Tartu Ringkonnakohus 13. november 2026 1-26-5425 Marina Ninaste, Ingrid Kullerkann ja Mario Truu Vladimir Malgini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026. a määrus Vladimir Malgini (isikukood 36210072220) määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Vladimir Malgin
E
Teised määruskaebemenetluse pooled
O
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja
O TE
L
Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
IS
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 140,12 eurot (sh käibemaks 27,12 eurot).
Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Malginilt Eesti Vabariigi kasuks välja 140,12 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
U
ST
U
M
JÕ
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võivad määruskaebuse esitada prokuratuur ja Vladimir Malgini advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
MENETLUSE KÄIK
Maakohtu määrus
1.Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026. a määrusega jäeti Vladimir Malgin tingimisi enne tähtaega vabastamata talle Viru Maakohtu 28. juuli 2026. a otsusega mõistetud vangistusest. Nimetatud otsusega mõisteti V. Malginile karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel karistuseks kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 3. juunil 2026 ja karistusaeg lõpeb 3. veebruaril 2027.
O TE
L
2.Maakohus tuvastas, et V. Malgini karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi on täidetud. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestas kohus, et V. Malginil ei ole distsiplinaarkaristusi. Ta asuks vabanedes elama koduta isikute varjupaika. See aga ei maandaks alkoholi liigtarvitamise probleemist tulenevat uue kuriteo riski. Uue samalaadse kuriteo riski suurendab majanduslik surve – V. Malginil on märkimisväärselt suur hulk tasumata nõudeid. Pension katab tema esmavajadused, kuid arvestades süüdlase varasemat käitumist ja kuritegusid, esineb oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Istungil kuuldud selgitused ei veennud kohut selles, et V. Malginil on motivatsioon ja plaan alkoholist loobumiseks. Ta on jätkanud sarnast eluviisi ka pärast korduvaid eelnevaid vanglakaristusi. See näitab, et V. Malgin ei õpi vigadest. Vabanemisjärgsed elutingimused ei vähenda uue kuriteo riski. V. Malginil puudub toetav tugivõrgustik, tal on võlad, ta tarvitab liialt alkoholi ning tema majanduslik toimetulek on vähene. Kuivõrd varasemad karistused ei ole toonud muutust V. Malgini käitumisse, puudus kohtul veendumus, et seda teeks kriminaalhooldusele allutamine. Pelk kavatsus hoiduda harjumuspäraseks saanud alkoholi tarvitamisest ei vähenda uue kuriteo riski. Süüdlase senine elukäik ei võimalda järeldada, et ta oleks kriminaalhooldusele sobiv, s.o koostöövalmis ja suudaks kohustusi järjepidevalt täita.
O
Määruskaebus
E
3.Kaitsja vaidlustas maakohtu määruse ja palus vabastada V. Malgini tingimisi enne tähtaega vanglast. Kaitsja palub määrata V. Malginile kuuekuuline katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile koos asjakohaste kohustustega. Kokkuvõtlikult toob ta esile järgmise.
U
M
IS
4.V. Malgin on vangistuses käitunud korrektselt, ei ole väljendanud kuritegevust pooldavaid hoiakuid, kavatseb minna elama õe korterisse, taotleda pensioni ja teha juhutöid. Ta teadvustab alkoholiprobleemi, väljendas soovi alkoholist loobuda ning vältida edaspidi kinnipidamisasutusse sattumist. Need asjaolud kogumis toetavad tema valmisolekut oma elu muuta ja kaaluvad üles vabastamise vastu rääkivad asjaolud. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse V. Malgin kuueks kuuks käitumiskontrollile koos alkoholi tarvitamise keeluga. Toimuksid kohustuslikud vestlused sõltuvusprobleemidest ja abi saamise võimalustest. Need aitaksid sõltuvusprobleemist võitu saada ja seega vähendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski.
U
ST
5.V. Malgin ei ole varem kriminaalhooldusele allunud. Ta vabaneb juba 2027. a veebruaris. Seega võimaldaks kriminaalhooldus tema käitumist kontrollida, kohustuste täitmist jälgida ning õiguskuulekat toimetulekut toetada. Kindla elukoha puudumist ei saa käsitada ennetähtaegset vabastamist välistava asjaoluna. Kuigi maakohus tõi esile varjupaigas elamisega seonduvad riskid, ei põhjendanud ta piisavalt, miks ei saaks neid riske käitumiskontrolli all olles maandada. Võimalust elada õe juures tuleks arvestada vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel.
JÕ
6.V. Malgin selgitas, et töötas juhutöödel mitteametlikult keskmise kuusissetulekuga 600–700 eurot ning käis tööl ka välismaal. Ta on varem ametlikult töötanud Kreenholmis kuni selle sulgemiseni ning depoos. Samuti on tal siseviimistlusoskused. Kindla sissetuleku tagab taotletav pension. Lisasissetulekut teeniks ta remonditöid tehes. Seega saaks V. Malgin vabaduses majanduslikult hakkama.
7.Maakohtu määruses viidatud probleemid ja varasemad käitumismustrid kinnitavad vajadust tegeleda V. Malgini alkoholiprobleemiga ning pakkuda talle sihipärast tuge. Uue kuriteo riske on võimalik vabaduses maandada. V. Malgin teab enda probleemidest ja tunnistab neid. See osutab enesekriitikale ning võib toetada tema rehabilitatsiooni ja sotsiaalset kohanemist ning vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. V. Malgin on toime pannud peamiselt väheväärtuslike asjade süstemaatilisi vargusi. Kohustuste panemine ning kuuekuuline järelevalve võiks mõjutada tema 2(4)
edasist käitumist. Kohus ei arvestanud kergemate meetmete rakendamise võimalust, V. Malgini individuaalset arengut ega õiguskuulekat käitumist vanglas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
L
8.Kolleegium arvestab V. Malgini tingimisi enne tähtaega vabastamist toetavate asjaoludena tema korrektset käitumist vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumist ning käesoleva vangistuse ajal kujunenud arusaama alkoholi tarvitamise ja õigusrikkumiste seosest. Need asjaolud osutavad positiivsele arengule, kuid neid tuleb hinnata koos õigusrikkumiste kordumist soodustavate riskidega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole V. Malginit vabastamata jättes teinud kaalutlusviga.
O
O TE
9.Kaitsja arvates ei saa kindla elukoha puudumist käsitada ennetähtaegset vabastamist välistava asjaoluna. Vangla iseloomustuse kohaselt asuks V. Malgin pärast vabanemist kasutama varjupaigateenust. Ringkonnakohus märgib, et seadus nõuab tingimisi enne tähtaega vabastamisel süüdlase allutamist käitumiskontrollile, mille üheks põhinõudeks on elamine kohtu määratud alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1), samuti kriminaalhooldaja kontrollile allumine oma elukohas (KarS § 75 lg 1 p 3). Varjupaigas viibides on nende nõuete täitmine küsitav. Sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lg 1 kohaselt on varjupaigateenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on üksnes ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. See ei pruugi vastata käitumiskontrolli teostamiseks vajalikule alalise elukoha nõudele (KarS § 76 lg 4).
U
M
IS
E
10.Määruskaebuses on küll viidatud võimalusele asuda elama õele kuuluvasse korterisse, kuid selle võimaluse tegelikkus ja tingimused ei ole piisavalt selged. Vangla iseloomustuses puudub korteri aadress ja vanglal ei olnud võimalik selle seisukorda kontrollida. V. Malgini enda kohtuistungil antud selgituste kohaselt on õe korterisse elama asumine seotud eelpensioni taotlemise ja korterikulude iseseisva tasumisega. Alates 17. juuli 2023. a otsusest kuni viimase süüdimõistva otsuseni on otsuste sissejuhatavates osades märgitud, et V. Malginil puudub elukoht. Seega ei ole olemasolevate andmete põhjal piisavalt kindel, et V. Malginil oleks kohe pärast vabanemist võimalik õe korterisse elama asuda ja seal püsivalt elada.
JÕ
U
ST
11.V. Malgini varasemat käitumist iseloomustab samalaadsete varavastaste süütegude kordumine. Teda karistati enne esimest kriminaalkaristust korduvalt väärteokorras varavastaste süütegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 17. juuli 2023. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mõistes karistuseks 6 kuu pikkuse vangistuse. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Viru Maakohtu 16. aprilli 2025. a otsusega tunnistati V. Malgin süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mõistes talle karistuseks 3 kuud vangistust. Ta võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla. Karistus sai kantud 14. juulil 2025. Viru Maakohtu
11.oktoobri 2025. a otsusega tunnistati ta taas süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi. Sedapuhku tahtis V. Malgin varastada erinevat alkoholi. Talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ja ta võeti karistuse täitmise tagamiseks vahi alla. Karistus sai täidetud 10. aprillil 2026. Viimati tunnistati V. Malgin süüdi Viru Maakohtu 28. juuli 2026. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. Taas tahtis V. Malgin varastada viina, ent ta peeti varguse toimepanemiselt kinni. 3. juunil 2026 ta vahistati. Kuritegude asjaoludest nähtub, et kauplusevarguste toimepanemise muster ei ole muutunud. Varasemad vangistused ei ole mõjutanud V. Malginit õiguskuulekale teele. Sellise käitumise jätkumise tõttu tuleb eelkõige hinnata, kas süüdimõistetu kuritegelikku käitumist soodustanud asjaolud on praeguseks muutunud.
12.V. Malgini uute kuritegude toimepanemise risk seondub eelkõige alkoholi tarvitamise ja impulsiivsusega. Iseloomustuse kohaselt selgitas V. Malgin ka ise, et õigusrikkumisteni viis teda alkoholi tarvitamine. Viimase kuriteokatse pani ta toime viina saamiseks. Iseloomustuses on esile toodud süüdimõistetu kohatine impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Tema 3(4)
L
selgituse kohaselt hakkab ta alkoholi tarvitama eelkõige tuttavatega kokku sattudes. Seetõttu on oluline, kuidas ta kavatseb sellistes olukordades edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Varasemate vangistuste ajal ei ole V. Malgin tunnistanud, et alkoholi tarvitamine tekitab tema elus probleeme. Alkoholi rolli möönmine kuritegude ajendina on edasiminek. Materjalidest ei nähtu siiski piisavalt konkreetset plaani, kuidas V. Malgin kavatseb senist käitumist vallandanud olukordades teisiti toimida, ega asjaolusid, mis annaksid alust pidada selle plaani elluviimist realistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kriminaalhoolduse võimalikku kasulikku mõju siiski kaaluda koos asjaoluga, et varasemate vangistuste ajal on V. Malginiga alkoholi tarvitamisest loobumise ning mõtlemise ja käitumise teemal juba vesteldud, kuid samalaadsed õigusrikkumised on jätkunud. Seetõttu ei anna kaitsja pakutud meetmed (alkoholikeeld ja vestlused) koos seni ilmnenud positiivsete muutustega praegu piisavat alust järelduseks, et korduvate samalaadsete õigusrikkumiste oht oleks vabaduses piisavalt maandatav.
IS
E
O
O TE
13.Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Malgini kohta töötamise registris üks kanne, mis kajastab töötamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna töötamise register loodi 1. juulil 2014, ei võimalda registriandmed teha järeldusi V. Malgini kogu varasema töökäigu kohta. Tema selgituste kohaselt puuduvad muude töötamiste kohta registrikanded, sest ta on töötanud mitteametlikult. Varasem töökogemus ja kavatsus teenida tulu remonditöid tehes ei tekita kohtus veendumust, et tema sissetulekud on vabanedes järjepidevad. Majandusliku toimetuleku hindamisel tuleb arvestada ka tema enam kui 6000 euro suurust võlga. Samuti ei takistanud V. Malgini kirjeldatud varasem elukorraldus, sh juhutöödega sissetuleku teenimine, uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Pensioni määramise korral võiks paraneda V. Malgini majanduslik toimetulek, kuid see ei vähendaks alkoholi tarvitamise ja impulsiivse käitumisega seotud riske. Seega ei anna kavandatav sissetulek praegu piisavat alust järeldada, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht oleks oluliselt vähenenud.
M
14.Kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu määruses kaalutlusvigu. Seetõttu jääb Viru Maakohtu 12. oktoobri 2026. a määrus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
U
ST
U
15.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tal kulus määruse analüüsiks 15 minutit, kliendiga nõupidamiseks 4 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb ta tasu 140,12 eurot (sh käibemaks 27,12 eurot). Ringkonnakohus rahuldab taotluse. Kuivõrd ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel süüdimõistetu kanda.
JÕ
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.