Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-16534
Tsiviilasi
Krausberg Eesti OÜ (Transpordiameti kaudu) väljamõistmiseks
hagi vastu
Eesti Vabariigi võla ja viivise
Harju Maakohtu 05.07.2024 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend Krausberg Eesti OÜ 31.07.2024 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3 381 388,80 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Menetlusosalised ja esindajad ringkonnakohtus
Hageja Krausberg Eesti OÜ (registrikood 11279028), nende lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Chirag Mody ja Carel Kivimaa
1(14)
14.10.2024 kohtuistung Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.07.2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-16534 lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
2.Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Krausberg Eesti OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Krausberg Eesti OÜ (hageja) esitas 21.10.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu, kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 1 954 560 eurot ja viivise alates 19.10.2021 arvestusega 0,2% põhinõudelt kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled sõlmisid kostja korraldatud riigihanke tulemusena 02.06.2020 töövõtulepingu hoonete ja väliterritooriumi koristamiseks ja eripuhastustööde tegemiseks; - hankelepingu lisaks oli eritööde hinnakiri, milles kajastatud tööde tellimine oli kostja õigus, mitte kohustus; - hinnakirja kohaselt oli mehhaniseeritud haripuhastusteenuse (lisatöö) hind 100 eurot/m2 (ilma käibemaksuta) ja see sai kostjale teatavaks 05.05.2020 hinnapakkumisega; - hankelepingu p 3.6 alusel tellis kostja 29.03.2021 ja 12.04.2021 hagejalt lisatöö ja hageja täitis tellimuse, puhastades objekte 16 288 m2 ulatuses; - hageja esitas 16.04.2021 kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja kostja allkirjastas selle samal päeval ilma pretensioone esitamata; - hankelepingu p 5.2 järgi tuli kostjal tasuda tööde eest akti allkirjastamisest 20 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest; - vahetult peale akti allkirjastamist teatas kostja, et ei aktsepteeri lepingu lisaks olevas hinnakirjas toodud lisatöö ühikhinda ja kostja hinnangul on turukohane hind 1 m 2 kohta 0,1-0,5 eurot ilma käibemaksuta.
1.2.Pooled ei sõlminud lisatöö tegemiseks eraldiseisvat lepingut, vaid teenust osutati hankelepingu alusel. Hankeleping ei ole lisatöö tellimise mõttes raamleping riigihankeseaduse (RHS) § 4 p 15 tähenduses ega ka tavamõistes.
3(14)
16.04.2021 seisuga saab lugeda hageja tehtud töö kostja poolt vastuvõetuks. Seega on tasunõue sissenõutavaks muutunud alates 07.05.2021. Seda ei välista asjaolu, et hageja ei ole kostjale arvet väljastanud. Hagejal on õigus keelduda kostjale arve esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel, kuna kostja on hankelepingu alusel talle tekkinud tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldunud. Igal juhul on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks VÕS § 111 lg 3 alusel. Alternatiivselt esitab hageja oma nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel, kuna kostja on teatanud, et ta ei täida oma kohustust. Kostjal tuleb hagejale tasuda tehtud töö eest 1 628 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja 18.02.2020 avaldatud hanketeate kohaselt pidid osalejad tegema pakkumuse hoolduskoristustöödeks, eripuhastustöödeks ja esitama lisatööde hinnakirja; - hanke korra järgi ei hinnatud pakkumusi lisatööde hinnakirja järgi; - kuna hageja pakkumus oli Põhja piirkonna töödele oli umbes 69 000 euro võrra madalam teiseks tulnud pakkumusest, küsis kostja hagejalt esitatud hinna kohta selgitust; - hageja selgitas vastuseks, et samas piirkonnas asub hagejal kasutamata ressurssi, kostja objektide teenindamine on talle kasumlik ning hinnapakkumuse esitamisel ei ole kasutatud ristsubsideerimist; - vahetult pärast kostja poolt allkirjastatud akti hagejale saatmist teatas hageja kostjale, et töö hind on 1 628 800 eurot (ilma käibemaksuta); - hageja nõue ületas töö turuhinda 666 korda ja oli võrreldes hageja paari aasta taguse pakkumisega 1000 korda kõrgem; - tellimuse esitamisel, töö käigus ega pärast seda ei maininud hageja, et ta nõuab töö eest hinda arvestusega 100 eurot/m2; tööde hinda ei sisaldanud ka üleandmisakt; - kostja ei nõustunud hagejale nõutud hinda tasuma ja tasus 07.07.2021 hagejale teenuse eest turuhinna 2443,2 eurot (ilma käibemaksuta) ehk arvestusega 0,15 eurot/m2; - hageja tagastas 30.08.2021 kostjale tasutud summa; - kostja esitas 22.07.2021 ja 26.11.2021 mehhaniseeritud haripuhastuse hinna tühistamisavalduse.
2.2.Kostja ei eeldanud antud asjaoludel heas usus, et hageja pakutud ühe lisateenuse hind ületab turuhinda 666 kordselt ja tema eelmist kahe aasta tagust pakkumist 1000 kordselt. Sellise ühikuhinna märkimine pakkumises ei saa olla muud, kui eksimus või kostja tahtlik eksitamine ehk pettus. Kostja on tehingu tühistanud ning selleks ettenähtud eeldused on täidetud. Kuna hageja ei ole esitanud lisateenuse eest arvet (lepingu p 5.2), ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei saa keelduda arve esitamisest VÕS § 111 alusel, sest säte ei ole kohaldatav arve esitamata jätmise õigustamiseks. Kuna nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on hagi perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
4(14)
Tehing on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 alusel. Tehing on kostja suhtes äärmiselt ebasoodne ja vastastikud kohustused heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu järgi on hagejal õigus osutatud teenuse eest küsida 1,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), kuigi sama teenuse tegelik väärtus on 2443,2 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjal oli hageja vastu usaldus tulenevalt poolte koostööst ning hageja varasemast käitumisest. Hageja kuritarvitas kostja usaldust. Hageja teadis või pidi teadma, et kostja tellis teenuse sellise hinnaga seetõttu, et talle ei olnud hind teada. Lisaks leiab kostja, et erakordselt suure vastastikuste kohustuste väärtuste lahknevuse korral on tehing heade kommete vastane ka ilma teiste eeldusteta. Kui kohtu hinnangul ei esine pettust ega eksimust ning tehing ei ole heade kommetega vastuolus, on igal juhul tegemist hea usu põhimõtte vastase olukorraga ning kohus võib hea usu põhimõttega kooskõla saavutamiseks rakendada osutatud teenusele turuhinda või jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3.1.Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud: - kostja avaldas 17.02.2020 teate avatud hankemenetluse korraldamiseks hoonete ja väliterritooriumide koristusteenuste lepingu sõlmimiseks; - hanke eeldatav maksumus oli 387 000 eurot (ilma käibemaksuta); - kostja hindas hanke läbiviimisel nii hoolduskoristuse kui eripuhastustööde maksumust ja hange oli suunatud mh eripuhastustööde hinnajaotuses näidatud lisatööde hankimiseks; - kostja ei hinnanud lisatööde osutamiseks esitatud hinnapakkumisi hankelepingu sõlmimisel ega pööranud ühikuhinnale tähelepanu ka lisatöö tellimuse esitamisel; - pooled sõlmisid riigihanke tulemusena 07.07.2020 töövõtulepingu, mille alusel oli kostjal õigus ka lisatöid tellida (hankelepingu p 3.5); - lisatööde osutamiseks pidi kostja esitama kirjalikult tellimuse ja hageja pidi need tegema vastvalt lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus) sätestatud tingimustele (lepingu p 3.6); tehtud tööd pidi hageja andma üle kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja kostjal oli kohustus need 5 tööpäeva jooksul üle vaadata; kokku oli lepitud võimalike pretensioonide esitamise korras ja töös ilmnevate puuduste likvideerimise korras; - 29.03.2021 ja 12.04.2021 tellis kostja hagejalt lisateenuse, hageja puhastas 16 288 m 2 pinda, mille ühikuhind oli hinnakirja kohaselt 100 eurot/m2; - Sol Baltics OÜ, Stell Eesti AS, Kinnisvarateenindus OÜ olid pakkunud sama lisateenuse ühikhinnaks samas hankemenetluses vastavalt 0,09 eurot, 0,12 eurot ja 0,15 eurot m2 kohta; - 16.04.2021 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja kostja ei esitanud teenusele pretensioone; - lepingu p 5.1 kohaselt oli hoolduskoristuse maksumus 290 705,68 eurot (ilma käibemaksuta) ja selle lõplik kogumaksumus pidi selguma perioodi lõpuks sõltuvalt teostatud tööde mahust; - osutatud teenuse omahind on ca 525,50 eurot ja ühikhinna omahind 3,2 senti 1m2 kohta.
3.2.Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena töövõtulepingu ja lisatööde tellimiseks raamlepingu, mis sisaldusid samas dokumendis.
5(14)
Raamlepingu alusel sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisateenuse osutamiseks, st lepingu objekt (haripuhastusteenus ja objektid, kus teenust osutada) tuleneb tellimusest, kuid lepingu tingimused lepiti kokku raamlepingus. Arvestades kokkulepitud lisateenuse ühikhinda ja kostja poolt esitatud tellimuse mahtu, on tehtud töö koguhind 100*16 288=1 628 800 eurot (ilma käibemaksuta).
3.3.Hageja ei ole väitnud, et lisatöö hind vastaks tavapärasele turuhinnale TsÜS § 65 tähenduses või oleks kujunenud ristsubsideerimise tagajärjel. Hageja väitel oli tegemist hinnaga, millega ta oli valmis teenust osutama. Seetõttu maakohus ristsubsideerimisega seonduvaid kostja vastuväiteid ei hinnanud. 03.05.2024 põhjendas hageja seaduslik esindaja Martin Saar hinnakujundust vajadusega kaitsta hagejat kulude eest, mis tekivad, kui teenust tellitakse väga väikeses mahus, nt 1 m 2. Kuivõrd siinsel juhul telliti teenust 16 288 m2 ulatuses, siis ei ole hageja pakutud hind selgitatav väikese mahuga.
3.4.Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaks UV arvamuse lisatööde omahinna kohta. Samas ei ole töö omahind samastatav turuhinnaga. Hageja on lähtunud eeltoodud pakkumuste seast kõige kallimast ühikhinnast, s.o 0,15 eurot/m 2 kohta. Seetõttu on põhjendatud turuhinna tuvastamisel lähtuda kõige kallimast ühikhinnast, s.o 0,15 eurot/m 2 kohta. Seega oli mehhaniseeritud haripuhastusteenuse turuhinna ja lepingu kokkulepitud turuhinna vahe ligikaudu 666-kordne.
3.5.Maakohus viitas riigihangete seaduse (RHS) § 8 lg-le 2, § 23 lg-le 4, § 30 lg-le 9 ja § 31 lgle 1. Hankelepingule kohaldatakse VÕS-s ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et RHS-s sätestatud korras ei ole lisatöö osutamiseks sõlmitud lepingu tühisust tuvastatud (RHS § 31 lg 2, § 121 lg 4). Seetõttu ei saa praeguses menetluses tugineda lisatöö osutamiseks sõlmitud lepingu tühisusele RHS § 121 lg-s 1 ja §-s 31 sätestatud alustel. Samas ei välista see tehingu tühisusele tuginemist TsÜS-s sätestatud alustel. 02.07.2020 hankelepingu ja raamlepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS-st ei tulene otsest keeldu sõlmida teenuse hankimiseks lepinguid turuhinnast olulisel määral kõrgema hinnaga. Lisatöö tegemiseks sõlmitud leping ei ole tühine TsÜS § 87 alusel seetõttu, et sellises mahus lepingu sõlmimine tähendab 02.06.2020 sõlmitud töövõtulepingu lubamatut muutmist, mis on vastuolus RHS §-ga 123 ja eeldaks uue hankemenetluse korraldamist. Kui hankija on ise rikkunud RHS-st tulenevat hanke korraldamise kohustust, siis saab see olla mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks hankija poolt. RHS § 123 rikkumine ei too kaasa lepingu automaatset tühisust, vaid kostja oleks saanud lepingu üles öelda RHS § 124 alusel. Ka VÕS § 655 oleks võimaldanud lepingu ülesütlemist. Kostja ei ole tuginenud väitele, et ta oleks lisatöö tegemiseks sõlmitud lepingu üles öelnud või sellest taganenud. Maakohus viitas ka konkurentsiseaduse (KonkS) § 30 lg-le 1, § 30 1 lg-le 1 ja § 31 lg-le 3 1 ning leidis, et kui lisatöö tegemiseks sõlmitud leping kvalifitseerub riigiabi andmiseks, siis ei kuulu käesolev vaidlus lahendamisele tsiviilkohtus.
3.6.Lisatöö tegemiseks sõlmitud leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel. Seda ei välista asjaolud, et leping on sõlmitud riigihanke tulemusena või hankija jättis pakkumused kohaselt hindamata.
6(14)
Siinses asjas ei esinenud kostja jaoks lepingu sõlmimisel sundolukorda, kuid TsÜS § 86 lg 1 sõnastus (erinevalt TsÜS § 86 lg-st 2) ega selle kohaldamise praktika ei eelda sundolukorra esinemist tehingu ühe poole jaoks (RKTKm 05.03.2014, 2-1-186-13, p 22 ja RKTKo 01.07.2024, nr 2-20-10384). TsÜS § 86 lg 1 kohaldamist saavad õigustada asjaolud, kui lepingu alusel saadu ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, et see õigustab lugeda lepingu heade kommetega vastuolus olevaks ka ilma teise poole sundolukorrata ja/või tehingu heade kommete vastase eesmärgi tõttu. Lepingu sõlmimine töö tegemiseks hinnaga, mis ületab turuhinda üle 600 korra, on hinnatav RHS § 3 p-de 3 ja 5 jämeda rikkumisena. Avalikke vahendeid kulutatakse erakordselt suures ja põhjendamatus ulatuses ja konkurentsi moonutatakse hageja põhjendamatu soosimisega tehingu täitmisel. Leping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu. Hagejal ei ole võimalik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele olukorras, kui ta pidi aru saama, et tema pakutud hinnaga töö tellimine toob kaasa heade kommete vastase tagajärje ja võib olla seetõttu õigusvastane. TsÜS § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Heade kommetega vastuolu on seotud lepingu hinnaga, s.o lepingu alusel osustatava teenuse ja selle hinna vahekorraga (lepingu põhilise tingimusega). Kostja on kinnitanud, et ta ei oleks teadlikult lepingut sellise hinnaga sõlminud. Hageja on kinnitanud, et tema oli huvitatud teenuse osutamisest just lepingus kokkulepitud hinnaga. Eeltoodust võib järeldada, et ilma vaidlusaluse hinnakokkuleppeta ei oleks pooled lisatöö lepingut sõlminud.
3.7.Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et kostja ei teadnud, mis hind oli lepingus lisatööle märgitud ja eeldas, et see vastas turuhinnale. Eksimus tellitud töö hinnas on käsitatav olulise eksimusena TsÜS § 92 lg 2 tähenduses, kuna puudutab lepingu alusel tehtavate põhiliste soorituste vahekorda. TsÜS § 92 lg 5 sätestab, et tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Olukorras, kus lepingu lisas oli tellitava töö hind kirjas, kuid kostja tellib oma töötaja kaudu töö ilma selle hinnas veendumata, kannab kostja ise eksimuse riisikot. Eelneva teise lepingupartneri olemasolu või hageja osalemine varasemal hankel väiksema ühikuhinnaga ei andnud alust mistahes kaitstava usalduse tekkimiseks hageja suhtes. Riskijaotust ei muutnud ka enne hankelepingut antud kinnitus, et ta ei ole väliskoristusteenuse osutamiseks tehtud pakkumuse hinda plaaninud ristsubsideerida, sest sellele tuginedes ei saa tekkida usaldust selle kohta, et kõik pakkumuses sisaldunud hinnad vastavad turuhindadele. Hind võib olla turuhinnast kõrgem ka muudel põhjustel peale ristsubsideerimise. Eeltoodust tulenevalt on TsÜS § 92 alusel tehingu tühistamise materiaalsed eeldused täitmata. Tegemist ei ole pettuse mõjul sõlmitud tehinguga TsÜS § 94 tähenduses. Hageja ei ole kostjale avaldanud ebaõigeid asjaolusid tellitud teenuse hinna kohta või jätnud kostja hinnast teavitamata. Hageja ei avaldanud kostjale asjaolusid, mille tõelevastavust kostja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutusid ebaõigeks. Sellest tulenevalt ei hinnanud maakohus poolte väiteid selle kohta, kas täidetud on tehingu tühistamise formaalsed eeldused.
7(14)
3.8.Kuna vaidlusalune leping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, siis on võimalik hageja nõuet osutatud teenuse eest raha saamiseks õiguslikult rahuldada käsundita asjaajamise sätete järgi. Täidetud on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldused selleks, et hageja omandaks VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused. Teenuse osutamine hageja poolt vastas kostja tegelikule tahtele ja kostja kiitis teenuse osutamise heaks, võttes talle osutatud töö vastu. VÕS § 1023 lg 2 esimese lause järgi võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Kostja tasus 08.07.2021 hagejale teenuse eest 2443,20 eurot, mis on nimetatud teenuse eest mõistlik hind. Kuna kostja on summa tasunud, siis ei ole võimalik hagi rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Kuna kostja täitis hageja põhinõude õiguslikult põhjendatud ulatuses 08.07.2021, jäi rahuldamata ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Hankelepingu käsitamiseks raamlepinguna puudub õiguslik alus ja põhjendus. Maakohus tuvastas õigesti, et kuigi kostjal puudus hankelepingu alusel kohustus eritööde hinnakirjas kajastatud lisatööde tellimiseks, olid pooled hankelepingus lõplikult kokku leppinud nii lisatööde kooseisus, maksumuses kui ka tingimustes, mis seondusid lisatööde tellimise, üleandmise-vastuvõtmise ning arveldamisega. Erinevalt maakohtu leitust ei teatanud kostja hankedokumentides, et raamlepingu sõlmimiseks esitatavaid pakkumusi ei hinnata. Sellekohased tõendid toimikus puuduvad. Raamlepingu näol on tegemist riigihangete puhul kasutatava terminiga, mille sisu on määratud RHS regulatsiooniga. Hankelepingut ei saa käsitada raamlepinguna, kuna sellega ei kehtestatud hankelepingu kehtivusaja vältel võimalikke sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivaid tingimusi. Hankelepingut ei ole poolte poolt muudetud ning eraldiseisvaid lepinguid sõlmitud. Maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2023 lahendi nr 2-21-15359 asjaolud on erinevad. Erinevalt viidatud lahendis toodud lepingust ei näinud hankeleping ette eraldi läbirääkimiste pidamist või eraldi lepingu sõlmimist seoses eritööde hinnakirjas toodud lisatööde tellimisega ning samuti puudus hagejal võimalus keelduda kostja poolt hankelepingu alusel tellitud lisatööde osutamisest või seada nende osutamisele mistahes omapoolseid lisatingimusi. Raamlepingust ei tulene pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi. Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Konkreetsel juhul toimus teenuse osutamine hankelepingu alusel ning selles sätestatud korras. Hankelepingut ei muuda raamlepinguks asjaolu, et vastavalt hankelepingu p-le 3.6 eeldas lisatöö tellimine kostjapoolse kirjaliku tellimuse esitamist. Lisatöö tegemine ei ole käsitatav iseseisva hankelepinguna, mille tühisuse tuvastamine oleks võimalik. Juhul, kui hankeleping siiski raamlepinguna kvalifitseerida, pidanuks maakohus hageja nõude rahuldama vähemalt 42 094,82 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses, kuna vastavalt Euroopa Kohtu praktikale saab raamlepingu osapooleks olev hankija võtta endale raamlepingu alusel
8(14)
(rahalisi) kohustusi raamlepingu (eeldatava) maksumuse (ehk antud juhul vähemalt 387 000 euro) ulatuses.
4.2.Maakohus leidis, et kuna käesoleval juhul telliti teenust 16 288 m 2 ulatuses, ei ole hageja pakutud hind selgitatav väikese mahuga. Pakkumuse esitamise ega hankelepingu sõlmimise hetkel ei olnud hagejale teada, kas üldse või millises ulatuses soovib kostja lisateenuseid tellida. Hageja ei saanud arvestada, et kostja tellib temalt teenust 16 288 m2 ulatuses.
4.3.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, milline oli UV arvamuse kohaselt teenuse omahind. Eritööde hinnakirjas toodud teenuse ühiku hind oli vastavuses mh teenuse turuhinnaga vähemalt eeldusel, et tellitava teenuse maht on väike. Konkreetse teenuse pakkumine ei olnud hageja jaoks atraktiivne ja seetõttu oligi mõistlik kujundada teenuse ühikhind piisavalt kõrgeks tagamaks majandusliku motiveerituse vastava teenuse pakkumiseks.
4.3.Ekslik on maakohtu seisukoht, et tehing on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine.
4.3.1.Hankeleping ei ole raamleping ning hind lepiti kokku hankemenetluse käigus. Teiseks ei saa tehing olla TsÜS § 86 järgi heade kommete vastane ainuüksi põhjusel, et ese on müüdud liiga odavalt või ostetud liiga kallilt (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 31). Nagu maakohus õigesti leidis, puudusid nii hankelepingu sõlmimisel kui ka lisatöö tellimisel erakorralised asjaolud (TsÜS § 86 lg 2) ja ilma selleta ei ole võimalik tuvastada lepingu osalist tühisust teenuse turuhinnale mittevastavuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kostja ei ole tarbija ning erinevalt tarbijatest ei ole riik võlasuhtes nõrgemaks pooleks, kes vajaks täiendavat õiguslikku kaitset iseenda (finants)otsuste eest. Samas tuleneb ka maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-186-13, et mistahes hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 1 alusel tuleb sundolukorra esinemist siiski hinnata. Maakohus on ebakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-20-10384, sest hageja ei ole sõlminud hankelepingut käibemaksupettuse toimepanemise või muul õigusvastasel eesmärgil.
4.3.2.Lepingu sõlmimine hinnaga, mis ületab tavapäraselt sellise teenuse eest makstavat hinda üle 600 korra, ei ole hinnatav RHS § 3 p 3 ja 5 rikkumisena. Hankelepingu alusel oli kostjal õigus, ent mitte kohustus tellida lisatööd hageja pakkumuses väljatoodud hinnaga. Asjaolu, et kostja soovis sama ühikhinnaga tööd tellida suuremas mahus, ei too kaasa hinnakokkuleppe tühisust ning seda eriti olukorras, kus hankelepingu alusel puudus hagejal õigus töö tegemisest ühepoolselt keelduda. Isegi juhul, kui töö tellimine oleks käsitatav RHS § 3 p 3 ja 5 jämeda rikkumisena, ei muudaks see hankelepingut tühiseks TsÜS § 86 lg 1 alusel. Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks ei olnud avalike vahendite erakordselt suures ulatuses põhjendamatus ulatuses kulutamine ja konkurentsi moonutamine hageja põhjendamatu soosimisega tehingu täitmisel. Vastupidi – kostja väitis, et tellis lisateenust ekslikult, olemata teadlik hankelepingus kokkulepitud ühikhinnast. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on hageja vaba kujundama tingimused, mille alusel on ta valmis teenuseid pakkuma. Hageja ei pidanud teenust pakkuma turutingimustel. Kostjal oli õigus teenuse tellimisest loobuda.
4.3.3.Kostja on tuginenud hankelepingu (osalise) tühisuse argumenteerimisel nii pettuse kui eksimuse regulatsioonile, mistõttu on õiguslikult välistatud tehingu tühisuse tuvastamine TsÜS §
9(14)
86 lg 1 alusel ning seda sõltumata sellest, et tehingu tühistamine pettuse või eksimuse tõttu on õiguslikult võimatu. Tehingu tühistamist võimaldavad normid on erinormideks TsÜS § 86 suhtes.
4.4.Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks lubamatu hankelepingu tagasiulatuv ümberkujundamine üksnes ühe lisateenuse ühikuhinna osas olukorras, kus hankelepingu kogumaksumus oli hankelepingu esemeks olevate hoolduskoristus- ja eripuhastustööde turuhinnast märkimisväärselt madalam. Hagejale tuleb hüvitada tagasiulatuvalt hankelepingu põhimahus osutatud teenuste eest samuti hankelepingus toodud kokkuleppehinna ja nn turuhinna vahe ehk 156 739 eurot (ilma käibemaksuta).
4.5.Kuigi kostja soovis tasuda teenuse eest 2443,20 eurot, ei ole hageja kostja sooritust vastu võtnud. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027-1042) alusel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele hankelepingu alusel, ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet käsundita asjaajamise õiguse alusel.
4.6.Kostja poolt esitatud 07.07.2021 maksekorraldusest nähtub üksnes makse tegemine Swedbank Liising AS-ile, mitte hagejale. Seejuures on Swedbank Liising AS kõnealuse summa kostjale tagasi kandnud. Seega ei ole kostja hagejale vaidlusaluse teenuse eest midagi tasunud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1 ja viivisenõude osas VÕS 113 lg 1 p 1.
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
8.Maakohus rajas otsuse põhjendused ebaõigele järeldusele, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena töövõtulepingu ja lisateenuste tellimiseks raamlepingu. Ringkonnakohus mõistab maakohtu otsust viisil, et hankelepingu see osa, mis reguleerib lisatööde tellimist, on käsitatav raamlepinguna.
8.1.RHS § 4 p 15 kohaselt on raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused.
8.2.Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Lisateenuse tellimine ei ole siinsel juhul RHS mõttes käsitatav iseseisva hankelepingu sõlmimisena, sest lisateenuse tellimine toimus hankelepingu alusel ja tingimustel, mitte väljaspool hankelepingut. Nii oli maakohtu otsuse p 27 kohaselt tuvastatu kohaselt hankelepingus reguleeritud lisatööde tellimise (kirjalikus
10(14)
vormis), täitmise (tehniline kirjeldus), üleandmise (akti alusel), pretensioonide esitamise kord kui ka ühikuhind. Seega olid pooled kokku leppinud kõigis lisatööde tellimise tingimustes, lahtine oli vaid konkreetne objekt (nt plats), kus lisatööd tuli konkreetsel juhul teha.
8.3.Lisatööde tellimisel ei pidanud hageja tellimust heaks kiitma ega saanud määrata sellele täiendavaid tingimusi. Seetõttu erinevad siinse juhtumi asjaolud maakohtu viidatud tsiviilasjas nr 2-21-15359 esinevatest asjaoludest, kus raamlepinguga oli kokku lepitud vaid suhte üldistes tingimustes, tellimuse täitmine sõltus selle aktsepteerimisest (heakskiitmisest) ja tellimuste esitamisel koostas lepingu teine pool spetsifikatsioonid, millest selgusid lepingu konkreetsed tingimused selle hinna ja tasumise tingimuse kohta.
8.4.Kuigi kostja vastuväidete kohaselt ei hinnatud lisatöid hankelepingu kriteeriumite järgi, ei tähenda see, et lisatööde osas on sõlmitud hankelepingust eraldiseisev leping. Samuti ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et lisatöö tellimine on eraldiseisev tehing, mida tuleb hinnata RHS normide raames. Põhjendatud on hageja seisukoht, et hankelepingu alusel teenuse osutamine ei ole käsitatav uue iseseisva lepingu sõlmimisena ehk tehinguna.
8.5.Kuna tegemist ei ole raamlepinguga ega eraldiseisva lepinguga, tuleb maakohtu otsusest välja jätta ka põhjendused lisatööde hankelepingu sõlmimisest ja selle võimalikust tühisusest või tühistamisest kas RHS või VÕS järgi. Samal põhjusel ei kohaldu asjas ka hankelepingute sõlmimist raamlepingute alusel reguleeriv RHS § 30 ja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tühisust reguleeriv RHS § 31 lg 1.
8.6.Õige on maakohtu seisukoht, et hankelepingu tühisuse tuvastamine RHS §-s 121 toodud eeldustel toimub RHS-s sätestatud korras ja see ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Nimetatu tuleneb RHS § 121 lg-st 4. Samas ei ole kostja ka RHS § 121 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldustele tuginenud.
8.7.Kuna hankelepingut ei muudetud, ei ole kohaldatav ka RHS § 123, mis reguleerib hankelepingu muutmist, samuti RHS 124 lg 1 p 1, mis reguleerib hankelepingu ülesütlemist, kui selles on tehtud muudatusi, mis ei ole lubatavad RHS § 123 sätestatu kohaselt. Kuna lisatöö tellimine ei ole vaadeldav iseseisva lepinguga lubamatu hankelepingu muutmisena, ei saa see olla ka seadusega vastuolus olev tehing TsÜS § 87 mõttes.
9.Kuigi maakohus käsitas eksimuse ja pettuse küsimust ebaõigesti lisateenuse tellimise kui eraldiseisva raamlepingu alusel sõlmitud tehingu kontekstis, on need seisukohad laiendatavad poolte sõlmitud hankelepingule, sest kostja poolt esile toodud asjaolud seoses sellega on samad. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, et antud asjaoludel ei ole tegemist eksimuse (TsÜS § 92) või pettuse (TsÜS § 94) tõttu sõlmitud hankelepinguga ehk puuduvad materiaalsed eeldused hankelepingu kui tehingu tühistamiseks TsÜS § 90 lg 1 alusel. Seetõttu järgib ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ja neid selles osas ei korda (TsMS § 654 lg 6).
10.Hankelepingus sätestatud lisatöö hinna reguleerimist ei saa käsitada hagejale riigiabi andmisena (KonkS § 30 lg 1 mõttes), sest maakohtu tuvastatud asjaoludel ei olnud hagejal hankelepingust tulenevat õigust kostjalt lisateenuse tellimist vastava tasu eest nõuda ja kostjal ei olnud kohustust lisateenust tellida. Samal põhjusel ei rikkunud hankija hageja parimaks pakkujaks tunnistamisel ka RHS § 3 p-des 3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldisi põhimõtteid. Kostja on ise rõhutanud, et riigihanke läbiviimisel ei omanud lisatööde hinnad tähtsust ja neile tähelepanu ei pööratud.
11(14)
11.Kuna lisateenuse osutamine toimus hankelepingu alusel, saab hinnata hankelepingu kui sellise vastuolu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel.
11.1.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et antud asjaoludel saaks hankelepingut pidada vastuolus olevaks heade kommetega, kuna lepingu alusel saadu ja selle eest makstava tasu vahekord on sedavõrd suures ulatuses tasakaalust väljas, et see õigustab lepingu tühisuse tuvastamist ka ilma kostja sundolukorrata tehingu heade kommete vastase eesmärgi tõttu.
11.2.Maakohtu viidatud Riigikohtu praktika tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses (RKTKm 05.03.2014, nr 3-2-1-186-13, p 22) ei ole asjakohane, kuna kostjat ei saa käsitada tarbijana ehk lepingu nõrgema kaitset vajava poolena. Riigikohtu praktika käibemaksupettuse eesmärgil sõlmitud lepingu korral (RKTKo 01.07.2024, nr 2-20-10384) ei ole samuti asjakohane, kuna pooled ei ole tuginenud asjaolule, et nende sõlmitud lepingu eesmärk oli kellegi kahjustamine, konkurentsi moonutamine vms käitumine, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu.
12.Siiski on maakohtu otsus, et hagi tuleb rahuldamata jätta, lõppjärelduses õige.
12.1.TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ja seda põhimõtet konkretiseerib võlgniku ja võlausaldaja vastastikkuste kohustuste puhul VÕS § 6 lg 1. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usus käitumine tähendab teistele kahju tekitamisest hoidumist ja ülemäärase kasu saamisele orienteeritud käitumise vältimist.
12.2.Õige on hageja seisukoht, et kohtupraktika kohaselt ei saa hea usu põhimõttega olla vastuolus ostuhinna mittevastavus üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale ehk turuhinnale (RKTKo 09.03.2004, nr 3-2-1-24-04, p 16). Seetõttu ei ole pooltevaheline lisatööde hinnakokkulepe vastuolus hea usu põhimõttega.
12.3.Lisatöö hinna lepingutingimus on kehtiv, aga hageja poolt lisatöö eest hagis nõutud tasu küsimine ehk tasunõude esitamine turuhinda ületavas osas on siinsel juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Isiku subjektiivsete õiguste kasutamine ei ole piiramatu ning neid saab erandkorras piirata, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-35-07, p 18). Ringkonnakohus arvestab seejuures järgmiste vaidlustamata asjaoludega.
12.3.1.Eripuhastustööde hinnapakkumises ehk hinnakirjas kajastati lisatööde ühikuhinnad, mida kostjal oli hagejalt õigus tellida. Üheks lisatööks oli haripuhastusteenus, millele hageja oli hinnapakkumises pannud hinnaks 100 eurot/m2 (käibemaksuta). Selline teenuse hind on turuhinnast ligi 666 korda kõrgem ja hageja kostjale tehtud varasemast pakkumisest ligi 1000 korda kõrgem.
12.3.2.Kostja ei kontrollinud lisatööde hinnapakkumises sisalduvaid hindu, kuna parima pakkumise hindamiskriteeriumite väljaselgitamisel ei omanud see tema arvates tähendust, kontrollitava maht oli erinevate pakkumiste tõttu suur ja kostjal oli tekkinud usaldus hageja suhtes tema varasema 2017. aastal tehtud samale tööle tehtud hinnapakkumise tõttu. Kostja võttis enne hankelepingu sõlmimist hagejaga ühendust ja küsis temalt tema pakutud hinna kohta selgitusi seoses sellega, et hageja pakkumus ühe piirkonna osas oli umbes 69 000 euro võrra teistest pakkumistest madalam. Hageja kinnitas, et pakkumine on talle kasumlik ja selgitas seda kasutamata ressursi olemasoluga vastavas piirkonnas.
12(14)
12.3.3.Hageja on põhjendanud hinnakujundust vajadusega kaitsta hagejat kulude eest, mis tekivad, kui teenust tellitakse väga väikeses mahus, nt 1 m2. Siinsel juhul telliti teenust 16 288 m2 ulatuses.
12.3.4.Hageja ei juhtinud kostja poolt lisatöö tellimuse saamisel tähelepanu hankelepingus sisalduvale erakordselt kõrgele hinnale. Olukorras, kus lisatööde hinda ei arvestatud hankes kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt eduka pakkuja valimisel, hageja pakutud lisatööde hind ületas turuhinda 666-kordselt ning poolte vahel varasemalt kehtinud võlasuhte raames ei ületanud hageja lisatööde hind turuhinda, pidi hageja mõistma, et kostja ei ole hageja pakutud erakordselt kõrget lisatööde hinda tõenäoliselt märganud. Kostja märkas konkreetse töö eest esitatud hinda alles peale töö vastuvõtmist, kui hageja esitas lepingust tuleneva tasunõude (ilma arvet esitamata). Kogu hankelepingu eeldatav maksumus oli 387 000 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades kokkulepitud lisateenuse ühikhinda ja kostja poolt esitatud tellimuse mahtu, oli kostja tasunõude suurus üksnes lisatööde eest 1 628 800 eurot (ilma käibemaksuta). Ka nimetatud asjaolust tulenevalt pidi hageja kolleegiumi hinnangul mõistma, et kostja ei olnud lisatööde pakutud hinda märganud, kuivõrd üksnes tellitud listööde maksumus ületas kogu hankelepingu eeldatavat maksumust enam kui neljakordselt. Hagejal pidi olema juba tööde tellimuse saamisel selge, et kostja ei ole lepingu eelarves hageja pakutud lisatööde hinnaga arvestanud. Hea usu põhimõtte väljenduseks on pooltevaheline koostöö- ja teineteise huvidega arvestamise kohustus. Siinse vaidluse erandlikel asjaoludel oleks hageja pidanud hea usu põhimõttest lähtuvalt kostja tähelepanu juhtima sellele, et tellitud lisatööde eest makstav tasu ületab kogu hankelepingu eeldatavat maksumust mitmekordselt ning lisatööde hind on pakutud märkimisväärses ulatuses turuhinda ületavalt.
12.4.Sellistel asjaoludel lepingus märgitud hinnaga tasunõude esitamine on hea usu põhimõtte vastane, sest hageja pidi aru saama, et kostja ei pannud tähele kõrget hinda ega oleks hagejalt sellise hinnaga tööd tellinud. See ei tähenda, et hageja ei saaks üldse tasu tööde eest nõuda. Siinses olukorras on mõistlik küsida töö eest turuhinda. Sellise hinna on kostja hagejale maakohtu tuvastatu kohaselt tasunud ja sellega oma hankelepingust tuleneva kohustuse täitnud. Eeltoodu tõttu on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostjalt nõuda täitmise viivitamise tõttu viivist.
12.5.Hageja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väite, et kostja poolt makstud tasu maksti Swedbank Liising AS-ile, mitte hagejale, ja Swedbank Liising AS on kõnealuse summa kostjale tagasi kandnud, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
13.Kuna hankelepingu tingimused jäävad kehtima, ei ole asjakohane hageja käsitus hankelepingu lubamatust ümberkorraldamisest ainult ühe lisateenuse ühikuhinna osas, kuid mitte hankelepingu alusel osutatud põhiteenuste hindade osas. Seetõttu puudub vajadus hinnata ka hageja väiteid, mis põhjusel ta konkreetsele lisatööle just sellise hinna pani ja kas hageja seisukohalt oli lisatöö ühiku hind õigustatud.
14.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13(14)
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.