lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-1156/34

Kohtulahend

KriminaalasiJõustumise ootelTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-1156/34
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-25-1156/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus 6. november 2026

Kriminaalasja number

1-25-1156

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Marina Ninaste, Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026 määrus Alo Härmaski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises süüdimõistetu Alo Härmaski (Härmask, isikukood 37901092715) kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa

O TE

L

Kohus Määruse tegemise aeg

O

Määruskaebuse esitaja

RESOLUTSIOON

IS

E

1.Jätta Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

M

2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot, vandeadvokaat Aro Siinmaale määruskaebemenetluses Alo Härmaskile riigi õigusabi osutamise eest.

U

3.Punktis 2 nimetatud menetluskulud mõista välja süüdimõistetult Alo Härmaskilt.

U

ST

Süüdimõistetul Alo Härmaskil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

JÕ

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohus karistas 25. märtsi 2025 otsusega Alo Härmaskit karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka süüdimõistetu eelvangistuses viibitud aja ja A. Härmaskil tuli ära kanda 1 aasta 10 kuu 1 päeva pikkune vangistus. Maakohus asendas KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistuse 661 tunni üldkasuliku tööga ning määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel oli A. Härmask

kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 ning lg-s 4 toodud kohustusi.

2.Kuna A. Härmask ei täitnud nõuetekohaselt kriminaalhoolduse kohustusi (tarvitas alkoholi ja ei teinud üldkasuliku töö tunde), pööras maakohus 2. septembri 2025 määrusega süüdimõistetu kandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuu 19 päeva pikkuse vangistuse täitmisele.
3.Vangistuse kandmise algus oli 5. november 2025 ning karistuse kandmise lõpp saabub
24.augustil 2027.

O TE

L

4.Viru Maakohus jättis 12. oktoobri 2026 määrusega A. Härmaski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud, kuna A. Härmaskil on varasem kriminaalhooldus ebaõnnestunud, tal on jätkuv alkoholiprobleem ning sellest tulenev piisavalt kõrge uue kuriteo toimepanemise oht.

IS

E

O

5.A. Härmask on osalenud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise eest, kuid neid ei pidanud maakohus kaalukateks. Süüdimõistetul on garanteeritud elukoht ja lähedaste toetus, kuid head vabanemisjärgsed elutingimused olid tal ka enne kuriteo toimepanemist. A. Härmask ei olnud motiveeritud kriminaalhooldusele alluma. Probleemideta ei möödunud ka Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022 otsusega mõistetud karistusest ennetähtaegse vabastamisega seotud käitumiskontroll. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule kahel korral erakorralise ettekande seetõttu, et A. Härmask jätkas alkoholi tarvitamist. 2025. aasta jaanuaris pani süüdimõistetu toime uue kuriteo. Tema peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine. A. Härmask on korduvalt andnud lubadusi pöörduda spetsialisti poole ja tegeleda probleemiga, kuid midagi pole muutunud. Süüdimõistetu on korduvalt tõestanud, et kriminaalhooldus ei maanda tema puhul uute kuritegude riski.

M

Määruskaebus

U

6.Määruskaebuse esitas süüdimõistetu A. Härmaski kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu vabastamist.

JÕ

U

ST

7.Maakohus ei arvestanud vabastamist soosivate asjaoludega ega karistuse eesmärkide saavutamise elulise perspektiiviga. Vangla toetab A. Härmaski vabastamist. Prokuratuuri hinnang on negatiivne, sest nad leidsid, et A. Härmask pani uue kuriteo toime katseajal. See on faktieksimus. Tema kantava vangistuse täitmisele pööramise puhul ei olnud peamiseks probleemiks alkoholi tarvitamine. Juhul, kui A. Härmask vabaneb karistuse kandmiselt alles tähtaja lõpus ilma ühegi lisastiimuli ja tugivõrgustikuta, on tema alkoholisõltuvuse kontrolli alla saamise ja töö leidmise tõenäosus kordades madalam kui ennetähtaegse vabanemise korral. Sõltuvushaiguse puhul võiks tulemuslikuks osutuda käitumiskontroll ühes kriminaalhooldaja poolt ette pandud lisakohustustega.

Ringkonnakohtu seisukoht

8.Kohtukolleegiumi hinnangul jääb määruskaebus edutuks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu A. Härmaski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise põhistustega, siis kohus ei asu juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 sellekohaseid põhistusi üle kordama.
9.Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8). Midagi sellist ringkonnakohus ei tuvastanud.

10.Maakohus on arvestanud A. Härmaski ennetähtaegse vabastamise küsimuse analüüsimisel kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning jõudnud kogumis põhjendatult tulemuseni, et uue kuriteo toimepanemise risk on jätkuvalt selline, et A. Härmaski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Seda riski ei ole võimalik käitumiskontrolli ja kohustustega piisavalt maandada.

IS

E

O

O TE

L

11.Süüdimõistetu kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarvitamine. Kaitsja leiab, et ilma käitumiskontrollita vabanemisel on selle probleemi kontrolli alla saamise tõenäosus veel madalam kui ennetähtaegselt vabanemisel. Veel leitakse, et alkoholiprobleem polnud peamine põhjus, miks süüdimõistetu kriminaalhooldus ebaõnnestus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eelnev alust süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel (kriminaalasjas nr 1-22-2412, 11. mail 2023) oli A. Härmask kindel, et alkoholi tarvitamisega on lõpp, ta on nõus minema AA-sse. Eelmisel korral ei otsustanud ta tarvitamist täielikult lõpetada, nüüd alustab puhtalt lehelt. Kahjuks see ainult lubaduseks jäi, sest ka kriminaalasjas nr 1-25-1156 on süüdimõistetu käitumist mõjutanud alkohol. A. Härmask annab lubadusi, kuid ei oska oma käitumist lubaduste täitmiseks juhtida ega selleks pakutavat abi vastu võtta. Inimene asub muutuma üksnes siis, kui ta on teinud selles osas tõsikindla otsuse. Muutust saab toetada erinevate tugiisikute, programmide ja kohustustega, kuid kui inimene ise ei ole valmis muutuma, siis jäävad erinevad toetused tagajärjetuks. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu saab aru probleemi tõsidusest ja on valmis ka sellega reaalselt tegelema.

U

M

12.Kaitsja märgib, et A. Härmaski karistust ei pööratud täitmisele peamiselt seoses alkoholi tarvitamisega, vaid asjaolu tõttu, et süüdimõistetu tervis ei võimaldanud tal nõutud ulatuses üldkasulikku tööd teha. Ringkonnakohus tutvus maakohtu 2. septembri 2025 määrusega, millega pöörati A. Härmaski kandmata karistus täitmisele ning ei nõustu kaitsja seisukohaga. Isik küll väitis, et ta ei saanud üldkasulikku tööd teha tervise tõttu, kuid selles osas ühtegi tõendit ei esitanud. Peamine probleem on siiski olnud alkoholi tarvitamine.

ST

13.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

JÕ

U

14.Süüdimõistetu kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 90 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 178,56 eurot hüvitada süüdimõistetul A. Härmaskil.

(allkirjastatud digitaalselt)

U

ST

U

JÕ

E

IS

M

L

O TE

O

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.