).
24.Hageja on seisukohal, et Takada (kustutatud) kliendid on Rimirandi üle läinud. Kostja leiab, et ühtegi lepingut Takada (kustutatud) kostjale üle ei andnud.
25.Kostja seaduslik esindaja on ise 06.03.2023 istungil selgitanud, et Takada (kustutatud) suurklient oli Rimi, kuid kuna Takada ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, siis Rimi lõpetas
lepingulise suhte. Rimirand püüdis Rimiga lepingut sõlmida, kuid Rimi ei sõlminud lepingut. Rimirandi suurkliendiks oli Maxima. Väiksemate klientide kattuvust kostja seaduslik esindaja istungil jaatas. Väiksemad kliendid olid temaga ühendust võtnud, sest neil olid tema kontaktid ning ta müüs neile Rimirandi alt (II kd tl 92-93 pöördel). Kohtule esitatud Takada (kustutatud) arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2012 nähtuvalt tegid Conesco Eesti OÜ, Faraway Iceland OÜ, OÜ Rearüütel, Bambona AS, AS Sagro, Rimi Eesti Food AS, OÜ AKELAKS, OÜ LEOVANDAR GRUPP, Baltfood OÜ, Shalott OÜ, OÜ Olmarin, ENDRUUT OÜ, Latbana Baltic SIA, R. R. järjepidevalt Takadale (kustutatud) ülekandeid (I kd tl 215-227 pöördel). Sellest võib järeldada, et nimetatud ettevõtetele müüs Takada (kustutatud) kaupu. Väljavõttest nähtub, et nimetatud ettevõtted tegid Takadele (kustutatud) viimast korda ülekandeid järgmistel aegadel - Conesco Eesti OÜ 20.07.2010, Faraway Iceland OÜ 18.10.2010, OÜ Rearüütel 02.03.2009, Bambona AS 09.06.2010, AS Sagro (27.04.2009, Rimi Eesti Food AS 20,12,2009, OÜ AKELAKS 30.04.2010, OÜ LEOVANDAR GRUPP 28.05.2010, Baltfood OÜ 01.04.2010, Shalott OÜ 16.06.2010, OÜ Olmarin 30.04.2010, ENDRUUT OÜ 02.11.2010, R. R. 20.04.2009. Väljavõttes hakkas ka silma, et mitte üksnes RIMI Eesti Food AS ei olnud Takada (kustutatud) suurkliendiks, vaid ka Bambona AS tegi arvestatavates summades ülekandeid. Kohtule esitatud Rimirand arvelduskonto väljavõttest nähtub perioodi 06.10.2010 kuni 31.12.2012 (I kd tl 195-214 pöördel) kohta, et suuremas osas jätkasid Rimirandilt samad ettevõtted kaupade ostmist – esimese arve tasumine OÜ-l Olmarin 18.11.2010, Faraeay Iceland OÜ-l 25.11.2010, OÜ-l AKELAKS 01.12.2010, Bambona AS-l 03.12.2010, ENDRUUT OÜ-l 07.12.2010, OÜ-l LEOVANDAR GRUPP 08.12.2010, Shalott OÜ-l 14.03.2011, Conesco Eesti OÜ-l 13.02.2012, R. R.il 04.11.2010. Seega on leidnud tõendamist, et Rimirand hakkas Takada (kustutatud) klientidele müüma puu- ja köögivilju ning Takada (kustutatud) majandustegevus lõppes reaalselt 2011.aastal. Sellest võib järeldada, et Takada (kustutatud) kliendid läksid kliendina üle Rimirandi.
26.Lisaks klientidele, kellele Takada (kustutatud) müüs kaupu, tegi Rimirand koostööd ettevõtetega, kes talle teenuseid osutasid. Arvelduskontode võrdluse põhjal on nii Takada (kustutatud) kui ka Rimirand teostanud regulaarseid ülekandeid järgmistele ettevõtetele – Saku Läte OÜ, Caesari Turvateenistuse AS, AS Eesti AGA, Mercantile Group AS, Elion Ettevõtted AS, Telefant AS, Neste Eesti AS, Silberauto, OÜ Elipan, Euronics, QBE Insurance (Europe) Limited Eesti Filiaal, Kohvimaailm. Büroomaailm, Ehitus Service, Ehituse ABC, K-Rauta, Tele2 Eesti AS, Bauhaus Eesti, Latbana Baltic SIA. Seega on nimetatud ettevõtted läinud kliendina Takadast (kustutatud) üle Rimirandi.
27.Kuna alates 2011.aastast Takadal (kustutatud) majandustegevust ei olnud, siis järelikult eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul läinud kliendisuhted üle Rimirandi alates 2010.aasta novembrist.
28.Ettevõtte majandustegevusega seotud põhivara üleminekut on Riigikohus võrreldes teiste kriteeriumitega lugenud prioriteetseks, andes mõista, et just põhivaras võib üldjuhul peituda ettevõtte tuum (Riigikohtu 04.01,2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11). Hageja on väitnud, et kostjas kasutas samu külmutusseadmeid, mida kasutas Takada (kustutatud) (I kd tl 139 pöördel). Kostja on 06.03.2034 istungil märkinud, et Rimirand üüris samad ruumid, seal oli tema majandustegevuseks kõik vajalik olemas (II kd tl 93 pöördel). Kohus tuvastas eelnevalt, et Takada (kustutatud) tegevuskoht oli samal aadressil. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et nimetatud külmutusseadmed oleksid olnud Tagada (kustutatud) omandis ning läksid üle kostjale. Pigem kuulusid külmutusseadmed üüripinna juurde ega saanud kostjale üle minna.
Takada (kustutatud) ja kostja majandustegevus oli seotud puu- ja köögiviljade hulgimüügiga. See tähendab, et Takada (kustutatud) laovarudeks said olla puu- ja köögiviljad. Arvestades aga, et tegemist on kiiresti rikneva kaubaga, siis tõenäoliselt ei olnud Takadal (kustutatud) selliseid laojääke, mis oleks võinud kostjale üle minna. See ei ole ka menetluses tõendamist leidnud. Transpordiameti vastusest nähtub, et perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2012 olid registreeritud Takada (kustutatud) nimele järgmised sõidukid (I kd tl 188): - 1984.aasta Mercedes-Benz furgoon numbrimärgiga xxxx, mis on registrist kustutatud 05.04.2012; - 1996.aasta Mercedes.Benz külmik numbrimärgiga xxxx, mis on registreeritud kuni 18.10.2010; - 1987.aasta Volkswagen kaubik numbrimärgiga xxxx, mis on registrist kustutatud 16.11.2010; - 1994.aasta Mitshubishi mahtuniversaal numbrimärgiga xxxx, mis on registreeritud kuni 29.07.2009. Selguse huvides toob kohus välja, et sõiduk numbrimärgiga xxxx osas toimus 29.07.2009 omaniku vahetus ja uue omanikuna kanti liiklusregistrisse sisse A. Z. (I kd tl 149). Perioodil 06.10.2010 kuni 31.12.2023 oli Rimirandi nimele registreeritud 18.10.2010 1996.aasta Mercedes-Benz külmik numbrimärgiga xxxx (I kd tl 188). Hageja esitatud Maanteeameti väljavõtted sõidukite numbrimärkidega xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (I kd tl 150-153) on asjasse puutumatud, sest nimetatud sõidukit olid järelikult juba enne 01.01.2009 omanikku vahetanud ega olnud enam 01.01.2009 seisuga Takada (kustutatud) nimel ning kohus jätab need tähelepanuta. Tuginedes eeltoodule on seega 18.10.2010 Rimirandi nimele registreeritud 1996.aasta MercedesBenz külmik, mis alates 15.06.2004 kuni 18.10.2010 oli Takada (kustutatud) nimel. Kostja seaduslik esindaja on 06.03.2023 istungil selgitanud, et kostja sai laenu 20 000, mille eest osteti veoauto. Rimirand ostis Takada (kustutatud) veoauto turuhinnaga, raha läks veoki eest Takadale (kustutatud), et ta saaks tasuda võlgnevuse Maksu- ja Tolliameti ees (II kd tl 92 pöördel). Rimirandi 2010.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli transpordivahendi soetusmaksumuseks 8333 krooni, s.o 532.58 eurot (I kd tl 159). Ka 2011.aasta majandusaasta aruanne ei kajasta, et 2011.aastal oleks transpordivahendeid juurde soetatud (I kd tl 166). Majandusaasta aruanded ei kajasta seega, et Rimirand oleks ostnud endale rohkem sõidukeid kui ühe. Rimirand pangakonto väljavõttest nähtub, et 18.10.2010, s.o samal päeval kui sõiduki numbrimärgiga xxxx registreeriti Rimirandi nimele, on Takada (kustutatud) teinud Rimirandile 13 000 krooni suuruse ülekande selgitusega „Takada arvete tasumiseks“, kuid see on tagastatud 01.11.2020 selgitusega „tagastus“ (I kd tl 195). Rimirand pangakonto ei kajasta ka kellelegi teisele 8333 krooni ülekandmist (I kd tl 195). Takada (kustutatud) pangakontost ei nähtu, et talle oleks kelleltki teise kontolt laekunud 8333 krooni. Seega pangakonto väljavõtted ei kajasta Rimirandi poolt väidetava ostusumma Takadale ülekandmist. Kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada sõiduki ostusumma tasumist, ei ole kostja oma väidet tõendanud ning see ei nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Seega kohtu hinnangul läks Takada (kustutatud) sõiduk numbrimärgiga xxxx Rimirandi üle ning see võeti Rimirandi raamatupidamises väärtusega 8333 krooni arvele.
29.Takada (kustutatud) töötajate ülemineku kohta märgib kohus järgmist. Maksu-ja Tolliameti vastusest (I kd tl 230) kohtu päringule nähtub, et perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2012 on Takada (kustutatud) deklareerinud väljamakseid T. T. alates 2009 kuni november 2010, R. K.ele alates 2009 kuni november 2020 ja I. K.le alates 2009 kuni november 2010. Perioodil 01.10.2010 kuni 31.12.2012 on Rimirand deklareerinud väljamakseid T. T. alates detsember 2010 kuni jaanuar 2012, R. K.ele alates detsember 2010 kuni detsember 2012, I. K.le alates detsember 2010 kuni detsember 2012 ja V. M. alates mai 2012 kuni detsember 2012.
Kohus tuvastas, et T. T., R. K. ja I. K. said töötasu kuni 2010.aasta detsembrini Takadast (kustutatud) ning alates 2010.aasta detsembrist said samad isikud töötasu Rimirandist. Eeltoodust nähtuvalt lõppesid kõigi töötajate töösuhted Takadas (kustutatud) üheaegselt (2010 november) ning algasid Rimirandis samuti üheaegselt (2010 detsember). Kostja seaduslik esindaja küll selgitas 06.03.2009 istungil, et Takadas (kustutatud) töösuhted lõpetati ja Rimirandis sõlmiti uued lepingud, ei välista uute lepingute sõlmimine siiski töötajate üleminekut, sest Rimirandis alustas tööd kogu Takada (kustutatud) töötajaskond. Seega leiab kohus, et Takada (kustutatud) töötajad läksid üle Rimirandi.
30.Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohale, et kuna Takada (kustutatud) ja Rimirandi äriühingute juhatuse liige kattub, äriühingute tegelik kasusaaja samuti kattus kuni 26.03.2015, tegevuskoht oli kuni 30.03.2015 sama, kontaktnumbrid kuni 26.03.2015 olid samad, ettevõtete elektronpostiaadressid olid kuni 26.03.2015 sarnased, ettevõtte üleminekule eelnenud ja sellele järgnenud tegevus ja põhitegevusala kattuvad – Takada (kustutatud) lõpetas reaalse majandustegevuse ja Rimirand alustas puu- ja köögivilja hulgimüügiga tegelemist, Takada (kustutatud) töötajad on Rimirandi üle läinud, Takada kliendid ja äripartnerid kattusid suures ulatuses, Takada vara sõiduki näol läks üle Rimirandi, siis on toimunud ettevõtte üleminek Takadast (kustutatud) Rimirandi. Ettevõtte üleminek on toimunud ajal, mil toimus hageja ning Takada (kustutatud) vaheline kohtuvaidlus ts.asjas nr 2-09-30088 ajavahemikus 06.10.2010 kuni 01.01.2011.
31.Hageja on palunud tuvastada kostja suhtes tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahendi täidetavus Takada (kustutatud) õigusjärglase Rimirand suhtes ettevõtte ülemineku tõttu (TMS § 18 lg-d 1, 3 ja VÕS § 182 lg 2).
32.TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. VÕS § 182 lg 2 näeb ette, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingust tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
33.Kuna kostjale on läinud üle Takada (kustutatud) ettevõte, siis on kostjale läinud üle ka kõik Takada (kustutatud) kohustused. Tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud Takada (kustutatud) täitmata kohustus 198 342,48 krooni (12 676,39 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 11 745,04 eurot ja seisuga 15.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivisest 931,35 eurot) ja viivise protsendina põhivõlast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 16.06.2010 kuni põhivõla täiteliku täitmiseni, on see seoses ettevõtte üleminekuga VÕS § 182 lg 2 järgi läinud üle kostjale.
34.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja tunnustab Takada (kustutatud) suhtes tsiviilasjas nr 2-09-30088 jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse üleminekut õigusjärglase Rimirandi suhtes ettevõtte ülemineku tõttu. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
36.Kohus lõpetas 10.01.2023 määrusega menetluse UKSD osaühingu hagis RIMIRAND GROUR OÜ vastu võla ja viivise nõudes, so nõuetes, milles hageja palub RIMIRAND GROUR OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevus summas 11 745,04 eurot, seisuga 04.03.2020 tekkinud viivis summas 10 151,21 eurot ja viivis protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku täitmiseni ning võttis vastu UKSD osaühingu 07.02.2022 ja 16.06.2022 hagi muutmise avaldus kohtu nõusolekul ning menetleda käesoleva asja raames UKSD osaühingu hagi RIMIRAND GROUR OÜ vastu täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamiseks. Kohus märkis, et neid kulusid ei pea loobumise vastuvõtmisel lahendama enne põhimenetluse lõppemist, st kulujaotus on otstarbekas määrata asja lõpplahendis. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus lõpetas 10.01.2023 määrusega menetluse hageja võlgnevuse ja viivise nõudes kostja vastu, sest kuna hageja peab kostjat Takada OÜ (kustutatud) õigusjärglaseks ettevõtte varjatud ülemineku tõttu, siis eeldades hageja väidete õigsust, oleks tegemist vaidlusega, mille osas on juba tsiviilasjas 2-09-30088 tehtud jõustunud kohtulahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kuivõrd kohus oli hagi rahalises nõudes juba menetlusse võtnud, lõpetas kohus menetluse rahalise nõude osas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kuivõrd kohtu hinnangul puuduvad alused teistsuguseks menetluskulude jaotuseks menetluse lõpetamise nõude osas, jätab kohus hageja võlgnevuse ja viivise nõude lõpetamise osas menetluskulud hageja kanda.
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
38.Arvestades, et 10.01.2023 määrusega menetluse lõpetamise osas jätab kohus menetluskulud hageja kanda ning täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tunnustamise nõudes jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja arvestades, et lepingulise esindaja ajakulu piiritlemine lõpetatud ja/või rahuldatud nõude osas võib kujuneda keeruliseks, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.