Tartu Ringkonnakohus 13. november 2026 1-20-4575 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann Karl Koiva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu 14. oktoobri 2026. a määrus Karl Koiva kaitsja vandeadvokaat Heiki Kolk Süüdimõistetu Karl Koiva (isikukood 50204276814) Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Kirjalik menetlus
O
Asja läbivaatamise viis
IS
TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB
E
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
O TE
L
Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
M
1.Jätta Viru Maakohtu 14. oktoobri 2026. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
ST
Edasikaebamise kord
U
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 245 eurot 52 senti (sealhulgas käibemaks 47 eurot 52 senti). Jätta see menetluskulu Karl Koiva kanda.
U
Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
JÕ
MENETLUSE KÄIK
1.
Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a otsusega tunnistati Karl Koiva süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 1, § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 263 lg 1 p 1 ja § 323 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel karistati teda 10-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 1 alusel 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra. KarS § 45 lg-st 2 juhindudes mõisteti K. Koivale liitkaristuseks 10-aastane vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistuse kandmise alguseks 13. märts 2020 ja vangistus lõpeb 13. märtsil 2030.
2.29. septembril 2026 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K. Koiva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta K. Koiva vabastamist.
3.Viru Maakohtu 14. oktoobri 2026. a määrusega jäeti K. Koiva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et K. Koival on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat
väärteokaristust ning 11 arhiveeritud väärteokaristust. Kuriteod on ta toime pannud alaealisena ja kriminaalhoolduse ajal. Tal on 7 kehtivat ja 75 arhiveeritud distsiplinaarkaristust, mis on seotud allumatuse ja agressiivsusega. K. Koivale pole varasemad karistused positiivselt mõjunud ja ta jätkab kuritegudega. Lisaks on K. Koiva suhtes käimas kriminaalmenetlus kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Vaatamata noorele eale tarvitas K. Koiva vabaduses alkoholi ja erinevaid narkootikume, mille mõjul pani ta toime vägivallakuriteod, sh mõrva. Ta on küll läbinud sotsiaalprogramme ja soovib sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda, kuid vabaduses võib ta endisesse suhtlusringkonda naastes tarvitamisega jätkata. Tal on küll vabaduses garanteeritud töökoht ehitusel abitöölisena, kuid tema varasem käitumine annab aluse arvata, et ta paneks vabaduses toime uusi kuritegusid.
IS
E
O
O TE
L
4.Maakohtu määruse vaidlustas K. Koiva kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja K. Koiva vabastamist. Kaitsja osutas, et K. Koiva ei nõustu ka temalt välja mõistetud menetluskuluga. Kohus osutas K. Koiva suhtes pooleliolevale kriminaalmenetlusele ja tegi sellest järelduse uute kuritegude kohta. K. Koivat pole süüdi tunnistatud. Tartu Maakohtu 10. juuni 2026. a määrusega tagastati kriminaaltoimik prokuratuurile, sest põhjuslik seos kannatanu vigastuste tekkimisega polnud selge. Kohus kasutas alles menetletavat asja tõendina, et K. Koiva on pannud toime uue kuriteo ja karistus pole talle mõjunud. Samuti pole hinnatud vabanemistingimusi ja kriminaalhoolduse mõju K. Koivale. Talle on garanteeritud koht MTÜ Valge Eesti sõltuvusrehabilitatsioonikeskuses, kuhu ta asuks elama kohe pärast vabanemist. K. Koiva on vangistuses tasunud ligi 4000 euro ulatuses rahalisi nõudeid ja tema vabanemisfondis on 2838 eurot. See näitab, et ta tuleks majanduslikult toime. 7 distsiplinaarkaristust määrati talle 7. jaanuarist kuni 26. veebruarini 2026. Iseloomustuse järgi on K. Koiva käitumine viimase aastaga oluliselt paranenud. Üldpreventiivsed kaalutlused ei asenda individuaalsete eelduste hindamist. Määruse tegemise ajaks oli K. Koiva kandnud üle 6,5 aasta vangistust. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus jääb aega, kui K. Koiva oli alaealine.
Menetlus ringkonnakohtus
M
5.K. Koiva esitas ringkonnakohtule taotluse nõuda vanglalt väljavõte tema tasutud nõuete kohta.
ST
U
6.Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2026. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse. Muu hulgas kohustati Viru Vanglat esitama ringkonnakohtule teave K. Koiva tasutud rahaliste nõuete ja võlgnevuste kohta hiljemalt 9. novembril 2026.
U
7.Viru Vangla esitas 5. novembril 2026 Tartu Ringkonnakohtule väljavõtte K. Koiva täitemenetlustest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
JÕ
8.Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et K. Koivat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 761 lg 3 järgi kohaldatakse kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel KarS §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 annab maakohtule vabastamise üle otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi (vt RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab sellesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on seda sätet kohaldades teinud sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (vt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Vaidlustatud määruses sellist kaalutlusviga ei nähtu.
9.K. Koiva on viibinud vanglas ligikaudu 6 aastat ja 8 kuud. Ta on vangistuse algusest töötanud, osalenud pereteraapias, omandanud põhihariduse ja jätkab õpinguid gümnaasiumiastmes. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vestlustel ühiskonnas kehtivate reeglite kohta. 2(4)
Vabanemisel asuks ta elama Tartusse MTÜ Valge Eesti sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse ja pärast seda emale kuuluvasse korterisse. Vabanedes on tal tagatud töökoht äriühingus Twintbuilders OÜ ehitusabitöölisena. Kohtule esitatud väljavõttest on näha, et 5. novembri 2026. a seisuga oli K. Koiva vastu esitatud nõudeid kokku summas 31 416,41 eurot, millest on tasutud 6033,59 eurot. Vabanemisfondis on tal vangla iseloomustuse andmetel 2838 eurot.
L
10.Kolleegium leiab, et K. Koivat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust ja vanglas käitumisest lähtuvat uute kuritegude ohtu. K. Koivat on Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019. a otsusega karistatud KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 ning § 209 lg 2 p 5 järgi 1-aastase vangistusega. Karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. K. Koiva oli nende kuritegude ajal 17-aastane.
IS
E
O
O TE
11.K. Koiva ei läbinud kriminaalhooldust ega katseaega edukalt. Ta peeti vähem kui kolm kuud hiljem kinni kahtlustatuna mõrvas. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a otsusega tunnistati K. Koiva süüdi KarS § 114 lg 1 p 1, § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 263 lg 1 p 1 ja § 323 lg 1 järgi. Need kuriteod pani K. Koiva toime kõigest ühe nädala jooksul. 6. märtsil 2020 nõudis K. Koiva koos M.M. ja D.D. uga A.A. ilt võla tasumist ning ähvardas teda peksmise ja pussitamisega. 10. märtsil 2020 röövis K. Koiva koos M.M. ga E.E. lt 105 eurot. Samal päeval lõid nad R.R. i korduvalt kätega pähe. 12. märtsil 2020 lõi K. Koiva J.J. kaks korda peaga vastu pead ja kasteediga vasaku silma alla. K. Koiva läks eemale, kuid naastes lõi kannatanut jalaga parema kõrva juurde. Pärast seda ütles K. Koiva J.J. le, et kui viimane politseisse läheb, lõikab K. Koiva ta kõri läbi. 13. märtsi 2020. a öösel peksid K. Koiva, D.D. ja B.B. C.C. it kõigepealt Tartu linnas, mille järel pandi kannatanu auto pagasiruumi ja viidi Ülenurme alevikku garaažide juurde. Seal löödi kannatanut korduvalt käte, jalgade ja lauajupiga pähe ja kehasse. Kui kannatanu oli surnud, kallas K. Koiva surnukeha viskiga üle, D.D. andis tulemasina ja B.B. süütas kannatanu keha põlema. Seejärel nad põgenesid ja otsisid abi surnukeha peitmiseks.
U
ST
U
M
12.Vangla iseloomustusest paistab, et K. Koiva käitumises ja hoiakutes pole toimunud sellist märkimisväärset muutust, mis annaks alust pidada tema vabastamist põhjendatuks. Ehkki ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vestlusi, mis on suunatud käitumise parandamisele, on teda vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras kokku 82 korda. Neist karistustest 7 on ta saanud 7. jaanuarist kuni 26. veebruarini 2026. Distsiplinaarkaristuse käskkirjadest on näha, et K. Koiva käitub impulsiivselt ja kohati agressiivselt. Ta on löönud jalaga näiteks telefonikabiini, kambriust ja prügikasti ning peksnud pead vastu kambri trelle. Samuti on ta kaaskinnipeetavat tõuganud ja tema suunas sülitanud. Lisaks sellele on ta keeldunud ametnike korraldusi täitmast ja osutanud vastupanu, mistõttu tuli tema suhtes kasutada jõudu.
JÕ
13.Lisaks sellele on K. Koivale aastatel 2016–2025 määratud 16 väärteokaristust. Enne vangistust on ta pannud toime nii varavastaseid tegusid, liiklusseaduse ja avaliku korra rikkumisi kui ka relvade, alkoholi ja narkootikumidega seotud väärtegusid. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna otsustega on teda karistatud 5 korda: nii 2021., 2022., 2023., 2024. kui ka 2025. aastal. Esimene karistus määrati talle võimuesindaja solvamise eest ja järgmised KarS § 218 lg 1 järgi. Kuna K. Koiva on pannud järjepanu vanglas toime nii distsiplinaarrikkumisi kui ka väärtegusid, ei saa järeldada, et ta käituks vabaduses õiguskuulekalt. Ehkki vangla iseloomustuse järgi on tema käitumine viimasel ajal paranenud, ei saa K. Koivat kirjeldavate andmete põhjal veel öelda, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud.
14.Maakohus arvestas K. Koiva vabastamise kahjuks rääkiva asjaoluna sedagi, et tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus. Kohus tõi välja, et kriminaalasi on prokuratuurile tagastatud, ent pole andmeid, et menetlus oleks lõpetatud. Kolleegium leiab, et kohus ei käsitanud K. Koivat kuriteos süüdi olevana. Olenemata aga sellest, milline kaal omistada pooleliolevale kriminaalmenetlusele, ei anna ka muud asjaolud kogumis alust K. Koivat vabastada. 3(4)
L
15.Kolleegium on seisukohal, et sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse elama asumine ja kriminaalhooldus ei maandaks piisavalt K. Koiva uute kuritegude ohtu. Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019. a otsuse järgi oli K. Koival muu hulgas kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid ta rikkus seda keeldu. Lisaks pani K. Koiva katseajal alkoholijoobes toime uue kuriteo. K. Koiva alustas alkoholi ja narkootikumide tarvitamist väga noorelt. Alkoholi tarbimine muutus teismeeas regulaarseks ja hiljem igapäevaseks. Narkootikumidest tarvitas ta enim kanepit, kuid ka amfetamiini, ecstasyt, kokaiini, LSD-d ja Xanaxit. Ehkki vangla iseloomustusest on näha, et K. Koiva on väljendanud soovi sõltuvusainete tarbimisest loobuda, võib vabaduses see tahe kaduda. Alkoholi ja narkootikumide hankimine ei pruugi olla keeruline ja arvestades tema impulsiivset käitumist vanglas, on tõenäoline, et vaatamata keskuses elamisele ja kriminaalhoolduse tingimustele jätkab ta tarvitamisega. Arvukad distsipliinirikkumised vanglas annavad aluse arvata, et K. Koiva ei järgiks teisigi kriminaalhoolduse nõudeid.
E
O
O TE
16.Maakohus mõistis K. Koivalt välja 96,72 eurot kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu katteks. K. Koivale määrati Viru Maakohtu 30. septembri 2026. a määrusega riigi õigusabi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise arutamiseks. Määruse järgi tuleb riigi õigusabi saanud isikul hüvitada tasu kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korras. Kuna vabastamise otsustamine toimub kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse alusel, kohaldub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 (vt ka RKKK 23.02.2012, 3-1-1-14-12, p-d 13 ja 14). Maakohus mõistis õigesti riigi õigusabi tasu K. Koivalt välja. K. Koiva jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 432 lg 3 järgi pole kaitsja osavõtt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise menetluses kohustuslik. K. Koiva taotles kaitsja osavõttu ja pidi seetõttu arvestama, et õigusabi osutamise kulud võivad jääda tema enda kanda.
IS
17.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. oktoobri 2026. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
ST
U
M
18.Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 245,52 euro (sh käibemaks 47,52 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 45 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 120 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 järgi tuleb see kulu kanda K. Koival. Kolleegium selgitab, et juhul kui K. Koiva ei tasu 245,52 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.
JÕ
U
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.