Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Ülle Rondo hagi Keskühistu Eramets vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
5.Mõista Keskühistult Eramets Ülle Rondo kasuks välja täiendavalt 45 723 eurot 50 senti. Mõista Keskühistult Eramets Ülle Rondo kasuks välja 30. oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 100 574 eurot 68 senti ja alates 31. oktoobrist 2024 viivis põhinõudelt 62 988 eurolt 93 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
6.1.Rahuldada Ülle Rondo hagi Keskühistu Eramets vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes osaliselt.
6.2.Mõista Keskühistult Eramets Ülle Rondo kasuks välja 62 988 eurot 93 senti.
6.3.Mõista Keskühistult Eramets Ülle Rondo kasuks välja 30. oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 100 574 eurot 68 senti ja alates 31. oktoobrist 2024 viivis põhinõudelt 62 988 eurolt 93 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ülle Rondo (hageja) esitas 9. juunil 2016 kohtusse hagi Keskühistu Eramets (kostja) vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 115 000 eurot, hüvitise tasumisega viivitamise eest viivise 31. mai 2016. a seisuga 38 996 eurot 25 senti ja edasiulatuvalt viivise 0,1% päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kui kohus jätab hagi mingis osas rahuldamata, siis palus hageja jätta sellega seonduvad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja korraldas 2015. a alguses kasvava metsa raieõiguse enampakkumise Põlva maakonnas Kõlleste Vallas X külas paikeval XX kinnistul (registriosa nr XXXXXXX, katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX) vastavalt 2014. a metsamajandamise kavale. 17. veebruaril 2015 pakkus kostja raietuluks 165 000 eurot, millest võis tulemus olla ka kuni 10% suurem.
13.märtsil 2015 sõlmisid hageja ja parima pakkumuse teinud kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Leping hõlmas raieõigust perioodil 11. veebruar 2015 – 11. märts 2016 30-lt metsaeraldiselt. Lepingus märgiti hinnangulised raiemahud kokku 4980 tm. Kostja pidi hagejale tasuma müügihinna 21 päeva jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist järgnevalt: 1) palk ja pakk – lõppostja poolt elektrooniliselt tehasmõõtmisena ja 2) paber ja küte – lõppostja poolt KKM 15. novembri 2006. a määruse nr 64 või juhendi „Tartu 2001“ alusel. Muude lepingutingimustena lepiti kokku, et: 1) teede korrastamine, alusmetsa lõikamine arvestatakse raiest saadud tulust maha; 2) kostja hinnakiri on 1,5 eurot madalam lõppostja kehtivast hinnakirjast müügi hetkel ning 3) kostja tasub hagejale ettemaksuna 30 000 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja teavitama hagejat raie alustamisest.
3.juunil 2015 teavitas kostja, et enamus raiest on tehtud ning saatis kahe harvesteri mõõteseadmete teabe. Harvesteri aruannetest ilmnes, et raiet alustati 27. aprillil 2015. Seega teavitas kostja hagejat 37 päeva hiljem. 20. juunil 2015, s.o 14 päeva hiljem, saatis kostja hagejale lõpetanud harvesteride näidud selgitusega, et „metsamajandamise kavaga ei saa rahul olla [...] algne tulemus oli 25% ülehinnatud [...] 3600 tm on lõplik kogus [...] raiumata jäid eraldised 45 ja 52 [...] lank on palgist tühi“. Hageja tellis OÜ-lt Metsabüroo kinnistu sõltumatu ülevaatuse, sh raietööde kvaliteedi osas hinnangu, GPS piiritlemise ja järeltakseerimise.
16.augustil 2015 palus hageja kostjalt teavet tööde lõpetamise põhjuste, ajakava, tuludekulude prognoosi ning tööde taasalustamise soovi kohta. Hageja palus esitada teabe kinnistul töötanud isikute, masinate, mõõteseadmete ja nende kalibreerimist tõendavate dokumentide kohta, materiaalsete väärtuste saatelehed ning müügitulu arvestuse tehinguid puudutava teabe, lepingud lõppostjatega, arved ning nende tasumist kinnitavad dokumendid, raieplaani, töökorralduse kirjelduse. Hageja palus korraldada koguste ülemõõtmine, millest kostja keeldus.
26.augustil 2015 saatis kostja mõõtmiste aktid, veoselehed ja väidetavalt hageja müügitulu leidmise aluseks olevad alltöövõtjate arved. 27. augustil 2015 saatis kostja hagejale harvesteride mõõteseadmete kalibreerimise failid.
9.septembril 2015 saatis kostja maikuu koondtabeli raiemahtude ja müügitulu arvestuse osas ja 10. septembril 2015 raiemahtude ja müügitulu koondtabelid juuni ja juuli osas. Tabelite kohaselt raiuti ja realiseeriti puitu kokku 3801,733 tm: 2015. a juunis 552,628 tm; 2015. a juulis 2816,452 tm ja 2015. a augustis 432,653 tm. Kostja arvestuste kohaselt oli hagejale väljamakstav summa kokku 82 234 eurot 62 senti.
22.oktoobril 2015 sai hageja OÜ-lt Metsabüroo raielankide hindamise akti, milles vaadeldi eraldistel kostja tehtud töid, raie piire ja analüüsiti kostja tegevuse vastavust lepingule. Töös leiti, et kostja on väljunud lepingu piiridest – raie on toimunud ka eraldistel numbritega 12, 19, 3, 46 ja 67, mida ei olnud kokku lepitud. Kostja on lepingu täitmisel rikkunud kohustusi, millega seoses on hagejal tekkinud kahju. Kuigi üldjuhul vastab raieõiguse võõrandamise leping õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele, siis arvestades poolte vahelise lepingu hinnakokkulepet, sisaldab kokkulepe ka käsunduslepingu elemente. Tasu puidu ja kostja tasu töö korraldamise eest sõltus reaalsest puidu mahust ja sortimentidest. Kostja pidi seega järgima lepingu täitmisel ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 620 tulenevat käsundisaaja hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning VÕS §-st 623 tulenevat huvide konflikti vältimise kohustust, leides puidule kõrgeima hinnaga ostja. Kostja pidi VÕS § 624 lg 2 kohaselt teavitama hagejat koheselt siis, kui ta avastas, et metsakava on (väidetavalt) 25% ülehinnatud. Selle asemel tegi kostja aga kiirelt raie ära ja alles hiljem hakkas metsakava kritiseerima. Kui puud olid kõik juba langetatud, ei esitanud kostja hagejale kontrollitavat informatsiooni selle kohta, palju tegelikult puitu raiuti. Pooltevahelise lepingu tüüptingimused sätestasid, et teisel poolel on õigus viibida mõõtmise juures, teavitades sellest eelnevalt lepingu poolt, kes metsamaterjali mõõdab. Lepingu pool, kes metsamaterjali mõõdab, on kohustatud esitama mõõtmistulemused teisele lepingupoolele hiljemalt 10 päeva jooksul pärast raie teostamist. Mõõtmistulemused peavad lisaks metsamaterjali kogusele ja kvaliteedile kajastama ka raielangilt metsamaterjali äravedamise hetke. Ostja oli kohustatud teavitama müüjat raie alustamisest. Kostja ei teavitanud hagejat raie alustamisest, ei võimaldanud hagejal viibida mõõtmiste juures ega esitanud täielikke andmeid raiutud puidu koguste ja müügitulu kohta. Kostja ei esitanud harvesteri mõõteseadmete kalibreerimise vahendi taatlemise andmeid. Kostja esitas veolehed vaid osaliselt ning ei ole esitanud kõiki mõõtmise tulemusi lõppostja juures. Kostja esitatud andmetel oli raiemaht 3801,733 tm ja hagejale välja makstav osa raietulust 82 234 eurot 62 senti. Tegelik raiemaht ja müügitulu oli oluliselt suurem, kostja väited lükkab ümber hageja tellitud asjatundja M. Hohensee 2019. a arvamus nr 15-19/XX. Kostja maksis hagejale raietulust 82 237 eurot 62 senti. Tuginedes asjatundja M. Hohensee arvamusele, pidi hageja saama 197 961 eurot kuni 268 048 eurot rohkem. Seega on hagejal kostja rikkumiste tõttu saamata jäänud tulu vähemalt 197 961 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahju 115 000 eurot hüvitamist, mis on väiksem summa kui tegelikult saamata jäänud tulu. Kui saamata jäänud tulu ei leia tuvastamist, siis kuulub hageja nõue osaliselt rahuldamisele, kuna kostja on hagejale maksnud vähem, kui leping ette nägi. Hagejale väljamakstav hind pidi lepingu kohaselt kujunema järgmiselt: „Teede korrastamine (endise olukorra taastamine), alusmetsa lõikamine ja vajadusel talvine lumetõrje arvestatakse raiest saadud tulust maha; kostja hinnakiri on 1,5 euro võrra madalam lõppostja kehtivast hinnakirjast (müügihetke hinnakirjast).“ Töid ei tehtud talvel ja talvise lumetõrje kulu ei olnud. Ainus teede korrastamise kulu oli 245 eurot 45 senti käibemaksuta. Lisaks oli kokku lepitud, et alusmetsa lõikamise kulu 1576 eurot 80 senti käibemaksuta arvatakse maha. Seega mahaarvamisi oli kokku 1822 eurot 25 senti (käibemaksuta). Muude kulude mahaarvamist leping ette ei näinud. Koondtabelitest nähtuvalt on raiutud puidu müügitulu kokku 147 048 eurot 80 senti. Seega pidanuks kostja väidetud raiemahu eest hagejale välja maksma 145 226 eurot 55 senti (147 048,80 - 1822,25). Kostja on hagejale välja maksnud aga ainult 82 237 eurot 62 senti. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu 62 988 eurot 93 senti (145 226,55 - 82 237,62).
Kostja arvas hagejale makstavast müügitulust maha kompleksteenuse kulud, mis ei olnud kokku lepitud. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta tellis vastuolus hoolsus- ja lojaalsuskohustusega OÜ-lt Metsakoda kompleksteenust oluliselt kallimalt, kui sama metsatöötleja oma kodulehel reklaamib. Kui poolte vahel oleks kokkulepe, et kompleksteenuse maksumus tuleks kostjale hüvitada, ja kui kostja on tellinud teenust turuhinnast kõrgema hinnaga, oleks kostja tekitanud sellega hagejale kahju 7716 euro 13 sendi ulatuses. Lepingu punkti 10.4 kohaselt on ostja kohustatud müügihinna tähtaegselt tasumata jätmisel tasuma viivist 0,1% viivitatud makselt päevas. Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras. 31. mai 2016 seisuga (335 päeva eest) on viivise suuruseks 38 996 eurot 25 senti. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist 0,1% päevas kuni nõude täitmiseni.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta, et 13. märtsi 2015 raieõiguse võõrandamise lepingu tingimustes oli välja toodud hinnangulise raiemahuna 4980 tihumeetrit. Lepingu järgi toimus müügihinna arvestamine metsamaterjali mõõtmise alusel, palgi ja paku puhul mõõdeti metsamaterjal lõppostja poolt elektrooniliselt tehasmõõtmisena lõppostja määrataval ajal.
31.mail 2015, 30. juunil 2015 ja 31. juulil 2015 allkirjastati mõlema poole poolt lepingu lisad, kus fikseeriti XX kinnisasjalt välja raiutud metsamaterjali sortiment, kogus ning hind ja märgiti kõikide veoselehtede numbrid. Nimetatud dokumentide kohaselt oli XX kinnisasjalt väljaraiutud metsamaterjali mahuks ca 3802 tihumeetrit ning tasumisele kuuluv summa 82 237 eurot 62 senti, selle on kostja hagejale täielikult tasunud. Hageja väited, mille kohaselt lepingu lisades märgitud andmed raiutud puidu koguse ja väärtuse osas on ebaõiged ning tegelikult pidi välja raiutud puidu kogus ja temale makstav summa olema oluliselt suuremad, on alusetud ning tõendamata. Kostja esindaja E. Vinni informeeris lepingu täitmise ajal 3. juuni 2015. a elektronkirjaga, et metsamajandamiskavas ja metsateatistes toodud raiemahud olid ülehinnatud ning et tegelik saadud raiemaht oli väiksem. E. Vinni 2015. aasta augustis ja septembris saadetud kirjades oli kõik algdokumendid metsamaterjali veo ja müügi kohta, mis sisaldasid informatsiooni metsamaterjali koguse, raiemahu ja metsamaterjali müügi kohta. 21. augusti 2015. a e-kirjas märgiti, et võimalik on teha kontrollmõõtmisi, seda hageja kostjale teadaolevalt ei teinud. Kõik asjas esitatud tõendid tõendavad, et 2015. a mais, juunis ja juulis koostatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu lisades toodud arvandmed XX kinnisasjalt raiutud metsamaterjali koguse ja väärtuse osas on õiged. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja pidi XX kinnisasjalt saama oluliselt suurema koguse ja parema kvaliteediga puitu, mistõttu ei ole hageja nõue saamata jäänud tulu summas 115 000 eurot saamiseks põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 9. veebruari 2024. a otsusega hagi osaliselt, mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 17 265 eurot 43 senti, viivise kahjuhüvitiselt alates 9. juunist 2016 kuni 9. veebruarini 2024 48 377 eurot 73 senti ja alates 10. veebruarist 2024 viivise 0,1% päevas kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Poolte menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Hageja ja kostja sõlmisid 13. märtsil 2015 kasvava metsa raieõiguse lepingu nr PMS 28, millega hageja võõrandas kostjale raieõiguse hageja kinnistul, nimetusega XX, registriosa
numbriga XXXXXXX, asukohaga Põlvamaal Kanepi vallas X külas, ja õiguse omandada raiutud puud. Lepinguga oli kostjal õigus teha XX kinnistul raiet kokku 31-l metsaeraldisel, kokku pindalaga 24,2 m2, kõikide raieliikide (lageraie, harvendusraie ja valgustusraie) kohta hinnanguliselt mahuga kokku 4980 tm. Raieõiguse müügihinna arvestamine toimus raiutud metsamaterjali mõõtmise alusel, palk ja pakk mõõdeti lõppostja poolt elektrooniliselt tehasmõõtmisena ning paber ja küte mõõdeti lõppostja poolt Keskkonnaministri 15. novembri 2006. a määrusega nr 64 kinnitatud korra või juhendi „Tartu 2001“ alusel. Hagejale makstavast müügihinnast tuli maha arvestada teede korrastamise (endise olukorra taastamise), alusmetsa lõikamise ja vajadusel talvise lumetõrje kulud ning lisaks 1,5 eurot lõppostja hinnakirjast ühe tihumeetri kohta. Enne tööde alustamist pidi kostja tasuma hagejale ettemaksu 30 000 eurot. Kostja tegi XX kinnistul raiet 2015. a mais, juunis ja juulis. Kostja avaldas hagejale raiemahuks kokku 3801,733 tm, sh 2015. aasta mais 552,628 tm, juunis 2816,452 tm ja juulis 432,653 tm. Kostja maksis hagejale kokku 82 23 eurot 62 senti, sh 17. märtsil 2015 ettemaks 30 000 eurot, 10. augustil 2015 45 094 eurot 87 senti ja 7142 eurot 75 senti. Maakohus leidis, et hageja põhinõue on kvalifitseeritav kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1). Tulenevalt VÕS § 127 lg-test 1, 2 ja 4 on hageja kahjunõude eeldusteks, et kostja on kohustust rikkunud, kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, hagejale on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Riigikohus on leidnud (vt nt RKTKo 21.10.2015, nr 3-2-1-107-15, p 11), et TsMS § 230 lg 1 järgi peab üldjuhul hageja tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest peab tõendama kostja. Hageja nõuab sisuliselt kahjuna kasu, mida ta kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest oleks saanud, kui kostja oleks lepingut kohaselt täitnud. Seda arvestades leiab kohus, et hageja nõutav kahju on käsitletav VÕS § 128 lg 4 mõttes saamata jäänud tuluna. Arvestades Riigikohtu seisukohti ja hageja nõutava kahju liiki (saamata jäänud tulu), on hageja tõendamiskoormus kahju suuruse tõendamise osas kergendatud. Hageja peab tõendama, et tal oli võimalus tulu saada. Kui kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, saab kohus kahju suurust hinnata diskretsiooni alusel, kui kahju suuruse kindlakstegemine on seotud erakorraliste raskustega. Kui hageja esitab asjaolu kohta tõendid, peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Kui kahju leiab tõendamist, siis peab kostja tõendama, et ta ei vastuta kahju eest. Riigikohus on leidnud (nt RKTKo 20.06.2018, 2-17-280, p 22.2.), et arvestades metsaseaduse (MS) § 37 lg-t 7 vastab raieõiguse võõrandamise leping kinnisasja rendilepingu tunnustele. Maakohus nõustus hagejaga, et arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi, ei vasta leping täielikult rendilepingu tunnustele. Rendilepingu esemeks on asjad või õigused, mis annavad vilja ning rentniku põhikohustuseks on maksta rendileandjale renti asja või õiguse kasutamise eest. Pooled ei sidunud kostja poolt hagejale raieõiguse eest makstavat tasu hinnangulise raiemahu väärtusega, vaid leppisid kokku, et kostja maksab tasu lähtudes reaalselt saadavast raietulust, sh lõppostja mõõtmistulemuste põhjal. Maakohus nõustus hagejaga, et lepingul on käsunduslepingu tunnused (VÕS § 619). Poolte vahel sõlmitud lepinguga on sisuliselt kohustatud kostjat korraldama metsamaterjali müüki lõppostjale. Kostjal olid lepingu täitmisel lisaks lepingulistele kohustustele ka seadusest tulenevad käsundisaaja kohustused, sh VÕS §-st 620 tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustus ja VÕS §
624 lg-st 2 tulenev kohustus teatada käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Hageja heidab kostjale seadusest ja lepingust tuleneva teatamiskohustuse rikkumisena ette, et kostja ei teavitanud koheselt hagejat sellest, et XX kinnistult ei ole võimalik raiuda nii palju puitu, kui kostja seda algselt hindas. Kui raie oli tehtud, siis ei esitanud kostja hagejale kontrollitavat informatsiooni tegeliku raiemahu kohta ning müügitulu arvutamise alusdokumente. Kostja ei täitnud lepingut hageja jaoks võimalikult suure kasuga ning arvestas hagejale makstud müügihinnast maha kulud, mida lepingus ei olnud ette nähtud. Lepingus on märgitud XX kinnistu hinnanguliseks raiemahuks kokku 4980 tm. Kostja avaldas 2015. aasta mais, juunis ja juulis tehtud raie mahuks kokku 3801,733 tm ehk ligi 1000 tm vähem. Kostja selgituste kohaselt hindas ta esialgselt raiemahtu metsamajandamiskava alusel. Kostja esitas tõendina väljavõtte poolte elektroonilisest kirjavahetusest. 3. juunil 2015 saatis kostja esindaja E. Vinni hagejale kirja, mille kohaselt saadab ta harvesterinäidud kuu lõpu seisuga. E. Vinni märgib, et harvesterinäidud on küll hinnangulised, kuid näitavad ära raiemahu suurusjärgu ning selle järgi on näha, et metsakava on ülehinnatud.
20.juunil 2015 saatis E. Vinni hagejale e-kirja, milles märgib, et saadab lõpetanud harvesteride näidud ja teatab: “Metsamajandamiskavaga ei saa rahul olla...25% on ülehinnatud...3600 tm oli lõplik tulemus harvesterinäidu alusel. Kava alusel oleks pidanud eeldatav raiemaht olema ligikaudu 4800 tm. Kavas on küll mainitud sortimentatsiooni väljatulek 75-85% vastavalt kavas märgitule, kuid kase, lepa ja haava tegelik väljatulek erineb kavas toodust rohkem kui 25%“. Hageja vastas 22. juuni 2015. a e-kirjas, et soovib metsamajandamiskava koostajale info edasi anda ja märgib sealjuures: „25% ülehinnata on palju, millest selline asi võib tulla“. Maakohus leidis, et eelnimetatud tõendid tõendavad, et kostja teavitas 20. juunil 2015 hagejat sellest, et XX kinnistult ei ole tegelikult võimalik teha raiet sellises mahus nagu algselt hinnati. Hageja on saanud vastava info kätte, ei andnud sellega seoses kostjale mingeid uusi suuniseid, vaid soovis tööde lõpuleviimist. Seega ei ole hageja väited selles osas kostja poolt teatamiskohustuse rikkumise osas põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja etteheited kostjale raiemahu ja müügitulu arvutamise kohta teabe esitamata jätmise kohta on põhjendatud osaliselt. Lepingu järgi pidi müügihinna arvestamine toimuma metsamaterjali mõõtmise alusel lõppostja poolt. Lepingu üldtingimuste punktis 3 on sätestatud raieõiguse maksumuse tingimused metsamaterjali mõõtmise alusel. Kostja esitas tõendina lepingu lisadena aktid raiutud ja väljaveetud puidu kohta. Aktides on kajastatud 2015. a mais, juunis, juulis XX kinnistult raiutud ja välja veetud puidu sortimendid, kogused, veoselehtede numbrid ning hagejale väljamakstav müügihind. Aktid on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja esitas kohtule poolte e-kirjavahetuse ja 9. septembril 2015 ja 10. septembril 2015 hagejale kirjade lisadena saadetud koondtabelid 2015. a mais, juunis ja juulis XX kinnistult välja veetud metsamaterjali kohta, sh väljavedamise aeg, sihtkoht, sortimendid, kvaliteediklass, müügihind, ja sellest tehtud mahaarvamused (transpordi ja metsamaterjali ülestöötamise kompleksteenuse kulud) ning hagejale väljamakstav summa.
15.jaanuari 2016 märkis hageja e-kirjas, et ei ole saanud vastust kõigile küsimustele ja ootab jätkuvalt vastust. 19. jaanuaril 2016 saatis hageja E. Vinnile uue kirja, milles teatas: „Eile sai käidud metsas XX ja selgus, et metsas tehakse raiet ja väljavedu. Küsin, meil oli jutt, et kõik tööd on lõpetatud, kes teeb hetkel metsas töid?“
Maakohus järeldas nimetatud tõenditest, et kostja ei täitnud lepingu üldtingimuste punktis 3.2 ettenähtud andmete esitamise kohustust kohaselt. Tulenevalt üldtingimuste p-st 3.2 pidi kostja esitama hagejale mõõtmistulemused, sh andmed metsamaterjali koguste, kvaliteedi ja äravedamise aja kohta, 10 päeva jooksul pärast raie tegemist. Kostja koostas iga kuu lõpu kuupäevaga aktid, kus kajastuvad raiutud metsamaterjali sortimendid, kogused ja hagejale väljamakstav müügihind, kuid aktides puuduvad andmed puidu kvaliteedi ja äravedamise aja kohta. Täielike andmetega koondtabelid esitas kostja hagejale alles 2015. a septembris. Kuigi kostja on viivitanud hagejale puidu mõõtmistulemuste kohta andmete esitamisega, siis ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust hinnata, et kostja esitatud andmed mõõtmistulemuste kohta on ebaõiged ja tegelikult oli XX kinnistult raiutud puidu kogus ja seega müügihind (saamata jäänud tulu) oluliselt suuremad. Lepingu üldtingimuste punkti 3.3 kohaselt oli hagejal õigus esitada pretensioone mõõtmistulemuste suhtes 10 päeva jooksul alates mõõtmistulemuste saamisest ja üldtingimuste punkti 3.4. järgi tuli pretensioonid lahendada metsamaterjali ülemõõtmisega poolte esindajate osavõtul või poolte kokkuleppel erapooletu mõõtja poolt. Hageja allkirjastas lepingu lisana akti 2015. a mais XX kinnistult raiutud ja välja veetud puidu sortimentide ja koguste kohta 9. juunil 2015 ning aktid 2015. aasta juunis ja juulis raiutud ja välja veetud puidu sortimentide ja koguste kohta 9. augustil 2015. Seega pidi hageja maikuu mõõtmistulemustest olema teadlik vähemalt 9. juunil 2015 ja juuni ning juuli mõõtmistulemustest vähemalt 9. augustil 2015. Hageja nõudis 16. augustil 2015 kostjalt täiendavat teavet ja dokumente ning avaldas soovi läbi viia kontrollmõõtmised. Kostja esindaja E. Vinni 21. augusti 2015. a kirjast nähtub, et hagejale on kontrollmõõtmise tegemist pakutud, kuid hageja ei tõendanud, et ta oleks kontrollmõõtmise korraldamiseks kostja poole pöördunud. Saamata jäänud tulu kui oletusliku tulu tõendamine võib olla keeruline, kuid kahjunõude eeldusena peab hageja tõendama asjaolusid, mis annavad alust hinnata tulu saamise tõenäosust. Hageja esitas kohtule OÜ Metsabüroo 6. oktoobri 2014 XX kinnisasja metsamajandamiskava koos eraldiste takseerkirjeldustega enne raiet ja 22. oktoobri 2015 raielankide hindamise akti nr LR-15/093 koos eraldiste takseerkirjeldustega peale raiet. Hageja esitas metsakorralduse asjatundja M. Hohensee 2. septembri 2019. a töö nr 15-19/XX „XX kinnistul 2015. a raiutud metsamaterjali sortimentide ja väärtuste hinnang ning raietööde osas esitatud teabe analüüs“. M. Hohensee leidis, et kuna raietööde tegija ei ole esitanud kinnistu omanikule harvesteride mõõtmisel kogutud teavet, siis on esitatud andmed raiutud puidu koguse kohta (3802 tm) puudulikud vähemalt poole harvesteride süsteemse mõõtmisvea ulatuses ehk (26,829%/2) 13,4145%, mis vastab A. Nilsoni palgimahu arvutamise valemi kohaselt keskmiselt 28,3337% mahu arvutamise veale. Arvestades mõõtmise viga seoses kulumisega oleks pidanud kinnistult raiutud puidu kogus olema vähemalt 4879 tm (3802*(1+28,3337%) ja kui arvestada, et harvesteride mõõteseadmed kalibreeriti ettekavatsetult veaga, siis 6091 tm (3802*(1+60,2293%). M. Hohensee hinnangul oleks pidanud kinnistu omaniku tulu mõõteveaga olema 231 408 eurot ning kui harvesteride mõõteseadmed kalibreeriti ettekavatsetult veaga, siis 289 375 eurot. Kui lähtuda lepingust, mis ei näinud ette raie ja väljaveoteenuse (hinnanguliselt 10 eurot/tm) mahaarvamist, siis oleks pidanud kinnistu omaniku tulu olema harvesteri mõõtmise diameetri mõõteveaga seoses kulumisega 280 198 eurot ning kui mõõteseadmed kalibreeriti ettekavatsetult veaga, siis 350 285 eurot. Kohtu nõudel esitas kostja harvesterifailid, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, veoselehed, metsamaterjali mõõtmistulemuste raportid ja harvesteride kalibreerimise failid.
Hageja taotlusel määras kohus ekspertiisi, tegemaks esitatud dokumentatsiooni põhjal kindlaks XX kinnistult välja raiutud metsamaterjali maht ja selle turuhind. Kohus tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks Eesti Maaülikooli eksperdi asutuse juhi määramisel.
7.detsembril 2020 esitas Eesti Maaülikool kohtule nende metsakorralduse ja metsapoliitika professori H. Korjuse eksperdiarvamuse. Ekspertarvamuse kohaselt kirjeldavad kostja esitatud dokumendid kinnisasjalt väljaraiutud puidusortimente, kuid ei kirjelda kasvavate puistute (eraldiste) näitajaid enne ja peale raiete tegemist. Seetõttu ei ole ainult nende alusel võimalik piisava kindlustundega määrata välja raiutud metsa tunnuseid. Samas võimaldavad OÜ Metsabüroo 6. oktoobri 2014 XX kinnisasja metsamajandamiskava eraldiste takseerkirjeldustega enne raiet ja OÜ Metsabüroo 22. oktoobri 2015 raielankide hindamise akt nr LR-15/093 eraldiste takseerkirjeldustega peale raiet koos teiste tõenditega piisava kindlustundega hinnata välja raiutud metsa tunnuseid, puidusortimente ja puidusortimentide mahtu. XX kinnisasjalt väljaraiutud sortimendid ja nende maht on kostja mai, juuni ja juuli 2015. a puitmaterjali aruannete järgi kokku 3802 m3. Hinnangute vead on harvestermõõtmisel ja ostja juures instrumentaalsel mõõtmisel hinnanguliselt 2% ning vahelaos ja ostja juures käsitsi mõõtmisel 3%. Seega raietega saadud puidusortimentide kogumahu hinnangud erinevatest andmetest ja erinevatel meetoditel arvutatuna annavad omavahel sobivad tulemused ning raiutud sortimentide kogumaht on 3% veahinnangu juures 3802±114 m 3 ehk vahemikus 3688 m3 kuni 3916 m3. Raiutud metsa tunnuseid, metsamaterjali sortimenti ja mahtu on võimalik esitatud dokumentide alusel kindlaks teha, kui see on täielik. XX kinnisasjalt raiutud teoreetiline arvutuslik kasvava metsa maht on 4807±1367 m3, teoreetiline arvutuslik raietega saadud sortimentide kogumaht on 4145±1930 m3 ja teoreetiline arvutuslik sortimentatsioon on 4208 m3. Arvestades kostja mai, juuni ja juuli 2015. a puitmaterjali aruannetes toodud sortimentatsioone ja OÜ Tark Mets poolt koostatud 2015. a ja 2016. a puiduturu kvartaalseid ülevaateid Eesti keskmiste puidusortimentide hindade Eesti Puidumüügikeskuse ja kostja hinnastatistikate alusel lõpplao hinnana, oli XX kinnisasjalt väljaraiutud metsamaterjali keskmine turuhind lõpplaos vahemikus 166 000 kuni 174 000 eurot. Metsamaterjali kinnisasjalt ostja laoplatsile toimetamise keskmine transpordikulu oleks 4,5-7,5 eurot/m 3 ehk vahemikus 17 000 kuni 27 000 eurot sõltuvalt ostja asukohast. Seega oli väljaraiutud sortimentide turuhind metsa servas vahemikus 139 000 kuni 157 000 eurot. Metsamaterjali ülestöötamise kulud (kompleksteenus) olid suurusjärgus 12 eurot/m3 ehk 46 000 eurot ja muud raietöödega seotud otsesed kulud (alusmetsa raiumine, teede korrastamine) 2000 eurot, seega kinnisasjalt väljaraiutud sortimentide turuhind kasvava metsana oli vahemikus 91 000 kuni 109 000 eurot. Turuhinna arvutuses ei kajastu raietöödega seotud organiseerimiskulud ja kaudsed kulud. Palkide mõõtmisandmete puhul ei ole välistatud, et metsamaterjali mõõtmisraportis esineb vigu või mõni üksik palk on kogemata mõõdetud jämedamast otsast. Seetõttu käis ekspert XX kinnisasjal 4. detsembril 2020 ja leidis raielankidelt käsitsi lõigatud puude kände. Hageja ei nõustunud H. Korjuse eksperdiarvamusega ja esitas kohtule metsakorralduse asjatundja M. Hohensee 5. mai 2021. a töö 15-21 XX „Henn Korjuse 04.12.2020 töö analüüs Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrusest nr 242 lähtudes. M. Hohensee leidis, et H. Korjuse eksperdiarvamuse metoodika ja järeldused ei ole usaldusväärsed.
Maakohus leidis, et hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud asjatundja M. Hohensee töö ei anna alust hinnata ekspert H. Korjuse eksperdiarvamust ebausaldusväärseks. Lisaks küsitles kohus eksperti täiendavalt kohtuistungil. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil, sh eksperdiarvamusel, kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. H. Korjus on aga pooltest sõltumatu ekspert, tema arvamus on kaalukam ja kohtu jaoks usutavam tõend kui M. Hohensee tööd. M. Hohensee 2019. a töös antud hinnang XX kinnistult välja raiutud puidu koguse ja väärtuse tõendamiseks ei ole kohane, sest M. Hohensee on lähtunud eeldusest, et harvesteride mõõtmise viga oli seoses kulumisega 28,3337% või sellest, et harvesteride mõõteseadmed olid ettekavatsetult kalibreeritud veaga 60,2293%. Puuduvad tõendid, et mõõteseadmed olid ettekavatsetult kalibreeritud veaga või oleks esinenud ulatuslik viga seoses kulumisega. Kostja esitas tõendina Metsamasinate instruktor-koolitaja T. Kariste 20. oktoobri 2019. a arvamuse M. Hohensee 2019. a tööle, mille kohaselt ei ole olemas harvestermõõtmise head tava, et harvesteri peaks iga päev kalibreerima. M. Hohensee on käsitlenud nottide mõõteklasse nottide diameetritena, aga kasutatud harvesteride tootmisraportites ei ole läbimõõdu tulbas kuvatud mitte harvesteride lõigatud nottide diameetrid, vaid mõõteklassid, mistõttu põhinevad harvestermõõtmiste ja mõõtmisseadmete kohta tehtud järeldused valedel alustel ega ole tõesed. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et XX kinnistult välja raiutud puidu koguse ja väärtuse tuvastamisel ei saa M. Hohensee 2019. aasta töös antud vastavaid hinnanguid aluseks võtta ning põhjendatud on lähtuda ekspert H. Korjuse eksperdiarvamusest. Maakohus leidis, et ekspert H. Korjuse arvamuse põhjal ei saa teha järeldust, et kostja raius hageja XX kinnistult puitu suuremas mahus, kui ta on seda avaldanud (3801,733 tm). Eksperdi poolt takseerkirjelduste andmete alusel arvutatud sortimentide kogumahu keskmine (4145 m3) on kostja avaldatud sortimentide kogumahust (3802 tm) 343 m3, s.o ca 8% suurem. Arvestades arvutuste veaprotsenti (25%) ei saa teha tõsikindlat järeldust, et kostja raius metsa tegelikult rohkem, kui on avaldanud. Kostja esitas tõendina NCN Estonia OÜ tarneahela ja metsamajandamise juhtaudiitori R. Lastiku 17. oktoobri 2019. a hindamisaruande, mille kohaselt on kostja koostatud mõõtmisaktid kogumahuga 3801,733 tihumeetrit ja müüjale väljamakstud summa 82 237 eurot kooskõlas sõlmitud lepinguga ja kehtinud hinnakirjaga. R. Lastiku hindamisaruanne kinnitab, et kostja esitatud dokumentides kajastatud XX kinnistult raiutud puidu mõõtmistulemused on kooskõlas kostja poolt avaldatud raiutud puidu kogumahuga. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostja rikkumise tõttu tekkinud kahju saamata jäänud tulu. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei müünud XX kinnistult raiutud metsamaterjali hageja jaoks parima kasuga. Kostja koostatud koondtabelite kohaselt oli XX kinnistult raiutud puidu kogumahus 3801,733 tm müügitulu kokku 147 048 eurot 80 senti. Ekspert H. Korjus leidis, et arvestades kostja aruannetes toodud sortimentatsioone ja OÜ Tark Mets poolt koostatud 2015. a ja 2016. a puiduturu kvartaalseid ülevaateid Eesti keskmiste puidusortimentide hindade Eesti Puidumüügikeskuse ja kostja hinnastatistikate alusel lõpplao hinnana, oli XX kinnisasjalt väljaraiutud metsamaterjali keskmine turuhind lõpplaos (puidu ostja laoplatsil) vahemikus 166 000 kuni 174 000 eurot.
Kostja esitas Osaühingu Tark Mets metsanduseksperdi H. Epneri 19. jaanuari 2021. a arvamuse, mille kohaselt on H. Korjuse eksperdiarvamuses metsamaterjali turuhind ülehinnatud, sest selles ei ole arvesse võetud teatud puidusortide hinnaerinevusi puidu varumise geograafilisest asukohast lähtuvalt ja ei ole järgitud erametsa hinnastatistika metoodika eripära. Hinnaeripärasid arvestades oli XX kinnistult väljaraiutud sortimentide turuhind kasvava metsana vahemikus 70 200 kuni 91 500 eurot. Kostja esitas lisaks H. Epneri 23. märtsil 2023 täiendava arvamuse, milles selgitati puiduturu kvartaalsete ülevaadete alusel sortimentide lõpplaohindade kujunemist ja metoodika eripärasid. Ekspert H. Korjus avaldas küsitlemisel, et nõustub H. Epneri arvamusega puidu turuhinna kohta. Arvestades H. Epneri hinnangut XX kinnistult väljaraiutud sortimentide turuhinna kohta, millega nõustus ka ekspert H. Korjus, s.o kokku vahemikus 70 200 kuni 91 500 eurot, ei saa öelda, et kostja oleks müünud puitu alla tegeliku turuhinna. Kostja avaldatud müügitulu 147 048 eurot 80 senti on suurem kui asjatundjate arvamuses hinnatud turuhind. Maakohus leidis, et M. Hohensee on hinnangu andmisel põhjendamatult lähtunud eeldusest, et harvesteride mõõtmise viga oli seoses kulumisega 28,3337% ja sellest, et harvesteride mõõteseadmed olid ettekavatsetult kalibreeritud veaga 60,2293%. Hinnangu müügitulu suuruse kohta andis M. Hohensee eeldusel, et raiutud puidu kogus oli 4879 tm või 6091 tm, mis aga ei ole tõendamist leidnud. M. Hohensee hinnangut müügitulu suuruse kohta ei saa arvesse võtta. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning müünud XX kinnistult raiutud metsamaterjali alla turuhinna. Maakohus leidis, et kuna ei ole tõendatud kostja rikkumine, ei saa kohus TsMS § 233 lg 1 alusel otsustada hagejal saamata jäänud tulu suurust oma siseveendumuse kohaselt. TsMS § 233 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus nõustus kostjaga, et raiutud metsa täpsema mahu tuvastamiseks oleks olnud kohane tellida ekspertiis metsas kändude mõõtmiseks ja selle põhjal raiutud puidu mahu hindamiseks. Hagimenetluses ei saa kohus koguda tõendeid omal algatusel. Hagejal oli võimalik tellida või kohtult taotleda ekspertiis kohapeal kändude mõõtmisega, millele kostja viitas, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud. Alternatiivse kahjunõude alusena tugineb hageja sellele, et kostja on temale välja makstud müügitulust pidanud kinni kulusid suuremas ulatuses, kui leping ette nägi. Hageja heidab ette, et kostja on põhjendamatult temale väljamakstavast summast maha arvanud transpordikulud, mida leping ette ei näinud, ning maha arvatud kulud kompleksteenusele on põhjendamatult suured. Kostja koostas koondtabelid, kus on välja toodud hagejale makstud müügihinna arvestus, sh väljamakstavalt summalt tehtud mahaarvamised, sh transpordi kulud ja metsamaterjali ülestöötamise kompleksteenuse kulud. Lepingu kohaselt arvestatakse raiest saadud tulust maha teede korrastamine, alusmetsa lõikamine ja vajadusel talvine lumetõrje ning kostja hinnakiri on 1,5 euro võrra madalam lõppostja kehtivast hinnakirjast. Lepingus on raieõiguse müügihinna arvestamise tingimuste juures lahter „Sortimendi raiumisele ja veole tehtavad kulutused tasutakse ostjale:_...... tasaarveldusega raie tulult summas.....eurot.“ Nimetatud lahtrit täidetud ei ole. Kostja ei ole transpordikulude müügitulust mahaarvamise kohta oma seisukohta esitanud. Maakohus leidis, et asjaoludest saab mõistlikult järeldada, et raiutud puidu transpordikulud sisaldusid puidu müügihinnas ja vastavaid kulusid ei pidanud kandma hageja kui müüja.
Lepingus oli eraldi lahter veokulude tasaarveldamise kohta raie tulult, kuid seda lahtrit ei täidetud. Eraldi on kokku lepitud muudes kuludes, mis raietulust tuli maha arvata. Kostja koondtabelites on märgitud transpordikulude hind ja summad, mis kostja on hagejale makstavast müügihinnast maha arvestanud. Maakohus arvutas koontabelites toodud summade põhjal välja, et kostja on hagejale makstavast müügihinnast arvanud maha transpordikulud kokku summas 17 265 eurot 43 senti, sh 2015. aasta maikuus 2646 eurot 9 senti, juunis 12 362 eurot 13 senti ja juulis 2257 eurot 21 senti. Kuna pooled lepinguga hagejale makstavast müügitulust transpordikulude mahaarvamist kokku ei leppinud, siis on kostja vastavad kulud maha arvanud alusetult ja seetõttu on hageja saanud 17 265 eurot 43 senti vähem müügitulu, seega on hageja kahjunõue 17 265 euro 43 sendi ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et hageja etteheited kompleksteenuse kulude suuruse kohta ei ole põhjendatud. Kostja koondtabelitest nähtub, et kostja on arvestanud kompleksteenuse hinnaks 2015. aasta mais ja juulis 12 eurot/m3 ning juunis 12,04 eurot/m3. Hageja ei ole tõendanud, et samasugust metsa ülestöötamise teenust oleks kostja saanud oluliselt odavamalt. Hageja on toonud välja, et kostja on ostnud OÜ-lt Metsakoda kompleksteenust oluliselt kallimalt, kui sama metsatöötleja oma kodulehele reklaamib. Hageja esitas tõendina väljavõtte OÜ Metsakodu kodulehelt internetis, millelt nähtub, et OÜ Metsakoda pakub metsatöödest muu hulgas lageraie kompleksteenust alates 10 eurot/tm. Maakohus leidis, et nimetatud tõend ei tõenda, et kostja oleks pidanud saama OÜ-lt Metsakoda lepingus kokkulepitud kompleksteenust hinnaga 10 eurot/tm. OÜ Metsakodu kodulehel märgitud hind on alates 10 eurot/tm. Konkreetne hind saab siiski kujuneda poolte kokkuleppel olenevalt teenusest. Kostja esitas tõendina NCN Estonia OÜ tarneahela ja metsamajandamise juhtaudiitori R. Lastiku 17. oktoobri 2019 hindamisaruande, milles on hinnatud mh kompleksteenuse eest esitatud arvete vastavust kostja arvutatud lõpphinnaga. R. Lastik leidis, et esitatud arved on lõpphinna arvestusega vastavuses. Maakohus leidis, et kostja rikkumine kompleksteenuse kulude hagejale makstavast summast mahaarvamisel ei ole tuvastatav ja vastavas osas ei ole hageja kahjunõue põhjendatud. Lepingu üldtingimuste punkt 10.4. näeb ette, et lepingujärgse müügihinna tähtaegselt tasumata jätmisel on ostja kohustatud tasuma viivist 0,1 % viivitatud makselt päevas. Maakohus leidis, et kuna hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist lepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse asemel, siis on kohaldatav lepinguline viivise määr. Viivisenõue kahjuhüvitiselt 17 265 eurolt 43 sendilt on 0,1% päevas alates hagi esitamisest 9. juunist 2016. TsMS § 367 kohaselt mõistab kohus viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on 9. juunist 2016 kuni 9. veebruarini 2024 viivise suurus 48 377 eurot 73 senti. Edasiulatuvalt alates otsuse tegemisele järgnevast päevast mõistis maakohus välja viivise nõude täitmiseni 0,1% päevas. Maakohus pidas põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kui jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, siis jääks 88% menetluskuludest hageja kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid, oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Poolte vahel oli lepinguline võlasuhe, kus hageja oli tarbija ning kostja tegutses oma majandustegevuses ja oli eeldatavalt oma ala professionaal. Hageja on hagi alusena tuginenud suuresti sellele, et kostja ei esitanud talle nõutud teavet lepingu täitmise kohta. Tõendamist leidis, et kostja ei esitanud õigeaegselt hagejale lepingus ettenähtud andmeid. Vaidlusküsimusi puudutavad andmed olid
kostja kontrolli all ja hagejal puudus võimalus tõendeid kohtuväliselt saada. Suure osa dokumentidest esitas kostja alles hageja taotlusel tehtud kohtunõude lausel menetluse ajal.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Juhul, kui hagi kuulub mingis osas rahuldamata jätmisele, siis palub hageja jätta sellega seonduvad poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kuna kostja kulude väljamõistmine hagejalt mistahes osas oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja leidis, et hagi tuli rahuldada ka kostja poolt tasust mahaarvatud kompleksteenuse osas. Maakohus on menetlusõigust rikkudes teinud vastuolulise lahendi. Maakohus tuvastas küll, et raiumisele ja veole tehtavate kulutuste osas puudus hinnast mahaarvamise kokkulepe, kuid ta oleks pidanud ka tuvastama, et kostjal puudus õigus kompleksteenuse hinna mahaarvamiseks. Hageja nõue tuleks rahuldada veel 45 723 euro 50 sendi ja sellelt summalt viivise ulatuses. Maakohus mõistis ekslikult viivise välja alles alates hagi esitamisest. Hagi vastuses ei vaielnud kostja viivise arvestusele vastu, sh viivise alguse kuupäevale (1. juuli 2015). Seega tuleb 17 265 eurolt 43 sendilt igal juhul välja mõista täiendav viivis 5939 eurot 31 senti alates
1.juulist 2015 kuni hagi esitamisele eelnenud päevani 8. juunini 2016. Maakohus ei arvestanud eksperdi H. Korjuse arvamust, mille kohaselt oli XX kinnisasjalt väljaraiutud metsamaterjali keskmine turuhind lõpplaos vahemikus 166 000 kuni 174 000 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja hinnakiri 1,5 euro võrra madalam lõppostja hinnakirjast. Seega tuleks väljaraiutud puidu tihumeetrid korrutada 1,5-ga. H. Korjuse ekspertiisis antud vahemik 3440 m3 – 6174 m3 on eksperdi valitud metoodikast tulenevalt ülisuur ja väga suure veaprotsendiga – 56%. H. Korjus selgitas istungil, et õige väärtus on tõenäoliselt kuskil keskel. Vastavate väärtuste keskele jääb 4807 m3. Korrutades selle 1,5-ga ja lahutades saadud summa eksperdi leitust, siis selgub, et metsamaterjali keskmine turuhind lõpplaos oli kostja hinnakirja arvestades vahemikus 158 789 eurot 50 senti (166 000 - 7210,5) kuni 166 789 eurot (174 000 - 7210,5). Kostja algne pakkumine oli, et hageja tulu on umbes 165 000 eurot – seega ülaltoodud summad on samas suurusjärgus. Lubatavate mahaarvamiste summa kokku oli 1822 eurot 25 senti km-ta. Seega pidanuks hageja saama raha 156 967 eurot 25 senti. Hageja on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Maakohus on vastuolus tõenditega leidnud, et kostja on hagejale andmed puidu osas esitanud. Kostjal oli seadusest tulenevalt kohustus väljaraiutud metsamaterjali kogus täpselt dokumenteerida. H. Korjus möönis nii 4. detsembri 2020. a arvamuses kui ka 28. novembri 2022. a täiendavates vastustes, et kostja esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, milline oli XX kinnisasjalt välja raiutud metsa maht ja sortiment. Kostja rikkumised on viinud selleni, et nii kohtu määratud ekspert kui ka asjatundja M. Hohensee ei saanud kontrollida dokumenteeritult tegelikke koguseid, vaid on teinud teoreetilised arvutused, mis on 56% suuruse veaga. Asjaolud viitavad sellele, et kostja esitatud andmed ei ole usaldusväärsed ning on tõenäoline, et XX kinnistult raiutud puidu maht ja sortimendid erinevad kostja poolt väidetust. Kostja tasus hagejale 82 237 eurot 62 senti, samas kui kostja ise hindas raietuluks 125 000 eurot kuni 165 000 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et professionaalne turuosaline eksib niivõrd suures ulatuses ja seda metsaomaniku kahjuks. Kostja püüdis esialgu väiksemat tulemust
põhjendada metsamajandamise kava ülehindamisega ca 25%. Isegi kui see oleks õige, siis ei oleks kostja esialgne indikatsioon ikkagi loogiline – kui lisada tegelikule tulemusele 25%, siis saadud tulemus (109 650 eurot 16 senti) erineb jätkuvalt 15 349 eurot 84 senti kuni 55 349 eurot 87 senti professionaalsest turuosalise enda poolt algselt pakutust. Pigem on väljaraiutud metsamaterjali usutav maht ca 4900 m3. Hinnanguline raiemaht lepingus oli 4980 m3, H. Korjuse arvestuslikult pakutud raie maht 4807 m 3 ja raie mahu vahemik 56% suuruse veaprotsendiga 3440 m3 – 6174 m3 ning M. Hohensee arvestuslikult pakutud raie mahu vahemik 4879 m3 – 6091 m3. Kostja väidetud raiemaht harvesteride näidu alusel 3600 m3 ulatub napilt ainult H. Korjuse ülisuure veaprotsendiga metoodika arvestusliku vahemiku algusesse, mille osas ekspert on avaldanud arvamust, et tõepärane on pigem ikka keskmine. Kostja suutis niivõrd väikest raiemahtu tõendada üksnes veolehtedega. Samas kui kõiki veolehti mitte esitada, siis ongi maht väiksem. Kostja väitel ei väljastanud ta veolehti ise, vaid ta andis veofirmale tühjad, eeltäidetud ja allkirjastatud veoselehed, mida autojuhid, kellel pole metsamaterjali mõõtmise pädevust, ise täitsid oma suva alusel. Maakohus ei ole veolehti ja nende ebausaldusväärsust üldse analüüsinud ega lahendanud hageja võltsituse vastuväidet. Tõenäoliselt on kostja raiunud hageja kinnistult välja vähemalt 1100 m 2 enam puitu. Isegi kui lähtuda sellest, et sortimendi proportsioon oleks sama, siis tähendaks see, et kostja on hagejale tasunud vaid 77,55% tasumisele kuulunud summast. Seega muid asjaolusid arvestamata kuuluks tasumisele veel vähemalt 23 807 eurot 2 senti. Sellele lisandub õigusvastaselt maha arvatud transpordikulu 17 265 eurot 43 senti ja kompleksteenus 45 723 eurot 50 senti, s.o hagi peaks rahuldamisele kuuluma vähemalt summas 86 795 eurot 95 senti. Erinevatel puu liikidel ja sortimentidel on erinev kuupmeetri hind. Kostja kohustus oli VÕS §-st 620 tulenevalt leida hageja jaoks parima kasuga võimalus puidu edasimüümiseks. Sortimendiga „mängimise“ abil on võimalik väljamakstavat hinda väga oluliselt manipuleerida. Väited välja tulnud sortimendi kohta pärinevad ainult kostja koostatud tabelitest, millest on lähtunud ka H. Korjus. Hageja on põhistanud, et kostja andmeid ei ole võimalik usaldada. Kostja ei ole esitanud kontrollitavaid andmeid selle kohta, kui palju lõppostjad puidu eest maksid. Väited saadud hinna osas pärinevad ainult kostja enda koostatud tabelitest. Professionaalne kostja peab olema suuteline tõendama enda raiutud puidu koguse ja sortimendi – tõendamiskoormus on välja raiutud puidu osas ümber pöördunud. Kostja peab suutma tõendada, et ta on raiunud hageja kinnistult 82 237 euro 62 sendi väärtuses puitu ning tema esialgne indikatsioon raietulu osas 125 000 eurot kuni 165 000 eurot oli vale. Kostja väljus oluliselt lepinguga ettenähtud ja metsateatistega kooskõlastatud raie piiridest, raiudes eraldistelt, millel raie ei olnud lubatud või oli suisa Keskkonnaameti poolt keelatud. Hageja on põhistanud, et hageja kinnisasjalt välja raiutud puidu väärtus pidi olema oluliselt suurem. Kinnistult välja raiutud puidu väärtuseks oli minimaalselt 197 237 eurot 62 senti, mis on vaid 32 837 eurot 62 senti rohkem kostja enda maksimaalselt eeldatust. Andmed väljaraiutud puidu osas saavad olla ainult kostjal. Maakohus jättis kohaldamata TsMS §-d 283 ja 284. Kostja ei täitnud 3. jaanuari 2020. a kohtunõuet ega esitanud dokumente mahus, mille alusel saanuks ekspert teha kontrollitavalt kindlaks välja raiutud puidu koguse, sortimendi ja turuhinna. Kostja jättis esitamata failid ja mõõteseadmete kalibreerimise seadmete taatlemise dokumendid. Hageja on tõendanud või põhistanud, et arvestuslikult pidi puitu olema oluliselt rohkem.
Hageja nõue kuuluks rahuldamisele ka TsMS § 233 lg 1 alusel. Maakohus ei ole arvestanud, et isegi kohtu määratud ekspert pole suutnud esitatud andmete põhjal puidu mahtu, sortimenti ja hinda välja arvutada. Võimalik ei ole seega ka kindlaks teha, kas puit on parimal võimalikul viisil edasi müüdud, s.o kas kostja on täitnud lojaalsuskohustust. Kuivõrd kostja on oma kohustusi rikkunud, siis on asjas tõendamiskoormis ümber pöördunud. Asjas ei ole selgeks tehtud isegi seda, kui palju ja mis sortimendis puitu XX kinnistult välja raiuti. Kostja ei esitanud eksperdile kõiki vajalikke andmeid, mistõttu ei ole olnud võimalik selgitada välja raiutud puidu tegelikku väärtust. Seega pole võimalik kindlaks teha kahju täpset suurust.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei saanud raiest saadud tulust maha arvata sortimendi raiumisele ja veole tehtavaid kulutusi. Kui pooled valisid raieõiguse müügihinna arvestamise viisiks „müügihinna arvestamine toimub metsamaterjali mõõtmise alusel“, siis kuulus nimetatud kokkulepe sortimendi raiumisele ja veole tehtavate kulutuste mahaarvamise suhtes kohaldamisele. Raieõiguse omandaja oleks pidanud need kulud kandma juhul, kui raieõiguse eest oleks tasutud ühekordne nn fikseeritud tasu. Kui raieõiguse eest tasumine toimub tegeliku raiest saadud kasumi alusel, siis saadud müügitulust kuuluvad mahaarvamisele kõik kulud. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt saab asjaoludest tulenevalt mõistlikult järeldada, et raiutud puidu transpordikulud sisaldusid puidu müügihinnas (maakohus pidas vist silmas kostja poolt saadavas tasus) ja vastavaid kulusid ei pidanud kandma hageja kui müüja. Kostja tasu suuruseks oli vaidlusaluse lepingu kohaselt üksnes 1,5 eurot lõppostjale müüdud puidu tihumeetri kohta. XX kinnisasjalt raiutud puidu raiemahuks oli 3802 tihumeetrit ja kostja tasuks oli üksnes 5703 eurot (3802 tihumeetrit × 1,5 eurot tihumeetri kohta). Kostja hinnangul ei saa mõistlikult järeldada, et transpordikulud 17 265 eurot 43 senti oleksid pidanud sisalduma kostja saadavas tasus 5703 eurot, transpordikulud kuulusid maha arvestamisele XX kinnisasjalt raiutud puidu müügihinnast. Maakohus ei selgitanud nõuetekohaselt välja, millist liiki tasukokkuleppe pooled sõlmisid – kas fikseeritud tasu või raiutud metsa väärtusest sõltuva tasu kokkuleppe. Maakohtu poolt oli väär nimetatud tasukokkuleppeid omavahel segada, asudes ühelt poolt seisukohale, et raieõiguse võõrandajal oli õigus saada tasu raiutud metsa väärtusest tulenevalt, kuid teiselt poolt asudes seisukohale, et osa raie ja puidu lõppostjani vedamisega seotud kuludest peaks kandma raieõiguse omandaja oma fikseeritud tasu arvelt. Rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama poolte vahelisele mõistlikule riskijaotusele (RKTKo 06.06.2018, 2-15-4981/106, p 14). Äriprojekti raha investeerides võtab isik äririski, mille realiseerumisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ei peaks kandma äriühingu juhatuse liige füüsilise isikuna, kusjuures vastav asjaolu võib olla ka kahju vähendamise aluseks VÕS § 140 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo 08.06.2016, 3-2-1-42-16, p 23). Põhjendamatu ja väär on maakohtu järeldus, et kinnisasjalt raiutud puidu transpordikulud 17 265 eurot 43 senti oleksid pidanud sisalduma kostja saadavad tasus 5703 eurot. Eelkõige ei ole õige see, et lepingus oli eraldi lahter veokulude tasaarveldamise kohta raie tulult, kuid seda lahtrit ei täidetud. Lepingus ei ole nimetatud kokkuleppe juures vastavat lahtrit. Juhul kui pooled valisid raieõiguse müügihinna arvestamise viisiks „müügihinna arvestamine toimub metsamaterjali mõõtmise alusel“, siis kuulus nimetatud kokkulepe kohaldamisele igal juhul sortimendi raiumisele ja veole tehtavate kulutuste mahaarvamise suhtes tasaarveldusega raie tulult. Maakohus ei saa asuda poolte väidetavat tahet tuvastama ja
sisustama omaalgatuslikult. Maakohtu otsus on vaidlustatud ulatuses üllatav. Kuigi menetlus maakohtus kestis ca 7 aastat, ei arutanud kohus kordagi pooltega küsimust, kas transpordikulud summas 17 265 eurot 43 senti oleksid pidanud sisalduma kostja tasus 5703 eurot või mitte. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja poolt avaldatud müügitulu 147 048 eurot 80 senti on suurem kui asjatundjate arvamuses hinnatud turuhind. Juhul kui kostja peab täiendavalt tasuma hagejale kahju hüvitisena 17 265 eurot 43 senti, viivisena 48 377 eurot 73 senti ja alates 10. veebruarist 2024 viivisena 0,1% päevas kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni, siis kannab kostja väga suurt varalist kahju ning hageja rikastub põhjendamatult ja hea usu põhimõtte vastaselt kostja arvel. Kostjale ei saa mistahes viisil ette heita, et XX kinnisasjalt ei olnud võimalik rohkem puitu raiuda ning et raiutud puidu sortiment ja kvaliteet oli madal (üle 25% oli hall-leppa ja sangleppa, mida saab kasutada üksnes küttepuuna ja mille turuhind on madal). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et väljamõistetud viivis 48 377 eurot 73 senti (sh alates 10. veebruarist 2024 viivisena 0,1% päevas kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni) on ülemääraselt, ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suur, selle väljamõistmine toob kaasa hageja põhjendamatu rikastumise kostja arvel. Väljamõistetud põhivõlga ületav viivis on ülemääraselt, ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suur ning kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 8 ja §-ga 162 esineb seaduses sätestatud õiguslik alus viivise vähendamiseks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes täitmata selgitamisekohustuse ega andnud poolele võimalust tõendada põhivõlast suurema viivisenõude põhjendatust ning teisele poolele võimaluse esitada asjaolusid põhivõlast väiksema viivise ebamõistlikkuse kohta.
6.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja ei selgitanud, miks ta ei saanud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid juba esimeses astmes esitada. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus koosneb ainult uutest asjaoludest, siis sisuliselt tähendaks see apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist (TsMS § 643 lg 2). Maakohus rahuldas õigesti hageja nõude 17 265 eurot 43 senti. Pooled valisid lepingus raieõiguse müügihinna arvestamise viisiks, et müügihinna arvestamine toimub metsamaterjali mõõtmise alusel. Lepingust ei ole võimalik välja lugeda, et selle alternatiivi puhul kuulus kokkulepe sortimendi raiumisele ja veole tehtavate kulutuste mahaarvamise suhtes igal juhul kohaldamisele. Hageja osales õigussuhtes tarbija ja kostja professionaalse turuosalisena. Kokkulepped peavad olema poolte vahel selgelt fikseeritud. Pooled leppisid kokku, et müügihinna arvestamine toimub metsamaterjali mõõtmise alusel ning kostja hinnakiri on 1,5 euro võrra madalam lõppostja kehtivast hinnakirjast. Lepingu kohaselt arvestati raiest saadud tulust maha vaid teede korrastamise (endise olukorra taastamise), alusmetsa lõikamise ja vajadusel talvise lumetõrje kulud – muid mahaarvamisi leping ette ei näinud. Hagejaga sarnane mõistlik isik ei pidanud eeldama aga saanudki eeldada, et raie tulust peaks veel mingeid mahaarvamisi tehtama. Hageja tarbijana ei pidanud analüüsima, kas ja kui kasumlikult kostja suudab enda välja pakutud tingimuste raames toimetada. Ei saa olla ilmselge, et lisaks otseselt ja selgelt kokku lepitud kuludele peaks veel hakkama mingeid kulusid maha arvestama. Kostja ei tõendanud, milline oli tegelik transpordikulu ja tema nimetatud summa tuleneb tema enda avaldatud tabelitest. Seadusest ei tulene, et metsa väärtusest sõltuvast tasust tuleb igal juhul ja kindlasti maha arvata ka veokulud. Pooled on vastavate lahtrite täitmata jätmisega väljendanud selget tahet,
et veotasu ei kuulu müügihinnast mahaarvamisele. Kostja etteheited, et maakohus on kuidagi „seganud“ või mõistnud poolte riske erinevalt, on ainetu. Maakohus ei ole raieõiguse võõrandamise lepingut omaalgatuslikult sisustanud. Kostja oleks pidanud tõendama seda, et poolte tegelik tahe oli erinev lepingus kirja pandust. Kostja ei pidanud vajalikuks sellel teemal maakohtus mistahes seisukohti avaldada. Maakohus rahuldas õigesti hageja viivise nõude. Kostja on viivisemäära 0,1% tasumata summalt päevas enda tüüptingimustes sätestanud ja määra mõistlikkuse üle ei saa olla vaidlust. Maakohus ei pidanud omal algatusel viivist vähendama. Kostja ei esitanud maakohtus taotlust viivise vähendamiseks ning ta ei saa seda enam teha. Puudub alus viivise vähendamiseks. Hagi esitamise ajal ei olnud viivis põhinõudest suurem. Menetlus maakohtus kestis pikalt, kuid seda suures osas kostjast endast tulenevalt. Seadusjärgse viivise arvestamine põhivõlgnevust ületavas summas on igal juhul lubatav.
7.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et pooltel puudus kokkulepe kompleksteenuse (s.o raieteenuse) kulude 45 823 euro 50 sendi mahaarvamiseks. Sarnaselt veole tehtavate kuludega kuulusid müügitulust mahaarvamisele ka sortimendi raiumisele tehtavad kulud. XX kinnisasjalt välja raiutud metsa kogus, sortiment ja tunnused tulenevad poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu lisadest 2015. a mai, juuni ja juuli raiemahtude ja sortimentide kohta. Kostja edastas 2015. a augusti ja septembri e-kirjadega hagejale kõik algdokumendid metsamaterjali veo ja müügi kohta. Hageja ei tõendanud, et kostja pidi kinnisasjalt saama oluliselt suurema koguse ja parema kvaliteediga puitu. Metsamajandamiskavast ega takseerkirjeldustest ei tulene, kui palju hageja arvates kostja tegelikult XX kinnisasjalt metsamaterjali raius. Metsamajanduskava annab üksnes soovitused metsade majandamiseks, lähtudes headest metsanduse tavadest. Kostja möönab, et XX kinnisasja suhtes 10. veebruaril 2015 väljastatud metsateatistel ning
13.märtsil 2015 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus fikseeritud kavandatud hinnanguline lubatud raiemaht kokku 4980 tihumeetrit oli mõnevõrra suurem kui tegelik reaalne raiemaht kokku 3802 tihumeetrit, kuid erinevus oli üksnes ca 23,65%. Samas ongi metsaseaduse (MetsaS) ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt metsateatisel esitatud raiemaht hinnanguline. Ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus kajastatud raiemaht on õigusaktide kohaselt hinnanguline. MetsaS alusel antud õigusaktid aktsepteerivad metsaeraldiste piiride kaardistamisel viga kuni 10 meetrit ning metsa tagavara mõõtmise viga kuni 20%-30%, samas on aktsepteeritud mõõtmise viga kuni 50%. Metsamaterjali mõõtmine toimub üldjuhul virna mõõtmise meetodi kohaselt, millisel juhul on mõõtmisviga samuti 815%. Praktikas on suhteliselt tavapärane, et metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus kajastatud hinnangulised raiemahu kogused erinevad tegelikest reaalselt saadud metsamaterjali kogustest 30-40%. Kostja esindaja E. Vinni 21. augusti 2015. a e-kirjas hagejale märgiti, et võimalik on teostada kontrollmõõtmisi. Hageja ei kasutanud kostjale teadaolevalt seda võimalust või kui kasutas, siis ei soovinud esitada kohtule kontrollmõõtmiste tulemusi. Käesolevas tsiviilasjas kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad veenvalt ja usaldusväärselt, et
31.mail 2015, 30. juunil 2015 ning 31. juulil 2015 koostatud kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu lisades toodud arvandmed XX kinnisasjalt raiutud metsamaterjali koguse ja väärtuse osas on õiged.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kostjalt väljamõistetava summa suuruse ja väljamõisteteva viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 45 723 eurot 50 senti, 30. oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kokku 100 574 eurot 68 senti ja viivise 62 988 eurolt 93 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Hageja ja kostja sõlmisid 13. märtsil 2015 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, millega hageja võõrandas kostjale raieõiguse hageja kinnistul. Hageja leiab, et kostja ei ole kogu lepingujärgset tasu maksnud ning nõuab kostjalt tasumata osa. Hageja tugineb oma nõudes eelkõige sellele, et kostja poolt välja raiutud puidu väärtus oli tegelikkuses suurem ning sellele, et kostja on hagejale välja makstavalt summalt kinni pidanud rohkem, kui lepingus oli kokku lepitud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel. Kuigi hageja on menetluse kestel oma seisukohti korduvalt täiendanud ning leppetrahvi nõudest loobunud, ei anna hageja väited alust hageja nõude kvalifitseerimiseks kahju hüvitamise nõudena. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mis vastab õiguslikult eeskätt kinnisasja rendilepingu tunnustele (vt nt RKTKo 11.03.2024, 2-217681, p 13). Sellele on maakohus ka õigesti viidanud. Kostja oli kohustatud tasuma hagejale õiguse eest teha kinnisasjal raietöid ja omandada raiutud puit. Kostja kohustust hageja ees lepingujärgse tasu maksmiseks ei muuda see, et hageja tasu sõltus metsamaterjali müügihinnast. Kostjapoolne väidetav dokumenteerimiskohustuse kui kõrvalkohustuse rikkumine (täpsete raieandmete esitamata jätmine) ei muuda hageja täitmise nõuet kahju hüvitamise nõudeks, kuna hageja soovib kostjalt saada lepingujärgset tasu (nõude alust ei mõjuta täitmisega seotud nõuetekohase dokumentatsiooni puudumine). Seega tuleb hageja nõude, mis on seotud lepingus kokkulepitud tasuga, õiguslikuks aluseks pidada VÕS § 108 lgt 1. Rahalise kohustuse täitmist saab võlgnikult alati nõuda. Hageja on menetluses tuginenud oma nõudes ka sellele, et kostjal oli täiendav kohustus leida hageja jaoks parima kasuga võimalus puidu edasimüümiseks ning kostja on seda kohustust rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole mitte iseseisva käsundist tuleneva lojaalsuskohustusega, vaid rendilepingust tuleneva hoolsuskohustusega, mille rikkumisest tulenev nõue ei ole samuti kahju hüvitamise nõue täitmise asemel. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Kui tegemist oleks käsunduslepinguga, siis raieõiguse omandaja sisuliselt peaks üksnes korraldama raiet, vedu ja müüki. Kuigi kostja väitis apellatsioonkaebuses (p 2.4), et tema lepingujärgne tasu on väike (5703 eurot) ja ta üksnes korraldas raiet, on praegusel juhul kogu raieõigus lepingu alusel kostjale loovutatud ja puudub kokkulepe, et kostja ei oleks raiutud puid omandanud. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja
saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Pooltevahelise lepingu põhjal ei saa asuda järeldusele, et kostja kohustused oleksid erinevad tavapärasest raieõiguse omandajast. Põhjendatud ei ole raieõiguse loovutaja (sisuliselt rendileandja) positsiooni käsitleda erinevalt sõltuvalt sellest, kas raieõiguse omandaja teeb kõik tööd ise või kasutab alltöövõttu (kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud). Reeglina võõrandabki raieõiguse teostaja saadu edasi ega tooda nt paberit ise. Hageja tasu arvestamine toimus metsamaterjali mõõtmise alusel (I kd, tl 26), mõõtmise tegi lõppostja. Samas ei tulene lepingust, et üksnes lõppostja oleks määranud müügihinna (VÕS § 26 lg 1), kuna kostja väitel sai ka tema lepingust tulu. Ringkonnakohtu hinnangul täitis lepingut üksnes kostja. Rahaline risk lepingu aluselt saadu suhtes jäi küll olulises osas hagejale, hageja saab aga tõendada, et raiutud puidu väärtus oli suurem. Heas usus käituv raieõiguse omandaja täidab kohustust viisil, mis tagab suurima lepingujärgse tasu nii raieõiguse võõrandajale kui ka eelduslikult talle endale.
10.Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset tasu. Esmalt tuleb selgitada välja, kuidas pidi kujunema lepingujärgne tasu, seega milles pooled kokku leppisid. Raieõiguse võõrandamise puhul on pooltel lepinguvabadus oma lepingusuhte kujundamiseks mh küsimuses, missugustel alustel arvutatakse tasu suurust, mille raieõiguse omandaja tasub metsaomanikule, ning missugused on lepingu algselt kavandatud mahus täitmata jäämise õiguslikud tagajärjed (vt RKTKo 11.03.2024, 2-21-7681, p 14). Lepingu alusel toimus raieõiguse müügihinna arvestamine kasvava metsa väärtuse alusel (I kd, tl 26). Lisaks lepingule on asja materjalide juures kostja poolt enne lepingu sõlmimist hagejale saadetud kiri ligikaudse raietulu hinnavahemikuga. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta sai kostja andmed OÜ Metsabüroo kaudu, kes tegi metsahindamise kava. Hageja pöördus nii kostja kui ka teiste raietööde tegijate poole, et saada hinnapakkumist. Kostja valis ta välja seetõttu, et kostjat soovitati just tema usaldusväärsuse tõttu. Seega ei ole täpne hageja tuginemine menetluses enampakkumisele kui raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise viisile (VÕS § 10), mille kohaselt on pakkuja üldjuhul oma pakkumisega seotud kuni parema pakkumise tegemiseni (VÕS § 10 lg 2). Kostja saatis hagejale enne lepingu sõlmimist kirja, mille kohaselt arvestas kostja teatiste peal oleva mahu järgi kindlaks ligikaudse raietulu hinnavahemiku 125 000-165 000 eurot. Kostja on aga ka samas kirjas lisanud, et lõplik tulu ühistu kaudu majandamisel sõltub sellest, milline on tegelik maht, kvaliteet ja puuliigiline koosseis (I kd, tl 156). Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Nii hageja kui ka kostja kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et raietulu all tuleks mõelda seda raha, mille raieõiguse võõrandaja saab endale. Kostja väitel on tegemist summaga, kust on kõik kulud maha arvatud. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada muu hulgas lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 4). Hageja ja kostja kokkuleppe on sõlmitud kostja poolt kasutatud tüüptingimustel. Kui hinnakokkulepe on tüüptingimus, siis tuleb seda tõlgendada VÕS § 39 lg 1 kohaselt nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lepingu sõlmimisest on möödas üle üheksa aasta. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tänaseks on neid lepinguid muudetud. Kostja esindaja väitel on selliseid lepinguid sõlmitud tuhandeid.
11.Iseenesest võib kostja enne lepingu sõlmimist hagejale saadetud kiri, mis nimetab raietulu vahemikku, anda alust poolte kokkuleppe tõlgenduseks viisil, et hageja saab lepingu täitmise järel igal juhul minimaalselt pakutud summa (125 000 eurot). Sisuliselt tähendaks see, et pooled sõlmisid fikseeritud tasuga raieõiguse võõrandamise kokkulepe, milles ei olnud fikseeritud mitte kindel lepingujärgne tasu, vaid igal juhul ostja poolt müüjale minimaalselt tagatud raietulu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja sellise kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Seda, et pooled on leppinud kokku lepingujärgses hinnas, mis kujuneb tegelikult raiutud koguste ja sortimentide alusel (mitte fikseeritud hinnas), toetab lisaks kostja kirjas tehtud märkele lõpphinna kujunemise kohta ka leping. Kostja poolt kasutatud tüüptingimustel sõlmitud lepingus on rist tehtud lahtri ette, kus on märgitud, et müügihinna arvestamine toimub metsamaterjali mõõtmise alusel. Hinnangulise tulu kohta puudub lepingus viide, lahter „orienteeruv müügihind“ on jäänud tühjaks (I kd, tl 26).
12.Pooled vaidlevad mh selle üle, millised mahaarvamised võis kostja saadud tulust teha enne, kui ta kandis hagejale raietulu üle. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingujärgse tasu nõue on põhjendatud osas, milles kostja pidas lepingujärgsest tasust kinni sortimendi raiumisele ja veole tehtavad kulud. Ringkonnakohtu istungil ei vaidlustanud kostja transpordikulude suurust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et pooled ei ole lepinguga hagejale makstavast müügitulust transpordikulude mahaarvamist kokku leppinud. Kostja kui oma ala professionaal kasutab tüüptingimusi, mille täitmine peaks olema selge ja arusaadav. Leping on üles ehitatud lahtritena, mis on valikuliselt täidetud. Nii on ära märgitud müügihinna arvestamise viis, materjali transpordi ja ladustamise toimumine, ja muud kokkulepitud tingimused. Mõistlik kasutaja võib eeldada, et kulud, mille mahaarvamine lepingujärgsest tasust on ette nähtud, on lepingus samuti ära märgitud (VÕS § 39 lg 1). Hageja on sellele, et transpordikulud on kostja poolt maha arvatud ebaõigesti, tuginenud menetluse kestel (nt II kd, tl 172), kuid kostja ei ole transpordikulude müügitulust mahaarvamise kohta oma seisukohta esitanud. Kostjal oli menetluses esindaja, maakohus on hageja seisukohad kostjale edastanud ja need olid talle teada. Maakohus võib eeldada, et kostja esitab vastuväited neile hageja väidetele, millele ta soovib. Maakohus ei ole hageja nõuet rahuldades pooli üllatanud ega sisustanud nende tahet. Kostja viitab apellatsioonkaebuses (p 2.2) sellele, et kuna tema enda lepingujärgne tasu oli nii väike, ei saa veokulude mahaarvamist pidada põhjendatuks. Lepingu järgi pidi müügihinna arvestamine toimuma metsamaterjali mõõtmise alusel lõppostja poolt. Kostja ei ole aga tuginenud sellele, et hageja oleks saanud kostja poolt alltöövõtjaga sõlmitud lepingu pooleks, st kostja oleks käitunud hageja esindajana. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei saa lepingu tõlgendamisel lõpphinnast mahaarvatavate kulude osas olla halvemas positsioonis ainult seetõttu, et kostja kasutas oma õiguste teostamisel alltöövõtjaid. Kostja vastavad kulud maha arvanud alusetult ja seetõttu on hagejal saamata jäänud lepingujärgset tasu vähem 17 265 eurot 43 senti.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja täitmisnõude osas, milles kostja pidas lepingujärgsest tasust kinni sortimendi raiumisega seotud kulud (nn kompleksteenuse kulud). Ringkonnakohtu istungil ei vaielnud kostja vastu hageja poolt esitatud summale, milleks on 45 723 eurot 50 senti. Ringkonnakohus jääb oma eelmises punktis väljendatud seisukoha juurde, et nimetatud kulude mahaarvamises ei olnud pooled kokku leppinud.
14.Hageja põhjendab oma nõuet teiseks sellega, et kostja on kinnisasjalt raiunud rohkem metsa, kui ta on hagejale esitanud ning raiutud metsa sortiment ei vastanud avaldatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks alust jõuda seisukohale, et kostja esitatud andmed raiutud mõõtmistulemuste kohta on ebaõiged ja tegelikult oli XX kinnistult raiutud puidu kogus ja seega müügihind (hageja saamata jäänud tulu) oluliselt suuremad. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p 3.7) ja ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kohtu poolt määratud ekspert H. Korjus leidis, et hinnates tabelites toodud sortimentide mahte, on kõik loogiline ja ootuspärane ning ekspert arvas, et kostja puitmaterjali aruannetes esitatud sortimente ja nende mahtu võib piisvalt usaldada (IV kd, tl 200 jj). Ekspert on pidanud võimalikuks talle teatavaks saanud materjali põhjal ekspertiisi teha. Ekspert on käinud ka kohapeal kinnisasja vaatamas. Ekspert on nii arvamuses kui ka kohtule saadetud kirjalikes vastustes piisvalt põhjendanud, miks on võimalik hinnata ka raiutud puidu sortimenti. Ekspert selgitas täiendavalt kohtule kirjalikult, et kostja esitatud dokumendid ei kirjelda puistute (eraldiste) takseernäitajaid enne ja peale raiete tegemist. Seetõttu ei ole nende dokumentide alusel võimalik piisava kindlustundega määrata XX kinnisasjalt välja raiutud metsa tunnuseid. Samas on tsiviilasja toimikus OÜ Metsabüroo poolt koostatud XX kinnisasja metsamajandamiskava koos eraldiste takseerkirjeldustega enne raiet ja OÜ Metsabüroo poolt koostatud raielankide hindamise akt koos eraldiste takseerkirjeldustega peale raiet. Ekspert oli arvamusel, et kõik nimetatud materjalid koos vaadatuna võimaldavad piisava kindlustundega hinnata välja raiutud metsa tunnuseid, puidusortimente ja puidusortimentide mahtu. Eksperdi hinnangul ei olnud kostja esitatud dokumentatsioonis olulisi puudusi. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi ütluste õigsuses. Seega ei ole vastuoluline ka maakohtu järeldus, et kostja viivitus andmete esitamisega ei anna alust asuda seisukohale, et kostja esitatud andmed oleksid ebaõiged.
15.Kostja toob apellatsioonkaebuse välja, et ekspert H. Korjus pakkus arvestuslikuks raie mahuks 4807 m3. Kostja viidatud tabel on koostatud OÜ Metsabüroo poolt koostatud takseerkirjelduste järgi. Õige ei ole hageja väide, et raiemaht on kostja poolt tõendatud üksnes veolehtedega. Kostja on esitanud tõendina Metsamasinate instruktor-koolitaja T. Kariste 20. oktoobri 2019. a arvamuse, samuti NCN Estonia OÜ audiitori R. Lastiku 17. oktoobril 2019 koostatud hindamisaruande, millest nähtuvalt oli XX kinnisasjalt raiutud metsamaterjali kogus 3623,273 tm. Maakohus hindas tõendeid kogumis, kostja poolt esitatud veolehti on hinnanud kohtu poolt määratud ekspert (IV kd, tl 200) ning jõudnud järeldusele, et raietega saadud puidusortimentide kogumahu hinnangud erinevatest andmetest ja erinevatel meetoditel arvutatuna annavad omavahel sobivad tulemused. Maakohus ei ole küll võtnud seisukohta hageja võltsituse vastuväitele (III kd, lk 169), kuid see ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul maakohtu lõppjärelduse õigsust. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõuet ei saa käsitleda kahju hüvitamise nõudena, ei ole põhjendatud ka hageja tuginemine TsMS § 233 lg-le 1.
16.Hageja põhjendab oma nõuet lisaks sellega, et kostja on oma kohustusi lepingu täitmisel rikkunud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud, et maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks saanud lepingut hageja jaoks täita suurema kasumiga, seega kostjapoolset kõrvalkohustuse rikkumist.
Iseenesest võib olukorras, kus lepingujärgne tasu on otseses sõltuvuses raiutud metsa väärtusest, kasvava metsa raieõiguse ostja lepingujärgseks hoolsuskohustuseks olla võimalikult kõrge müügihinna saavutamine. Praegusel juhul ei ole ka lepingus endas märgitud orienteeruvat müügihinda (I kd, tl 26). Maakohus on hinnanud eksperdi selgitusi (V kd tl 202), mille kohaselt nõustub ekspert H. Epneri arvamusega puidu turuhinna kohta, sest vastava hinnastatistika koostajana oskab ta paremini arvestada süstemaatilisi nihkeid ja seoseid puidusortimentide hindade struktuuris. H. Korjus kasutas ekspertiisis lisaks sortimentide keskmistele hindadele ka nende hindade varieeruvuse ja sortimentide omavahelise sisemise korrelatsiooni hinnanguid, kuid kui puidusortimentide keskmised hinnad on vastavas statistikas näidatud nihutatult suuremana kui tegelikud hinnad, siis on ka tema poolt ekspertiisis esitatud hinnavahemik suurem kui tegelik hinnavahemik. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et arvestades asjas esitatud tõendeid, ei saa järeldada, et kostja oleks müünud puitu alla tegeliku turuhinna. Kuna kostja ei määranud ringkonnakohtu hinnangul oma kirjas siduvalt minimaalset hageja raietulu, ei tõenda kostja raietulu eelduslik hinnang enne lepingu sõlmimist seega lepingu täitmisel tegelikult saadavat tulu.
17.Hageja toob apellatsioonkaebuses välja, et maakohus on jätnud 17 265 eurolt 43 sendilt põhjendamatult viivise välja mõistmata hagi esitamisele eelnenud aja eest. Arvestades et ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 45 723 eurot 50 senti, tuleb ka sellelt summalt viivis välja mõista. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et VÕS § 113 lg-st 2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt rahalt viivist alates hagi esitamise ajast. Hageja nõue on kvalifitseeritav lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 alusel. Hagejal on VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel õigus nõuda kostjalt viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale müügihinna 21 päeva jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Harvesteri koondandmete kohaselt lõppes raie 10. juunil 2015. Seega muutus kohustus VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 järgi sissenõutavaks 2. juulil 2015 (hageja märkis, et 1. juulil 2015). Lepingu tüüptingimuste p 10.4 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingus kokkulepitud müügihinna tähtaegselt tasumata jätmisel viivist 0,1% viivitatud makselt päevas. Maakohus mõistis 17 265 eurolt 43 sendilt välja viivise alates 9. juunist 2016 kuni 9. veebruarini 2024 summas 48 377 eurot 73 senti ja alates 10. veebruarist 2024 viivise 0,1% päevas kuni kohustuse tasumiseni. Viivis nimetatud summalt ajavahemiku eest 2. juulist 2015 kuni 8. juunini 2016 (343 päeva) on 5922 eurot 4 senti. Viivis nimetatud summalt ajavahemiku eest 10. veebruarist 2024 kuni 30. oktoobrini 2024 (264 päeva) on 4558 eurot 7 senti. Viivis 45 723 eurolt 50 sendilt ajavahemiku eest 2. juulist 2015 kuni 30. oktoobrini 2024 (3409 päeva) on 155 871 eurot 41 senti. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivis kokku 214 729 eurot 25 senti (48 377,73 + 5922,04 + 4558,07 + 155 871,41), mis tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas alates 1. novembrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni.
18.Kohus saab viivist vähendada üksnes viivise maksmiseks kohustatud isiku taotluse alusel (VÕS § 113 lg 8, § 162). Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kui ei juhtinud poolte tähelepanu viivise ebamõistlikule suurusele ning ei andnud hagejale võimalust tõendada põhivõlast suurema viivisenõude põhjendatust ja kostjale võimalust esitada asjaolusid põhivõlast väiksema viivise
ebamõistlikkuse kohta. Kostja ei taotlenud maakohtus viivise vähendamist ega esitanud viivisenõudele muid vastuväiteid. Kuigi kostja taotlus viivise vähendamiseks on esitatud hilinenult, siis arvestades menetluse kestust ja praeguseks ajaks juba sissenõutavaks muutunud viivise suurust, peab ringkonnakohus põhjendatuks viivist vähendada. Riigikohtu seisukoha järgi peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (RKTKo 12.12.2012, 3-2-1-162-12, p 20; 26.10.2012, 3-2-1-87-10, p 12). Praegusel juhul on sissenõutavaks muutunud viivise summa objektiivselt väga suur ning ületab põhivõla summat enam kui kolm korda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada viivist selliselt, et mõistab välja viivise lepingujärgses määras kuni põhivõla suuruseni ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust viivist rohkem vähendada. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus saab ise heastada maakohtu poolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise, tehes vajadusel pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid apellatsioonimenetluses. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt oli kostjale teada, et tema peab esile tooma asjaolud põhivõlast väiksema viivise ebamõistlikkuse kohta ja neid tõendama. Kostjal tuli esitada vastavad asjaolud ja tõendid apellatsioonitähtaja jooksul apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu arvutuste järgi oli lepingujärgne viivis võrdne põhivõlaga 27. märtsi 2018. a seisuga (viivis 62 988 eurolt 93 sendilt ajavahemiku eest 2. juulist 2015 kuni 27. märtsini 2018 (1000 päeva) on 62 988 eurot 93 senti). Põhivõlalt 62 988 eurolt 93 sendilt on ajavahemiku eest 28. märtsist 2018 kuni 30. oktoobrini 2024 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 37 585 eurot 75 senti. Ülaltoodud põhjendustel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 30. oktoobri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 100 574 eurot 68 senti (62 988,93 + 37 585,75) ja alates 31. oktoobrist 2024 viivise 62 988 eurolt 93 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
19.Kuna nii hageja kui kostja apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.