30. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-15571
Tsiviilasi
D.U hagi P.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
131 442,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja D.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raivo Kiisk Kostja P.H (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega D.U hagi P.H vastu.
2.Välja mõista P.H-lt D.U kasuks 121 519,60 eurot, sealhulgas põhinõue 81 000 eurot, intress 24 321,22 eurot ja viivis 16 198,38 eurot.
3.Välja mõista P.H-lt D.U kasuks viivis põhinõude (81 000 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 15.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta poolte menetluskulud P.H kanda.
5.Rahuldada osaliselt D.U menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista P.H-lt D.U kasuks menetluskulud 2954 eurot, sealhulgas riigilõiv 2100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 854 eurot (sh käibemaks).
7.Välja mõista P.H-lt D.U kasuks viivis menetluskulude 2954 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata D.U menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 244 euro väljamõistmiseks P.H-lt (s.o lepingulise esindaja kulu).
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.D.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule 14.10.2024 hagiavalduse P.H (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 81 000 eurot, intressi 24 321,22 eurot, viivise 16 198,38 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Poolte menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.12.2020 laenulepingu. Lepingu alusel sai kostja hagejalt laenu summas 81 000 eurot tagastamise tähtajaga 16.12.2023. Lepingu p 2.1 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10% aastas. Kogu lepinguperioodi 16.12.2020–16.12.2023 eest tuleb kostjal tasuda intressi kokku 24 321,22 eurot. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud ega intressi maksnud. Lepingu p-s 3.3 leppisid pooled kokku, et laenu tasumisega viivitamisel tuleb maksta tasumata summalt viivist 0,066% päevas. Hageja on arvestanud põhivõlalt viivist perioodi 17.12.2023–14.10.2024 eest 16 198,38 eurot.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 24.10.2024 menetlusse võtmise määrusega kätte 26.10.2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja avaldas 28.10.2024 allkirjastatud avalduses, et ta võtab hagi õigeks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja avaldas kohtule, et ta võtab hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva võlgnevuse 121 519,60 eurot, sealhulgas põhinõue 81 000 eurot, intress perioodi 16.12.2020–16.12.2023 eest 24 321,22 eurot ja viivis perioodi 2 (4)
17.12.2023–14.10.2024 eest 16 198,38 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõude 81 000 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
5.1.Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõivu. Hagilt hinnaga 131 442,10 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 2100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 2100 eurot.
5.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1098 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: telefonikõned kliendiga seoses hagiavalduse esitamise võimalustega (1 tund), materjalidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse projekti koostamine (6 tundi), hagiavalduse projekti koostamine, edastamine kliendile, telefonikõne kliendiga, e-kirja teel suhtlus kliendiga (1 tund), hagiavalduse projekti ülevaatamine, täiendamine, viimistlemine, menetluskulude nimekirja koostamine ja hagiavalduse esitamine kohtule (1 tund). Kohus, arvestades hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 9 tundi), leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid ning esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus ca 2,5 lk), et materjalidega tutvumiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 7 tunni. Suhtlus kliendiga on vajalik, kuid see ei saa osutuda ülemääraseks võrreldes teiste toimingutega.
5.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase 3 (4)
õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et kohus loeb põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 854 eurot (7*122, sh käibemaks). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 854 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1098 eurot, kuid kohus rahuldas lepingulise esindaja kulude nõude 854 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 244 euro osas (s.o lepingulise esindaja kulu)
5.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
6.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.