Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-10963
Kohtuasi
RUNSO MASINAKAUBANDUS OÜ hagi Eesti Keskkonnateenused AS-i vastu 29 087,92 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
33 334 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) RUNSO MASINAKAUBANDUS OÜ (registrikood 11572188), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja (apellant) Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-22-10963 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RUNSO MASINAKAUBANDUS OÜ (hageja) esitas 27.07.2022 Harju Maakohtule Eesti Keskkonnateenused AS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 29 087,92 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1912,63 eurot ja alates 28.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivise (8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär).
1.1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 2020. aasta lõpus 5–10 aastat kasutuseta seisnud rootorpurusti Hammel (masin) mootori Caterpillar Model 3126 remondi, sest mootor oli kokku jooksnud. Hageja lasi mootori alltöövõtu korras Itaalias Monni S.r.l. tehases parandada ja paigaldas 2021 jaanuaris mootori masinale tagasi. Lõplikult seadis masina töökorda Compo Service OÜ. Kostja tasus tehtud töö eest. 2021. märtsis tellis kostja hagejalt uuesti sama mootori remondi, kuna mootor oli taas kahjustada saanud (kokku jooksnud). Hageja lasi mootori uuesti Itaalias Monni S.r.l. tehases parandada. Monni S.r.l. 13.05.2021 hinnangu kohaselt olid mootori kahjustused põhjustatud mootori välistest teguritest (on olnud väline surve mootori väntvõllile). Mootori kokkujooksmise põhjustas see, et mootor ja masina purustusvõll, mida mootor käitab, ei asetsenud paralleelselt, kuid rihmad ja rihmarullikud peavad jooksma mootori ja purustusvõlli vahel paralleelselt. Kui see nii ei ole, tekib telgjõud, mille tagajärjel jookseb mootor kokku. Enne mootori tagasi paigaldamist lasi hageja kontrollida parandatud mootori tööd Diesel Service OÜ-s, kus tehti mootorile koormustest. Samuti lasi hageja mootori täiendavalt üle vaadata Caterpillari Eesti ametlikul esindajal (OÜ Avesco), kes vahetas lisaks välja vigased surveandurid ja tuvastas, et mootor on nõuetekohane. Hageja spetsialistid paigaldasid mootori 09.09.2021 masina külge tagasi. Mootor töötas normide kohaselt. Hageja väljastas kostjale teenuse eest 23.09.2021 arve-saatelehe summaga 29 087,92 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud.
1.2.Hagejal on õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu. Hageja tegi arve-saatelehel märgitud tööd ja andis need kostjale üle ning kostja peab tööde eest tasuma. Kostja ei ole esitanud teistkordse töö kvaliteedi kohta vastuväiteid. Hageja ei pidanud tegema teist korda töid tasuta. Mootori vigastused olid tingitud välistest teguritest, mille eest hageja ei vastuta. Hageja pidi parandama üksnes mootori ja paigaldama selle masinale tagasi, mitte tegema kogu masinat töökorda. Hageja veendus, et mootor töötas. Kuna masina rihmapingutuseks vajalik hüdromootor ei töötanud, ei saanud hageja seadme töötamist kontrollida. Masina töötamiseks vajalike sõlmede kontrollimine ei olnud ka hageja ülesanne. Masin pidi minema edasi nn järelremonti. Compo Service OÜ seadis mh töökorda masina hüdromootori ja paigaldas uued rihmad. Seega pidi ka rihmadega seonduvat kontrollima Compo Service OÜ.
2-22-10963 Hageja töötajad avastasid alles mootori teistkordsel paigaldamisel, et masina rihmarullikud ei olnud paralleelselt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja võttis omaks, et hageja remontis 2020. aasta lõpus kostjale kuuluva masina mootorit, väljastas tehtud töö eest hagejale 07.12.2020 arve, mille kostja on tasunud, ning paigaldas 2021 jaanuaris mootori masinale. Kostja sai kasutada parandatud masinat ligi 10 tundi, misjärel lakkas mootor taas töötamast. Hageja teavitas 24.03.2021 hagejat, et mootoril on sarnane probleem, ja palus mootori parandada. Hageja mehaanikud võtsid 31.03.2021 mootori masinalt maha ja viisid remontimiseks Tartusse. Hageja teatas 14.05.2021, et mootor on remonditud, mootoril olid sarnased vigastused nagu eelmisel korral, ning mootori paigaldamisel pöörab hageja eriti hoolikalt tähelepanu kõige kontrollimisele (tarnija juhtis tähelepanu sellele, et masinat ja sõlmi tuleks põhjalikult kontrollida). Hageja märkis, et tööde maksumus on 12 000 eurot (ilma käibemaksuta), mille võiksid pooled pooleks jagada. 20.05.2021 e-kirjas märkis hageja täiendavalt, et tema töö osaks oli ka paigaldamine, ning hageja möönis, et hageja töötajad ei veendunud süsteemi korrektses töötamises. Kostja andis 07.06.2021 e-kirjas teada, et ta ei nõustu kandma kulusid, mis seonduvad varasema töö puuduste kõrvaldamisega. Hageja teatas 08.06.2021 e-kirjas, et otsustas enda kulul saata mootori kontrolli (koormusstenti) ning pärast seda mootori paigaldada. Hageja andis 07.07.2021 e-kirjas teada, et stentimine katkestati, ning selgitas 15.07.2021 e-kirjas, et katsetamine jäi pooleli, sest mootor suri välja ja vigase starteri tõttu polnud võimalik mootorit uuesti käivitada. Hageja teatas 09.08.2021, et mootor ei läbinud testi ning hageja peab läbirääkimisi Diesel Service OÜ-ga mootori õlisurveprobleemile lahenduse leidmiseks ega saa veel mootorit tagastada. Hageja teatas 09.08.2021, et mootor on OÜ Avesco poolt kontrollitud ja selle saab üle anda. Hageja selgitas 23.09.2021 e-kirjas, et mootori paigalduse käigus selgus, et mootori kokkujooksmine oli kõigil kordadel tingitud välisest tegurist – rihmarullikute paralleelsus oli vale. Hageja leidis, et teostas varasema remondi nõuetekohaselt ning esitas kostjale 23.09.2021 arve. Kostja keeldus 06.10.2021 arvet tasumast, sest tegemist oli varasema töö parandamisega ning saatis 25.11.2021 põhjendustega tasumisest keeldumise.
2.2.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tasu, sest hageja pidi VÕS § 646 lg 4 järgi kandma ise puudustega töö parandamise kulud. Kostja palus hagejal 2021 kevadel parandada puudustega töö ega ole sõlminud uut töövõtulepingut. Hageja ei ole uue töövõtulepingu sõlmimist tõendanud ega teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul sellest, et tegemist ei ole töö parandamisega. Hageja käsitas ka ise olukorda töö parandamisena. Töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile, sest mootor läks ligi 10-tunnise kasutamise järel katki. Hageja väitel põhjustas mootori kokkujooksmise rihmarullikute vale paiknemine. Hageja ei ole tõendanud, et mootori vigastused põhjustas just tema väidetud asjaolu (rihmarullikute mitteparalleelsus). PN teoreetiline käsitus neid asjaolusid ei tõenda. Ka juhul, kui mootor jooksis sel põhjusel kokku, ei täitnud hageja nõuetekohaselt lepingut, sest ei kõrvaldanud talle teadaolevat probleemi (väntvõllile rihmarullikute valest paiknemisest avalduv suurem koormus) ega veendunud mootorit paigaldades, et see on probleemideta kasutatav, samuti ei teavitanud kostjat talle teadaolevast probleemist ja kontrollimise vajadusest. Arvestades seda, et hageja töö osaks oli ka mootori eemaldamine ja tagasi
2-22-10963 paigaldamine, ei saanud hageja piirduda üksnes mootori remondiga, kontrollimata mootoriga otseselt seotud detaile, vaid pidi andma kostjale üle eesmärgipäraselt kasutatava mootori. Töö puudustele viitab ka hilisema töö testimise ebaõnnestumine, kuna õlisurve ei olnud piisav. Hageja ei ole tõendanud, et ta kontrollis ka esimesel korral õlisurvet.
2.3.Tööde maksumuse kujunemine ei ole arusaadav, sest arvel ei ole välja toodud, millest tasu koosneb. 14.05.2021 seisuga oli tööde maksumus 12 000 eurot, millest hageja lubas kanda poole, ning koormustesti lubas hageja teha oma kulul. Tööde maksumus on tõendamata.
2.4.Kuna hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tasu, ei ole tal õigust nõuda ka tasu maksmisega viivitamise eest viivist. Alternatiivselt tuleb viivist vähendada nullini, sest hageja ei selgitanud enne kohtu poole pöördumist kostjale tasu kujunemise aluseid ja kostja ei tellinud uue töö tegemist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 24.04.2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 29 087,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1912,63 eurot ja alates 28.07.2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5252,5 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
kostja tellis hagejalt 2020. aasta lõpus rootorpurusti Hammel NZ-S 700D mootori Caterpillar Model 3126 remondi (tellimus 103882); rootorpurusti oli seisnud mittetöötavana 5–10 aastat ilmastiku meelevallas; hageja alltöövõtja Monni S.r.I tehas teostas Itaalias mootori remondi; hageja väljastas tellimuse nr 103882 alusel mootori kapitaalremondi eest kostjale 07.12.2020 arve nr 107592 summaga 20 160 eurot (sh käibemaks); kostja tasus arve; hageja paigaldas 2021 jaanuaris mootori kostjale kuuluvale rootorpurustile; mootor töötas; kostja teavitas 24.03.2021 hagejat, et mootoriga on probleem; kostja tellis hagejalt 2021. a märtsis rootorpurusti Hammel NZ-S 700D mootori Caterpillar Model 3126 remondi; hageja alltöövõtja Monni S.r.I tehas teostas Itaalias mootori remondi ning hageja edastas kostjale alltöövõtja diagnostika kokkuvõtte, milles tuvastati, et mootori rikke on põhjustanud väline surve mootori väntvõllile; asjatundja arvamuse kohaselt põhjustas teistkordse rikke asjaolu, et rihmarataste telghälve (rootorpurustil asuvad rihmarullikud ei olnud paralleelselt) tekitas väntvõllile koormuse, mis tekitas mootori kokkujooksmise; hageja paigaldas 09.09.2021 mootori kostjale kuuluvale rootorpurustile; hageja väljastas tellimuse nr 104640 alusel 23.09.2021 kostjale arve nr 108557 summaga 29 087,92 eurot (sh käibemaks); mootor on pärast teistkordset remonti töökorras; kostja ei ole arvet nr 108557 tasunud.
2-22-10963
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab kostja maksma hagejale töövõtulepingu alusel VÕS § 637 lg 1 järgi tavalist või mõistlikku tasu. Kostja ei saanud 2021 märtsis nõuda hagejalt mootori parandamist, sest hageja tegi varasema töö korrektselt. Teistkordse töö puhul on tegemist uue tööga. Hageja ülesandeks oli remontida mootor, mitte rootorpurusti. Tunnistaja MH ütlused, mille kohaselt oli hageja kohustus teha masin töökorda, ei ole usaldusväärsed ega kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. E-kirjavahetusest ja 25.05.2021 koosoleku protokollist saab järeldada, et rootorpurusti remondi pidi tegema Compo Service OÜ. Samuti nähtub hageja esitatud arvelt nr 107592, mille kostja on tasunud, et tehti mootori kapitaalremont. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks 2020. aasta lõpus hagejale tellimust andes teinud hagejale ülesandeks rootorpurusti rikke põhjuste väljaselgitamise. Hageja on lepingut täites käitunud heas usus ja kostja huve arvestavalt ning esitanud kostjale Monni S.r.I tehase diagnostika kokkuvõtte, mis kostja rootorpurusti rikke põhjuse ka lõplikult tuvastas. Sellega on hageja täitnud oma lepingulisi kohustusi rohkem kui kostjalt saadud tellimus sisaldas. Teistkordne töö on valminud, kostja ei ole esitanud töö kvaliteedi kohta vastuväiteid ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud tasunõude suurust talle alltöövõtjate poolt esitatud arvetega. 25.05.2021 protokolli kohaselt pandi kulude kandmine sõltuvusse sellest, mis tüüpi viga tuvastatakse. Kuna hageja tegi mõlemal korral tööd korrektselt, ei ole õiguslikku alust ega mõistlikku põhjust jätta mootori remondikulusid hageja kanda. Kostja on alusetult keeldunud arvet tasumast. Kostja on aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi (RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-144-09, p 11). Kostja tasus esimese arve, mis tähendab, et kostjale sobis hageja pakutava teenuse hind.
3.3.Kuna kostja jättis arve tasumata, peab kostja VÕS § 113 lg 1 järgi koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 tasuma hagejale alates arve tasumise tähtaja möödumisest 30.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
3.4.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3852,5 eurot (10,25 tundi × 130 eurot/tund). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et pooled sõlmisid 2021. aastal uue töövõtulepingu ja kostja tellis uue töö. Kostja nõudis hagejalt tehtud töö parandamist ja ei ole tellinud uut tööd, mida kinnitavad kostja esitatud tõendid. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kostja oleks tellinud uue töö ja et pooled oleksid teinud lepingu sõlmimiseks tahteavaldusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kostjale 2021 märtsis pakkumuse, andnud tagasisidet probleemi kohta või andnud
2-22-10963 võimaliku indikatsiooni uue töö hinna kohta. Hageja ei esitanud kordagi kostjale hinnakalkulatsiooni ja pidas ise ka tööd parandustööks. Kostja nõudis järjepidevalt hagejalt töö parandamist. Maakohus on neid asjaolusid kinnitavad tõendid põhjendamatult tähelepanuta jätnud.
4.2.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja töö oli nõuetekohane. Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata, milles seisnes hageja töö sisu ja miks ei pidanud hageja kontrollima rihmarullikutega seonduvat. Hageja töö sisuks oli ka mootori demonteerimine ja paigaldamine. Samuti on mootoririkke põhjuse väljaselgitamine enne parandamist töövõtja elementaarne kohustus. Ilma selleta ei ole võimalik teada, millised tööd on parandamiseks vajalikud. Maakohtu arusaam, et kostja oleks pidanud tegema selle hagejale ülesandeks, on eluvõõras ja väär. Hageja ei ole tõendanud, et töö oli nõuetekohane. Maakohus on jätnud ka seda puudutavad tõendid asjakohaselt hindamata ning arvestamata kostja vastuväite, et PN teoreetiline arvamus ei saa kinnitada rihmarullikute paiknemist. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas said tööd olla nõuetekohased, kui mootor töötas vaid 10 tundi. Hageja pidas ka ise teistkordset remonti alguses parandustööks ega keeldunud kostja parandusnõude täitmisest.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja aktsepteeris varasemat arvet tasudes hageja tasu suurust, sh ei nähtu maakohtu otsusest, milliste tingimustega kostja nõustus. Arvel oli märgitud üksnes töö lõpphind, mitte ühikhinnad. Lisaks oli teine arve ligi 9000 euro võrra suurem. Mootori varuosade maksumusega ei saaks nõustuda, vaid vaja oleks teha uus pakkumine. Maakohus jättis ka tasu suurust puudutavad tõendid nõuetekohaselt hindamata ja kostja vastuväited tähelepanuta.
4.4.Maakohus luges meelevaldselt tunnistaja MH ütlused ebausaldusväärseks ning rikkus tunnistajat üle kuulates võistlevuse põhimõtet, esitades tunnistajale pahatahtlikke ja ründavaid küsimusi. Maakohus ei arvestanud, et sõna „masin“ võib kasutada nii rootorpurusti kui ka mootori kohta.
4.5.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kostja ei tellinud uut tööd ja kostja parandamisnõue ei olnud põhjendatud, ei ole hageja esitanud kostja vastu lepinguvälist nõuet. Maakohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ega ole pooltega arutanud, kas nõude võiks rahuldada muul õiguslikul alusel.
4.6.Maakohus mõistis ekslikult kostjalt hageja kasuks välja 10,25 tunni eest lepingulise esindaja tasu 3852,5 eurot, kuigi tasumääraga 130 eurot peaks tasu kokku olema 1332,5 eurot. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata
2-22-10963 samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, asjas esitatud tõendid suures ulatuses nõuetekohaselt hindamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale rootorpurusti mootori teistkordse parandamise eest 23.09.2021 arve-saatelehel märgitud summa (29 087,92 eurot). Pooled on üksmeelel selles, et kostja tellis hagejalt 2020. aasta lõpus rootorpurusti mootori remondi, hageja demonteeris mootori masinalt, lasi mootori alltöövõtu korras remontida, esitas tehtud töö eest 07.12.2020 kostjale arve 20 160 euro tasumiseks, kostja tasus arve ning hageja paigaldas mootori 2021 jaanuaris masinale tagasi. Arvestades poolte esitatud seisukohti, ei ole pooltel vaidlust ka selle üle, et kostja pöördus 2021 märtsis uuesti hageja poole, sest mootor oli uuesti kokku jooksnud, ja palus selle parandada. Kostja väitel oli 2020 lõpus tellitud mootori remont puudustega, sest mootor jooksis pärast ligi 10-tunnist töötamist taas kokku, ning hageja peab mootori oma kulul parandama. Ka hageja möönis, et ta ei välistanud mootorit remonti võttes võimalust, et esmasel remontimisel võis olla puudusi. Hageja väitel sai talle aga mootori teistkordsel parandamisel teatavaks, et mootor ei jooksnud 2021 märtsis kokku tema varasemas töös esinenud puuduse tõttu, mistõttu leiab hageja, et ta ei pidanud mootorit oma kulul parandama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja parandas teist korda mootori, paigaldas selle masina külge ning mootor töötas pärast teistkordset parandamist nõuetekohaselt. Seega sõltub vaidluse lahendamine eelkõige sellest, kas hageja täitis 2020. aasta lõpus sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohaselt või oli esmane töö tehtud puudustega, mis annab kostjale VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi õiguse nõuda puuduste parandamist töövõtja kulul ning välistab hageja õiguse nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud asjaolusid, mille alusel järeldada, kas hageja esmane töö oli nõuetekohane, samuti ei tuvastanud maakohus asjas esitatud tõendite alusel nõuetekohaselt seda, millise töö tegemises pooled 2020. aasta lõpus kokku leppisid ning kas ja millised puudused esinesid hageja töös.
8.1.Arvestades poolte väiteid, on pooled ühel meelel, et hageja pidi 2020. aasta lõpus sõlmitud töövõtulepingu alusel parandama kostjale kuuluva rootorpurusti mootori, sh demonteerima mootori ja paigaldama selle tagasi. Hageja väitel palus kostja hagejal parandada kokku jooksnud mootori. Seejuures ei ole ka kostja väitnud, et hageja pidi seadma rootorpurusti tervikuna töökorda. Kostja väitel pidi hageja tegema mootori kapitaalremondi ja andma üle töökorras mootori. Kuna hageja pidi mootori demonteerima ja tagasi paigaldama, siis pidi hageja kostja hinnangul mh kontrollima üle ka mootoriga seotud detailid (rihmarullikute paiknemise), selgitama välja mootoririkke põhjuse ja teavitama kostjat sellest põhjusest või juhtima tähelepanu selle kontrollimise vajadusele. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hageja töö tulemusena pidi saama üksnes mootor töökorda või pidi mootor saama paigaldamise käigus ühendatud rootorpurustiga viisil, mis tagab masina ja mootori nõuetekohase toimimise. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nõuetekohase tulemuse saavutamiseks pidi hageja selgitama välja ka mootoririkke põhjuse, sh kontrollima üle mootori ja rootorpurusti ühendussõlmed, ja kostjat rikke põhjusest teavitama.
8.2.Kolleegium märgib, et töövõtulepingu alusel kohustub töövõtja VÕS § 635 lg 1 järgi saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (tegema töö) ning töö peab VÕS §
2-22-10963 641 lg 1 I lause järgi vastama lepingutingimustele. Seejuures loetakse ka töövõtja poolt asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 641 lg 4 järgi võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega. Töö lepingutingimustele vastavuse kindlakstegemisel tuleb esmalt tuvastada, mis oli töö sisuks ning milline ja milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus. Seejärel saab hinnata, kas tehtud töö tegelikult sellistele omadustele vastab ning kas ja millised puudused toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 12). Asja parandamisele suunatud töövõtulepingu alusel on võlgnetavaks tulemuseks üldjuhul vea tuvastamine ning kõrvaldamine selliselt, et asja kasutamist takistanud puudus saaks kõrvaldatud. Kui tööd ei ole edukad, st asja parandamise tulemusena ei saa sellel esinenud viga kõrvaldatud, ei ole ka kokkulepitud tulemus saavutatud (VÕS III komm (2021), § 635, p 3.3.1). Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 järgi lepingu tingimustele mh juhul, kui töö ei sobi tavapärasel otstarbel kasutamiseks. Kui töö tulemus ei ole sellise töö tavapärase kasutusviisi raames eesmärgipäraselt kasutatav või tööl ei ole tavapärase kasutusviisi raames vähemalt keskmist kvaliteeti VÕS § 77 tähenduses, ei vasta töö lepingutingimustele. Töö peab vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialaseid teadmise omava ning nõuetekohaselt järgiva hoolsa töövõtja tehtud tööl. Seejuures saab majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt töövõtjalt oodata oma ala asjatundlikkust ning tegutsemist hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Kui professionaalne töövõtja oleks töö teostanud teisiti ja oleks seeläbi töös ilmnenud puudusi vältinud, ei vasta töö keskmisele kvaliteedile (VÕS III komm (2021), § 641, p 3.3.2.c). Mh tähendab see ka seda, et kui seadmete remondiga tegelev professionaalne ettevõtja selgitab seadme osaks olevat mootorit parandades kutsestandardi või tava kohaselt välja ka mootoririkke põhjuse ja teavitab sellest tellijat, ei ole töö ilma rikke põhjust välja selgitamata ja sellest tellijat teavitamata nõuetekohase kvaliteediga. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et töövõtjal on töövõtulepingust tuleneva kokkulepitud tulemuse saavutamise kohustuse, s.o põhikohustuse kõrval ka töövõtulepingu olemusest tulenevad kõrvalkohustused. Mh on Riigikohus leidnud, et töövõtja on töövõtulepingu täitmisel kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras VÕS § 620 lg-st 2 (vt RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 12). Sellest tulenevalt on töövõtja kohustatud tegema ühe seadme osa parandus- ja paigaldustöö selliselt, et see ei kahjustaks seadme parandatud osa ega ka seadet tervikuna.
8.3.Siinsel juhul ei ole maakohus poolte väiteid arvestades nõuetekohaselt välja selgitanud, kas töö vastas lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses, sh kõiki asjaolusid arvestades selgeks teinud, milline tulemus tuli hagejal saavutada ning kas hageja saavutas nõuetekohase tulemuse. Samuti ei ole maakohus töö nõuetele vastavust tuvastades võtnud seisukohta kõigi asjas esitatud väidete kohta ega hinnanud nõuetekohaselt kõiki asjas esitatud tööde nõuetele vastavust puudutavaid tõendeid, sh tunnistaja MH ütlusi.
8.4.Kuna pooled tõstatasid seoses töös esinenud puudustega tõendamiskoormise küsimuse ning maakohus ei ole pooltele selgitanud tõendamiskoormist, siis märgib kolleegium täiendavalt järgmist.
2-22-10963 Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama TsMS § 230 järgi neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellest tulenevalt peab ka tellija, kes soovib kasutada töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes töövõtja vastu õiguskaitsevahendeid, tõendama, et töös esines töö üleandmise ajal puudus. Kuigi siinses asjas ei ole tellija, st kostja esitanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes töövõtja vastu kohtule täitmise, s.o puudustega töö parandamise nõuet VÕS § 646 tähenduses, on kostja tuginenud sellele oma vastuväidet esitades. Samas tuleb arvestada, et siinsel juhul pidas ka hageja algselt võimalikuks, et tema töös esinesid puudused ning asus kostja nõude alusel nõuetele mittevastavat tööd parandama. Sellises olukorras saab ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et töö oli puudustega, ning hageja peab tõendama, et töö vastas nõuetele.
9.Edasi märgib kolleegium, et olukorras, kus maakohus leidis, et hageja töö vastas lepingutingimustele, kvalifitseeris maakohus asjas tuvastatud vaidlustamata asjaolusid arvestades vääralt hageja nõude ning asus vääralt seisukohale, et hageja nõuet saab pidada 2021 märtsis sõlmitud uuest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõudeks. Seejuures ei ole maakohus arutanud pooltega hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni.
9.1.Kolleegium märgib, et olukorras, kus tehtud töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses koosmõjus VÕS § 77 lg-ga 1, on tellijal VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi õigus nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist töövõtja kulul ning töövõtjal on õigus sellest keelduda VÕS § 646 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alusel. Tegemist on tellija õiguskaitsevahendiga, mis on suunatud töövõtulepingus kokkulepitud tulemuse saavutamisele, s.o töövõtulepingu nõuetekohaselt täitmisele. Kui töövõtja asub tellija nõude alusel tööd parandama, on ka töövõtja tegevus seotud algse töövõtulepingu täitmisega, st töövõtja täidab tellijale VÕS § 646 lg-st 1 tulenevat eripärast täitmisnõuet. Seega sellest, kui tellija esitab töövõtjale VÕS § 646 tähenduses töö parandamise nõude ja töövõtja asub seda nõuet täitma, ei saa tekkida poolte vahel uut töövõtulepingut. Tegemist on algse töövõtulepingu täitmisega, mille käigus peab töövõtja kõrvaldama oma kulul tema töös esinenud puudused. Töö parandamise nõude esitamise korral saab poolte vahel tekkida uus tingimuslik töövõtuleping üksnes juhul, kui pooled lepivad töö parandamise nõude esitamise järel selgelt kokku, et juhul, kui parandamise eel või käigus selgub, et töövõtja töös ei esinenud puudust, teeb töövõtja tasu eest tööd. Siinses asjas ei ole pooled selliseid asjaolusid esile toonud.
9.2.Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et töövõtja peab vastava kokkuleppe puudumise korral kandma kõik töö parandamisnõude esitamise järel töö parandamisel tehtud kulud. Töövõtja peab VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 alusel parandama oma kulul üksnes tema enda töös esinenud puudused. Juhul, kui töö parandamise eel, käigus või järel selgub, et töövõtja töö vastas lepingutingimustele, kuid töövõtja kandis töö parandamisnõude esitamise tõttu töös esineva puuduse väljaselgitamiseks või väidetava puuduse kõrvaldamiseks kulusid, võib töövõtja olla tegutsenud käsundita asjaajajana ning nõuda käsundita asjaajamise käigus tehtud kulude hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks, ning mõistliku tasu maksmist VÕS § 1023 lg 2 alusel. Samas ei ole käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 3 järgi õigust nõuda tasu ja kulude hüvitamist, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Juhul, kui tegemist oli mittenõuetekohase asjaajamisega, kuid töövõtja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus, võib töövõtjal olla õigus nõuda tellijalt VÕS § 1042 alusel koosmõjus VÕS § 1024 lg-ga 4 asjale tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, milles tellija seeläbi rikastus.
2-22-10963
10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et poolte 2020. aasta lõpus sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö ei olnud nõuetekohane, pidi hageja VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 alusel parandama varem tehtud töö või tegema selle asemel uue töö oma kulul ega või nõuda tellijalt tehtud kulude hüvitamist. Seejuures tuleb aga arvestada, et töövõtja peab VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi parandama üksnes töös esinenud puudused oma kulul, st saavutama töövõtulepinguga kokkulepitud eesmärgi. Töövõtja ei pea oma kulul saavutama parandustöödega kokkulepitust paremat tulemust ega tegema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks oma kulul töid, mis ei ole töövõtulepinguga hõlmatud. Juhul, kui töövõtja teeb tööd parandades töövõtulepinguga hõlmamata töid, võib tal olla õigus nõuda lisatööde eest tasumist vastava kokkuleppe alusel või kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel või asjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 alusel koosmõjus VÕS § 1024 lg-ga 4. Lisaks tuleb arvestada, et töövõtja peab VÕS § 646 lg 4 järgi kandma töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud niivõrd, kuivõrd ta puuduse eest vastutab. Juhul, kui puuduse eest ei vastuta töövõtja üksi, st puuduse tekkimisel oli osa ka tellijal, on töövõtja, analoogselt VÕS §-s 139 sätestatud kahjustatud isiku osa arvestamisele kahju hüvitamisel, kohustatud parandama töö oma kulul üksnes oma osale vastavas ulatuses. Osas, milles töövõtja ei vastuta puuduse eest, võib töövõtjal samuti olla õigus nõuda tellija osa hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel või asjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 alusel koosmõjus VÕS § 1024 lg-ga 4.
11.Arvestades ülal viidatud maakohtu eksimusi ning ringkonnakohtu selgitusi hageja nõuete õigusliku kvalifikatsiooni kohta, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni, anda hagejale võimalus täpsustada vajadusel nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kostjale võimalus esitada hageja nõude kohta tulenevalt nõude võimalikust alusnormist vajadusel uusi vastuväiteid. Samuti tuleb maakohtul asjas esitatud tõendeid kohaselt hinnates tuvastada, kas esialgne töö oli puudustega (sh millise tulemuse saavutamises pooled kokku leppisid ja millises osas ei vastanud töö nõuetele) ning sõltuvalt sellest kvalifitseerida hageja nõue ning hinnata, kas hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
12.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tühistamise tõttu ka menetluskulude jaotuse, ei võta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel seisukohta apellatsioonkaebuses tõstatatud menetluskulude hüvitise väära suuruse kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.