Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-20-4575/92
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Kuulutamise aeg: 21.04.2021
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 41 163

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-20-4575/121Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

1-25-3606/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-4575

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Maret Palumäe ja Merle Mumm

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tatjana Tamm

Kriminaalasi

ringkonnaprokurör

Karl Koiva süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 1, 4, KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 323 lg 1 ja KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, Daniel Kaasik süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 1, 4, KarS § 200 lg 2 p 4, 8, KarS § 323 lg 1 ja KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, Artur Grigorov süüdistatuna KarS § 114 lg 1 p 1 ja KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Karl Koiva isikukood: 50204276814 elukoht: XXX, asub vahistatuna XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: enne vahistamist XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral kahtlustatavana kinni peetud 13.03.2020.a tõkend vahistamine kohaldatud alates 14.03.2020.a

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Andres Veski

Süüdistatav

Daniel Kaasik isikukood: 50207182755 elukoht: XXX ja XXX, asub vahistatuna XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX õppeasutus: enne vahistamist XXX XXX kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud 13.03.2020.a

tõkend vahistamine kohaldatud alates 14.03.2020.a Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Robert Sprengk

Süüdistatav

Artur Grigorov isikukood: 50008262757 elukoht: XXX, registreeritud elukoht XXX, asub vahistatuna XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: enne vahistamist XXX kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud 13.03.2020.a tõkend vahistamine kohaldatud alates 14.03.2020.a

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

arvad, et ma ei anna sulle nuga?“ M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis selle hirmu tõttu XXX. a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Sellise tahtliku tegevusega panid Karl Koiva ja Daniel Kaasik toime grupiviisilise varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga ning Karl Koiva isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, s.o KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema XXX. a kell 14:18 mobiilirakenduse XXX teel nõudis alaealise kannatanu M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanu M. M. öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis XXX. a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Sellise tahtliku tegevusega pani Daniel Kaasik toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud väljapressimise, XXX. a kella 21.45 paiku XXX asuva XXX parkla juures võttis kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Sa kas annad telefoni või raha, muidu saad nuga“, pärast mida haaras Daniel Kaasik kannatanu käest musta värvi mobiiltelefoni XXX, väärtusega 30 eurot. Sellise tahtliku tegevusega pani Daniel Kaasik isikuna, kes on varem pannud toime väljapressimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 ja 8 kvalifitseeritava kuriteo. Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema pärast S. R. suhtes toime pandud röövimist XXX. a kella 21.45 paiku XXX asuva XXX parkla juures ütles kannatanule, et „Kui sa sellest politseile teada annad, siis saad kindlasti nuga“. Seejärel kannatanu S. R. lahkus XXX asuva XXX juurde, tundes reaalset hirmu ähvarduse täideviimise ees, kuna Daniel Kaasik kasutas tema suhtes eelnevalt vaimset vägivalda ja ähvardas relvana kasutatavat eset. Sellise tahtliku tegevusega pani Daniel Kaasik toime vägivalla kasutamise kannatanu vastu, eesmärgiga takistada täita tal oma kohustust ja teostada oma õigusi kriminaalmenetluses, s.o KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema varem väljapressimise toime pannud isikuna ning grupis koos M. A. T. pani toime röövimise. Röövimine seisnes selles, et Karl Koiva näitas ta XXX. a kella 18:00 paiku XXX asuva maja juures alaealise kannatanu E. T. (T.) oma taskus olevat menetluses seni tuvastamata eset ning küsis kannatanu käest: „Kas sul raha on?“, „Näita taskud ette“. Kannatanu E. T. tundis hirmu ning võttis taskust rahakoti koos 105 euro sularahaga. Karl Koiva haaras rahakoti kannatanu käest ära. Seejärel haaras kannatanu selja tagant tema kaelast kinni M. A. T. Karl Koiva võttis kannatanu rahakotist 105 eurot ning andis tühja rahakoti tagasi öeldes: „Kui sa menti lähed, siis leiame su üles“ ning „Lepime kokku, et menti sa ei lähe ja telefon jääb praegu sulle“. Seejärel isikud lahkusid sündmuskohalt. Sellise tahtliku tegevusega pani Karl Koiva toime grupiviisilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ning ähvardades relvana kasutatava esemega, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema

- XXX kella 19:29 paiku XXX asuva XXX kaubanduskeskuse juures XXX tänava poolsel küljel grupis koos M. A. T. kasutas füüsilist vägivalda alaealise R. I. suhtes. Vägivald seisnes selles, et Karl Koiva ja M. A. T. peksid kannatanut korduvalt kätega pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitasid Karl Koiva ja M. A. T. kannatanu R. I.’ile füüsilist valu. Sellega häirisid Karl Koiva ja M. A. T. sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku A. M. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkusid Karl Koiva ja M. A. T. Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. - XXX. a kella 16:40 paiku aadressil XXX linn asuvate garaažide ees kasutas füüsilist vägivalda J. K. suhtes, mis seisnes selles, et Karl Koiva küsis J. K.: „Kas sa vahtisid mind?“, peale mida lõi Karl Koiva kannatanut ühe korra oma peaga kannatanu pea vasaku külje vastu ning ühe korra oma peaga kannatanu pea parema külje vastu. Seejärel lõi Karl Koiva, kasutades paremal käel kasteeti, ühe korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma alla. Kannatanu J. K. kukkus pikali ning ei suutnud püsti tõusta. Peale seda läks Karl Koiva eemale, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi. Kannatanu J. K. läks XXX linn kortermaja ees olevale trepile istuma. Talle lähenes Karl Koiva, kes lõi kannatanu ühe korra jalaga parema kõrva piirkonda. Kannatanu peksmise käigus läks kaduma kannatanu telefon XXX väärtusega 130 eurot. Peksmisega Karl Koiva põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas pea pindmised hulgivigastused. Sellise tegevusega häiris Karl Koiva sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku K. H. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Karl Koiva Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tahtliku tegevusega pani Karl Koiva toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema pärast J. K. suhtes XXX aadressil XXX linn asuvate garaažide ees toimepandud kehalist väärkohtlemist sõnas kannatanule: „Kui sa kukkedele kitse paned, siis otsin su üles ja lõikan su kõri läbi“. J. K. tundis reaalset hirmu ähvarduste täideviimise ees, kuna Karl Koiva kasutas tema suhtes eelnevalt füüsilist vägivalda. Sellise tahtliku tegevusega pani Karl Koiva toime vägivalla kasutamise kannatanu vastu, eesmärgiga takistada täita tal oma kohustust ja teostada oma õigusi kriminaalmenetluses, s.o KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Karl Koivat, Daniel Kaasikut ja Artur Grigorovit süüdistatakse selles, et XXX. a ajavahemikus kell 2.24–3.38 XXX asuva maja juures ning XXX alevikus XXX kinnistul panid nad grupis tahtlikult toime C.-K. T. mõrva. Mõrva toimepanemine seisnes selles, et Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksid kannatanut käte ja jalgadega XXX asuva maja taga, misjärel Karl Koiva võttis grupis koos Artur Grigorovi, Daniel Kaasiku, L. I., A. K. ja R. H. L. kannatanu C.-K. T. tahte vastaselt tema vabaduse. Saabunud A. K. juhitud sõiduautoga XXX alevikus asuvale XXX kinnistule, asusid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksma C.-K. T. käte, jalgade ja lauajupiga pea ja keha piirkonda. Peksmisega tekitati C.-K. T. pea lahtise tömbi trauma koljupõhimiku murru ja traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Nende vigastuste tagajärjel C.-K. T. suri sündmuskohal. Seejärel süütasid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik kannatanu C.-K. T. surnukeha põlema ja põgenesid sündmuskohalt. 9 (74)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning sissetungimisega. I episood Süüdistuse kohaselt võttis Artur Grigorov XXX.a kella 00.00-02.00 ajal XXX talu hoovilt ära A. A. kuuluva murutraktori XXX väärtusega 1000 eurot. Süüdistatavale Artur Grigorovile ette heidetud vargus on tõendatud kannatanu A. A. ning tunnistajate T. A., G. S., R. T., H. A. D. ja K. T. (T.) ütlustega, teenistuslehega ning A. Grigorovi enda ütlustega. Kannatanu A. A. ütluste kohaselt varastati juulis XXX.a XXX talu hoovilt murutraktor XXX, mis asus õues maja akna all. Kadumise avastas ta XXX. Viimati nägi, et murutraktor oli olemas paar päeva enne seda. Õuel oli näha koht, kus oli traktorit läbi heina veeretatud teele. Kõigepealt helistas ta piirkonna konstaablile, kes soovitas 112 helistada. Siis helistas ta 112, patrull tuli kohale, fikseeris selle olukorra ja tegi fotod. Kannatanu A. A. ütluste lisast nähtub Google kaardi väljavõte, kus kannatanu sõnul asub tema talu koht ja kus seisis varastatud murutraktor. Kannatanu A. A. selgitas kohtus, et traktor asus elumaja ja garaažihoone vahel, noolega tee peale näitab veeretamise jälgi, kust traktor viidi kõrvalteele, mis läheb XXX mnt kahe-kolme elamu juurde. Teenistuslehelt nähtub, et XXX.a kell 14.59 registreeriti juhtum, mille kohaselt teatas A. A., et XXX talus varastati öö jooksul murutraktor. Tuli ka info, et teataja XXX tuttavad Artur Grigorov ja R. T. pakkusid kellelegi murutraktorit osta. Traktor seisis autos, murul on näha murutraktori lükkamise jälgi. Kannatanu ütlusi kinnitavad tema XXX tunnistaja T. A. ütlused, mille kohaselt avastas ta traktori varguse XXX.a siis, kui pidi hommikul minema muru niitma. Traktor kuulus XXX A. A. ja see varastati XXX talust. Tegemist oli XXX murutraktoriga. Alguses nägid nad jälgi, et oli tallatud läbi muru. Helistasid politseisse ja siis soovitati neil leida nii palju tunnistajaid, kui saab ja minna ütlusi anda. Nii nad ka tegid. Kannatanu A. A. ja tunnistaja T. A. kirjeldasid edasi, kuidas tuli välja see, kes võis murutraktori varguse taga olla. Nimelt andis kannatanu A. A. ütlusi selle kohta, kui tema XXX T. A. helistas ühele sõbrale ja muu jutu sees mainis, et murutraktor varastati ära, siis tuli välja see, kes võis traktori varguse taga olla. XXX sõber, kellele XXX helistas, oli olnud kuskil sünnipäeval ja öösel oli sõidetud sinna õue peale, kus sünnipäeva peeti ja oli pakutud murutraktorit müüa. Seal tunti ära Artur. Artur Grigorovit teab ta ise varem, kuna Artur on ühe küla inimene. XXX T. helistas korduvalt Arturile ja ütles, et paljud inimesed on Arturi sünnipäeval ära tundnud. Nad pakkusid Arturile korduvalt võimalust traktor tagastada. Artur väitis korduvalt, et ei tea midagi.

Tunnistaja T. A. ütluste kohaselt sai ta neti kaudu murutraktori vargusest teada E. E. Ta suhtles seoses vargusega E. E. ja G. S. ning K.-R. K. Jutu käigus tuli välja, et traktori varas võis olla Artur Grigorov. Ta teadis Artur Grigorovit, kuna nad elasid samas külas ja nad on ka koos kuskil väljas käinud. Alguses Artur eitas vargust. Tunnistaja T. A. poolt uurijale saadetud Facebook Messengeri vestlusest tema ja R. T. vahel nähtub järgnev. T. A. kirjutab: „Sa käisid ise seal vedul ju. Kõik kes seal olid ütlesid seda. Kus see on nagu lege“. R. T. vastab: „Artur lubas õhtul traktori ära tuua. Ütles et varastaski“. Tunnistaja R. T. kinnitas kohtus, et selline kirjavahetus tal T. A. tõepoolest oli. Tunnistaja T. A. ütluste lisa - Facebook Messengeri vestluse T. A. ja E. S. vahel - kohaselt kirjutab E. S., et E. ütles, et Artur ja R. käisid siin öösel ja tahtsid mingit muruniidukit müüa. Tunnistaja R. T. andis ütlusi selle kohta, kuidas temaga võttis XXX. aasta juulis ühendust Artur Grigorov, kes ütles, et ühe murutraktori peab maha müüma, aga Arturil ei ole transporti selle jaoks. Grigorov palus temalt abi murutraktori transportimiseks ostja juurde. Ta oli nõus, et Grigorov maksab 50 eurot transportimise eest ja maksab ka käru rendi kinni. Ta võttis ühendust enda sõbra isaga, kellelt laenas auto ja peale seda läks XXX, rentis sealt käru ja siis läks XXX lähedal. Bussipeatuse juures ootas teda Grigorov, kellel oli sinna bussipeatuse kõrvale paigaldatud murutraktor. Ta jäi sinna seisma, tegi käru lahti ja nad panid traktori koos kärule. Edasi võtsid suuna XXX poole ja teel sinna istus autosse H. D., kes oli parajasti seal oma tüdruksõbral külas ja palus ennast XXX viia. XXX oli 2-3-korruseline maja, nad suundusid sinna Grigorovi juhendamisel ja laadisid murutraktori käru pealt maha. Seal oli päris mitu inimest tol hetkel. Ta tundis sealsetest inimestest K.-R. K., G. S. ja G. S. sugulast. Traktori ostmüük ei toimunud, kuna ei olnud piisavalt palju raha. Tunnistaja G. S. ütlused on kooskõlas tunnistaja R. T. ütlustega. Nimelt kirjeldas G. S. kohtus antud ütlustes, kuidas Artur Grigorov üritas talle murutraktorit müüa. Artur Grigorov võttis juulis XXX.a temaga Facebook Messegeri kaudu ühendust seoses murutraktoriga. Artur Grigorov kirjutas XXX.a kell 18.04, et tahab murutraktorit müüa. See oli õhtusel ajal ja Artur ütles, et seda saab südaöö paiku näha. Artur saatis ka Google`ist pildi. Artur tahtis traktori eest saada 350 eurot. Ta tingis koos sugulasega hinnas ja ütles, et kui Artur selle hinnaga on nõus, siis ta on nõus ära võtma. Ta pidi sugulasega traktori just ostma, sest väga suur maa-ala oli vaja niita. Grigorov tuli selle traktoriga tema juurde XXX tallu XXX külas XXX südaöö paiku. Grigorov tuli koos R. T. ja teisi ta ei tundnud, kes seal olid. Artur tuli halli värvi autoga, marki ja registreerimisnumbrit ta ei mäleta. Traktor toimetati tema tallu XXX logoga käruga. Traktor oli kollast värvi XXX. Murutraktor töötas. Ta ei ostnud murutraktorit, kuna nad ei saanud hinnas kokkuleppele. Ta teadis seda, et Grigorovil ja T. on pidu tulemas ja neil oli raha selleks vaja. Grigorov ja T. olid närvis, et traktorit ei ostetud. Traktori päritolust sai ta teada alles järgmisel hommikul. Päeval kella nelja ajal ärkas siis, kui L. ja K.-R. K. ajasid ta üles ja ütlesid, et ta peab nüüd ise tunnistusi andma. T. A. oli kuskil 10 minuti pärast tema hoovil ja siis sõitsid uurija juurde. Ta saatis uurijale Facebook Messegeri vestlused Artur Grigoroviga. Tunnistaja G. S. ütlusi kinnitab tema poolt uurijale edastatud Facebook Messegeri vestlus tema enda ja Artur Grigorovi vahel. Vestlusest nähtuvalt kirjutab Artur: “See sa murutraktorit ei taha osta et oleks kergem muru niita“. G. S. küsib selle peale, kui palju Artur traktori eest tahab, mille peale Artur vastab, et 350. Järgnevalt kaupleb G. vestluses hinna osas ja Artur väidab, et tegemist on XXX traktoriga, mis on peidus. Artur küsib, kas G. on ikka sularaha, mille peale G. vastab, et 100 eurot on sularaha ja 100 eurot teeb ülekandega, millega Artur ei nõustu. G. palub kirjutada, kui Artur on otsustanud, mille peale Artur vastab, et ta peab mõtlema, kelle kontole ta ülekande teha laseb. Artur kirjutab: „Nh ma tahaks lahti sellest saada ja möllu panna tna“.

Tunnistaja R. T. ja alaealise tunnistaja H. A. D. ütlused tõendavad seda, kuidas toimetati murutraktor edasi XXX, kuna G. S. ei olnud nõus seda ära ostma ning murutraktorit oli vaja kuskil hoida, kuniks see ära ostetakse. Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt panid nad traktori peale ja mõtlesid, et kuhu selle panevad, kuni ära ostetakse. Kuna Arturil ei olnud seda kuskil hoida, siis lõpuks langeski ainukeseks võimalikuks variandiks H. XXX garaaž XXX. Siis suundusid nad XXX edasi XXX poole, viisid murutraktori H. XXX garaaži juurde, laadisid traktori maha ja viisid renditud käru tagasi XXX. Alaealine tunnistaja H. A. D. andis ütlusi selle kohta, et tema oli murutraktoriga seotud nii, et ta lasi hoiustada seda enda garaažis ja ta oli müümise momendil kaasas. XXX.a juulis oli ta kunagise tüdruksõbra juures XXX. Ta helistas R. T., et koju saada. Ta läks XXX auto peale, kus olid Grigorov ja T. See oli väike buss, millel oli käru. Esimest korda nägi XXX linnas, mis kärus oli. Lõppkokkuvõttes sõitsid nad tema vanemate garaaži. Ta nõustus XXX garaažis XXX murutraktorit hoiustama, sest sõpra on vaja aidata, aga ta ei teadnud, et see varastatud on. Kannatanu A. A. kirjeldas edasi, kuidas lõpuks XXX õhtupoole tunnistas Artur üles, et võttis murutraktori ja pakkus, et võib tagasi anda. Leppisid Arturiga kokku, et õhtul 7-8 ajal saavad XXX garaažide juures kokku ja seal pidi üleandmine toimuma. Ta läks koos XXX T. A. XXX juurde. Selleks ajaks, kui nad sinna jõudsid, oli traktor aetud XXX risti. Seisis sõiduteel. Kolm noormeest oli seal, aga ta ei tundnud neist kedagi. Nad XXX ütlesid, et tulid traktorile järele ja tõstsid traktori kaubikusse. Kui nad XXX hakkasid ära sõitma, siis üks noormeestest jooksis bussi kõrvale, koputas akna peale ja küsis „aga raha?“. Ta küsis, et mis raha. Küsiti 350 eurot, mida oleks pidanud maksma neile. Kannatanu selgitas noormehele, et traktor on varastatud ja kuulub neile, siis sõitsid minema. Kannatanu A. A. ütlused on kooskõlas tunnistaja T. A. ütlustega, mille kohaselt tunnistaja T. A. väitis, et kui nad ütlusi käisid andmas, siis Artur helistas Facebookis ja pärast andis traktori tagasi. Artur ütles, et annab samal õhtul üle selle murutraktori. Siis nad läksid XXX samal õhtul sinna XXX juurde, mis asus XXX juures ja seal said traktori kätte. Ta nägi, et seal oli K. T. ja veel 2 inimest, keda ta ei teadnud. Need inimesed arvasid, et nad müüvad seda traktorit, kuna kui ta XXX ära sõitma hakkas, siis nad küsisid raha selle eest. Nad ütlesid XXX selle peale, et varastatud ja raha ei saa. Siis sõitsid minema. Facebookis samal õhtul H. vabandas. H. pidi traktorit enda pool hoidma. Alaealise tunnistaja K. T. ütluste kohaselt läks ta XXX aastal koos S. K. XXX asuvate garaažide juurde juttu ajama. Ta läks koos S. K. sinna ja seal oli H. D., R. T. ja Artur Grigorov. Artur ütles, et on alkoholi joonud ja murutraktor oleks vaja maha müüa. Siis Artur oli nõus S. K. andma 40 eurot, kui S. müüb seal kuskil nurga peal selle murutraktori maha. Murutraktori eest pidid küsima 200-300 eurot. Sinna tulid 30-ndates mees ja siis mingi noorem, so 16-18-aastane, kes hakkasid murutraktorit kaubiku peale tõstma. S. küsis, kuhu raha jääb ja siis need mehed ütlesid, mis raha, see murutraktor on varastatud. Nad ei teadnud, et see oli varastatud, kui oleks teadnud, ei oleks seda kuhugi müüma läinud. Nad läksid garaaži juurde tagasi ja siis tuli välja, et murutraktor oli varastatud. Siis ta helistas Arturile, et mis jama sellega on. Artur ütles, et on jah varastatud. Kannatanu A. A. ja tunnistaja T. A. ütlused haakuvad ja on kooskõlas omakorda ka tunnistajate R. T. ja H. A. D. ütlustega. Tunnistaja R. T. andis ütlusi, et ta sai alles järgmine päev teada murutraktori päritolu kohta, kui temaga võttis ühendust selle murutraktori õige omanik T. A. T. kirjutas talle, et keegi oli rääkinud, et nemad käisid traktorit müümas ja see traktor on T. käest varastatud. Tunnistaja H. A. D. väitis, et ka tema sai alles järgmisel päeval teada, et murutraktor on varastatud. T. helistas ja ütles seda. Järgmisel päeval, kui ta sai teada, et traktor on tegelikult varastatud, tulid XXX garaaži juurde isikud, K. T. ja ülejäänud nimesid enam ei mäleta. Grigorov palus tal nii öelda müüma minna. XXX garaaži juurest jõudis murutraktor XXX 12 (74)

juurde sõites, ta ei mäleta, kes sellega sinna sõitis. K. T. ja teine noormees läksid ka sinna kohta koos murutraktoriga. Murutraktor läks omanikule tagasi XXX juures. Lõpus ta kirjutas T. A., et tema selle asjaga seotud ei ole. Süüdistatav Artur Grigorov tunnistas kohtus A. A. kuuluva murutraktori vargust ning ta andis ütlusi selle kohta, et tal tekkis mõte varastada A. A. kinnistult murutraktor ja see maha müüa, kuna oli üks isik, kellel oli vaja sellist asja hankida. Siis ta ütles, et ta teab, kust seda saada ja siis nad leppisid kokku hinna. Ta suhtles T. ja ta on neil aidanud seal muru niita sama murutraktoriga. Ta teadis, kuna nad magama lähevad ja kuna magavad. Sellega probleeme ei olnud. Traktor oli köögi akna all. Temaga oli üks isik kaasas, kes aitas tal seda ära vedada sealt. Siis vedasid selle, panid peitu. Siis see inimene, kes pidi selle esialgu ära ostma, see ei saanud seda ära osta ja siis ta pakkus edasi osta. Raha oli vaja selleks, et pidu panna. Esialgu ta eitas päris pikalt vargust. Siis lõppude-lõpuks ta tunnistas T. A. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et XXX.a kella 00.00-02.00 ajal võttis süüdistatav Artur Grigorov XXX talu hoovilt ära A. A. kuuluva murutraktori XXX. II episood Lisaks süüdistatakse Artur Grigorovit selles, et tema, ajavahemikul XXX.a kell 17.30 kuni XXX.a kell 18.00 tungis akna kaudu sisse XXX asuvasse renoveerimisjärgus eluhoonesse ja võttis sealt ära A. T. kuuluva elektrilise kettsae „XXX“ väärtusega 190 eurot, tikksae „XXX“ väärtusega 45 eurot, elektrilise käsiketassae „XXX“ väärtusega 50 eurot, puulõhkumise kirve „XXX“ väärtusega 90 eurot, helipuldi „XXX“ väärtusega 605 eurot, isevalmistatud kohvri väärtusega 90 eurot, basskitarri „XXX“ väärtusega 130 eurot ning samal kinnistul asuvast puukuurist poksikoti „XXX“ väärtusega 40 eurot. Kokku tekitas Artur Grigorov kannatanule kahju summas 1240 eurot. Kannatanu A. T. kirjeldas kohtus antud ütlustes, et ta läks XXX. aasta suvel 26. juuli õhtul kella 5-6 paiku kodust XXX minema, sulges ukse. See oli pooleliolev ehitis. Pidevalt ta seal ei viibinud, ta ei ööbinud seal. Tagasi tuli ta järgmisel päeval umbes samal ajal. 24 tundi oli vahepeal aega, kus ta ei tea, mis seal võis toimuda ja kedagi ei olnud seal. Tagasi tulles avastas ta, et aken, mis ära minnes oli tuulutuse režiimis, oli nüüd lääbakil ja siis tekkiski tal kahtlus, et seal on toimunud ebaseaduslik sissetungimine. Peale seda hakkas ta vaatama, kas on ka midagi kadunud või on see lihtsalt selline vandalism, lõhkumise pärast. Kadunud olid mitmed asjad. Täisnimekirja ei oska ta nimetada, aga kadunud oli helipult XXX, basskitarr, elektriketas-saag, elektriline mootorsaag, tikksaag, hiljem avastas, et kuurist oli kadunud ka poksikott, mis oli pandud rippuma puukuuri laetala külge. Tööriistad olid kadunud vanast aidast, mida uuendasid ja ehitasid eluhooneks. Hoonel olid uksed ees ja lukustatud. Kuur, kus oli poksikott, ei olnud lukustatud. Seal olid seinad, aga uksi ei olnud. Poksikott oli klambriga kinni kinnitatud ja sellega pidi tükk aega vaeva nägema, et seda sealt lahti saada. Ta helistas politseisse, kirjeldas juhtunut ja siis umbes 1-2 tunni pärast tuli sinna üks valveuurija, kes käis sündmuskohtadel koos kriminalistiga, siis tehti proovid sündmuspaigast ja materjal läks politsei uurijate kätte. Kannatanu A. T. ütluste lisast nähtub Google kaardi väljavõte, kus kannatanu sõnul on märgitud aken, kus oligi sissetungimise koht. Sündmuskoha XXX.a vaatlusprotokolli kohaselt viidi vaatlus läbi XXX. Vaatlusprotokollist nähtuvalt paikneb renoveeritava hoone tagaküljel paremal pakettaken, mis on praokil. Akna veeplekil on näha tolmu äratusjälgi, millelt võeti DNA proov. DNA proovid võeti veel avatud akna ülemiselt klaasilt avastatud tolmu äratusjälgedest ja akna raami alumiselt raamipuult.

Arvestades kannatanu ütlusi teo toimepanemise osas ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamise aega, saab süüdistatavale etteheidetav tegu olla toime pandud ajavahemikul XXX.a kuni XXX.a, mitte aga ajavahemikul XXX.a kuni XXX.a, nagu on märgitud süüdistuses. DNA-ekspertiisiakt nr XXX tõendab, et XXX võetud DNA proovide analüüsimisel saadi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. DNA-ekspertiisiaktiga nr XXX loeb kohus tuvastatuks, et sündmuskoha vaatluse käigus XXX aknaraami alumiselt raamipuult võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Akna ülemiselt klaasilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Süüdistatav Artur Grigorov ennast sissemurdmisega toime pandud varguses süüdi ei tunnistanud. Kohtus antud ütluste kohaselt on ta XXX kinnistult palju kordi möödunud, aga üks päev sattus ta sinna kinnistu alale. Juhtus nii, et seal oli tema ja veel mõned inimesed, keda ta ei soovi nimetada. Nad mõtlesid, et oleks tore seal majas sees käia. Nad vaatasid, et renoveeriti maja ja seal ei ole kedagi ja siis nad tahtsid seal sees käia nagu maha jäetud majas. Mis seal ikka, ta tegi neile akna lahti, nad läksid sisse ja tema läks ära. Edasi ta ei tea, mis seal toimus. Nende inimestega ei olnud juttu sellest, mida nad elamises leidsid. Teda kutsuti hiljem uurija juurde ja sealt ta sai teada, et mis juhtus, maja tõsteti tühjaks. Kaitsja Rein Napa hinnangul ei ole tõendatud, et ajavahemikul XXX.a kell 17.30 kuni XXX.a kell 18.00 tungis Artur Grigorov akna kaudu sisse XXX asuvasse renoveerimisjärgus eluhoonesse ja võttis sealt võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed. Kaitsja väitel tundub küsitav, kas nende esemete vargus ja füüsiliselt nende äraviimine varguse toimepanemise kohast ühe isiku poolt on võimalik. Kaitsja leidis, et ekspert on andnud vastused selliselt, et ei saa küll välistada, et aknaraami alumisel raamilt ja akna ülemiselt klaasilt võetud DNA profiil võib pärineda Grigorovilt, kuid ekspert ei saa seda ka vastuvaidlematult kinnitada. Eksperdi vastusest selgub, et ühel juhul võivad need pärineda veel ka kahelt tundmatult isikult ja teisel juhul nii Grigorovilt kui ka ühelt tundmatult isikult. Siin on tegemist kõrvaldamata kahtlusega. Grigorov andis ütlusi, et tema ainult avas akna, mida teised isikud, kes temaga kaasas olid, seal tegid ja kas kannatanu A. T. vara omastasid, ta ei tea. Seetõttu leidis kaitsja, et need kõrvaldamata kahtlused, kas Grigorov võttis osa sellest vargusest või mitte, tuleb tõlgendada tema kasuks. Seega tuleb Artur Grigorovile esitatud süüdistus kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmises selle lihtkoosseisu KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista talle toimepandu eest sellele sanktsioonile ja teo tehioludele vastav karistus. Kohus, olles analüüsinud eelpoolkirjeldatud süüdistatava ja kannatanu ütlusi ning DNAekspertiisiakte, asub seisukohale, et esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et just Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis XXX asuvast renoveerimisjärgus eluhoonest ja kuurist võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed. Süüdistatav tunnistas, et ta viibis XXX tänava kinnistul koos teiste isikutega, kelle nimesid ta ei olnud nõus avaldama. A. Grigorovi ütluste kohaselt ta kõigest tegi kaasasolnud isikutele akna lahti, teised läksid sisse ja tema läks ära. Edasi ta ei tea, mis seal toimus. Ekspertiisiaktide kohaselt saadi sündmuskohalt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kuigi Artur Grigorovilt pärineva 14 (74)

bioloogilise materjali sisaldumist võetud proovidest ei saa välistada, selgub siiski eksperdi vastusest, et proovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil on pärit enam kui ühelt inimeselt. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav oli see, kes võttis XXX kinnistu eluhoonest ja kuurist süüdistuses nimetatud esemed, kuivõrd A. Grigorovi ütluste kohaselt viibis temaga sündmuskohal veel teisi tuvastamata isikuid ja kuriteo toimepanemist grupi poolt ei ole süüdistatavale etteheidetud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha üksnes siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas süüdistatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Käesoleval juhul ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi, kas Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis XXX asuvast renoveerimisjärgus eluhoonest ja kuurist võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi õigeks mõista. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 521-525, 2015) kohaselt kujutab vargus objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast asja. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab kolme elementi: võõra valduse lõpetamine, uue valduse kehtestamine ja valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. A. A. kinnistul olnud murutraktor oli Artur Grigorovi jaoks võõras vara, mis ei olnud süüdistatava valduses, vaid murutraktor oli A. Grigorovi jaoks võõras valduses. Süüdistatav võttis A. A. kinnistul olnud murutraktori ära, toimetades selle esmalt XXX ning seejärel XXX linna, seega kehtestas süüdistatav murutraktorile uue valduse ning saavutas selle üle võimu, mistõttu oli tal võimalik hakata võõrast vara oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 218 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Alates 01.01.2015.a on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega peab varguse kuriteo koosseisu täitmiseks asja väärtus ületama 200 eurot. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 522, 2015) kohaselt leiab ka Riigikohus, et § 199 järgi subsumeeritava varguse puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus ületas teo ajal 20 miinimumpäevamäära. Varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära peab olema tõendatud või üldtuntud. 15 (74)

Kohus loeb üldtuntuks, et murutraktorite väärtus võib ulatuda tuhandete eurodeni, seega loeb kohus tuvastatuks, et A. A. kuuluva murutraktori XXX väärtus oli üle 20 miinimumpäevamäära ehk üle 200 euro. Seega tekitati vargusega kannatanule A. A. varalist kahju, mis ületab kahtesadat eurot. Kuivõrd kohus mõistab A. Grigorovi XXX asuvast eluhoonest ja puukuurist esemete varguses õigeks, tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmises selle lihtkoosseisu ehk KarS § 199 lg 1 järgi. Lähtudes eeltoodust täitis Artur Grigorov oma tegevusega KarS § 199 lõikes 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus leiab, et Artur Grigorov pani varguse toime kavatsetult. Artur Grigorov oli vargust toime pannes teadlik kõikidest kuriteo toimepanemise asjaoludest. Ta teadis, et vara on võõras ja tema jaoks võõras valduses. Süüdistatav A. Grigorov kirjeldas kohtus, et tal oli vaja raha pidutsemiseks, seetõttu varastas ta A. A. kuuluva murutraktori. Muuhulgas tunnistas süüdistatav, et ta tundis A. A. XXX T. A., ta oli varasemalt selle sama murutraktoriga kannatanu krundil muru aidanud niita ja ta teadis täpselt, mis kell pererahvas magama läheb ja millal nad magavad. Seega oli Artur Grigorovil enne XXX talu hoovile minekut juba kindel plaan sealt murutraktor kaasa võtta ning vargus ette planeeritud. Kohtu hinnangul võttis Artur Grigorov endale kindlaks plaaniks ning seadis eesmärgiks XXX talu hoovilt murutraktor ära võtta, seega pani Artur Grigorov varguse toime kavatsetult. Kohus ei tuvastanud Artur Grigorovi teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi KarS § 214 lg 2 p 1, 4 näeb ette vastutuse grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise. Süüdistuse kohaselt Daniel Kaasik ja Karl Koiva isikuna, kes on 16.12.2019.a karistatud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, tegutsedes grupis, nõudsid XXX.a ajavahemikul 20:05:30–20:31:10 XXX asuvas XXX keskuses grupis koos M. A. T. alaealiselt kannatanult M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Karl Koiva ähvardas kannatanut lausudes: „Kas sa arvad, et ma ei vajuta sind ära?“ ning „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga“. M. A. T. ähvardas kannatanut lausudes: “Kas sa arvad, et ma ei julge sulle siin peksa anda?“ „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga?“ M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis selle hirmu tõttu XXX.a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Süüdistuses heidetakse Daniel Kaasikule ette seda, et tema XXX.a kell 14:18 mobiilirakenduse Messenger teel nõudis alaealiselt kannatanult M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanut M. M. öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. M. M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis XXX a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Süüteoteate vorm tõendab kannatanu M. M. politseisse pöördumise aega ja põhjust seoses XXX.a XXX keskuses toimunud intsidendiga. Süüteoteate vormist nähtuvalt pöördus teataja M. M. politseisse seoses sellega, et XXX.a kella 20.30 ajal tuli talle 8 inimest ümberringi ja pressisid temalt raha välja, lubades talle nuga anda. Teataja M. M. teab isikutest Daniel

Kannatanu M. M. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta viibis reedesel päeval XXX.a XXX linnas XXX keskuse keskel. Siis keegi helistas talle. Helistaja ütles, et ta on keegi klubist, et saame kokku. See võis olla kella 8 paiku, siis need isikud kas leidsid ta üles või juhuslikult nägid teda ja siis tulid tema juurde. Ta oli surutud vastu seina, 180 kraadi ümber piiratud ja ümbritsetud inimestest, keda ta ei tunne, ta ei saanud liikuda. Neid oli seal peale kolme süüdistatava veel 68. M.-A. T. oli ka seal. Võis olla, et esimesena hakkas rääkima Daniel, kes nõudis mingit olematut võlga. Ta ei olnud kindlasti mitte Kaasikule ega kellelegi teisele võlgu. Ta küsis selle kohta, miks ta maksma peab. Põhjuseid küll visati, aga need ei olnud loogilised. Alguses öeldi talle, et lähme suitsu tegema ja keegi peksa ei anna. Siis hakkas see, et „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa“, või niisama „annan peksa“ või „annan nuga“. Ta arvab, et seda ütles K., T., võib-olla ka Kaasik, kõik ütlesid. Isikud lubasid ise anda peksa ja vist ka mõndadele isikutele helistada. Siis ta helistas tolleaegsele nii öelda selle grupi ühisele tuttavale R.-A. O., et äkki saab need inimesed tema eest ära. R. jõudis mingil ajal XXX ja rääkis nendega teemal ja need inimesed lahkusid. Kannatanu M. M. ütlused on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub XXX keskuse turvakaamera XXX a salvestis. Vaatlusprotokolli kohaselt on kannatanu XXX.a kell 20:05:30 XXX keskuse esimesel korrusel koos naissoost isikutega. Alates kella 20:05:48 on kannatanu isikute poolt ümber piiratud. Isikute hulgas on punases jopes Karl Koiva. Meessoost isikud on kannatanu ümber ja juurde on tulnud sinises jopes Daniel Kaasik. Järgnevalt on näha, kuidas mõned isikud eemalduvad kannatanu juurest ja tema juurde jääb hetkeks Daniel Kaasik. Isikud liiguvad kannatanu juurde tagasi ja lisandunud on tumesinises jopes Artur Grigorov. Kell 20:25:40 on isikute juures turvamees, seejärel kõik lahkuvad. Tunnistaja R.-A. O. kinnitas kohtus kannatanu ütlusi seoses sellega, mis põhjusel M. M. teda XXX.a märtsikuus XXX keskusesse kutsus. Tunnistaja väitis, et M. M. kutsus teda XXX keskusesse probleemi lahendama. Ta sai aru, et M. oli probleem Koiva, Grigorovi ja Daniel Kaasikuga, sest M. oli neile võlgu. M. tahtis, et ta tuleks sinna nendega rääkima, et see asi ära lahendada nende vahel. XXX keskuse XXX poe ees nägi ta Kaasikut, Koivat, Grigorovit, M. M. ja seal oli keegi veel, aga ta ei mäleta, kes. Ta rääkis Kaasikule, et kuna M. ei teeni kuskilt raha, siis ei ole M. linnas pahandamisel mingisugust mõtet, mingit vara küsida võla katteks. Lõppude lõpuks see asi laabus, sest turvamees tuli suhteliselt kohe selle jutu lõpus ja ajas neid laiali. Kannatanu ütlusi tema ähvardamise ning raha nõudmise kohta kinnitavad tunnistaja M. A. T. kohtus antud ütlused, mille kohaselt eelmise aasta veebruaris umbes kohtusid nad M. XXX linnas XXX keskuses. M. ja Kaasiku vahel tekkis mingi võlg. Nii sai ta Danielist aru. M. ümber kogunes kokku umbes 6-7 inimest. Nendest isikutest peale Kaasiku tundis ta ka Koivat ja Grigorovit. M. taheti raha. M. oli Danielile võlgu. M. ütles, et ta pole kellelgi võlgu. Mingi hetk tuli sinna seltskonda R.-A. O.. M. kutsus R. sinna. R. üritas konflikti lahendada ja kõiki maha rahustada. Keegi ähvardas M. ja võttis M. kinni, et välja viia. Ilmselt öeldi M., et kui välja ei tule, siis saad lõuga või midagi sellist. See tähendab, et saab peksa. Pärast XXX keskuses toimunud intsidenti helistas kannatanu Häirekeskusesse, et toimunust teada anda. Nimelt nähtub XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist, et XXX.a kell 20.42 helistab häirekeskusesse meesterahvas, kohtueelses menetluses kogutud andmete põhjal kasutab telefoninumbrit, millelt kõne tehti, M. M., kes teatab, et teda ähvardati verbaalselt XXX keskuses. Ähvardamine oli umbes 10 minutit tagasi ja see kestis kuskil 20 minutit. Ähvardajateks oli grupp inimesi. Teataja on sellest eelnevalt ka teatanud Daniel Kaasiku osas. Teatajalt nõuti raha. Teataja ütleb, et see on väljapressimine. Teatajat ümbritseti 8 inimesega 17 (74)

XXX keskuses ja öeldi: „Lähme välja, lähme välja, ma tõstan sind“, seda ütles Artur Grigorov ja Daniel Kaasik. Teataja ei läinud keskusest välja, kuna ta arvas, et siis on oht tema elule ja tervisele, kas antakse peksa või varastatakse asjad ära. Vahejuhtum leidis aset XXX keskuse XXX poe ees ja XXX vastas. Relvi ei kasutatud, teatajat hoiti vastu seina. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu teatas juba jaanuarikuus XXX.a Häirekeskusele temalt raha nõudnud isiku kohta. Vaatlusprotokollis, milles on vaadeldud helifaili kõnesalvestusest politsei ja häirekeskuse lühinumbrile 112, nähtub see, et XXX.a kell 15.02 helistab häirekeskusesse meesterahvas, kohtueelses menetluses kogutud andmete põhjal kasutab telefoninumbrit, millelt kõne tehti, M. M., kes teatab, et temalt küsiti raha, mis ei olevat temapoolne võlg. Samuti ähvardati, et teatajale tulevad mustlased peale. Ähvardajaks pidi olem Daniel Kaasik. XXX.a helistas teatajale Daniel Kaasik, kes ütles, et teataja peab täna ära maksma, kui ta ära ei maksa, siis hakaku jooksma. Kaasik pidi ise mustlastele võlgu olema, mitte teataja. Daniel Kaasik väitis veel, et mustlased teavad, kus teataja elab. Süüdistatavad Karl Koiva ja Daniel Kaasik ei eitanud märtsikuus XXX.a XXX keskuses M. M. kohtumist ja temaga vestlemist, kuid süüdistatavad jäid kohtus endale kindlaks, et nemad M. M. vägivallaga ei ähvardanud. Süüdistatav Karl Koiva andis kohtus talle etteheidetava väljapressimise kohta ütlusi, milles kirjeldas, et esimesena kõnetas M. tema ise või T.. Kuna M. oli võlgu, siis nad mõtlesid, et küsivad M., et kuna ta ära maksab selle. Päris alguses Kaasikut seal juures ei olnud, aga Kaasik tuli sinna pärast neid. Ta ütles M., et lähme räägime väljas, et siin on liiga palju kõrvalisi isikuid. Selle peale M. ütles, et ei taha välja minna. Seal pooled läksid seltskonnast minema ja siis jäid nemad sinna 5-6-kesi. Siis keegi ütles, et lähme räägime väljas, et siin liiga palju inimesi, muidu turva saadab laiali. Ütlejad olid tema, T. ja vist oli S. (A. A. L.) ka. Kannatanu suhtes mingisugust vägivalda ei kasutatud, vägivallaga ka ei ähvardatud. Tema teada ei ähvardanud keegi, nii palju kui tema seda kuulis ja ta oli suhteliselt enamus aja seal juures. R. O. tuli M. appi, et rääkida sellest võlast. Tema teada see ei andnud tulemust. Tulemust andis see, et turvamees käskis neil lahkuda. KrMS § 289 alusel avaldati kohtus IV köitest toimiku lk 4 süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks XXX.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist Karl Koiva ütlused: „Ma tunnistan, et ütlesin seda vajutamise kohta ja andsin mõista, et võin talle peksa anda, aga noaga ma küll ei ähvardanud või noa andmisega“. Süüdistatav selgitas ütlustes esinevat vastuolu sellega, et ära vajutamine ei ole ähvardus tema arust. Ära vajutamine tähendab tema meelest seda, et ta aitab M. välja minna XXX keskusest ja rääkida. KrMS § 289 alusel avaldati kohtus IV köitest toimiku lk 4 süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks XXXa kahtlustatavana ülekuulamise protokollist sama lõigu viimane lause: „Põhimõtteliselt kõik, keda nimetasin, lubasid teda välja tirida ja peksa anda“. Karl Koiva väitis vastuolu põhjendades, et ta ei ole öelnud midagi sellist varem. Prokurör viitas asjaolule, et süüdistatav andis ütlused kaitsja juuresolekul, ta on protokolliga tutvunud ja ütlused on koostatud tema sõnade järgi ja on õiged, mille ta on ise kirjutanud protokolli lõppu. Süüdistatav Karl Koiva väitis selle peale, et ta ei ole oma ütlusi läbi lugenud. Kohtu hinnangul on süüdistatava Karl Koiva ütlused ennastõigustavad ning süüdistatav üritab enda rolli toimunus pisendada, eitades kannatanu ähvardamist. Karl Koiva andis kohtus vastuolulisi ütlusi, mis ei haaku tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti ei ole Karl Koiva ütlused kooskõlas kannatanu ja tunnistaja M. A. T. ütlustega. Viimased on selgelt kirjeldanud, kuidas M. M. ähvardati XXX keskuses vägivallaga, so M. M. lubati peksa anda ja nuga anda, kui kannatanu võlga ära ei maksa. Karl Koiva ei suutnud kohtus veenvalt 18 (74)

põhjendada, miks ta varasemalt teistsuguseid ütlusi andis. Kohtu hinnangul ei ole usutav ka süüdistatava selgitus, et ära vajutamine ei ole ähvardus, vaid see tähendab seda, et süüdistatav aitab M. välja minna XXX keskusest ja rääkida. Seetõttu ei arvesta kohus süüdistatava Karl Koiva ütlustega osas, milles need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, kuivõrd süüdistatava ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt osales ta XXX.a õhtupoole 7-8 ajal XXX toimunud intsidendis. Koiva, Grigorov, T. ja veel mõned olid temaga seal kaasas. Ta sai teada, et Koiva ja Grigorov olid XXX juba. Keegi helistas või kirjutas, et M. on XXX ja tule sinna. Ta jõudis sinna minut hiljem. XXX poe vastas olid Koiva, Grigorov, T. ja paar inimest veel. M. seisis seina juures ja teised rääkisid omavahel esialgu. Teised teadsid, et M. on talle võlgu. Ta ise oli neile rääkinud sellest. Ilmselt rääkis ta ka seda, mis summas M. võlgu on. Otseselt ta ei kuulnud, kas teised nõudsid M. käest tema võlga tagasi. Võib-olla neil seal koha peal oli see teemaks, aga ta ei kuulnud, et nad oleks küsinud. Ta küsis M. enam-vähem niimoodi, et kuna M. kavatseb maksta. M. ta ei ähvardanud. Ta ei kuulnud, kas keegi teine ähvardas M. Samas möönis süüdistatav, et ähvardamine võis olla enne seda, kui tema sinna jõudis. Prokurörile vastates väitis Daniel Kaasik, et eeluurimisel ta rääkis sellest arvamusest, et teised võisid M. ähvardada ning need olid Koiva, Grigorov, T. ja veel 2-3 tükki, kes seal olid. Kannatanu M. M. kirjeldas järgmiseks, kuidas ta sai XXX.a Messengeri teel teada, mis võlast räägiti. Hiljemalt talle öeldi, et kui ta maksab 25 eurot või mingi osa sellest summast ära. See summa koguaeg muutus. Alguses oli 50, siis 80, siis 120. Neid numbreid visati päris palju. Ta väga kartis linnas liikuda ja ta mõtles tol momendil, et kõige parem viis on probleemi lahendada, kui ta 25-eurose summa ära annab. Daniel ütles selle peale, et see on siis makstud ja muret enam ei ole. Pärast seda juhtumit XXX Keskuses, maksis ta XXX.a XXX Daniel Kaasikule 25 eurot sularahas ära. Kannatanu M. M. ütlusi selle kohta, et Daniel Kaasik ähvardas teda XXX mobiilirakenduse Messenger teel, kinnitavad kannatanu poolt politseile edastatud fotod, milles on kajastatud kannatanu ja Daniel Kaasiku vaheliste vestluste sisu. Fotodelt nähtub järgnev. XXX kell 14.18 kirjutab Daniel Kaasik: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja. Või mis sa arvad“. Selle peale vastab kannatanu, et tal on 15 eurot rahakoti vahel. Daniel Kaasik jätkab: „sebi 10 veel ja tänaseks sobib. Ütlen teistele et maksid kogu raha ära“. M. M vastab selle peale, et okei sebin. XXX kell 17.30 kirjutab Daniel Kaasik: „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“, mille peale küsib kannatanu, et mis ülejäänud. Vahepeal on üritatud rakenduse kaudu kahel korral helistada. Kannatanu M. M. kirjutab, et ta ei oma kellegile raha ja et see on täielik väljapressimine, mille peale Daniel Kaasik vastab, et M. M. tegeleks ise J. Kannatanu vastab: „ei tegele ma sinu jamadega“, mille peale süüdistatav kirjutab, et need on nüüd kannatanu jamad ja lubab tulla kannatanu XXX rääkima, et millega XXX tegeleb, kodune aadress on ammu teada. Daniel Kaasik lubab koos K. tulla, mille peale kannatanu kirjutab, et ta ei saa täpselt aru, mida Daniel Kaasik üritab hirmutada. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt tahtis ta M. XXX vestelda, et millega XXX tegeleb ja miks selline olukord tekkinud on. Ta oleks M. XXX rääkinud, et M. tegeleb XXX müümisega. M. on ka politseile vahele jäänud XXX ja XXX tablettidega. Tal jäi M. kokkulepe, et M. maksab järgmisel päeval 25 eurot. M. maksis XXX Keskuses väravate juures poe alal sularahas 25 eurot. Pärast seda M. rohkem maksnud ei ole. Ta teadis ise, kui palju M. võlgu on ja pärast Facebook Messengeris oli juttu, et ülejäänud ära maksaks. Tema hinnangul oli M. veel võlgu 90-25=75 eurot. Messengeris ta M. ei ähvardanud. M. M. poolt politseile edastatud fotod kannatanu ja Daniel Kaasiku vahelistest Messengeri vestlustest lükkavad ümber Daniel Kaasiku väite, et tema Messengeris M. ei ähvardanud. 19 (74)

Vestluses on näha, kuidas süüdistatav nõuab XX õhtuks mingi osa rahast maksmist ning kinnitab, et kui kannatanu ära maksab, jäävad kohe teised mängust välja. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis eelmise päeva õhtupoolikul oli kannatanu XXX keskuses mitmete Daniel Kaasiku sõprade poolt ümberpiiratud, teda ähvardati ja temalt nõuti võla tasumist. Seega võib vestluse sisust eeldada, et kui M. M. maksab süüdistatavale mingi osa ära, jätavad D. Kaasiku sõbrad kannatanu rahule. Vestlusest nähtub seegi, kuidas Daniel Kaasik lubab tulla kannatanu koju koos K.-nimelise isikuga ja vanematele rääkida M. tegevusest, kui ta raha ära ei maksa. M. M. karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole teda kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seega loeb kohus tõendatuks, et Karl Koiva ja Daniel Kaasik nõudsid XXX.a ajavahemikul kell 20:05:30–20:31:10 XXX linnas XXX asuvas XXX keskuses koos M. A. T. M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Kuivõrd kannatanu kohtus ütlusi andes enam päris täpselt ei mäletanud, kes ning mida sel õhtul talle ütles, talle meenus, et Koiva ja T. ütlesid talle: „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa“, või „annan peksa“ või „annan nuga“, siis saab kohus lugeda tõendatuks, et Karl Koiva ja M. A. T. ähvardasid kannatanule peksa ja nuga anda lausudes: „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa?“, „annan peksa“ ning „annan nuga“. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et Daniel Kaasik nõudis XXX.a kell 14.18 mobiilirakenduse Messenger teel M. M. võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanut M. M. öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. Kohus loeb tõendatuks, et M. M. maksis XXX.a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. Väljapressimise objektiivne koosseis on karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 581582, 2015) kohaselt varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Vara üleandmise nõudmise või vägavalla kasutamisega on koosseis täidetud. Varalise kasu saamine toimepanija poolt pole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline. Kaitsja Robert Sprengk oli seisukohal, et kannatanu M. M. võlgnes Daniel Kaasikule kindla rahasumma ja Daniel Kaasik küsis tagasi võlgnevust. XXX.a saabus Daniel Kaasik sündmuskohale hiljem, kui kaassüüdistatavad Daniel Kaasiku sündmuskohale ilmumisel enam ähvardusi ei esitanud. Riigikohus on 30.06.2016.a otsuse nr 3-1-1-54-16 punktis 26 välja toonud, et KarS § 214 järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt RKKKo 31-1-88-03, p 9). Väljapressimise koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele. Otsustamaks, kas KarS §-s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue on seaduslik või ebaseaduslik, tuleb hinnata, kas ja millisel määral õiguskord seda nõuet tunnustab. Näiteks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi kehtetu tehing, mis on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga (nt narkootikumide ebaseaduslik käitlemine). Kvalifitseerimaks süüdistatavate käitumise KarS § 214 järgi, tuleb seega lahendada küsimus, kas süüdistatava poolt kannatanule esitatud nõue oli seaduslik või mitte. Seega juhindudes Riigikohtu praktikast tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas kannatanu M. M. oli süüdistatavale Daniel Kaasikule võlgu ning kas kannatanule esitatud nõue oli seaduslik või mitte. Kannatanu M. M. vastas väidetava võla tekkimise osas, et ta ei olnud kindlasti mitte Kaasikule ega kellelegi teisele võlgu. Ta ei ole Kaasikuga koos ostnud XXX, XXX. XXX sai ta tasuta. Ta 20 (74)

ei ole XXX müünud. Ka jaanuaris ja märtsis XXX.a Häirekeskusele tehtud kõnede käigus väitis M. M., et tema ei ole võlgu ning ta kordas seda veelkord Messengeri vestluses Daniel Kaasikuga. Seega on kannatanu kategooriliselt eitanud süüdistatavale võlgu olemist. Ka tunnistaja R.-A. O. ütluste põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et M. M. oli Daniel Kaasikule võlgu, kuivõrd tunnistaja kuulis võlast kolmandatelt isikutelt ning kannatanu väitis talle, et ei taha maksta, sest see ei ole õiglane. Nimelt selgus tunnistaja R.-A. O. ütlustest, et tema ei saanudki sellest aru, kas M. tegelikult oli võlgu või mitte. Ta ei teadnud, kas see võlg oli päriselt 100% või mitte. Tunnistaja kirjeldas kohtus, kuidas ta XXX keskuses aset leidnud intsidendi põhjusest aru sai ning väitis, et M. oli probleem Koiva, Grigorovi ja Daniel Kaasikuga, sest M. oli neile võlgu ja M. tahtis, et ta tuleks sinna nendega rääkima, et see asi ära lahendada nende vahel. Ta oli seda ühe korra kuulnud, et M. on võlgu, aga ta ei pööranud tähelepanu sellele. M. pärast rääkis, et ei taha võlga ära maksta, sest see ei ole õiglane. Ta ei saanudki sellest aru, kas M. tegelikult oli võlgu või mitte. Ta uskus mõlema osapoole jutte. Kuna ta küsis mõlema osapoole käest, et mis teema on, siis ta üritas ise oma peas kokku panna asja, et kas see kõigepealt saaks loogiline olla. Kuna ta tegi oma järeldused seal, siis seda ta muidugi ei teadnud, et kas see võlg on päriselt 100% mingi asja eest või mitte. Süüdistatav Karl Koiva sai võlast teada paar päeva varem Daniel Kaasikult. Karl Koiva ütluste kohaselt oli M. Kaasikule võlgu mingite XXX värkide ja XXX eest. Muud ta väga ei teadnud selle kohta. Seda, mis summa M. võlgu oli, ta otseselt ei teadnud. Ta eeldas, et 180 eurot, aga tuli välja, et vähem. Võlast sai ta teada paar päeva varem, kui nad suitsul väljas käisid ja siis tuli jutuks lihtsalt. Ainult Kaasik rääkis talle võlast. Süüdistatav Daniel Kaasik kirjeldas võlgnevuse tekkimist järgmiselt. Süüdistatava sõnul tekkisid M. mingi hetk võlad ja M. küsis temalt, kas ta saab aidata. Ta mõtles natuke aega ja siis andis M. kaks XXX ja selle pidi M. maha müüma ja raha saama. XXX on karpide kogu, milles on 10 karpi. M. pidi 90 eurot selle eest maksma, aga ei maksnud. M. aga lubas maksta. Kuu aega M. ei vastanud talle üldse. Lõpuks vastas. M. lubas ja lubas ja siiamaani lubab. Teised teadsid, et M. on talle võlgu. Ta ise oli neile rääkinud sellest. Ilmselt rääkis ta ka, mis summas M. võlgu on. Neil jäi kokkulepe, et M. maksab järgmisel päeval 25 eurot. M. maksis XXX Keskuses väravate juures poe alal sularahas 25 eurot. Pärast seda M. rohkem maksnud ei ole. Ta teadis ise, kui palju M. võlgu on ja pärast Facebook Messengeris oli juttu, et M. ülejäänud ära maksaks. M. oli võlgu 90-25=75 eurot. Messengeris ta M. ei ähvardanud. Ta oleks tahtnud M. XXX vestelda, et XXX rääkida, millega M. tegeleb ja miks sihuke olukord on tekkinud. Ta oleks rääkinud, et M. tegeleb XXX müümisega. Ta kirjutas M., et viimane peab edasi suhtlema J., kelle kaudu XXX või XXX sai. M. pidi ise J. suhtlema, kuna M. võttis, aga mingi hetk nõuti temalt seda võlga tagasi, kuna M. ei olnud maksnud. M. oli lihtsalt tornid võtnud ja teised teadsid, et tema suhtleb M.. Ta ise nende tornide eest kellelegi maksnud ei olnud. Prokurörile vastates väitis süüdistatav Daniel Kaasik, et tema neid patju ei võtnud, tema andis M. kontakti, kelle kaudu see võttis. Tema ise M. neid padjakesi üle ei andnud, tema käest M. sai kontakti. Ta andis M. sellesama J. Snapchati kontakti. M. pidi talle andma müügist saadud raha, selle 90 eurot, mis sai sinna sisse pandud. Järgnevalt vastas süüdistatav prokuröri küsimusele, et miks M. pidi talle raha andma, kui ta ise ei maksnud J. padjakeste eest, et ta ei maksnudki J., vaid ta andis selle raha 90 eurot M. kätte. Ta andis M. kätte 90 eurot, mille eest M. ostis XXX patju. Daniel Kaasiku ütlusi võla tekkimise osas kogumis vaadeldes tuleb asuda seisukohale, et ütlused on suuresti vastuolulised, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Seega ei saa kohus otsuse tegemisel arvestada süüdistatava ütlustega osas, milles ta kirjeldab väidetava võla tekkimist. Nimelt avaldas Daniel Kaasik kohtuistungil kaitsjale vastates, et kannatanu palus temalt abi, kuna kannatanul oli võlg tekkinud. Siis ta andis M. M. kaks XXX ja selle pidi M. 21 (74)

maha müüma ja raha saama. Kuid prokurörile vastates väitis Daniel Kaasik, et padjakesi ta M. M. üle ei andnud, vaid ta andis kannatanule kellegi J-nimelise isiku Snapchati kontakti, kelle käest M. M. võis ise XXX hankida. Lisaks väitis süüdistatav, et tema ise XXX eest J. ei maksnud, seejärel väitis ta, et M. M. pidi talle andma müügist saadud raha ehk 90 eurot, mille eest said XXX hangitud. Siis rääkis Daniel Kaasik, et ta andis 90 eurot M. M., mille eest kannatanu ostis XXX. Seega nõudis Daniel Kaasik kannatanult raha, mida ta tegelikult ei ole M. M. andnud. Kuna K. Koiva sai väidetavast võlgnevusest teada kaassüüdistatavalt Daniel Kaasikult, kes on kohtus väidetava võla tekkimise osas andnud väga vastuolulisi ütlusi, ei saa ka K. Koiva ütlusi selles osas pidada usaldusväärseks ja nende põhjal ei saa väita, et M. M. oli D. Kaasikule võlgu. Isegi kui jaatada Daniel Kaasiku versiooni võla tekkimise osas, siis tuleb arvestada sellega, et süüdistatav nõudis enda ütluste kohaselt raha kannatanult, kes pidi XXX hankima selleks, et seda edasi müüa. Kuivõrd XXX müük on Eesti Vabariigis tulenevalt Tubakaseadusest keelatud, lubatud on üksnes selle omamine ja kasutamine, siis Daniel Kaasiku poolt varalise kasu üleandmise nõue ei tuginenud seaduslikule alusele. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (lk 583, 2015) on märgitud, et varalise kasu üleandmise nõudmine moodustab koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb mh vägivald. Vägivald võib olla psüühiline kui füüsiline. Esimesel juhul ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega, teisel juhul seisneb ähvardamine tervise kahjustamises või kehalises väärkohtlemises. On oluline, kuidas kannatanu ähvardust tajub. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Kaastäideviimise korral võib ähvardamisena käsitada ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu. Ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat. Daniel Kaasiku kaitsja on seisukohal, et D. Kaasiku hilisemat kirjavahetust ei saa käsitleda ähvardustena. Koju minemist M. M. juurde kellegi kannatanu jaoks võõraste isikutega nagu K. ja J. ei saa kaitsja meelest käsitleda ähvardustena. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Daniel Kaasik lubas koos K. tulla, mille peale kannatanu kirjutas, et ta ei saa täpselt aru, mida Daniel Kaasik üritab hirmutada. Seega nähtub juba vestlusest endast, et kannatanu võttis seda kui ähvardust. Kohtu hinnangul tuleb tekkinud olukorda vaadata tervikuna ja kogu kontekstis ning sellest saab järeldada, et kannatanu ähvardamine algas juba eelmisel päeval XXX keskuses, kui kannatanu ümber kogunes suur seltskond ja ta piirati sisse. M. M. nõuti raha ja selle raha nõudmine jätkus D. Kaasiku poolt ka järgmisel päeval. Ehk süüdistatava ähvardusest võib välja lugeda seda, et kui M. M. mingit osa ära ei maksa, võib juhtuda sama, mis juhtus eelneval päeval ehk seekord D. Kaasik juba teisi inimesi enam asjast välja ei jäta. Seega käesolevas kriminaalasjas ähvardati kannatanut nii verbaalselt kui ka kirjalikult. M. M. ähvardati XXX.a suuliselt XXX keskuses ja järgmisel päeval, so XXX kirjalikult rakenduse Messenger kaudu. Kannatanu M. M. kirjeldas tajutud hirmu ähvarduse ees järgmiselt. Kannatanu väitis kohtus, et ta tundis, et tema elu on väga tõsises ohus. Kui nii suure grupiga inimesed piiravad juba XXX, on suutelised teda üles leidma juhuse või tutvuste kaudu, siis ei oleks teda raske leida ka väljaspool XXX, natukene väiksematel tänavatel ja teha, mis vaja. Ta väga kartis linnas liikuda ja ta mõtles tol momendil, et kõige parem viis on probleemi lahendada, kui ta 25-eurose summa

ära annab. Ta mõtles, et on hea võimalus maksta 25 eurot ära ja loota, et need inimesed ei otsi teda enam taga. Ta ausalt öeldes ei tahtnud peksa ega nuga saada ega oma perele halba. Kannatanu M. M. XXX K. V. kirjeldas kohtus, kuidas ta oma XXX XXX käest raha väljapressimise asjaoludest teada sai ning kuidas XXX raha nõudnud isikuid kartis. Nimelt andis K. V. ütlusi, et M. rääkis talle nädal aega hiljem väljapressimisest. M. rääkis, et ta piirati ümber ja küsiti raha. M. öeldi, et on võlg, aga M. ütles, et ta ei ole kellelegi võlgu. M. oli häiritud sellest. Ta pani tähele, et M. ei käinud nädal aega kodustki väljas. Ta sai aru, et M. ikkagi kartis. Midagi oli ikkagi teoksil, aga M. ei rääkinud talle. M. otsustas politseisse minna seetõttu, et M. teadis, et ei ole midagi teinud valesti ja teda rünnati. Tulenevalt kannatanu enda kirjeldusest hirmu tundmise kohta, mida kinnitavad ka M. M. XXX K. V. ütlused, on kohus veendunud, et XXX keskuses M. M. verbaalselt öeldud ning Messengeri teel kirjalikult edastatud ähvardused on objektiivselt tõsised ja seda pidas tõsiseks ka ähvarduse adressaat ehk M. M. Grupp moodustub kaastäideviijatest. Isiku vastutuselevõtmiseks kaastäideviijana tuleb näidata tema teopanus, teo valitsemine täideviijana. Riigikohtu 20. juuni 2003.a otsuse nr 3-1-1-88-03 punktis 10 on sedastatud, et kaastäideviimist on Riigikohtu kriminaalkolleegium sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91). Kohus on veendunud, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva on kaastäideviijad, kuna nad tegutsesid kooskõlastatult ning ühiselt – Daniel Kaasik nõudis raha üleandmist ning Karl Koiva ähvardas kannatanut vägivallaga. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Daniel Kaasik ei olnud kannatanu ähvardamisest teadlik, kuivõrd ta oli ise varasemalt oma sõpradele väidetavast kannatanu võlast rääkinud ning kohtus ütlusi andes väitis ta, et Koiva, T. ja Grigorov on vägivaldsed ning nad on varasemalt juba teisi ähvardanud. Samuti teadis süüdistatav Daniel Kaasik, et Karl Koiva kandis M. M. seotud episoodi ajal nukiraudu. Märkimist väärib ka asjaolu, et Karl Koiva tunnistas kohtus, et tema ja teised isikud hakkasid M. M. nõudma Daniel Kaasiku võlga. Süüdistatav Daniel Kaasik võimendas oma kohalolekuga Karl Koiva poolt esitatud ähvarduse sisu, aktiviseerides sellega kannatanus hirmutunde, seega süüdistatavate ühise tegevuse tagajärjel põhjustasid nad koos M. M. hirmu. Daniel Kaasiku raha nõudmise tegu ja Karl Koiva poolne vägivallaga ähvardamine moodustasid kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel, seega juhtis nii Daniel Kaasiku kui ka Karl Koiva tahe väljapressimistegu. Kuigi kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Daniel Kaasik ja Karl Koiva oleksid varem kannatanult raha nõudmises kokku leppinud, saab siiski nende käitumisest järeldada, et nad asusid vahetult sündmuskohal ehk XXX keskuses vaikivalt ühise eesmärgi teostamiseks kooskõlastatult tegutsema, seega nende tegevus kogumis täitis väljapressimise objektiivse koosseisu. Kaitsja Robert Sprengk viitas kohtus asjaolule, et kui eeldada väljapressimist, siis XXX.a ja XXX.a episoode ei saa lugeda eraldi väljapressimisteks, vaid neid tuleb käsitleda ühe jätkuva teona. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga ning leiab, et XXX a ja XXX.a toime pandud teod on käsitletavad jätkuva süüteona.

Riigikohus on 08.05.2020.a otsuse nr 1-18-7408 punktis 10 selgitanud, et ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt RKKKo 1-15-11032/308, p 34 ning RKKKo 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. Süüdistatava Daniel Kaasiku käitumine oli nii XXX kui ka XXX.a suunatud M. M. varalise kasu üleandmise nõudmisele, tema teod olid ajaliselt lähedased ning tema tegevuse eesmärgiks oli vägivallaga ähvardamise kaudu varalise kasu saamine, seega võib järeldada, et süüdistuses etteheidetud väljapressimise kaks üksikkorda olid kantud ühtsest tahtlusest. Süüdistatavate Daniel kaasiku ja Karl Koiva väljapressimine algas XXX.a, kui grupp noorukeid, kuhu kuulusid ka D. Kaasik ja K. Koiva, XXX keskuses M. M. ümber piirasid ning nõudsid võlgnevuse maksmist, vastasel juhul lubati talle peksa ja nuga anda. Väljapressimine jätkus järgmisel päeval ehk XXX.a sama kannatanu suhtes, mil Daniel Kaasik ähvardas M. M. Messengeri vestluses, lubades teised isikud välja jätta, kui kannatanu talle sama päeva õhtuks mingi osa rahast ära maksab, järgmiseks päevaks veel 25 eurot ning esmaspäevaks ülejäänud. Eeltoodud asjaoludel tuleb Daniel Kaasikule süüks arvatud XXX.a toime pandud väljapressimisi õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva tegutsesid varalise kasu üleandmise nõudmisel kooskõlastatult ning ühiselt, seega on nad kaastäideviijad. Varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnes vaimne vägivald kannatanu suhtes ehk ähvardus kasutada nuga või füüsilist vägivalda. M. M. ähvardati nuga anda, samuti ähvardati talle peksa anda. Kannatanu M. M. ütluste kohaselt tundis ta, et tema elu on väga tõsises ohus. Ta väga kartis linnas liikuda, kuna ta ei tahtnud peksa saada. Seega oli kannatanule esitatud ähvardused objektiivselt tõsised ja seda pidas tõsiseks ka ähvarduse adressaat, mistõttu oli kannatanu õigustatud tundma ähvarduste täideviimise hirmu. Kuna Karl Koivat on Tartu Maakohtu 16.12.2019.a otsusega nr 1-19-9203 karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, siis on ta käsitletav KarS § 214 lg 2 punktis 1 sätestatud isikuna ehk isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuivõrd kohus leidis, et Daniel Kaasikule süüks arvatud XXX.a toime pandud väljapressimised tuleb lugeda üheks jätkuvaks kuriteoks, ei saa D. Kaasikut käsitleda isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ehk tema tegu ei saa kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, vaid see tuleb kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Daniel Kaasik täitis oma tegevusega KarS § 214 lg 2 p 4 objektiivse koosseisu ning Karl Koiva KarS § 214 lg 2 p 1, 4 objektiivse koosseisu tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Daniel Kaasik pani väljapressimise toime kavatsetult ja Karl Koiva vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda 24 (74)

võimalikuks. Daniel Kaasik oli väljapressimist toime pannes teadlik kõikidest kuriteo toimepanemise asjaoludest ning tema kindlaks eesmärgiks oli M. M. saada varalist kasu ükskõik, mis hinnaga. Ta pidi olema teadlik sellest, et tema sõbrad XXX ähvardasid kannatanut ning tema ise koos K. Koiva ja M. A. T. nõudsid kannatanult võla maksmist ehk varalise kasu üleandmist, lisaks ähvardas Daniel Kaasik ka ise järgmisel päeval kannatanut, kui viimane talle õhtuks mingit osa raha ära ei maksa. Daniel Kaasik oli teadlik ka sellest, et tema tegevus põhjustab kannatanus hirmutunnet. Samuti oli Daniel Kaasik teadlik, et ta paneb väljapressimise toime koos teise isikuga, s.o grupis. Süüdistatav D. Kaasik seadis endale kindlaks eesmärgiks saada kannatanult raha ning ta kasutas raha saamiseks vaimset vägivalda ja ähvardusi. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Karl Koiva pidi möönma, et kannatanut vägivallaga ähvardamine ning varalise kasu nõudmine on keelatud õigusvastane tegevus, mis tekitab kannatanus hirmutunde ning selline käitumine ei ole mõistliku kõrvalseisja vaatekohast tolereeritav. Karl Koiva oli teadlik asjaolust, et ta on varem toime pannud varguse ja ta pidi möönma, et ta paneb õigusvastase teo toime grupis. Seega Karl Koiva möönis oma teo keelatust ning täitis seega väljapressimise subjektiivse koosseisu tunnused. Seega täitsid Karl Koiva ja Daniel Kaasik oma tegevusega väljapressimise subjektiivse koosseisu tunnused ehk Karl Koiva pani toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Daniel Kaasik KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus ei ole tuvastanud Karl Koiva ega Daniel Kaasiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, grupi poolt ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Daniel Kaasiku süüdistus röövimise toimepanemises Süüdistatavale Daniel Kaasikule on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt toime pannud väljapressimise, XXX. a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures võttis kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Sa kas annad telefoni või raha, muidu saad nuga“, pärast mida haaras Daniel Kaasik kannatanu käest musta värvi mobiiltelefoni Samsung XXX, väärtusega 30 eurot. Süüteoteate vormist nähtub, et S. R. pöördus politseisse ning teatas, et temalt varastati XXX.a XXX turu taga mobiiltelefon Samsung XXX Kohtus andis alaealine kannatanu S. R. temalt telefoni röövimise kohta järgmisi ütlusi. Nimelt oli ta XXX.a kevadel õhtul kella 8-9 paiku XXX juures turu taga koos K. H., U., K. ja M.. Kella 9 ajal nägid nad Daniel Kaasikut. Daniel Kaasik tuli XXX sissepääsu juurest koos G. K. ja kutsus teda kaasa. Ta läks G. ja Kaasikuga kaasa XXX hotelli taha. Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt toimus R. ja Kaasiku konflikt XXX.a. Tunnistaja oli turu taga, kus on XXX, koos M. M. ja K. J. S. R. tuli bussijaamast. Nende seltskonda tuli juurde G. K.. G. ütles S., et tule meiega kaasa. S. läks nendega kaasa mingi suure pundi juurde. G. ja S. läksid umbes 30-40 meetri kaugusele XXX poole XXX kõrvale. Tunnistaja G. K. kirjeldas kannatanuga kokkusaamist järgmiselt. XXXa talve poole läks ta XXX välja turu poole ja seal ta nägi S. R.. S. oli turu taga lillepoe juures. Tema ise oli tol

momendil koos kolme süüdistatavaga. Siis ta kutsus S. eemale tõkkepuu juurde, mis on XXX hotelli ees. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt tuli ta XXX XXX Keskusest koos Koiva, Grigorovi ja T. ja nägi R XXX taga koos K.. Nad hakkasid kõndima XXX poole ja siis tuli G. S. vastu sinna. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX asuva XXX turvakaamera salvestust, millest nähtub kannatanu kirjeldusele vastav kogunemine XXX.a kell 21.40. Järgnevalt kirjeldas kannatanu, kuidas Kaasik küsis temalt, kus on G. võlg. Kaasik ütles, et kas annad raha, telefoni või saad nuga. Ta nägi Kaasiku käes nuga. Noatera pikkus oli umbes 10 cm. Kaasik hoidis nuga enda käes püsti. Tegelikult ta G. ega Kaasikule võlgu ei olnud. Konkreetset summat Kaasik ei öelnud. Tal oli Kaasiku ähvardamise ajal käes telefon Samsung XXX, kuna ta tahtis kirjutada K., et K. kutsuks politsei. Daniel tõmbas tal telefoni käest ära. G. oli sel momendil kõrval ja pidi nägema seda, et Kaasik võttis telefoni käest ära. Ta tundis hirmu selle peale, kui Kaasik lubas nuga anda. Ta arvas, et Kaasik võib nuga kasutada ka, kuna see tundus juba Kaasiku iseloomust niimoodi. Sel hetkel tundus kõhe. Kaasik ütles talle, et kui ta politseisse läheb, siis ta saab kindlasti nuga. Daniel Kaasik ütles talle, et politsei ei tee Kaasikule midagi, kuna Kaasik töötab vanglas. Kui talt telefon ära võeti, läks ta sõprade juurde tagasi ja sõpradega oli juttu sellest, mis juhtus, sest küsiti, miks telefon ära võeti. Tunnistaja K. L. nägi seda hetke, mil S. andis midagi enda käest üle Daniel Kaasikule. S. tuli pärast tagasi ja ütles, et telefon võeti ära ja lubati nuga anda. S. värises ja pisarad olid silmas. Ta soovitas S. politseisse helistada. Pärast läks see kamp bussijaama poole. Kambas oli ka Daniel Kaasik, ta tundis Danieli sinise jope järgi ära. Kannatanu ütlused lahknevad telefoni äravõtmise osas tunnistaja G. K. ja süüdistatava Daniel Kaasiku ütlustest. Kannatanu väitis, et D. Kaasik nõudis temalt G. võlga, kuid tegelikult ei olnud ta võlgu ei G. ega Kaasikule. Kannatanu väitis ka, et D. Kaasik ähvardas teda nuga käes hoides ning lausus: „Kas annad raha, telefoni või saad nuga“. Kui kannatanu üritas telefoniga abi kutsuda, tõmbas süüdistatav tal telefoni käest ära. Tunnistaja G. K. aga väitis, et tõkkepuu juures küsis ta S., millal S. võla tagasi saab. S. oli 20 eurot võlgu. S. vastas, et hetke seisuga ei ole raha ja homme saab maksta. Seejärel, keegi ei pressinud S. midagi, S. andis telefoni panti ja mille käigus oli ka nõus andma vabatahtlikult telefoni parooli, et kui G. oma raha ei saa, siis telefon jääb G.. Telefon jäi Kaasiku kätte. Süüdistatava Daniel Kaasiku ütluste kohaselt tema S. R. telefoni ära ei võtnud, R. ise andis. G. ütles talle, et R. ei maksa võlga ära. Nad küsisid lihtsalt, et miks S. ära ei maksa. Ta aitas G. võlga tagasi küsida. Ta ei ole R. telefoni ära võtnud. Jäi kokkulepe, et S. R. maksab järgmine päev ära ja annab nii kauaks oma telefoni panti, et kõik aus oleks. Süüdistatav selgitas, et R. ei olnudki otseselt talle võlgu, ta võttis selle G. siis nii öelda üle. R. andis oma telefoni tema kätte. Rääkimise käigus ta S. R. ei ähvardanud, kõik läks rahumeelselt. R. pidi võla tema kätte andma. Kuna S. R. järgmine päev ei ilmunud kohale, sai pea poolteist tundi kokkusaamise kohas oodatud, siis ei viitsinud ka ta ise seal rohkem olla. Telefon jäi tema kätte ja ta pani oma SIM kaardi sinna sisse. Tunnistaja G. K. ei osanud kohtus põhjendada, miks S. R. enda telefoni D. Kaasiku kätte andis. Tunnistaja väitis, et kuna telefon sai Kaasiku kätte, siis S. oleks raha Kaasikule viinud ja Kaasik oleks S. telefoni tagasi andnud. Karl ja Daniel küsisid ilusti S. käest, et kuna maksta saad. Siis S. ütles, et homme. Karl ja Daniel küsisid lihtsalt huvi pärast. Ta astus paar sammu eemale, sest ta arvas, et seal võib natuke käpaks minna ehk veidi nihu. Tema ühtegi terariista ei näinud.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu oma telefoni vabatahtlikult ära andis. G. K. ja Daneil Kaasik on andnud ütlusi, mis ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu väitis, et temalt võeti telefon ära noa ähvardusel. Samuti oskas kannatanu kohtus nuga ka kirjeldada. Tunnistaja K. L. kinnitas, et vahetult pärast telefoni äravõtmist tuli S. tagasi ja ütles, et telefon võeti ära ja lubati nuga anda. Tunnistaja sõnul S. värises ja pisarad olid silmas. Seega eeltoodust nähtuvalt rääkis kannatanu juhtunust tunnistajale K. L. vahetult pärast selle asetleidmist. Kohtu hinnangul puudub igasugune põhjus või loogiline selgitus, miks kannatanu oleks pidanud koheselt pärast telefoni äravõtmist valetama noaga ähvardamise kohta. Ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanu teeskles pisarsilmis sõprade juurde naastes hirmutunnet. Kui väidetavalt oli kannatanu võlgu G. K., siis ei suutnud tunnistaja G. K. ega süüdistatav D. Kaasik veenvalt selgitada, miks oleks kannatanu pidanud andma väidetava võla katteks oma telefoni Daniel Kaasiku kätte. Puudub ka loogiline selgitus sellele, miks nõudis G. K. võlga sisse hoopis D. Kaasik ning miks oleks S. R. pidanud maksma G. K. võlgnetava summa Daniel Kaasikule ning alles seejärel oleks süüdistatav telefoni kannatanule tagasi andnud. Rõhutada tuleb sedagi, et kuivõrd G. K. tunnistas, et ta astus mingiks hetkeks seltskonnast eemale, sest tema hinnangul võis olukord nö nihu minna, saab tunnistaja käitumisest järeldada, et mingit rahumeelset võla küsimist seal ei toimunud, nagu ta eelnevalt väitis, et D. Kaasik ja K. Koiva ilusti küsisid võlga. Vastupidiselt, kohtu hinnangul eemaldus tunnistaja seltskonnast seetõttu, et kannatanut ähvardati noaga ja ta arvas, et see olukord võib tõsiseks muutuda. Süüdistatav D. Kaasik ei osanud arusaadavalt selgitada, miks ta võttis G. K. võla üle ja miks kannatanu telefon tema kätte jäi. Samas ta tunnistas, et ta kasutas kannatanu telefoni ja sisestas sinna enda SIMkaardi. Kannatanu andis ütlusi, et varem ta Kaasikut ei tundnud, kuid pärast telefoni äravõtmist sai ta Daniel Kaasiku nime teada sõprade juurde tagasi minnes K. L.. Bussiga koju sõites kirjutas ta juhtunust K. telefoniga Messengeris ka oma sõbrale M. K.. Järgmisel päeval sai ta M. kokku ja M. ütles, et tuleks avaldus politseisse teha. M. helistas 112 ja pärast tegid M. arvutist avalduse. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja M. K., kes rääkis kohtus sellest, kuidas S. kirjutas talle eelmise aasta märtsis Facebooki, et G. võttis telefoni ära. Ta helistas Häirekeskusesse ja Häirekeskus küsis selle inimese telefoni numbrit ja ta vastas, et temal ei ole telefoninumbrit. Keskus ütles, et siis nad ei saa midagi teha. S. tuli järgmine või ülejärgmine päev tema juurde, siis ta helistas uuesti Häirekeskusse ja siis S. juba rääkis ise ja S. soovitati teha avaldus. Ta kasutas märtsis telefoninumbrit XXX. Pärast Häirekeskuse kõnet S. seletas, et telefon võeti ära XXX turu taga XXX ääres. Võib-olla oli mingi selline jutt, et saad vastu lõgemeid, mis tähendab, et vastu lõugu ja siis võeti telefon ära. Kannatanu S. R. ja tunnistaja M. K. ütlused on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud Häirekeskusesse XXX.a tehtud kõne salvestist. M. K. kinnitas kohtus antud ütlustes, et tema kasutas märtsis telefoninumbrit XXX ning vaatlusprotokolli kohaselt helistas Häirekeskusesse meesterahvas telefoninumbrilt XXX, seega oli helistajaks tunnistaja M. K.. Edasi on vaatlusprotokollis kirjeldatud, kuidas meesterahvas ütleb, et tema sõbral varastati mobiiltelefon ära. Häirekeskuse töötaja ütleb, et sõber peaks sellisel juhul tegema avalduse ning küsib helistajalt sõbra telefoninumbrit, mida helistaja aga ei tea. XXX.a helistab Häirekeskusesse meesterahvas, kes ütleb, et tal varastati eile õhtul telefon Samsung XXX ära ja nüüd kirjutatakse tema Facebookis kirju teistele. Tal võeti telefon turu taga vägisi käest ära. Tema sõber eile teatas sellest juhtumist. Neid sõnumeid saadab Daniel Kaasik, kes pidi olema vangivalvur. Daniel oli see, kes telefoni ära varastas. Telefon võeti ära noaga ähvardades. Danielil oli nuga käes. Kannatanuks on S. R.. Kannatanu S. R. selgitas telefoni päritolu ning andis ütlusi selle kohta, et telefoni ostis ta kaks nädalat enne sündmust E. R. käest 30 euroga. Telefon on kodus ja see jõudis tagasi tema XXX 27 (74)

kaudu. Kannatanu XXX J. R. kinnitas oma XXX ütlusi telefoni päritolu ja tagasisaamise kohta ning selgitas kohtus, et Samsung oli XXX S. valduses, XXX ise ostis selle telefoni. Telefoni sai ta politsei käest kätte. S. R. äratundmiseks esitamise protokollis tundis kannatanu fotol nr 3 ära Danieli nimelise noormehe kui isiku, kes 09.03.2020.a XXX XXX hotelli turu ees noaga ähvardades temalt mobiiltelefoni Samsung XXX ära võttis. Kannatanu tundis Danieli ära näokuju, silmade ja soengu järgi. Kuivõrd kannatanu ütlused on kooskõlas ja haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud nii isikuliste kui ka kirjalike tõenditega, puudub kohtul alus kahelda S. R. ütluste usaldusväärsuses. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et XXX. a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures võttis Daniel Kaasik kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Kas annad raha, telefoni või saad nuga“. Seejärel haaras Daniel Kaasik kannatanu käest mobiiltelefoni Samsung XXX väärtusega 30 eurot. Karl Koiva süüdistus röövimise toimepanemises Karl Koivat süüdistatakse selles, et tema varem väljapressimise toime pannud isikuna ning grupis koos M. A. T. pani toime röövimise, mis seisnes selles, et Karl Koiva näitas XXX. a kella 18:00 paiku XXX linnas XXX asuva maja juures alaealise kannatanu E. T. oma taskus olevat menetluses seni tuvastamata eset ning küsis kannatanu käest: „Kas sul raha on?“, „Näita taskud ette“. Kannatanu E. T. tundis hirmu ning võttis taskust rahakoti koos 105 euro sularahaga. Karl Koiva haaras rahakoti kannatanu käest ära. Seejärel haaras kannatanu selja tagant tema kaelast kinni M. A. T.. Karl Koiva võttis kannatanu rahakotist 105 eurot ning andis tühja rahakoti tagasi öeldes: „Kui sa menti lähed, siis leiame su üles“ ning „Lepime kokku, et menti sa ei lähe ja telefon jääb praegu sulle“. Seejärel isikud lahkusid sündmuskohalt. XXX.a aset leidnud süüdistatava Karl Koiva ja kannatanu E. T. vahelise kohtumise kohta on andnud ütlusi nii kannatanu ise, tunnistajad R.-A. O. ja M. A. T. ning süüdistatav Karl Koiva. Kõik kohtus ütlusi andnud isikud kinnitasid, et süüdistuses kirjeldatud kohtumine süüdistatava ja kannatanu vahel toimus. Tunnistaja R.-A. O. väitis, et K. Koiva tahtis T. kohtuma minna. Ta sai aru, et T. oli võlgu jäänud, ta eeldab, et Koivale. Tunnistaja M. A. T. ütluste kohaselt tahtis keegi XXX osta ja sellel eesmärgil saadi T. kokku. Kohtumine lepiti kokku interneti teel. Ka süüdistatava selgituste kohaselt taheti XXX.a XXX suitsetada, mistõttu kirjutas ta E., kes ütles, et temalt saab XXX. Alaealise kannatanu E. T. ütluste kohaselt mingit eelnevat kokkulepet kohtumiseks ei olnud, vaid ta liikus XXX.a umbes kell 18.00 XXX tänavalt XXX poole, kui tema juurde tulid 6 isikut, Koiva oli ees ja teised olid taga. Koival oli erkpunane jope, lühikesed heledad juuksed. Nad ütlesid talle, et lähme räägime sealpool natuke juttu. Kuna neid oli palju ja tema oli üksi, siis ta kartis ja läks kaasa. Nad kõik läksid majade taha, kust hakkas park. E. T. äratundmiseks esitamise protokollis tundis kannatanu fotol nr 2 ära noormehe kui isiku, kes XXX.a XXX XXX tänaval kella 18.00 paiku temalt sularaha 105 eurot röövis ning kellel oli seljas punast värvi jope. Kannatanu tundis isiku ära näokuju, silmade ja soengu järgi. Fotol nr 2 on Karl Koiva. Kannatanu E. T. ülekuulamise lisana internetikaardi väljatrükis märkis kannatanu kohad, kus talle kallale tungiti ja temalt raha rööviti. E. T. selgitas kohtus, et punase noolega on märgitud maja, mille kõrval intsident toimus. Rohelise noolega on märgitud teekond, kuidas ta kambaga kaasa liikus. Röövimine toimus puu ja auto vahel.

Kannatanu selgituste kohaselt küsis Koiva temalt, kas tal raha on. Ta ütles, et ei ole. Siis Koiva tuli talle lähemale ja võttis taskust välja, aga ta ei näinud, kas oli nuga või nukirauad. Koiva oli siis võib-olla 20 cm kaugusel temast, väga lähedal. Ta hakkas kartma ja ütles, et tal võib-olla natuke on. Ta hakkas taskus rahakotti otsima ja võttis rahakoti välja. Kui Koiva nägi, et on rohkem raha, siis Koiva krabas tal rahakoti käest ja võttis kõik raha ka ära. Rahakotis oli 105 eurot. Raha oli uue arvutihiire ostmiseks. Kui Koiva sai rahakotist raha, siis Koiva ütles talle, et kui ta menti läheb, siis Koiva leiab ta üles. Ta sai sellest ütlemisest nii aru, et kui ta Koiva üles annab, siis Koiva leiab ta üles ja võib talle veel rohkem halba teha. Selle peale hakkas ta veel rohkem kartma, tal oli hirm Koiva ees. Tunnistaja R.-A. O. viibis raha äravõtmise ajal seltskonnast eemal, kuna ta ei tahtnud sellesse olukorda sekkuda. Kohtus rääkis tunnistaja, kuidas ta nägi, et üks moment hoidis T. T. selja tagant käega kinni. Ühel hetkel ta kuulis, kui Koiva tõstis häält, siis ta keeras pilgu Koiva poole ja nägi, kuidas Koiva hoidis T. riietest kinni ja karjus midagi. Ta nägi seda, kui eeldatavalt T. rahakott oli Koiva käes ja siis Koiva võttis sealt raha. Koiva andis osa rahast T. Tunnistaja M. A. T. versiooni kohaselt hakati kannatanult raha nõudma seetõttu, et alguses T. ütles, et XXX on ja siis kui nad kohale läksid, siis T. ütles, et andis just XXX sõbra kätte ja sõber läks XXX linna. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see ka üks põhjustest, miks Karl ägestus. Siis hakati raha nõudma T. käest. Äkki oli 40 eurot, mida nõuti. Lõpuks võeti rohkem ära. T. ei tahtnud raha anda. Kui T. ei olnud nõus raha andma, siis Koiva ähvardas sõnadega. Koival olid nukirauad ka. Koiva tõmbas taskust nukirauad välja ja T. ehmus ja võttis taskust rahakoti välja. Koiva tõmbas rahakoti T. käest ära. Koiva võttis raha seest välja ja andis rahakoti T. tagasi. M. A. T. tunnistas, et ka tema sai 20 eurot sellest rahast endale, mille Koiva ära võttis. Süüdistatav Karl Koiva väitis sarnaselt tunnistaja M. A. T., et kannatanult raha nõudmise põhjuseks oli see, et seltskond läks XXX juurde XXX järgi, aga kannatanut seal ei olnud ja siis E. järsku kirjutas, et ta on XXX tänaval. Kui nad XXX tänavale jõudma hakkasid, siis ta nägi E. seal seismas. E. ütles, et XXX ei ole, kuna andis oma sõbra kätte ja kui nad tahavad, siis peavad kesklinna liikuma. Siis ta küsis E., et mis sa meid siia kutsusid, kui sul ei ole midagi või mis me XXX juurde pidime liikuma. E. hakkas midagi kokutama ja siis ta ütles E., et maksa siis 40 eurot, et nad niisama pidid ringi töllerdama siin. E. ütles, et raha ei ole ja siis keegi ütles seltskonnast, et näita taskud ette. Siis E. ütles, et raha ikkagi on ja võttis rahakoti välja. Ta võttis E. rahakoti käest ära ja raha välja, kokku 105 eurot. Tunnistaja R.-A. O. sai pärast K. Koivalt teada, et süüdistatav sai E. T. 105 eurot. Koiva tahtis tunnistaja ütluste kohaselt selle raha eest alkoholi osta. Ka tunnistaja M. A T. kinnitas, et Koiva sai T. rahakotist natuke üle 100 euro. Kannatanu E. T. kirjeldas edasisi sündmusi järgnevalt. Kui ta hakkas minema kõndima, siis keegi Koiva sõber ütles, et anna poisile rahakott tagasi ja Koiva andis tagasi. Kui ta rahakoti tagasi sai, siis Koiva ütles, et anna telefon ka. Ta ütles Koivale, et ta ei taha ja peale seda Koiva tuli tema juurde, andis käe ja ütles: „Lepime kokku, et kui politseisse ei lähe, siis jääb telefon sulle“. Ta oli nõus ja nad surusid Koivaga kätt. Ta oli juhtunust šokis. Tunnistaja M. A. T. kinnitas, et T. öeldi midagi sellist, et kannatanu ei tohi politseisse minna teatama. Talle meenub, et T. lubati peksa anda, kui T. ikkagi pöördub politseisse. Süüdistatava sõnul andis ta rahakoti E. tagasi ja läks minema. Nukiraudade kohta väitis K. Koiva, et ta tegi ainult tasku 2 nööpi lahti ning ta ei kujuta ette, kas E. võis seal sees nukiraudu näha või ei võinud näha. Tasku lahtitegemist põhjendas ta sellega, et äkki läheb vaja ja siis on hea kiire võtta. Pärast rahakoti tagasiandmist hakkasid nad süüdistatava sõnul kesklinna poole kõndima, XXX poole ja siis ta mõtles, et ehk E. annab telefoni ka, aga selle peale E. ütles, et ei anna. Siis ta ütles „ok“ ja kõndis edasi. 29 (74)

Kannatanu XXX M. T. kirjeldas kohtus, kuidas ta sai XXX.a õhtul umbes kella 8 paiku teada, mis tema XXX juhtus. M. T. andis ütlusi, et kui E. koju tuli, siis ta küsis, et kuidas läks. E. käed olid jääkülmad ja poeg ütles, et läks halvasti. E. oli üle XXX tn silla tulnud, tahtnud endale arvutihiirt osta, aga seal võeti talt raha ära. E. ütles, et kaasas oli 105 eurot. Ta teadis, et E. tahtis hiirt osta, aga ta ei teadnud, mis päeval. E. väga kartis ja ei tahtnud üldse midagi rääkida, värises üle kere ja käed olid külmad. E. tuli üle silla, siis tuli paar võõrast inimest juurde ja võtsid selle raha ära. Kuna need võõrad inimesed olid vanemad ja suuremad, siis E. ei hakanud vastu. Ta ütles kohe, et tuleb politseisse teatada ja püüdis lapsele selgeks teha, et ilmselt ei ole E. ainukene, kellelt raha ära võetakse. XXX ütles, et ühel oli punane jope ja teine oli must või midagi tumedat. Lõpuks teavitasid ka politseid. Politsei ütles, et asjad ei olnud nii, nagu E. oli tunnistanud. E. ütles, et temal on nii suur hirm ja ei tahtnud öelda, kus see päriselt toimus. E. kutsuti uuesti tunnistusi andma ja siis rääkis tegelikku juttu. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Häirekeskusesse XXX. a tehtud kõne salvestist. Häirekeskusesse helistab M. T., kes teatab, et tema XXX rööviti just XXX jalakäijate silla lähedal. XXX tahtis minna arvutihiirt ostma ning pojal oli kaasas 100 eurot. XXX tuldi kallale, nuga pandi kõrile, kaks meest, üks oli musta pika mantliga, teine punase jopega. Kuigi XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist ja kannatanu XXX M. T. ütlustest nähtuvalt väitis kannatanu esialgselt teo toimepanemise kohana ja toimepanijatena teised andmed, põhjendas E. T. valetamise asjaolusid sellega, et ta kartis, et kui ta tõtt räägib, siis politsei leiab Koiva üles ja siis Koiva leiab tema üles ja siis ta saab tappa või peksa. Ta on Koiva kohta kuulnud, et Koiva on suur kakleja, keda kardetakse. E. T. karistusregistri teatisest nähtuvalt ei ole kannatanut kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tunnistaja A. M. tunneb kannatanut E. T. ja tema ütluste kohaselt on E. T. üks korralikumaid poisse, keda ta teab. Ka kannatanu XXX M. T. sõnul on tema XXX kohusetundlik, malbe, õpib hästi, alati tuleb talle etteantud kellaajaks koju ja kui tuleb hiljem, siis alati teavitab sellest. M. T. ütluste kohaselt ei ole tema XXX politseiga probleeme olnud. Arvestades kannatanut iseloomustavat materjali, puudub kohtul alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis annaks alust arvata, et kannatanu on valetanud ja valeütlusi andnud. Ka süüdistatav ise on möönnud, et kannatanu võis tema taskus näha nukiraudu ja K. Koiva ei ole eitanud süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanult raha äravõtmist. Hoolimata sellest, mis põhjusel kannatanu E. T. ja süüdistatav Karl Koiva XXX.a kohtusid, on tõendamist leidnud see, et süüdistatav nõudis kohtumenetluses tuvastamata eset (milleks võis olla kas nuga või nukirauad) näidates kannatanult raha üleandmist ning M. A. T. haaras kannatanust selja tagant kinni. Kannatanu E. T. ei mäletanud täpselt, kas K. Koiva haaras taskust noa või nukirauad, kuid ta jäi endale kindlaks, et mingit eset raha nõudmisel talle näidati, süüdistatav tunnistas raha nõudmist ja selle äravõtmist kannatanult, tunnistaja M. A. T. väitis, et K. Koival olid kaasas nukirauad ja tunnistaja R.-A. O. nägi, kuidas M. A. T. hoidis E. T. selja tagant käega kinni. Tunnistaja M. A. T. kinnitusel ähvardati kannatanut peksa andmisega, juhul kui kannatanu peaks politseisse pöörduma. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks, et Karl Koiva näitas XXX. a kella 18.00 paiku XXX linnas XXX asuva maja juures E. T. oma taskus olevat menetluses seni tuvastamata eset ning küsis kannatanu käest: „Kas sul raha on?“. Kannatanu E. T. tundis hirmu ning võttis taskust rahakoti koos 105 euro sularahaga. Karl Koiva haaras rahakoti kannatanu käest ära. Seejärel haaras kannatanu selja tagant temast kinni M. A. T.. Karl Koiva võttis kannatanu rahakotist 105 eurot ning andis tühja rahakoti tagasi öeldes: „Kui sa menti lähed, siis leiame su üles“ ning „Lepime kokku, et kui sa politseisse ei lähe, jääb telefon sulle“. Seejärel isikud lahkusid sündmuskohalt.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 530, 2015) kohaselt seisneb röövimise objektiivne külg võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Lisaks peab vägivald olema ajaliselt soetud asja hõivamisega. Relvaseaduse (RelvS) § 11 p 4 kohaselt on külmrelvana käsitletav relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga. RelvS § 15 lg 1 p 1 sätestab külmrelvade liigid, milleks on löögirelv, mh kasteet (ehk nukid, sõrmenukkide metallkaitse külmrelvana). Kohus nõustub prokuröriga, et ka nuga on võimalik oma ohtlikkuse tõttu käsitleda relvana kasutatava esemena, kuivõrd noaga on võimalik tekitada kannatanule kehavigastusi. Sellist seisukohta toetab ka 13. jaanuari 1998.a Riigikohtu otsus nr 3-1-1-10-98, mille kohaselt saab relvana kasutatava muu esemena mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed - kivi, metallitükk, kaigas jne). Toodud loetelu on näitlik ja mitteammendav. Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Seega D. Kaasik, ähvardades S. R. noaga ja K. Koiva, ähvardades E. T. tuvastamata esemega (milleks võis olla kas nuga või nukirauad), panid röövimised toime relvana kasutatava muu esemega ähvardades KarS § 200 lg 2 p 8 mõistes. D. Kaasiku poolt kannatanult S. R. äravõetud mobiiltelefon Samsung XXX ja K. Koiva poolt kannatanult E. T. äravõetud sularaha 105 eurot oli süüdistatavate jaoks võõras vara ehk võõrad vallasasjad. Mobiiltelefoni ja sularaha äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete seniste valdajate vastav nõusolek puudus. Asjade üle uue valduse kehtestamiseks kasutasid süüdistatavad D. Kaasik ja K. Koiva vaimset vägivalda ehk süüdistatavad ähvardasid kannatanuid. Daniel Kaasik ähvardas S. R. nuga anda ning Karl Koiva näitas E. T. enda taskus olnud tuvastamata eset, mis võis olla kas nuga või nukirauad ning nõudis kannatanult raha üleandmist. Kannatanu S. R. kirjeldas kohtus, et ta tundis hirmu selle peale, kui Kaasik lubas nuga anda. Ta arvas, et Kaasik võib nuga kasutada ka, kuna see tundus juba Kaasiku iseloomust niimoodi. Sel hetkel tundus kõhe. Ka tunnistaja K. L. kinnitas kannatanu hirmutunnet ning ta väitis, et S. värises tagasi tulles ja S. olid pisarad silmades. Kannatanu E. T. ütluste kohaselt vastas kannatanu raha nõudmise peale, et tal ei ole raha. Seejärel tuli süüdistatav talle lähemale ja võttis taskust välja eseme, mis võis olla kas nuga või nukirauad. K. Koiva oli sel hetkel kannatanule väga lähedal, vahemaa nende vahel võis olla kõigest 20 cm. E. T. hakkas enda sõnul seetõttu kartma ja võttis hirmu tõttu rahakoti enda taskust välja, misjärel süüdistatav haaras tema käest rahakoti ära ja võttis kõik rahakotis olnud sularaha ära. Tunnistaja R.-A. O. nägi, kuidas teine tunnistaja M. A. T. hoidis kannatanut E. T. selja tagant käega kinni. Kannatanu E. T. toimus ka füüsiline kontakt, mis väljendus selles, et M. A. T. hoidis E. T. selja tagant käega kinni. Seega hõlbustas M. A. T. tegevus Karl Koival kannatanult rahakoti äravõtmist. Seega võib kannatanute ütlustest järeldada, et S. R. noa näitamine ja E. T. relvana kasutatava eseme näitamine, samuti ähvardamine nuga anda ja kannatanu üles otsida, oli suunatud kannatanutes hirmutunde tekitamisele ja ka vastupanu mahasurumiseks. Kannatanud hakkasid külmrelvana käsitletavaid relvi nähes kartma, et nende suhtes võidakse näidatud esemeid ka 31 (74)

reaalselt kasutada ja neile vigastusi tekitada. Nii näiteks rääkis kannatanu E. T., et tal tekkis suur hirm ja ta oli juhtunust šokis, kuna ta on kuulnud, et süüdistatav on suur kakleja, keda kardetakse. Ka S. R. kinnitas, et ta tundis noaga ähvardamise peale hirmu. Kohus on veendunud, et vägivald oli ajaliselt seotud kannatanutelt asjade hõivamisega, kuna süüdistatav Daniel Kaasik kasutas ähvardust vahetult enne telefoni äravõtmist ja süüdistatav Karl Koiva näitas oma taskus olnud relvana kasutatavat eset samuti vahetult enne sularaha äravõtmist. Süüteo toimepanemine grupi poolt tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. Riigikohtu 06.12.2013.a otsuse nr 3-1-1-108-13 punkti 6 kohaselt moodustab KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste täidetuse korral röövimise kaastäideviimise ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Otseselt peab röövimise sarnaseid mitmeaktilisi delikte silmas KarS § 21 lg 2 teine lause (vt RKKKo 3-1-1-100-06, p 9). Süüdistatav Karl Koiva pani röövimise toime grupis koos M. A. T., kuna nad tegutsesid ühise eesmärgi nimel ehk saada võõrast vara vägivalla abil. Karl Koiva kasutas ähvardamiseks relvana kasutatavat eset ning võttis kannatanult ära sularaha, M. A. T. hoidis kannatanut selja tagant käega kinni, seega üks piiras kannatanu liikumist teda kinni hoides ja teine hõivas kannatanule kuuluva asja. Kriminaalasjas on tuvastatud, et M. A. T. sai K. Koivalt pärast kannatanult raha ära võtmist osa rahast ka endale. Seega oli nii K. Koiva kui ka M. A. T. tahe suunatud võõra vara ebaseaduslikule omastamisele, nad mõlemad valdasid ja juhtisid tegu täielikult, mistõttu saab neid pidada röövimise võrdväärseteks täideviijateks. Lisaks eelmärgitule on süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, so röövimise toimepanemisena, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. Kuna kohus luges käesolevas kriminaalasjas tuvastatuks, et Karl Koiva ja Daniel Kaasik panid eelnevalt, so XXX.a ajavahemikul 20:05:30–20:31:10 XXX linnas XXX asuvas XXX keskuses ja Daniel Kaasik jätkuva teona XXX.a kell 14.18 mobiilirakenduses Messenger toime väljapressimise, siis on nii Daniel Kaasik kui ka Karl Koiva käsitletavad KarS § 200 lg 2 punktis 4 sätestatud isikutena ehk isikutena, kes on varem toime pannud väljapressimise. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega eeldab röövimise subjektiivne koosseis tahtlust nii vägivalla kasutamise kui ka asja hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus leiab, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva panid röövimised toime otsese tahtlusega. Süüdistatavad võtsid teadlikult vägivallaga ähvardades kannatanutelt ära nendele kuulunud asjad. Ähvardusteod olid toime pandud tahtlikult, eesmärgiga kannatanute vastupanu maha suruda ning sellest tulenevalt mobiiltelefon ja sularaha enda valdusesse saada. Seega olid süüdistatavad teadlikud, et nad kasutavad võõra vara ebaseaduslikuks omastamiseks relvana kasutatavaid esemeid ja ähvardusi. D. Kaasik ja K. Koiva olid teadlikud ka asjaolust, et nad on varem toime pannud väljapressimise. Karl Koiva oli teadlik sellest, et ta paneb teo toime koos teise isikuga ehk grupis. Seega möönsid Daniel Kaasik ja Karl Koiva oma tegude võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitsid seega röövimise subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud Daniel Kaasiku ega Karl Koiva käitumises teo õigusvastasust ega ka süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 32 (74)

Karl Koivat süüdistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga. I episood Süüdistuse kohaselt Karl Koiva, XXX.a kella 19:29 paiku XXX linnas XXX asuva XXX kaubanduskeskuse juures XXX tänava poolsel küljel, grupis koos M. A. T. kasutas füüsilist vägivalda alaealise R. I. suhtes. Vägivald seisnes selles, et Karl Koiva ja M. A. T. peksid kannatanut korduvalt kätega pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitasid Karl Koiva ja M. A. T. kannatanu R. I. füüsilist valu. Sellega häirisid Karl Koiva ja M. A. T. sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku A. M. rahu ja turvatunnet. Kannatanu R. I. ütluste kohaselt oli ta XXX.a kella 19 paiku XXX keskuses koos sõbraga. Keskuses tulid tema juurde mingid poisid. Algul rääkisid ja siis hakati ütlema, et välja minna. XXX keskuse juures löödi talle rusikaga näkku. Kaks isikut peksid. Punase jopega noormees oli vähemalt 18-19–aastane, umbes 190 cm pikkune, jalas olid teksad, kõhnema kehaehitusega ning heledate juustega, mis olid päris pikad ja kammitud ühele poole. Teine oli musta värvi jopega noormees, kes oli kiilakas. Teine oli neist kõige lühem. Teda löödi 2-3 korda rusikaga näkku. XXX.a äratundmiseks esitamise protokollis tundis kannatanu R. I. ühe peksjana ära Karl Koiva, kes kandis punast jopet. Tunnistaja M. A. T. tunnistas kohtus, et tema ja Koiva peksid R. millalgi märtsis XXX keskuse ja piljardiklubi XXX vahel. Ta selgitas, et R. kõndis XXX keskuses juhuslikult vastu neile. Siis Koiva ütles, et see ongi see poiss, kes lubas Koivale nuga anda ja siis Koiva jooksis R. välja järgi ja siis läks ta ise ka järgi. Koiva hakkas kohe R. kätega pähe peksma, Koiva käsi oli rusikas. Mingi hetk R. kukkus maha. Siis Koiva lõi R. jalaga. Lõpuks kogunes päris palju inimesi sinna. Ka süüdistatav Karl Koiva tunnistas kohtus R. I. löömist. Karl Koiva ütlustest nähtub, et pärast E. T. kohtumist kirjutas talle üks tuttav, kes ütles, et XXX Keskuse juures liikus R. I.. Siis ta kõndis XXX sisse ja läks R. vastu. R. peksmine leidis aset XXX väliterrassi all. Ta peksis koos M. A. T., aga seltskonnas oli rohkem isikuid. Tema oli aktiivsem lööja. Nukiraudu ta ei kasutanud. Ta lõi R. käega ja käsi oli rusikas, lõi pea piirkonda. R. pani käed ette. R. kukkus korraks pikali ja siis tuli püsti tagasi. Tema R. mingeid vigastusi ei näinud. Mingi mees tuli ja ütles, et mis te teete ja siis hakkaski kõik vaikselt laiali ära minema see asi seal. Tunnistaja A. M. oli üheks tunnistajaks, kes nägi pealt R. I. löömist. Tunnistaja kirjeldas kohtus, et XXX.a kella 6-8 ajal õhtul oli ta kahe sõbrannaga XXX juures, kui see juhtus. Ta nägi pealt, kuidas üks poiss jooksis XXX, siis 3-5 poissi jooksid järgi. Ühel oli punane jope, ühel sinine jope ja üks oli tumedamas riietuses. Kannatanul võeti kapuutsist kinni ja veeti XXX välja. Sinna kogunes noorte kamp ümber, vaatajaskond. Punase, sinise jopega ja tumedas riietuses olid kõik kannatanu ümber, kui nad kõik keskusest välja tulid. Kannatanu ümber oli 7-8 liikmeline punt, siis nad hakkasid kannatanut peksma rusikate ja jalgadega. Umbes 2 hoidsid kannatanut kinni ja siis 2-3 inimest lõid kannatanut. Kannatanu oli seal maas ja mitte kedagi ei tulnud sinna vahele. Siis tuli tänavalt üks täiesti võõras täiskasvanud mees vahele ja ajas nad minema. Siis ta ise ka läks hästi närvi, et miks keegi midagi ette ei võtnud. Siis ta helistas politseisse ja läks sinna vahele. Tunnistaja A. M. ütlused on kooskõlas ja haakuvad politsei teenistuslehega ning XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos salvestisega, milles on vaadeldud helifaili kõnesalvestusest politsei ja Häirekeskuse lühinumbrile 112. Vaatlusprotokolli kohaselt on XXX.a kell 19.39 helistajaks naisterahvas, kes ütleb, et XXX asuva XXX ees toimub kaklus. Kolm inimest ühe vastu. Kaklevad poisid omavahel. Teataja arvab, et kohale on vaja ka kiirabi, sest palju hoope 33 (74)

XXX.a politsei teenistuslehel XXX on kajastatud, et XXX.a kell 19.40 registreeriti juhtum, mille kohaselt 3 mehe vahel kaklus, kaklejatel sinine, punane ja valge-mustaga jope. Keegi oli tahtnud nuga anda. XXX nurgas kaklevad seltskond. Teataja näeb, et 10 isikut peksavad ühte meesterahvast XXX keskuse XXX juures. Teatajaks on A. M. Lisaks A. M. oli R. I. löömise tunnistajaks E.-E. K., kes andis ütlusi, kuidas ta XXX.a talvel liikus G. K. ja S. XXX tagant uksest välja. Mingi jutt käis, et R. saab kohe peksa. Kõik tahtsid sinna vaatama minna. Kui nad vaatama läksid, siis see kaklus seal juba käis. Seal oli suur kari ümber. A. M. oli ka seal. Nemad olid tagapool. Ta mäletab, et üks vend jooksis sinna vahele, siis tuli kiirabi ja nemad kõndisid minema. Tunnistaja G. K. kuulis R. I. löömisest tunnistajalt E. K., kes rääkis, et R. sai ülekäigu raja juures pasunasse. Kannatanu, tunnistajate M. A. T., A. M. ja E.-E. K. ütlused, samuti süüdistatava K. Koiva enda ütlused on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub XXX.a aset leidnud peksmine. Vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX keskuse videokaamera salvestusi ning selles on näha, kuidas XXX.a kell 19.28 kõnnib XXX keskuses punast värvi jopega noormees koos kahe noormehega. Kell 19.29 on näha suureliikmelist noorte seltskonda, kes liiguvad XXX tänava väljapääsu poole. Seltskonnas on näha mh sinise ja punase jopega noormehi. Järgnevalt on näha vaade XXX sissekäigu juurde XXX tänavale ning kuidas punase jopega noormees on musta värvi riietega noormehel selja tagant ümber keha kinni haaranud. Nii XXX keskuse vaatest XXX tänava kui XXX tänava poole nähtub, kuidas musta värvi riietusega ja punase jopega noormehed rüselevad. Näha on ka sinise jopega noormeest. Punase jopega noormees on haaranud kätega kinni musta värvi riietusega noormehest. Seejärel on näha, kuidas musta värvi riietusega noormees on pikali maas ning punase jopega noormehel on jalg üles tõstetud löögiks. Seejärel on näha, kuidas punase jopega noormees on haaranud kinni musta värvi riietusega nooremehe käest vasakult poolt ja samal ajal on temast paremalt poolt kinni haaranud musta jopega ja valgete triipudega mustade dressipükstega noormees. Siis on punase jopega noormehel käsi üles tõstetud löögiks musta värvi riietusega nooremehe pihta ning toimub parema käega löök tema näkku. Kannatanu R. I., tunnistaja M. A. T. ja süüdistatav Karl Koiva ütluste kohaselt oli peksmise põhjuseks see, et R. I. lubas Karl Koivale nuga anda. Kannatanu R. I. selgitas kohtus, et K. Koiva ähvardamise põhjus oli see, et tema õe kohta öeldi XXX. Ta näitas, nagu ta oleks taskust noa välja võtnud, aga nuga tegelikult tal ei olnud. Turvamehed kontrollisid üle. Samuti kinnitasid kõik kolm kohtus, et tunnistaja M. A. T. ja süüdistatav Karl Koiva jooksid sündmuskohalt minema, kui nad kuulsid, et politsei on välja kutsutud. Tunnistaja A. M. selgituste kohaselt said osad peksjad aru, et ta võttis telefoni ja helistas politseisse, siis kaks inimest jooksid XXX taha majade vahele. Kannatanu löömise võimalik motiiv nähtub ka XXX.a politsei teenistuslehelt XXX, mille kohaselt registreeriti XXX.a kell 17.19 juhtum seoses sellega, et kaks noorukit rüselesid omavahel, turvamees pidas nad kinni. Kakluse osapooltena on märgitud R. I. ja G. K.. Kaklus toimus XXX väljas, XXX ääres. R. üritas provotseerida kaklust oma XXX L. I., mille peale sekkus G. ja lõi R. ühe korra vastu nägu. XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Artur Grigorovi mobiiltelefoni, nähtub mh vestlus kasutaja R. I. ja Artur Grigorovi vahel. XXX kirjutas A. Grigorovile keegi R. I. telefonilt: „sa peksid kvartali juures mu sugulast“ ja saadab R. I. foto ning palub teda enam

mitte peksta, kuna ta on haige poiss. A. Grigorov vastab, et tema pole peksnud, kuid asi on selles, et tema lubas tema vennale nuga anda. Karl Koiva kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub süüdistataval kinnipidamisel seljas olnud punane karvase kraega XXX jope, mis sarnaneb R. I. ja A. M. kirjeldatud jopele, mis nende sõnul oli seljas ühel kannatanu lööjatest. Kannatanu R. I., tunnistajate A. M., M. A. T. ja E.-E. K. ütlustega, süüdistatava Karl Koiva enda ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokollidega, politsei teenistuslehtedega ning äratundmiseks esitamise protokolliga loeb kohus tõendatuks, et XXX.a kella 19:29 paiku XXX linnas XXX asuva XXX kaubanduskeskuse juures XXX tänava poolsel küljel peksis Karl Koiva grupis koos M. A. T. alaealist kannatanut R. I. korduvalt kätega pea piirkonda. II episood Samuti süüdistatakse Karl Koivat selles, et tema, XXX.a kella 16:40 paiku aadressil XXX asuvate garaažide ees kasutas füüsilist vägivalda J. K. suhtes, mis seisnes selles, et Karl Koiva küsis J. K.: „Kas sa vahtisid mind?“, peale mida lõi Karl Koiva kannatanut ühe korra oma peaga kannatanu pea vasaku külje vastu ning ühe korra oma peaga kannatanu pea parema külje vastu. Seejärel lõi Karl Koiva, kasutades paremal käel kasteeti, ühe korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma alla. Kannatanu J. K. kukkus pikali ning ei suutnud püsti tõusta. Peale seda läks Karl Koiva eemale, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi. Kannatanu J. K. läks XXX linn kortermaja ees olevale trepile istuma. Talle lähenes Karl Koiva, kes lõi kannatanu ühe korra jalaga parema kõrva piirkonda. Kannatanu peksmise käigus läks kaduma kannatanu telefon Samsung XXX väärtusega 130 eurot. Peksmisega Karl Koiva põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas pea pindmised hulgivigastused. Sellise tegevusega häiris Karl Koiva sündmuskohal viibinud kõrvalise isiku K. H. rahu ja turvatunnet. Kannatanu J. K. ütluste kohaselt läks ta XXX.a XXX tagusesse hoovi. Kui ta nurga taha suundus, siis tuli talle vastu umbes neli noormeest, kellest ta ühe tundis ära, so punase jopega, kes varasemalt XXX keskuses kommenteeris tema välimust ja siis ta vaatas noormehele järgi. Siis see noormees vaatas talle ka järgi selja tagant ja siis ta sai aru, et see noormees tuleb talle järgi. Ta üritas eest ära liikuda. Noormees tuli talle suhteliselt külje lähedale ja ütles: „Sa pederast vahtisid mind“. Süüdistatav Karl Koiva andis ütlusi, et J. K. on talle täiesti võõras inimene. Ta kõndis koos K. M. XXX taga XXX keskusesse. Siis ronis neile vastu mingi isik. K. ütles korraga, et see pederast vahtis sind imelikult. Siis ta mõtles, et äkki vahtiski. Nad läksid K. järele J. K.. Talle tundus, et J. K. on XX ja ta küsis, et miks sa vahid mind niimoodi. Kannatanu J. K. kirjeldas süüdistatava edasist käitumist järgnevalt. Nimelt rääkis kannatanu, et ta vastas noormehele, et ta niisama vaatas ja siis noormees lõi talle peaga või otsaesisega pähe. Siis see noormees ütles talle uuesti, et sa vahtisid mind, aga ta ei öelnud midagi vastu. Noormees lõi teist korda veel talle pähe ja siis lõi rusikaga vasakusse külge silma juurde näkku. K. Koiva hinnangul tema kõigest müksas kannatanut. Süüdistatava sõnul ta müksas J. K. enda peaga näo piirkonda või kuhugi sinna kanti. Kaks korda vist või kolm. Ta lõi J. K. parema käega ja siis ta kõndis minema. J. K. kukkus maha, siis tõusis püsti. Siis ta kõndis minema XXX taha ja võttis raha välja. XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Karl Koiva mobiiltelefoni sisu, nähtub, kuidas K. Koiva kirjutab XXX.a kell 17.32 „Mingi kukk vaatas mind ja lipsas keelt onju. Ss sai 3 pauku peaga nakku ja nukkudega tagant järgi ss läksime raha välja võtma vend ajas rahvast kokku ss vaatasin mve panin täie pasaga sisse ja poiss kukkus nagu jahukott“, seejärel saadab süüdistatav foto oma paremast labakäest, millel on näha haav. 35 (74)

Kannatanu väitis kohtus, et lööjal oli mingisugune metallist asi käes veel, nagu käe peal, äkki nukirauad või midagi. Ta selgitas, et tal oli valus, ta kukkus maha ja nuttis täielikult. Siis ta sai mingi aeg püsti sealt ja läks mingi maja nurga äärde ja istus, tal oli ülivalus. Siis helistas talle sõbranna, et tuleb varsti sinna ja siis selle poisi sõpradest keegi nägi, et ta helistab ja ju siis arvas, et ta helistab politseisse. Kui ta kõne ära lõpetas ja natuke eemale teise maja juurde läks, mis on paar meetrit eemal, siis ta istus natuke aega ja siis tuli punase jopega noormees tagasi ja lõi teda parema või ei mäleta kumma jalga parema kõrva pihta. See oli nii tugev hoop, et ta ei kuulnud mitte midagi, kõik vilises ja istukilt kukkus vasaku küljega pikali vastu maad. Siis punase jopega noormees murdis ka tema telefoni Samsung XXX pooleks. Talle öeldi, et ta sai sellepärast peksa, et ta käib nagu mingi pederast, et ta kannab selliseid riideid või midagi. Sinna kutsuti politsei ja siis tuli kiirabi ka ja teda viis kiirabi EMO-sse. Ta käib juba aprillist saati teraapias XXX, kuna tal tekkis peale seda traumat ärevushäire. Süüdistatava ütluste kohaselt nad otseselt J. K. juurde tagasi ei läinud. Nad tegid suitsu ja ta mõtles, et räägib tuttava seltskonnaga juttu. Siis J. K. midagi telefoniga jauras garaažide taga, aia juures. Nemad olid teisel pool, 20 meetrit oli vahe. Teda häiris see, et J. K. võib-olla helistab politseisse. Siis ta läks ja lõi J. K. ühe korra veel ja siis murdis J. K. telefoni pooleks ja kõndis XXX. Kannatanu ütlused on kooskõlas kohtule esitatud kiirabikaardiga ja politsei teenistuslehtedega. Kiirabi kaardilt XXX.a nähtub, et kiirabi kutsuti XXX.a kell 17.29 seoses sellega, et mees sai peksa. Sündmuskohana on märgitud XXX, XXX, XXX. Patsiendina on märgitud J. K.. Politsei teenistuslehtedel XXX ja XXX on kajastatud, et XXX.a kell 17.31 registreeriti juhtum seoses sellega, et meesterahvas sai peksa, peksjad jooksid minema. Aadressina on märgitud XXX, XXX XXX. Punase jopega blondiin 180-190 cm, peksjal rauast nukid. Kannatanuks J. K.. Lisaks löömisele lõhkus telefoni ja ähvardas kõri läbi lõigata. Punases jopes peksja ähvardas, et kui politseisse pöördub, siis lõikab kõri läbi ning lõhkus kannatanu telefoni. Tunnistaja K. H. kirjeldas kohtus, kuidas ta XXX.a helistas häirekeskusesse ja kutsus politsei ja kiirabi XXX XXX Keskuse juurde, kuna inimene oli maas verine, oli peksa saanud ilma põhjuseta. See poiss ei olnud nendele poistele, kes teda lõid, mitte midagi teinud. Peksmine leidis aset XXX taga. See asub XXX kõrval. Peksja oli 175 cm pikk, peksjal olid mustad dressid ja punane jope. Peksja käis edasi tagasi. Kannatanu mingit vastupanu ei osutanud. Kannatanu oli esialgu püsti, siis kukkus pikali ning siis löödi edasi. Kannatanut löödi rusikatega nii, et näo juurest ja kõrva tagant jooksis verd. Kannatanul oli ka telefon käes, sellest ei jäänud mitte midagi järele, sodi oli lihtsalt. Kiirabi võttis kannatanu autosse ära ja peale seda ta läks ära. Tunnistaja K. H. ütlused on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud Häirekeskusesse XXX.a tehtud kõne salvestist seoses J. K. kallale tungimisega. Vaatlusprotokolli kohaselt teatab helistaja, et XXX taga sai üks poiss peksa, kõrv ja nägu on verine. Need, kes lõid, jooksid minema. See juhtus 5 minutit tagasi. Helistaja ei tunne isikut, keda löödi. Helistaja ütleb enda nimeks K. H.. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi XXX keskuse turvakaamera salvestisi seoses XXX.a juhtunuga, millest nähtub XXX tänava poolne ala. XXX.a kell 17.00 liigub XXX maja taha seltskond, kus on punast värvi jopet kandev isik ja 7 tumedates riietes isikut. Kell 17.06 liigub majade vahele järgmine 5-liikmeline seltskond. Kell 17.09 liiguvad punase jopega isik, üks meesterahvas tumedas riietuses ja üks naisterahvas tumedas riietuses XXX keskusesse. Sama seltskond liigub kell 17.14 uuesti majade vahele. Politsei jõuab sündmuskohale kell 17.27 ja kiirabi kell 17.28. Kannatanu J. K., tunnistaja K. H. ja süüdistatava Karl Koiva enda ütlustega, samuti kiirabi kaardi, politsei teenistuslehtede ning asitõendi vaatlusprotokollidega loeb kohus tõendatuks, et Karl Koiva kasutas XXX. a kella 17 paiku XXX linnas XXX asuvate garaažide ees füüsilist 36 (74)

vägivalda J. K. suhtes, mis seisnes selles, et Karl Koiva ütles J. K.: „Sa vahtisid mind?“, peale mida lõi Karl Koiva kannatanut kahel korral oma peaga vastu kannatanu pead. Seejärel lõi Karl Koiva, kasutades paremal käel kasteeti, ühe korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma alla. Kannatanu J. K. kukkus pikali ning ei suutnud püsti tõusta. Peale seda läks Karl Koiva eemale, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi. Kannatanu J. K. läks XXX, XXX linn kortermaja ees olevale trepile istuma. Talle lähenes Karl Koiva, kes lõi kannatanut ühe korra jalaga parema kõrva piirkonda. Kannatanu peksmise käigus läks kaduma kannatanu telefon Samsung XXX. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Riigikohus on 23.10.2017.a otsuses nr 1-16-10326/51 sedastanud, et isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Korrakaitseseaduse (KorS) §-s 54 sätestatu kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatava Karl Koiva käitumine on käesoleval ajal kvalifitseeritav KorS § 55 lg 1 p 1 nõuete rikkumisena. Süüdistatav pani teod toime avalikus kohas – XXX linnas XXX asuva XX kaubanduskeskuse juures XXX tänava poolsel küljel ja XXX linnas XXX asuvate garaažide ees ja XXX linnas XXX kortermaja ees, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud maa-ala KorS § 54 mõistes. Karl Koiva rikkus kannatanut R. I. korduvalt kätega pea piirkonda pekstes ja kannatanut J. K. kahel korral oma peaga vastu kannatanu pead lüües, ühel korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma lüües, samuti ühe korra jalaga vastu kannatanu parema kõrva piirkonda lüües KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud käitumise üldnõuet, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas teist isikut lüüa. Riigikohtu 13.12.2019.a otsuse nr 1-18-7276/80 kohaselt eeldab KarS § 263 asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. Kõrvaline isik peab olema isikustatud (vt nt RKKKo 3-1-1-102-03, p 11 ja RKKKo 3-1-1-93-14, p 9 koos viitega), ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Tunnistaja A. M. kirjeldas, et tema R. I. ei tunne. Kui ta politseisse helistas, siis kaks inimest jooksid XXX taha majade vahele ja üks läks 10 meetrit eemale ühe tüdruku taha, aga ta oli nii suures šokis ise ka, et ta ei osanud öelda seda politseile. Tal oli kahju vaadata, kui inimesed suudavad niimoodi teha, mitmekesi ühe inimese vastu, see käitumine ei olnud üldse õiglane. Tunnistaja K. H. kinnitas oma ütlustes, et ta on näinud seda poissi, keda peksti, aga ta ei tundnud teda. Tunnistaja väitis, et teda kindlasti häiris selline peksmine. See ei ole tema meelest okei, et sellise asja eest ka veel kallale minna. Ta saab aru, et kui inimene oleks provotseerinud või midagi sellist. 37 (74)

Seega käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud nii XXX.a kui ka XXX.a toimunud konfliktidesse mittepuutuvad füüsilised isikud, keda tegudega häiriti. R. I. kallal füüsilise vägivalla tarvitamise puhul oli kõrvaliseks isikuks tunnistaja A. M. ja J. K. peksmise puhul tunnistaja K. H. Riigikohtu 25.10.2019.a otsuses nr 1-18-5540/50 märgitu kohaselt on avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks vägivald (KarS § 263 lg 1 p 1). Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao 2. jaotises („Vägivallateod“) kehtestatud ähvardamise (KarS § 120) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule. Seega eelnevast tulenevalt peab olema täidetud KarS § 120-121 koosseis, kvalifitseerimaks tegu KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. SA Tartu Kiirabi vastuskiri lisaga tõendab R. I. tekitatud vigastusi. Kiirabikaardilt nähtub R. I. diagnoos, milleks on pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus. Kannatanu enda ütluste kohaselt tundis ta löökide tagajärjel valu. Kannatanu J. K. ülekuulamise lisaks olevalt fototabelilt nähtuvad kannatanu kehal olevad vigastused, sh hematoom vasakul silmal. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskiri lisadega tõendab J. K. tuvastatud vigastusi. J. K. põhidiagnoosina on märgitud pea pindmised hulgivigastused. Kannatanu kirjeldas kohtus, et tal oli löökide tagajärjel valus, ta kukkus maha ja nuttis täielikult. Siis ta sai mingi aeg püsti sealt ja läks mingi maja nurga äärde ja istus, tal oli ülivalus. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Karl Koiva põhjustas oma tegevusega XXX.a õhtul R. I. pea pindmise peavigastuse ja füüsilist valu. Kohtu hinnangul on ilmselge, et ka objektiivse kõrvaltvaataja hinnangul põhjustab kannatanut korduvalt kätega pea piirkonda peksmine füüsilist valu. Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks ka selle, et Karl Koiva tekitas oma tegevusega XXX.a J. K. pea pindmised hulgivigastused ning põhjustas füüsilist valu. On üheselt selge, et meditsiinilises dokumentatsioonis kajastatud J. K. vigastused põhjustavad valu ka keskmisele objektiivsele kõrvaltvaatajale. Kannatanuid korduvalt käte, pea, rusika ja jalaga pea- ja kehapiirkonda lüües oli süüdistataval otsene tahtlus põhjustada kannatanutele füüsilist valu ja vähemalt kaudne tahtlus tekitada kehavigastusi. Süüdistatav pidi teadma, et kannatanuid pea- ja kehapiirkonda lüües põhjustab ta R. I. ja J. K. valuaistingut ja ta pidi vähemalt võimalikuks pidama, et sellise tegevuse tagajärjel võivad kehavigastused tekkida. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et Karl Koiva täitis oma tegevusega KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Karl Koiva avaliku korra raske rikkumise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav otsustas kannatanu R. I. kallal füüsilist vägivalda tarvitada seetõttu, et väidetavalt olevat kannatanu ähvardanud talle nuga anda. Kohtus on tuvastatud, et kannatanut J. K. peksis ta seetõttu, et kannatanu vaatas teda vastu kõndides. Seega, kui Karl Koiva otsustas enda pahameelt kannatanute suhtes välja elada XXX linnas tänaval, kus liigub ka kõrvalisi isikuid, pidi ta aru saama, et avalikus kohas teiste isikute suhtes vägivalda kasutades võib ta häirida teiste kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Süüdistatav pidi möönma, et tema käitumine võib rikkuda teiste inimeste õigusrahu, kuid hoolimata sellest otsustas ta probleeme

lahendada avalikus kohas. Seega pani Karl Koiva KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu toime otsese tahtlusega. Karl Koiva teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistus KarS § 323 lg 1 järgi Süüdistatavatele Daniel Kaasikule ja Karl Koivale heidetakse ette vägivalla kasutamist kannatanute vastu, eesmärgiga takistada täita neil oma kohustust ja teostada oma õigusi kriminaalmenetluses. Daniel Kaasiku episood Daniel Kaasikut süüdistatakse selles, et tema, pärast S. R. suhtes toime pandud röövimist XXX. a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures ütles kannatanule, et „Kui sa sellest politseile teada annad, siis saad kindlasti nuga“. Seejärel kannatanu S. R. lahkus XXX asuva XXX lillepoe juurde, tundes reaalset hirmu ähvarduse täideviimise ees, kuna Daniel Kaasik kasutas tema suhtes eelnevalt vaimset vägivalda ja ähvardas relvana kasutatavat eset. Kohus luges Daniel Kaasiku süüdistust röövimise toimepanemises analüüsides tõendatuks, et XXX. a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures võttis Daniel Kaasik kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S. R. „Kas annad raha, telefoni või saad nuga“. Seejärel haaras Daniel Kaasik kannatanu käest mobiiltelefoni Samsung XXX väärtusega 30 eurot. Alaealise kannatanu S. R. ütlustest nähtub, et XXX.a kevadel õhtul kella 8-9 paiku XXX hotelli taga Kaasik küsis temalt G. võlga ja ütles, et kas annad raha, telefoni või saad nuga. Ta nägi Kaasiku käes nuga. Noatera pikkus oli umbes 10 cm. Kaasik hoidis nuga enda käes püsti. Daniel tõmbas tal telefoni käest ära. Ta tundis hirmu selle peale, kui Kaasik lubas nuga anda. Ta arvas, et Kaasik võib nuga kasutada ka, kuna see tundus juba Kaasiku iseloomust niimoodi. Sel hetkel tundus kõhe. Kaasik ütles talle, et kui ta politseisse läheb, siis ta saab kindlasti nuga. S. R. ütlused on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi Häirekeskusesse tehtud kõnesid ja milles kannatanu teatas, et telefon võeti ära noaga ähvardades. Tunnistaja K. L. kirjeldas kannatanu olekut vahetult pärast seda, kui S. R. telefon rööviti ning ta selgitas, et S. tuli pärast tagasi ja ütles, et telefon võeti ära ja lubati nuga anda. S. värises ja pisarad olid silmas. Süüdistatav D. Kaasik väitis, et tema ei ähvardanud S. R. Nagu kohus ka eelnevalt nentis, on kannatanu ütlused kooskõlas ja haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud nii isikuliste kui ka kirjalike tõenditega, seetõttu puudub kohtul alus kahelda S. R. ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning vastuolus kannatanu ütlustega. Daniel Kaasik andis juba röövimise kohta segaseid ja vastuolulisi ütlusi ning ta ei suutnud vastuolusid kuidagi viisi selgelt ära põhjendada, seega ei saa tema ütlusi pidada selles osas usaldusväärseteks. Seega loeb kohus kannatanu S. R. ütlustega tõendatuks, et pärast S. R. suhtes toime pandud röövimist XXX.a kella 21.45 paiku XXX linnas XXX asuva XXX parkla juures ütles Daniel Kaasik kannatanule: „Kui sa politseisse lähed, siis saad kindlasti nuga“. Karl Koiva episood Süüdistuse kohaselt Karl Koiva, pärast J. K. suhtes XXX.a aadressil XXX linn asuvate garaažide ees toimepandud kehalist väärkohtlemist, sõnas kannatanule: „Kui sa kukkedele kitse paned, siis otsin su üles ja lõikan su kõri läbi“. J. K. tundis reaalset hirmu ähvarduste täideviimise ees, kuna Karl Koiva kasutas tema suhtes eelnevalt füüsilist vägivalda. 39 (74)

Kohus luges Karl Koiva süüdistust avaliku korra raskes rikkumises analüüsides tõendatuks, et Karl Koiva kasutas XX. a kella 16.40 paiku XXX linnas XXX asuvate garaažide ees füüsilist vägivalda J. K. suhtes, mis seisnes selles, et Karl Koiva ütles J. K.: „Sa vahtisid mind?“, peale mida lõi Karl Koiva kannatanut kahel korral oma peaga vastu kannatanu pead. Seejärel lõi Karl Koiva, kasutades paremal käel kasteeti, ühe korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma alla. Kannatanu J. K. kukkus pikali ning ei suutnud püsti tõusta. Peale seda läks Karl Koiva eemale, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi. Kannatanu J. K. läks XXX, XXX linn kortermaja ees olevale trepile istuma. Talle lähenes Karl Koiva, kes lõi kannatanut ühe korra jalaga parema kõrva piirkonda. Kannatanu J. K. ütluste kohaselt sai ta pärast maha kukkumist püsti ja läks mingi maja nurga äärde ja istus, tal oli ülivalus. Punases jopes noormees tuli umbes 5 minuti pärast veel tagasi. Noormees punase jopega ütles talle: „Kui sa politseisse lähed, siis lõikan sul kõri läbi“. See oli suhteliselt hirmutav. Kannatanu avaldas, et ta arvas, et punase jopega noormees võib ähvarduse reaalseks muuta, kuna ähvardaja olek ja välimus oligi selline ja ta arvas, et see võib tõsi olla. Süüdistatav Karl Koiva ei tunnistanud enda süüd KarS § 323 lg 1 järgi, kuna ta ei ole öelnud kannatanule, et lõikab kõri läbi, selleks ei olnud mingit põhjust. Süüdistatava ütluste kohaselt nad otseselt J. K. juurde tagasi ei läinud. Nad tegid suitsu ja ta mõtles, et räägib tuttava seltskonnaga juttu. Siis J. K. midagi telefoniga jauras garaažide taga, aia juures. Nemad olid teisel pool, 20 meetrit oli vahe. Teda häiris see, et J. K. võib-olla helistab politseisse. Siis ta läks ja lõi J. K. ühe korra veel ja siis murdis J. K. telefoni pooleks ja kõndis XXX. J. K. ta löömise ajal ei ähvardanud, ta ei öelnud midagi. Süüdistatava ütlused, et ta ei läinud otseselt tagasi J. K. juurde, vaid ta tahtis minna tuttavatega rääkima, on vastuolus XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga, samuti osaliselt ka tema enda ütlustega, milles süüdistatav väitis, et teda siiski häiris, et kannatanu võib politseisse helistada ja seejärel läks ta kannatanu juurde ja lõi J. K. Vaatlusprotokollis vaadeldi Karl Koiva mobiiltelefoni sisu ning sellest nähtub, kuidas K. Koiva kirjutab XXX.a kell 17.32 „Mingi kukk vaatas mind ja lipsas keelt onju. Ss sai 3 pauku peaga nakku ja nukkudega tagant järgi ss läksime raha välja võtma vend ajas rahvast kokku ss vaatasin mve panin täie pasaga sisse ja poiss kukkus nagu jahukott“. K. Koiva vestluse sisust nähtub ilmselgelt motiiv kannatanu juurde tagasiminekuks. Nimelt arvas süüdistatav, et kannatanu kutsub kedagi enda juurde abiks („vend ajas rahvast kokku“) ja seetõttu läks ta tagasi J. K. juurde ja ründas teda veelkord, et takistada kannatanul abi kutsumast. Kaitsja Andres Veski leidis, et see kuriteo episood ei ole kriminaaltoimikus olevate uuritud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, sest tegelikult otsene ja ainuke tõend, mis sellele viitab, ongi kannatanu J. K. enda ütlus. Kaitsja arvamuse kohaselt oli kannatanu K. Koiva peale vaieldamatult vihane ning püüdis võib-olla oma seletustes, ütlustes natukene vürtsi juurde lisada. Muud tõendid seda verisooni ei toeta ja täielikult räägib vastu sellele, mis Karl Koiva ütleb. Kuigi süüdistatav eitas kohtus J. K. ähvardamist, leiab kohus, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning nende õigsuses puudub alus kahelda. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu J. K. ütluste usaldusväärsuses, kuna tema ütlused on kooskõlas nii isikuliste kui ka kirjalike tõenditega. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu, olles juhtunust šokis, vahetult pärast tema peksmist oleks suurest vihast süüdistatava vastu välja mõelnud vale, et asjale nö vürtsi juurde lisada. Kirjalikest tõenditest nähtub, et J. K. avaldas koheselt, et tal ähvardati kõri läbi lõigata. Seega avaldas kannatanu asjaolusid, mida ta oli vahetult tajunud, olles veel tajutu mõju all. Seetõttu on kirjalikes tõendites kajastatud ka ähvardamisega seonduv info, mis nähtub nii kiirabi kaardilt kui ka politsei teenistuslehtedelt. Kirjalikud tõendid kinnitavad kannatanu versiooni juhtunu osas, kuivõrd seal on kajastatud, et kiirabi kutsuti XXX.a kell 17.29 seoses 40 (74)

sellega, et mees sai peksa. Kannatanuks J. K.. Lisaks löömisele lõhkus telefoni ja ähvardas kõri läbi lõigata. Punases jopes peksja ähvardas, et kui politseisse pöördub, siis lõikab kõri läbi ning lõhkus kannatanu telefoni. Kohtu hinnangul ei ole K. Koiva ütlused ähvardamise osas usaldusväärsed, kuivõrd ta üritab enda rolli toimunus pisendada ja süüd vähendada. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et pärast J. K. suhtes XXX.a aadressil XXX XXX linn asuvate garaažide ees toimepandud kehalist väärkohtlemist, lausus Karl Koiva kannatanule J. K.: „Kui sa politseisse lähed, siis lõikan sul kõri läbi“. KarS kommenteeritud väljaande (lk 804, 2015) kohaselt seisneb süüteokoosseisu objektiivne külg vägivallas kriminaalmenetluses osaleva või osalenud kahtlustatava, süüdistatava, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, tunnistaja või kannatanu suhtes. KarS §-s 323 sätestatud vägivallateo all on mõeldud KarS § 120 ja 121 kuriteokoosseise, mis on isikuvastased vägivallateod. Vägivald seisneb ähvardamises, mille sisuks on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Seega on objektiivse koosseisu osas oluline tuvastada vägivalla kasutamine süüdistatavate poolt. Samuti tuleb tuvastada teoobjekti eritunnus ehk see, kas kannatanute puhul on tegemist KarS § 323 lõikes 1 nimetatud isikutega. Süüdistuse kohaselt seisnes S. R. ähvardamine selles, et Daniel Kaasik ütles kannatanule S. R. „Kui sa politseisse lähed, siis saad kindlasti nuga“. Karl Koiva ähvardustegu seisnes selles, et Karl Koiva ütles kannatanule J. K.: „Kui sa politseisse lähed, siis lõikan sul kõri läbi“. Kohus on süüdistuses nimetatud ähvardusteod lugenud tõendatuks kriminaalasjas kogutud ja esitatud tõenditega. Vägivald seisnes süüdistatavate poolses ähvardamises, mis oli kannatanute jaoks veenev ning kannatanutel oli alust karta taoliste ähvarduste täideviimist. S. R. arvas, et Kaasik võib nuga kasutada ning see tundus talle sel hetkel kõhedana. Ka kannatanu J. K. tundis reaalset hirmu ähvarduste täideviimise ees, kuna Karl Koiva kasutas tema suhtes eelnevalt füüsilist vägivalda. J. K. arvas, et punase jopega noormees võib ähvarduse reaalseks muuta, kuna ähvardaja olek oli selline ja ta arvas, et see võib tõsi olla. Selliste ähvarduste tegemine häirib kannatanute olekut nende protsessuaalses seisundis. Igal korral, kui kannatanud peavad täitma oma kohustusi kriminaalmenetluses, teavad nad, et neid on ähvardatud. S. R. muutus kannatanuks sellest hetkest, kui D. Kaasik kasutas tema suhtes vaimset vägivalda ehk ähvardas noaga ja selle abil võttis S. R. ära mobiiltelefoni. Alles pärast telefoni äravõtmist ähvardas D. Kaasik kannatanule nuga anda, kui viimane peaks politseisse pöörduma. Seega kohtu hinnangul ei ole tegemist jätkuva süüteoga, kuivõrd telefoni äravõtmine oli lõpule viidud ning seejärel tekkis süüdistataval uus tahtlus S. R. ähvardada, mille eesmärk oli takistada kannatanut politseisse pöördumast. J. K. kannatanu staatus tekkis sellest hetkest, kui K. Koiva tema suhtes füüsilist vägivalda kasutas. Kohus nõustub prokuröriga K. Koivaga seotud episoodi osas, et ka tema puhul ei saa rääkida jätkuvast kuriteost, kuna süüdistatava enda sõnade kohaselt lahkus ta kannatanu juurest muul põhjusel (läks XXX raha välja võtma) ja tagasi tulles tekkis tal uus tahtlus kannatanu löömiseks ja ähvardamiseks, kuna ta nägi, et kannatanu kavatseb telefoni kasutada ning ta võis eeldada, et J. K. võib politseisse helistada. Süüdistatava K. Koiva eesmärgiks kannatanu ähvardamisel ja löömisel oli politseisse teatamise takistamine. Süüdistatav selle ka oma tegevuse tagajärjel saavutas, kuivõrd kannatanu kukkus löögi tagajärjel ning tema telefon läks kaduma, mistõttu ei saanudki J. K. politseid kutsuda, vaid seda tegid kõrvalised isikud. KarS § 323 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb vägivalla toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad on süüteod toime pannud otsese tahtlusega. D. Kaasik ja K. Koiva olid teadlikud sellest, et noa andmisega ja kõri läbi lõikamisega ähvardamine on 41 (74)

õigusvastane. Lisaks tahtlusele koosseisupärase teo suhtes eeldab antud süüteokoosseis kavatsetust õigusemõistmises osaleja kohustuste täitmise või õiguste kasutamise takistamise suhtes. Süüdistatavate eesmärk oli takistada kannatanuid oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel, mis on tuletatav juba välja öeldud ähvarduste sisust. Daniel Kaasik ütles kannatanule S. R.: „Kui sa politseisse lähed, siis saad kindlasti nuga“. Karl Koiva ähvardas pärast kannatanu suhtes toimepandud kehalist väärkohtlemist J. K. sellega, et ta lubas kannatanul kõri läbi lõigata, kui viimane politseisse läheb. D. Kaasik sai aru, et kui ta kannatanult S. R. noa ähvardusel telefoni ära võttis, pani ta sellise käitumisega toime kuriteo, seega oli ta teadlik ka sellest, et tema käitumise tagajärjel muutus S. R. staatus kannatanuks. Seega ähvardades kannatanut ka pärast telefoni äravõtmist vägivallaga ehk noa andmisega juhul, kui kannatanu pöördub politseisse ehk täidab kannatanu õigust osaleda kannatanuna õigusemõistmisel, tegutses ta kavatsetult spetsiifilise subjekti suhtes. K. Koiva oli samuti teadlik, et J. K. kallal vägivalda tarvitades pani ta toime süüteo, seega teadis ka süüdistatav Karl Koiva, et peksmise tagajärjel muutus J. K. staatus kannatanuks. Kohus leiab, et süüdistatavad seadsid eesmärgiks, et nende väljendatud ähvardused jõuavad kannatanuteni ja kui kannatanud peaksid politsei poole pöörduma, järgneb sellele kättemaks. See tuleneb sellest, et süüdistatavate ähvarduste sisu oli vägivaldne ja selliste ähvarduste tajujale on üheselt selge, et ähvardajatel on kindel soov kannatanutele kätte maksta juhul, kui nad politseisse peaksid pöörduma. Seega oli süüdistatavate eesmärgiks kannatanuid hirmutada, et nad loobuksid oma õiguste teostamisest kriminaalmenetluses. Kohus ei tuvastanud Daniel Kaasiku ja Karl Koiva käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi Karl Koivale, Daniel Kaasikule ja Artur Grigorovile on esitatud süüdistus selles, et nemad panid toime mõrva piinaval ja julmal viisil. Süüdistuse kohaselt Karl Koiva, Daniel Kaasik ja Artur Grigorov panid XXX.a ajavahemikus kell 02.24–03.38 XXX maakonnas XXX linnas XXX asuva maja juures ning XXX maakonnas XXX kinnistul grupis ja tahtlikult toime C.-K. T. mõrva. Mõrva toimepanemine seisnes selles, et Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksid kannatanut käte ja jalgadega XXX linnas XXX asuva maja taga, misjärel Karl Koiva võttis grupis koos Artur Grigorovi, Daniel Kaasiku, L. I., A. K. ja R. H. L. kannatanu C.-K. T. tahte vastaselt tema vabaduse. Saabunud A. K. juhitud sõiduautoga XXX maakonnas XXX kinnistule, asusid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksma C.-K. T. käte, jalgade ja lauajupiga pea ja keha piirkonda. Peksmisega tekitati C.-K. T. pea lahtise tömbi trauma koljupõhimiku murru ja traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Nende vigastuste tagajärjel C.-K. T. suri sündmuskohal. Seejärel süütasid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik kannatanu C.-K. T. surnukeha põlema ja põgenesid sündmuskohalt. XXX.a XXX linnas XXX asuva maja taga ja XXX linnas XXX asuva maja juures toimunut on kirjeldanud süüdistatavad Karl Koiva, Daniel Kaasik ja Artur Grigorov, samuti kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud L. I., R. H. L. ja A. K. ning tunnistaja J. P. Süüdistatavate Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi, samuti L. I., R. H. L. ja A. K. ütluste kohaselt kutsus L. I. XXX.a öösel XXX korterisse snapchati kaudu Karl Koiva, kellega läksid eelnimetatud korterisse kaasa veel Daniel Kaasik, Artur Grigorov, R. H. L. ja A. K. Korteris tarvitati alkoholi, kuid alkoholi ei joonud A. K., kes oli autoga. Seltskonnas tekkis arutelu C.-K. T. teemal, mis lõppes sellega, et C.-K. T. kutsuti L. I. telefonis olnud sotsiaalmeedia rakenduses Messengeris saadetud sõnumistes L. I. XXX juurde kohtuma. 42 (74)

Menetleja õiend koos L. I. suhtlusportaali Facebook vestluste väljavõttega tõendab C.-K. T. välja kutsumise aega ja eesmärki. XXX.a kell 00.08 vastab C.-K. T. L. I. loole, ega sa XXX tee, mille peale L. I. kirjutab, et teeb. C.-K. T. kirjutab, et ta tahab, et L. I. elus oleks, sest tahab temaga aega koos veeta. Kell 02.06 kirjutab L. I.: „Plz tule siia. Mul su abi vaja“, mille peale C.-K. T. küsib millega. L. I. vastab, et ta on XXX kõrval korteris. C.-K. T. kirjutab, et ta varsti liigub. L. I. küsib kuna jõuad, mille peale C.-K. T. vastab, et paari minuti pärast raekojas. Viimase sõnumi saadab C.-K. T. kell 02.33. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab C.-K. T. kõnelogi, millest nähtub L. I. tehtud kõne aeg. XXX.a kell 02.36 on tehtud C.-K. T. numbrilt XXX 13-sekundiline kõne numbrile XXX, mille kasutajaks on L. I. Pärast kannatanu välja kutsumist läksid Karl Koiva, Daniel Kaasik, Artur Grigorov ja L. I. C.K. T. kohtuma, misjärel toimus kannatanu suhtes füüsiline vägivaldne rünne. Süüdistatava Karl Koiva kirjelduste kohaselt tuli vastu noormees, kes oli tema jaoks võõras. Süüdistatav kirjeldas, et kuna Daniel ütles talle, et Danieli tüdruksõbral oli mingi konflikt olnud T., siis selle peale ta läks sinna ja lõi C. ühe korra nukiraudadega pea vasakule poole kõrva kohale. Tema oli esimene, kes lõi. Daniel ja Artur lõid ka. Seda vaatas pealt L. ja tema arvates oli R. ka eemal. L. I. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli Artur tema kõrval, Karl ja Daniel olid peidus, kui C. kokku saama tuli. Kui C. kohale tuli, siis poisid tulid kohe peidust välja ja läksid C. kallale. C. läksid kallale Karl ja Daniel. Artur ei läinud, Artur oli tema kõrval. Karl ja Daniel peksid C. kätega. Karlil olid nukid ühes käes. C. kukkus ühe korra põlvedele, siis poisid kohe peksmist ei lõpetanud. C. löödi nukkidega pähe, jalaga sai mitu hoopi kõhtu ja selga Danieli ja Karli käest. Kuigi L. I. väitis, et A. Grigorov kannatanut ei löönud, on süüdistatav ise seda siiski tunnistanud. Süüdistatav Artur Grigorov tunnistas kannatanu löömist ning ta kirjeldas, kuidas mingi hetk tuli T. neile vastu, kui nad liikusid sealt kuskile majade vahele. Tollest hetkest hakkas pilt uduseks minema. Siis Karl ja Daniel läksid kuskile autode taha, et igaks juhuks T. ära ei jookseks. Kui T. sinna tuli, siis keegi hõikas „vägistaja“. Siis Karl ja Daniel jooksid välja ja hakkas peksmine pihta. Ta liitus ka ise. Esimene löök oli nii, et ta lendas T. kaela ja lõi küünarnukiga vastu selga ja siis T. vist kukkus pikali selle peale. Ei mäleta, kas T. ise tõusis püsti või aidati püsti tõusta, siis ta peksis T. paar korda põlvega, rusikaga keha ja pea piirkonda. Nad hakkasid kolmekesi T. peksma. Süüdistatav Daniel Kaasiku versiooni kohaselt toimus enne löömist kannatanuga vestlus. D. Kaasik väitis, et nad kõik said T. XXX juures kokku. Paar sõna jõudsid rääkida ja siis toimus esimene löök. Karl Koiva lõi. Esimesele löögile järgnes veel lööke, nad kõik lõid rusikatega keha ja näo piirkonda. T. sai nukiraudadega nii rindkeresse kui pähe ja pea piirkonda. Löömine kestis väga lühikest aega. Asjaolu, kuidas kannatanu C.-K. T. auto peale sai, on kirjeldatud järgmiselt. Daniel Kaasiku ütluste kohaselt hakkasid nad R. H. sõbra auto XXX poole liikuma. T. hakkas ka koos nendega sinna suunas liikuma. Ilmselt sai T. öeldud, et tule kaasa. Mingi hetk T. hakkas tõuklema ja üritas ära joosta. Ta ei tea, kes siis lõi kuhugi. Peale seda T. kõndis kaasa jälle, tema ja veel keegi hoidsid T. kõrvalt kinni. Pagasiluuk oli lahti too hetk. T. läks pagasiruumi, sest keegi ütles käskivas vormis T., et läheks. Nemad läksid auto peale. Selleks hetkeks oli T. kuskilt verine, jope ees. Konkreetselt ei näinud, kus see haava koht oli. Süüdistatav Karl Koiva andis kohtus ütlusi, et tema mäletamist mööda oli C. koguaeg püsti, sest C. kõndis nendega kaasa, kuni sinnani, kus oli mingi teetõke ühele tänavale välja. Ta lõi C. 43 (74)

uuesti ja siis C. kukkus põlvili. Nad aitasid C. püsti. C. kõndis nende kahe vahel, aga ta ei mäleta, kes see teine oli. Kannatanu vaidles ikka vastu ka. Kannatanu auto pagasiruumi sattumise kohta väitis K. Koiva, et idee C. autosse panna ja minema viia, tuli käigu pealt ja ta ei oska öelda, kes selle idee peale tuli. Artur Grigorovi väitel ütlesid nad kannatanule, et läheme jalutame natuke. T. selle vastu ei olnud midagi. Esialgu T. lihtsalt vesteldi ja siis öeldi, et roni pagasnikusse. T. hakkas põdema, et nad teevad T. veel midagi hullemat. T. jäi seisma ja siis T. lükati või löödi. Keegi kõndis T. taga ja keegi teisel pool. Siis millegipärast R. tegi pagasiruumi lahti ja see oli rahuliku tooniga öeldud. Kõik teised istusid ka autosse. L. I. andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et mingi hetk Karl ja Daniel lõpetasid peksmise ja tõstsid C. püsti ja hakkasid auto poole viima. C. võeti kahe vahele, Karl ja Daniel võtsid. Auto oli XXX tänaval, korterist natuke eemal. Pagasniku tegi lahti autojuhi sõber. Daniel ja Artur panid C. pagasnikusse ja siis Karl pani luugi kinni. Autojuht oli autos. R. H. L. kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Kaasik, Koiva ja Grigorov läksid XXX poole, kaasas võis olla üks tüdruk sealt peolt. Mingi hetk tulid nad sealt XXX poolt tagasi ja kaasas oli tema jaoks tundmatu noormees. Tema teada pidid nad selle tüübiga kokku saama mingi konflikti pärast. Ta võis aimata, et nad tahavad tüübile peksa anda. Kui nad tagasi tulid, hoidsid Koiva ja Grigorov seda tundmatut noormeest kinni. Kaasik oli ka seal. Ta kiirustas A. autosse ja sõitsid neile järgi, sest keegi viipas käega ja kutsus. Siis ta jäi A. autoga seisma nende juurde ja ta läks autost välja. See tundmatu poiss üritas minema joosta, aga nad kolmekesi tõmbasid noormehe tagasi. See poiss ütles, et aitab, lõpetage ära. Siis keegi hüüdis talle, et tee pagasiluuk lahti ja ta tegigi. Ta istus kohe autosse ega näinud, mis nad tegid. A. K. andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et tema, R., Grigorov, L., tundmatu poiss punase jopega ja Daniel läksid maja ette. Tema ja R. läksid auto juurde, neli inimest läksid XXX poole. Üks hetk kuulis ta agressiivseid karjeid XXX juurest. See seltskond, kes enne XXX poole läks, tuli mööda XXX tänavat nende poole. Seal oli üks uus tundmatu isik. Tema arust oli tundmatu isikuga kaasas Kaasik ja Grigorov. Tundmatut hoiti kinni, tundmatu oli Kaasiku ja Grigorovi vahel. Punase jopega vend kõndis tagant järgi ja kõrval kõndis L. Ta istus autosse, et minema sõita, aga R. keelas. Seejärel tõmmati auto pagasnik lahti ja keegi lükati pagassi ja luuk lükati kinni. Teised istusid ka autosse. Ta tuli ise korraks autost välja ja ütles, et ta ei ole nõus sellega, et see isik pagasnikusse pannakse. Punase jopega noormees hakkas ta peale karjuma, et ta autosse istuks. Tunnistaja J. P. nägi aknast aset leidnud sündmust osaliselt pealt. Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et aasta tagasi kevadel öösel XXX kuulis ta lärmi. Ta ärkas lärmi peale üles ja nägi aknast, et tänava peal toimus konflikt, kedagi löödi, mindi autosse ja sõideti minema. 2 hoidsid ühte inimesest kinni. Üks lõi seda inimest ja kaks seisid veel auto juures. Kuus inimest kokku, üks oli naine ja teised olid mehed. See oli ühepoolne, see ei olnud kahepoolne kaklus kui selline. See oli tõsine konflikt või tüli, mitte spontaanne solvang või midagi sellist. Auto seisis tee ääres ja sündmus toimus tee keskel, so 3-5 m kaugusel. Üks löök võis olla, tõenäoliselt löödi näkku või pea piirkonda. Ta mäletab seda, kuidas autojuht ütles teistele meesterahvastele, et nad hoiaks seda kannatanut kinni, et see akent puruks ei lööks. Noormeest, keda löödi, topiti valgesse autosse. Siis mindi autosse ja sõideti minema. Sõideti mööda tänavat edasi ehk mitte südalinna poole vaid teisele poole. Tunnistaja J. P. ütlusi kinnitab ka politsei teenistuslehed XXX ja XXX ning asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõne salvestist ning millest nähtub kirjeldus kaklusest ja peksa saanud mehe auto pagasnikusse panemisest. Nimelt XXX.a kell 02.46 helistab Häirekeskusesse meesterahvas, telefoni numbrit kasutab J. P., kes teatab, et tal akna all oli mingi kaklus, aga isikuid enam kohapeal ei ole. See, keda löödi, pandi 44 (74)

pagasnikusse ja sõideti minema. Tegemist oli valget värvi luukpäraga autoga. Sündmus toimus XXX linnas XXX tänaval. Auto sõitis XXX silla suunas. Kolm peksjat olid meesterahvad, seal pundis oli ka naisterahvas. Mees, keda peksti, puikles vastu, kui autosse suruti. Enne seda löödi meesterahvast näkku. Üks oli juht, naine istus ette ja kolm meest taha. Ühel oli seljas punane jope. Helistaja ütleb enda nimeks J. P. Politsei teenistuslehtedelt XXX ja XXX nähtuvalt registreeriti XXX.a kell 02.46 juhtumXXX XXX linn, teataja akna all toimus kaklus, mees, keda peksti, pandi pakiruumi, auto oli valge luukpära. Sõideti XXX silla suunal. Kolm peksjat olid mehed, neljas oli naine. Kakeldi kätega. Meest löödi näkku ja suruti pakiruumi. Üks peksja oli punase jopega. Teatajaks J. P.. Läbiotsimisprotokoll fototabeliga tõendab A. K. kasutuses olnud ja tema XXX M. L. kuuluva sõiduauto XXX läbiotsimisel leitud verejälgi. Pagasiruumis olnud kanistrite ja parema rattakoopa kohal tuvastati määrdumised, mis reageerisid vastavat seadet kasutades vere olemasolule. DNA-ekspertiisiakt XXX tõendab asjaolu, et XXX.a läbiotsimise käigus pagasnikust paremalt poolt rattakoopa pealt, pagasiluugi seest paremalt alumisest servast, pagasniku luugilt sisemisest servast, lukust vasakult võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja kokkulangevad C.-K. T. DNA-profiiliga. Parema tagumise ukse sisemise ukselingi alt pinnalt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada C.-K. T. ja Daniel Kaasikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. DNA-ekspertiisiakt XX annan alust arvata, et C.-K. T. on kasteediga löödud, kuivõrd Karl Koivalt XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kasteedilt ja XXX.a asitõendi vaatluse käigus kasteedilt, nukkide pealt võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada C.-K. T. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohtu hinnangul üritasid süüdistatavad ütlusi andes jätta muljet, justkui oleks kannatanu vabatahtlikult nendega auto juurde kaasa läinud ja ka ise pagasiruumi roninud, sest keegi olevat C.-K. T. nii käskivas toonis kui ka kannatanule rahulikult öelnud, et viimane pagasiruumi läheks. Kuid L. I. nägi, et C. tõsteti püsti ja teda hakati auto poole viima. L. I. kirjeldas, kuidas kannatanut auto juurde viidi, nimelt võeti C.-K. T. kahe vahele. Ka A. K. nägi, kuidas kannatanut hoiti kinni ja kuidas kannatanu oli kahe süüdistatava vahel. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et vedajateks olid Daniel Kaasik ja Karl Koiva, seega kannatanut veeti vägisi autoni, Daniel Kaasik ühel pool kannatanut, Karl Koiva teisel pool. R. H. L. nägi, kuidas tema jaoks tundmatu poiss üritas minema joosta, aga kolm süüdistatavat tõmbasid noormehe tagasi. R. H. L. kuulis, kuidas kannatanu ütles, et aitab, lõpetage ära. Lisaks nägi tunnistaja J. P. aknast, kuidas kannatanu, keda eelnevalt peksti, puikles vastu, kui teda autosse suruti. Ka A. K. andis ütlusi, et tema auto pagasnik tõmmati lahti ja keegi lükati pagassi. L. I. väidete kohaselt kannatanu pandi pagasiruumi. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et kannatanult võeti vabadus tema tahte vastaselt. Vabatahtlikult C.-K. T. autoni ei kõndinud, vaid teda veeti kahe süüdistatava vahel sinna. Kannatanu osutas ka verbaalselt vastupanu, paludes süüdistatavatel tegevus lõpetada ning ta üritas ka minema joosta, kuid süüdistatavad tõmbasid C.-K. T. tagasi. Süüdistuses on märgitud kannatanu peksmise kellaajana 02.24, kuid süüdistusaktis kuritegude asjaolude all on prokurör välja toonud, et XXX.a ajavahemikus kell 02.36 kuni 03.03 võtsid L. I. grupis koos Artur Grigorovi, Karl Koiva, Daniel Kaasiku, A. K. ja R. H. L. XXX linnas kannatanu C.-K. T. tahte vastaselt tema vabaduse, XXX.a ajavahemikus kell 02.36 kuni 03.38 XXX linnas XXX asuva maja taga grupis tegutsenud Artur Grigorov, Daniel Kaasik ja Karl Koiva peksid kannatanut C.-K. T. käte ja jalgadega. 45 (74)

Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt tehti C.-K. T. numbrilt telefonikõne L. I. telefoninumbrile XXX.a kell 02.36, seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud XXX.a alates kella 02.36-st. Eelpool analüüsitud nii isikuliste kui ka kirjalike tõenditega leob kohus tõendatuks, et XXX.a kella 2.36 paiku XXX asuva maja taga peksid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik kannatanut C.-K. T. käte ja jalgadega, seejärel võtsid Karl Koiva, Artur Grigorov, Daniel Kaasik, L. I., A. K. ja R. H. L. XXX linnas XXX asuva maja juures kannatanu C.-K. T. tahte vastaselt tema vabaduse. Edasi viidi C.-K. T. A. K. kasutuses olnud auto pagasiruumis XXX maakonnas XXX vallas XXX alevikus asuvale XXX kinnistule, kus jätkus kannatanu peksmine. Süüdistatav Karl Koiva pakkus välja, et C. viia XXX. Nende eesmärk oli väidetavalt kannatanut hirmutada, et C. kõnnib jala tagasi sealt või ise vaatab, millega saab. K. Koiva sõnul otsustas autojuht, et viib neid kuhugi mujale ja siis viis neid mingi vana hoone juurde, ta isegi ei saanud aru, kus nad on. Autojuht jäi autoga seal seisma ja siis läksid kõik kohe autost välja. Tehti pagasiruum lahti ja siis üks oli tema ise, kes aitas C. välja ja seal oli keegi veel, ta lihtsalt ei mäleta, kes. Nii kui pagasiruumi luuk kinni läks, sõitis autojuht korraga minema. Süüdistatava Artur Grigorovi sõnul nad esialgu mõtlesid, et teevad lihtsalt mõned tiirud, et poisil hakkaks hirmus ja siis laseks vabaks. Keegi ütles, et lähme sõidame XXX poole. Siis ei mäleta, kes ütles, kas A. või R., et ma tean, kuhu me lähme. Sõitu ta väga ei mäleta, aga lõppude lõpuks jõudsid nad XXX. Too hetk ta isegi ei teadnud, et nad XXX on. Sõidukit juhtis A. K. A. sõitis pagasiruumiga telliskiviga hoone juurde, kus oli garaaž või kinnistu. Kõik tulid autost välja peale A. ja R. Ta ei mäleta, kes pagasriruumi lahti tegi. Siis auto sõitis minema koos R. ja A.. Nemad jäid sinna. Daniel Kaasiku väidete kohaselt hakkasid nad XXX poole sõitma. Algul oli plaan XXX sõita, et T. sinna metsa jätta ja vaadaku ise, kuidas koju saab. Pärast said teada, et nad jõudsid hoopis XXX garaaži moodi või varemete juurde, telliskivi hoone juurde autojuhi soovil. Keegi tegi pagasniku luugi lahti ja T. tuli sealt ise välja. L. I. kohtueelses menetluses antud ütlustes väitis, et autosõidu ajal autojuht arutas seda, kuhu minna. Autojuht viis neid XXX. Siis poisid võtsid C. autost välja. Esimesel ülekuulamisel rääkis L. I., et Koiva võttis C. pagasiruumist välja, tiris lihtsalt, võttis C. kätest kinni. Autojuht läks sealt ära. R. H. L. ei näinud, kuidas kannatanu sõiduki pagasiruumist välja sai. R. H. L. andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et XXX läksid arvatavasti seepärast, et A. elab seal ja A. tahtis auto koju viia. A. pani neid XXX saunamaja juurde maha. Kõik läksid auto pealt maha ja A. sõitis autot ära viima. Ta ei märganud, kes tundmatu noormehe autost välja võtsid. A. K. ütluste kohaselt sõitis ta XXX, sest see on avalik koht ja ta mõtles, et nad teevad omavahel väikse müramise ära ja lähevad laiali. Ta sõitis sauna juurde. Punase jopega poiss tegi luugi lahti ja kõik hüppasid autost välja. R. jäi tema kõrvale autosse ja ta sõitis sealt kohe minema. K. Koiva rääkis kohtus, kuidas C. peksid tema, Artur ja Daniel, teised vist ei peksnud. L. ja R. olid seal juures vahelduva eduga. Peksti kätega. Artur lõi paar korda poolenisti lauast pilpaga. Artur lõi ülevalt alla, ei tea, kuhu täpselt pihta sai. Ülevalt alla tähendab, et kui C. oleks pea püsti olnud, oleks vastu pead saanud, aga C. olid käed ees ja pea oli all. Ta ei tea, kas C. sai vastu pead, vastu käsi, vastu kaela või vastu selga. Natuke löödi ja siis C. kukkus mingi hetk pikali. T. ütles, et valus on. C. jäi sinna lebama ukse nurga juurde, uksest paremat kätt, suhteliselt ruumi keskele. Ühel hetkel see noormees enam ei liigutanud ega hinganud, kogu nägu oli verine, aga oli veel aru saada, kellega tegu on. 46 (74)

Süüdistatav Artur Grigorov ei mäletanud, et ta oleks mõne esemega kannatanut löönud, kuid ta tunnistas, et nad Daineli ja Karliga kolmekesi peksid kannatanut ruumis sees. L. oli esialgu ukse juures. L. öeldi, et mine eemale. Süüdistatav tunnistas, et ta lõi T. rusikaga, jalgadega ja põlvedega. Mõned matsud pani Daniel ja läks eemale. Siis peksis Karl natukene ja tema peksis ka. Ta üritas peksta igale poole, pea, keha, jalad, kõht. Mingi aeg nad läksid korraks eemale ja tegid suitsu. T. kükitas ja sonis midagi vaikselt. Siis T. ütles neile jällegi midagi sõimavat, et me pederastid kahetseme seda vist. Selle peale nad läksid närvi ja läksid edasi peksma. Kes peksis ja kui palju inimesi peksis, seda ta ei mäleta enam, sest siis hakkas katus sõitma. Kui T. kükitas, siis ta pani küll T. paar korda jalaga vastu selga. T. üritas neid eemale tõugata, T. rohkem kaitses ennast. Vahepeal T. ise rääkis ka, et lõpetage, et see ei ole normaalne. Ta pakub, et peksmine kestis 5-15 minutit. D. Kaasik tunnistas, et ta võttis T. vasaku käe ümbert ja parema käega lõi kaks korda ribidesse selja tagant. Peale selle hakkas ta suitsetama. Koiva ja Grigorov lõid ka. Esialgu kätega. Pärast mingil hetkel oli Grigorovi käes poolemeetrine 5-6 cm laiune lauajupp. Grigorov lõi T. sellega rindkere piirkonda. See toimus garaaži all. Edasi toimus peksmine, Grigorov ja Koiva peksid. Mälu järgi ta korra käis seal ja vist lõi samamoodi korra T. ribidesse. Sel ajal oli T. püsti, pärast oli pikali. T. ütles seal küll midagi vastu mingi hetk. Ta konkreetselt peksmise lõppu ei näinud või kes seal viimasena lõi. Mingi hetk hakkas T. norskamise taolist heli tegema. Enne seda heli surus Grigorov põlvega T. kaela piirkonda. Ta ei osanud tol hetkel sellega seostada, et see oli korin hoopis. Kokku lõi ta ise T. XXX kolm korda. Kaks korda, kui T. autost välja võeti ja siis üks kord kuskil 20 sekundit hiljem lõi külje peale. XXX ta pea piirkonda ei löönud, aga linnas küll. L. I. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt Koiva ja Daniel tirisid C. garaaži ja hakkasid peksma. Pagassist kohe tiriti garaaži. Sauna kinnistul peksid C. Artur, Daniel ja Karl. C. peksti igat moodi, nukiraudadega sai. Koival olid ainukesena nukirauad. Käte ja jalgadega peksti C. C. üritas jooksu panna, aga Daniel jooksis kohe järele, C. sai ainult kaks-kolm sammu teha. Garaažis oldi äkki 15 minutit. Artur lükkas teda nurga taha ja ütles: „Ma ei taha, et sa näeks, kuidas keegi surma saab“. Autojuhi sõber nägi pealt, mis poisid C. teevad. R. H. L., keda L. I. nimetas autojuhi sõbraks, nägi XXX kinnistul toimunud peksmist. Ta rääkis kohtueelses menetluses, et Kaasik, Koiva ja Grigorov viisid noormehe saunamaja poole ja peksid kolmekesi saunamaja ümber väljas noormeest. Nad peksid käte ja jalgadega seda noormeest. Ta nägi ühte rõvedat lööki, kus Koiva tõstis jala ja lõi tallaga seda poissi kas näkku või ülakehasse. Mingi hetk sõitis auto mööda ja Kaasik, Koiva ja Grigorov tirisid tundmatu noormehe saunamajja sisse. See asi oli juba käest läinud ja ei olnud normaalne. Kogu peksmise ajal poiss oigas ja tegi hääli. See vend oli niigi abitus seisus ja nad peksid teda edasi. Ta ei tahtnud peksmist näha ja ta kõndis saunamaja seina äärde. Mingi hetk läks ta nende juurde ja noormees oli ruumis maas. Ta ütles, et aitab küll, mille peale Grigorov ütles: „Ei aita, ta lõi tüdrukut“. Grigorov ütles ka midagi sellist, et talle ainult ei piisa, võis ka läbi käia lause, et sellele tuleb lõpp teha. Ta sattus paanikasse ja otsustas sealt ära minna. See poiss oli veel elus, oli maas ja kaitses ennast, käed olid kaitseks tõstetud. Süüdistatavate Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi ning kannatanu viibimisele süüdistuses nimetatud kuriteo kohas viitab jäljeekspertiisiakt XXX lisadega, kuivõrd XXX.a XXX maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX kinnistul teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud surnu jalatsid ja kahtlustatavatelt ära võetud jalatsid sarnanevad sündmuskohale jäetud jalatsijälgedega. Jäljeekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitatud fotofailide XXX, XXX ja XXX jäädvustatud jalatsijäljed/jalatsifragmendid võivad olla jäetud pakendis nr 13.1 (C.-K. T.) ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga. 47 (74)

Ekspertiisiks esitatud fotofailide XXX, XXX ja XXX jäädvustatud jalatsijäljed võivad olla jäetud pakendis nr DK3.1 (Daniel Kaasiku) ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga. Ekspertiisiks esitatud fotofailide XXX, XXX, XXX, IMG_9917 ja XXX jäädvustatud jalatsijäljed/jalatsifragmendid võivad olla jäetud pakendis nr 1AG3 (Artur Grigorovi) ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga. DNA-ekspertiisiakt XXX lisadega tõendab asjaolu, et sündmuskohalt leitud lauajupiga on kannatanut löödud, kuivõrd ekspertiisiakti kohaselt XXX.a sündmuskoha vaatluse käigus võetud proov lauajupilt olevalt verejäljelt ja proov seinal olevast verepritsmest saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja kokkulangevad C.-K. T. DNA-profiiliga. DNA-ekspertiisiakt XXX lisadega kinnitab süüdistatavate kokkupuudet kannatanuga, kuivõrd Artur Grigorovi parema kesksõrme alt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Kindlalt ei saa välistada C.-K. T. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Artur Grigorovilt XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta värvi dressipükste ja XXX.a asitõendi vaatluse käigus musta värvi dressipükste paremalt säärelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ja kokkulangevad C.-K. T. DNAprofiiliga. Parema jala jalanõu välisküljelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada C.-K. T. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Daniel Kaasikult XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sinist värvi jope ja XXX.a asitõendi vaatluse käigus sinist värvi jope parema käe varrukalt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev C.-K. T. DNA-profiiliga. Parema jala jalanõu pealt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada C.-K. T. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Surnu keerukas kohtuarstliku ekspertiisi akt nr XXX lisadega tõendab C.-K. T. surma põhjust. C.-K. T. peapiirkonnas esinevad vigastused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetsel juhul kannatanu surma. C.-K. T. surm saabus mitmete erinevate peapiirkonda suunatud löökide koosmõju tagajärjel. Peksmist pealt näinud L. I. ja R. H. L., samuti süüdistatavad on andnud erinevaid ütlusi seoses sellega, kas kannatanu tuli ise pagasiruumist välja või ta tiriti süüdistatavate poolt otse pagasnikust garaaži, kuid hoolimata sellest, kuidas peksmine XXX kinnistul uuesti algas, on tõendamist leidnud fakt, et C.-K. T. peksid süüdistatavad Karl Koiva, Daniel Kaasik ja Artur Grigorov nii käte, jalgade kui ka lauajupiga pea ja keha piirkonda ning nad tegid seda korduvalt, kuni C.-K. T. suri sündmuskohal talle tekitatud vigastuste tagajärjel. Kui süüdistatavad avastasid, et kannatanu on surnud, süüdati kannatanu surnukeha põlema ning põgeneti sündmuskohalt. Süüdistatav Karl Koiva aimas, et kannatanu on surnud, kuna keegi ütles, et läheme minema, ta on surnud. K. Koiva väidetavalt ei tea, kes surnukeha põlema pani, kuna sellist plaani neil otseselt ei olnud, kuid ta arvab, et seda võis teha Artur, aga ta ei ole kindel. Tema teada ei kasutatud surnukeha süütamiseks kohe alkoholi. R. käis kuskil maja juures ära, sest R. tuli tagasi ja kaasas oli viski pudel. Ta täpselt ei tea, aga võimalik, et tema ise valas viskit C. peale. Talle pärast öeldi, et tema valas. Tema C. ei süüdanud. A. Grigorov sai aru, et kannatanu on surnud, kui T. oli selili ja ei liigutanud ega hinganud. Ta katsus T. pulssi ja ütles, et T. on surnud ja läheme kähku minema siit. A. Grigorov möönis, et 48 (74)

tema võis C.-K. T. põlema panna, aga ta ei mäleta seda. Ta ei eita seda, et ta T. põlema pani. Viski pudel, mida kallati surnukeha peale, oli L. oma. Pudel oli garaaži juures. Süüdistatav D. Kaasik sai enda sõnul teada, et C.-K. T. on põlema pandud, kui nad XXX maja juures ära käinud olid ja kui sealt poolt tagasi XXX poole läksid, kuhu takso oli tellitud. Ta ei mäleta kumb neist ütles, et ei hõõgu. Siis läksid Grigorov ja Koiva sinna tagasi ja võtsid kaasa viskipudeli. T. pandi garaaži all põlema tsäksi ja viskiga. Ta nägi, et viskit valas punase jopega Karl Koiva. Viski said nad R. H. käest. Tsäks oli tema oma, ta laenas seda Grigorovile. Ta ise lõppu ei näinud seal, see oli märtsikuu öösel kell kaks, väga pime, ei näinud üldse, mis olukorras T. seal oli. R. H. L. andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi kannatanu põlema süütamiseks kasutatud alkoholipudel kohta ning ta selgitas, et XXX.a sai ta kokku sõbraga I. H.. Nad läksid XXX I. korterisse ja hakkasid jooma XXX. Kui ta XXX tänava korterisse läks, joodi seal tema toodud XXX pudelist. XXX läks ta kannatanu peksmise ajal saunamaja juurest ära I. juurde. Seal tuli talle meelde, et ta oli jätnud oma XXX pudeli sinna saunamaja juurde ja ta läks üksi sellele järele. Kui ta välja läks, tulid talle Kaasik, Koiva ja Grigorov vastu. Ühel neist oli käes seesama pudel, mille ta siis ära võttis. Grigorov ütles, et nad panid selle poisi põlema. Tunnistaja I. H. kirjeldas kohtus, kuidas ta XXX.a õhtul sai XXX kokku R. H. L.. Eelnevalt oli ta poest ostnud kaks pudelit viskit XXX. Ta läks koos R. H. L. tema juurde XXX. Järgmisel hommikul ta ühte pooleliitrilist viskit ei leidnud. Ka A. K. kinnitas kohtueelses menetluses ütlusi andes, et R. oli autos ja hiljem, kui XXX sõitsid, pudel XXX. Süüdistatav K. Koiva möönis, et tema võis olla see, kes kannatanu peale viskit kallas. A. Grigorov ei eitanud, et tema pani C.-K. T. põlema. Süüdistatav D. Kaasik eitas oma rolli kannatanu surnukeha süütamises ning ta väitis, et K. Koiva oli see, kes R. H. L. antud viskit kannatanu surnukehale valas, kuid lõppu ta ei näinud, kuna väljas oli pime. D. Kaasik väitis, et ta ei näinud juhtumi lõppu, kuna väljas oli pime, samas teadis süüdistatav, et C.-K. T. pandi garaaži all põlema tsäksi ja viskiga ning ta nägi, et viskit valas punase jopega Karl Koiva. Samuti nägi D. Kaasik, kui keegi telefoniga valgust näitas ja siis saabus see esimene teadmine, mis olukord seal üldse oli ehk siis saabus ka teadmine kannatanu surmast. Kannatanu süüdati justnimelt pärast selle info ilmsikstulekut ka kohe põlema ja D. Kaasik oli see, kes A. Grigorovile tulemasina andis. Kohtu hinnangul on süüdistatav üritanud enda rolli toimunus pisendada, väites, et tema süütamises ei osalenud ja ta andis tulemasina sigareti süütamiseks, kuid tema ütlused on vastuolulised. Kord väitis D. Kaasik, et lõppu ta ei näinud, kuid siiski nägi ta, kes kannatanu viskiga üle kallas ja teadis täpselt, kuidas kannatanu põlema süüdati. Seega on kohus veendunud, et Daniel Kaasik osales kannatanu surnukeha põlema süütamises. K. Koiva kallas kannatanu surnukeha üle viskiga, D. Kaasik andis oma tulemasina kannatanu süütamiseks A. Grigorovile, kes C.-K. T. surnukeha põlema süütas. Sündmuskohalt põgenemiseks hakkasid süüdistatavad läbi helistama tuttavaid, kes saaksid neile autoga järele tulla. Karl Koiva, Artur Grigorovi ja Daniel Kaasiku ütluste kohaselt telliti K. Koiva telefonist XXX rakendusega takso, millega sõideti XXX linna XXX S. Õ. korterisse XXX. Ka L. I. kinnitas oma ütlustes, et nad läksid taksoga linna S. Õ. poole. Artur Grigorovi sõnul ei olnud neil taksosõidu eest maksmiseks raha, mistõttu pidid nad sõidu eest tasuma hommikul ja nad andsid ID-kaardid taksojuhile panti. Tunnistaja M. K. oli taksojuht, kes süüdistatavad XXX takso peale võttis. Ta andis kohtus ütlusi, et väljakutse võis olla 10 minutit varem, kui sõit algas. Kell 3.38 algas sõit. Ta pidi isikud peale võtma XXX. XXX rakenduses oli aadress märgitud ja ta läks sinna. Peale tuli 4 noormeest ja üks neiu. Kõik tundusid väga noored inimesed. See, kes tal ees kõrval istus, oli väga õhukeselt 49 (74)

riides. Teistel olid kõigil joped seljas. Sõidu sihtpunkt oli XXX linnas XXX ääres XXX lähedal. Isikud sõidu eest ei maksnud, neil ei olnud absoluutselt raha. Isikud ise pakkusid oma ID-kaarte. Talle anti pandiks 2 ID-kaarti. Ta ütles neile, et ta sõidab homme XXX ära. Ta saatis hommikul kella 7-8 ajal sõnumi sellele numbrile, kes takso tellis, et sõidab kell 12 XXX ära, et kui nad soovivad ID-kaarte kätte saada, siis võtku ühendust. Mõne aja pärast võttis politsei temaga ühendust ja ta viis need ID-kaardid politseijaoskonda. Fototabelist M. K. ülekuulamise protokolli juurde nähtub foto M. K. telefonist, milles on XXX.a kell 07.07 saadetud sõnum numbrile XXX sisuga: „Hommik! Kui tahate oma id-kaarte kätte saada siis teadmiseks, et sõidan 12.00 XXX ära.“. Teisel fotol on taksosõidu kokkuvõte, mille kohaselt toimus kell 03.38 kliendi pealevõtt aadressilt XXX ja klient toimetati kell 04.03 aadressile XXX. Kolmandal fotol on kaks ID-kaarti Artur Grigorovi nimele ja K. V. nimele. Karl Koiva kirjeldas, kuidas ta jõi S. Õ. korteris ja siis helistas R. tema telefonile. R. ütles, et auto on olemas. Autoga tuli XXX Selveri ette R. T., R. XXX ja R.. See sai juba kõnes varem selgitatud, et mis nad tegid, et oleks vaja vaadata, kas kannatanu on elus. Nad tahtsid minna XXX, et vaadata, kas on tõesti surnud ja siis kui on surnud, siis lähevad ja peidavad laiba ära kuhugi. Nad oleks kuhugi sohu peitnud, kuhugi ära matnud äkki. Artur Grigorovi ütluste kohaselt jõudsid nad S. Õ. korteris mõned minutid istuda. Nad vahetasid sokke ja pesid puhtaks ennast. Nad mõtlesid, mida edasi teha. Siis helistas talle tema sõber R. T. ja R. ütles, et saab aidata, et sai auto ja juht on olemas. Siis leppisid koha kokku, kus R. neid peale võtab ehk siis tema ja Koiva. Süüdistatav Daniel Kaasik rääkis kohtus, et XXX korteris XXX ütles Grigorov mingi hetk Karlile, et lähme XXX juurde, pidid seal kellegagi kokku saama. Ta sai hiljem teada, et T. oli Koivale ja Grigorovile autoga järele tulnud. Koiva ja Grigorov läksid XXX vaatama, mis olukorras T. seal on ja kas on ikka päriselt surnud. Talle ja L. öeldi, et nemad peavad korterisse jääma. S. Õ. magas, Koiva ja Grigorov läksid korterist välja ja ta ise läks koos L. XXX tänavale. L. võttis sealt spordikoti ja siis nad läksid tagasi XXX korterisse. See võis olla kella 5-6 ajal hommikul. L. I. ütluste kohaselt läksid Karl ja Artur S. Õ. korterist pool tundi hiljem ära, sest tahtsid seda poissi ära matta. KrMS § 66 lg 21 punkt 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Sama sätte lõike 3 kohaselt tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistajate R. T., R. F. ja R. B. ütlused selles osas, mis puudutab süüdistatavate K. Koiva ja A. Grigorovi poolt autos räägitut, on käsitletavad lubatavate tõenditena tulenevalt KrMS § 66 lg 21 punktidest 2 ja 3. Tunnistajad on andnud ütlusi asjaolude kohta, mida nad kuulsid süüdistatavatelt vahetult pärast neile etteheidetava kuriteo toimepanemist. K. Koiva ja A. Grigorov rääkisid kuriteo omaksvõtust sõiduautos tunnistajatele ning nad kirjeldasid seda, mis kannatanuga juhtus, olles ise veel tajutu mõju all. Kohtul puudub alus arvata, et tunnistajad oleksid kuidagi tõde moonutanud ning seda eelkõige seetõttu, et kõigi kolme tunnistaja ütlused on omavahel haakuvad ja kooskõlas, seega puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad R. T., R. F. ja R. B. ütluste kohaselt helistas XXX.a öösel R. T. korduvalt K. Koiva ja A. Grigorov. Telefonikõnes teatasid süüdistatavad, et neil on abi vaja laiba viimise ja 50 (74)

peitmisega, kuna nad lõid just inimese kasti. Algul arvati, et tegemist on rumala naljaga. R. B. soovitas kontrollida, kas tegemist on tõsise asjaga, mistõttu läksid R. T. ja R. B. arestimajja ning palusid valveuurijal R. T. telefoni positsioneerida. Ametnikud palusid, et nad võtaks need inimesed peale, kes teise inimese ära tapsid. Seejärel helistasid nad süüdistatavatele, et nad tulevad appi laipa ära viima ja läksid Artur Grigorovit ja Karl Koivat auto peale võtma. A. Grigorov ja K. Koiva võeti XXX Selveri eest R. T. XXX-ga peale ja suunduti XXX poole, kus pidi laip olema. Tee peal rääkisid A. Grigorov ja K. Koiva, et üks tüdruk oli süüdistatavatele öelnud, et teda taheti vägistada. Siis süüdistatavad olid läinud närvi ja kannatanut peksma hakanud. Süüdistatav K. Koiva olevat rääkinud, et tema arvates sellised tulekski maha lüüa. Kannatanu viidi auto pagasiruumis XXX ja teda peksti edasi. Kannatanut peksti kõigi ettejuhtuvate asjadega, kaigaste ja teivastega. Kannatanut peksti nii kaua, kuni lõpuks avastati, et kannatanu on surnud. Karl Koiva olevat kannatanut jalaga löönud kaela, kaelast olevat mingi krõks läbi käinud ja kannatanu hakkas tõmblema, keha värises, mistõttu oli aru saada, et isik on surnud. Pärast löögi ja krõksu kuulmist taheti kannatanu põlema panna. Autos oli juttu veel sellest, et kannatanu kallati viskiga üle ja süüdati põlema. Samuti rääkisid süüdistatavad autos, et nad kavatsevad laiba ära matta kuhugi ja süüdistatavatel oli labidaid ning autot vaja, et viia laip kuskile mujale ja ära matta. Edasi kirjeldasid tunnistajad R. T., R. F. ja R. B., et XXX jõudes läks R. T. koos K. Koiva ja A. Grigoroviga garaažilaadsesse hoonesse, kus oli surnukeha. Ka tunnistaja R. B. nägi surnukeha. Tunnistaja kirjeldas, et maha jäetud hoones või garaažis, kus ei olnud ust ees, oli noor poiss, püksid olid poole põlveni maas, terve nägu oli vigastusi täis, moondunud näoga oli, kubeme piirkond oli põlema pandud. R. B. helistas politseisse. K. Koiva ja A. Grigorov tahtsid, et R. T. ajaks auto garaaži kõrvale ja tõstaks laiba autosse. A. Grigorov andis R. T. jope, mis tulnuks surnukeha alla panna, aga R. T. pani jope autos istme peale. R. T. ja R. B. venitasid aega, kuni politsei kohale jõuab. Politsei saadudes jooksid süüdistatavad ära, Karl Koiva sai kätte R. B., kes pani süüdistatavale jala ette ja viimane kukkus. Artur Grigorov peitis ennast esialgu ära, kuid ta tuli peidust välja, misjärel sai politsei ka tema kätte. Tunnistaja R. T. ütlusi kinnitab fototabel tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde, millest nähtub R. T. kasutuses olev sõiduauto ning selle eesmise istmerea kaasreisija istmel olev sinist värvi jope. R. T. telefonis olevast Messengeri vestlusest Karl Koivaga nähtub, et kell 03.10 on Karl Koivalt rakenduses kaks vastamata kõnet ja kell 03.13 üks vastamata kõne. Kell 03.15 on R. T. teinud kõne, mille kestus on 1 minut ja kell 04.20 teise kõne, mille kestus on samuti 1 minut ning kolmanda kõne, mille kestus on 6 sekundit. Kell 04.26 on Karl Koivalt kõne, mis kestis 27 sekundit ja kell 04.38 kõne kestvusega 13 sekundit. Fototabelist R. B. ülekuulamise protokolli juurde nähtuvalt näitas tunnistaja kaardil asukohta, kus oli laip. R. B. ütluste kohaselt liikusid nad sama maja teise otsa, garaažid asusid teest mööda sõites vasakut kätt. Tunnistaja ütluste kohaselt võib fotol olevas telefonis esimene punane number kõnelogist valveuurija oma. Politsei teenistuslehed XXX ja XXX kinnitavad tunnistaja ütlusi. Teenistuslehtedelt nähtub, et XXX.a kell 04.48 info, et valvemenetleja juurde tulid R. T. ja R. B., kes teatasid, et Karl Koiva oli neile helistanud ja kutsus appi laipa matma. Kell 05.06 info, et kinni peetud kaks isikut. Kell 05.13 leitud põlenud isiku elumärkideta surnukeha. Artur Grigorov kinnitas tunnistajate ütlusi, et XXX poole sõites tee peal nad rääkisid, mis toimus. Karlil oli paanika peal ja Karl ei suutnud ennast kontrollida, kõikus autos edasi-tagasi. Ta ei saanud aru, kas Karl nuttis, aga Karlil oli selline hääl ja siis rääkis koguaeg - me tapsime inimese, me tapsime inimese. XXX leidis ta lõpuks õige koha üles. Siis sõideti autoga sinna garaaži juurde. R. ja R. tulid autost välja kõigepealt talle järgi ja siis vaatasid, et ongi päriselt ka laip. Siis läks R. autosse, hakkas tagurdama pagasnikuga ukse juurde. Tegelikult R. ei 51 (74)

tahtnudki sinna ukse juurde jõuda, R. lihtsalt venitas aega. Kui lõppude lõpuks ta nägi, et politsei auto tuli, siis ta jooksis auto juurde ja ütles R., et mendid. Karl kuulis ka seda ja siis nad panid erinevates suundades jooksma. Ta vaatas, et Karl saadi kätte. Ise ta peitis ennast kuskile paadi alla. Karl oli pikali maas ja politsei oli Karlil seljas ja siis ta mõtles, et üksi ta kuskile ära ei jõua ja tuli ka välja. K. Koiva selgitas kohtus, et XXX jõudes oli ainuke ettevalmistus see, et Artur pani jope autosse ja mitte midagi muud seal ei tehtud. R. pidi autoga ette tagurdama ja siis järgmine hetk tuli eravärvides politseiauto kuskilt tee pealt. Ta pani jooksu kuhugi. DNA-ekspertiisiakti XXX kohaselt tunnistaja R. T. autost kõrvalistuja istmelt ära võetud jope ning XXX.a asitõendi vaatluse käigus jope paremalt käiselt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada C.-K. T. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Karl Koiva kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga tõendab Karl Koiva välimust ja tema seljas olnud riideid ning nukiraua leidmist. Karl Koiva peeti kinni XXX.a kell 05.06 XXX kinnistul XXX alevikus XXX vallas XXX. Tal oli seljas punane karvase kraega jope XXX, sinise-halli-mustakirju XXX, kampsun, mustad teksapüksid, jalas mustad jalatsid XXX. Isiku vasaku käe sirutuspinnal kriimustus, sõrmenukkidel marrastused, parema käe IV sõrmel haav, sõrmenukkidel marrastused, mõlemad käed määrdunud poriga. Kinnipidamiselt võeti Karl Koivalt mh ära nukirauad ja mobiiltelefon XXX. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti XXX.a kell 07.00 Karl Koival indikaatorvahendiga joove 0,54 mg/l kohta. Artur Grigorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll fototabeliga tõendab Artur Grigorovi välimust ja temal kinnipidamisel seljas olnud riideid, samuti tema käest ära võetud telefoni. Artur Grigorov peeti kinni XXX.a kell 05.06 XXX platsil XXX alevikus XXX vallas XXX. Artur Grigorovil oli seljas musta värvi dressipluus kirjega XXX, musta värvi dressipüksid ja jalas tumehallid jalatsid. Artur Grigorovil olid marrastused vasaku põsesarna piirkonnas, marrastused mõlema käe sõrmedel. Kinnipidamisel võeti Artur Grigorovilt mh ära mobiiltelefon XXX. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti XXX.a kell 10.28 Artur Grigorovil indikaatorvahendiga joove 0,02 mg/l kohta. S. Õ. korteris XXX viibisid XXX.a hommikul tunnistaja S. Õ. ise, tunnistajad S. V. ja M. E.. Tunnistajad S. V. ja M. E. kirjeldasid, kuidas korteris viibinud isikud rääkisid kellegi tapmisest. Tunnistaja S. V. andis kohtus ütlusi, et S. Õ. korteris viibisid veel M. E., S., üks tüdruk ja poiss. Tüdruk oli tumeda peaga, seljas oli tumelilla või kollakas pusa, umbes 15-aastane. Tütarlaps oli ehmunud olekuga, tapsid ära kellegi. Ta ei uskunud seda juttu, kuna ta arvas, et see on purjus inimese jutt. Ta nägi pärast uudistest, et see on tõsi. Tütarlaps oli joobes. Tüdruk ütles, et tapsid sõbra. Noormees kinnitas juttu, et on tapetud keegi. Äratundmiseks esitamise protokollis koos fototabeliga tundis S. V. fotol nr 2 ära L. I. kui naisterahva, kes kirjeldas talle XXX.a S. korteris tapmise asjaolusid. Äratundmiseks esitamise protokollis koos fototabeliga tundis S. V. fotol nr 1 ära Daniel Kaasiku, kes kirjeldas talle XXX.a S. korteris tapmise asjaolusid. Tunnistaja M. E. rääkis kohtus sellest, kuidas S. korteris olid S. V., S., noormees ja neiu. S., tütarlaps ja noormees rääkisid, et keegi oli kasti löödud. Alguses ta arvas, et lihtsalt oli mingi kaklus. Hiljem S. ütles, et tapsid inimese. Tema ei uskunud seda. Korteris viibinud tütarlaps oli hirmul. Ta küsis, et kus Koiva praegu on ja selle peale vastas tütarlaps, et Koiva viidi minema, lisades, et Koiva lohistas laipa kraavi või kraavist üle. Ta küsis, et mis mõttes ja siis vastasid 52 (74)

talle kõik koos, et tüüp on tapetud. Siis ütles tütarlaps, et Koiva saadi politsei poolt kätte, kui Koiva tahtis laipa üle kraavi või kraavi sikutada. Daniel Kaasik selgitas, et kui ta L. S. Õ. korterise tagasi jõudis, ärkas S. Õ. üles ja siis tulid korterisse mingi sõbranna ja meesterahvas ja hakkasid jooma. L. alustas selle jutu, mis T- juhtus ja siis ta ütles, et jah, selline asi leidis aset. Hiljem tuli M.-A. T. sinna. Ta rääkis ka M.-A. T., mis oli öösel juhtunud. Siis kiirreageerijad pidasid nad kinni. Daniel Kaasiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga tõendab Daniel Kaasiku välimust ja tema kinnipidamisel seljas olnud riideid. Daniel Kaasik peeti kinni XXX.a kell 09.36 XXX linnas XXX. Daniel Kaasikul oli seljas valge t-särk mustade lehtedega, musta värvi teksapüksid, jalad olid valget värvi mustade kandadega botased. Daniel Kaasiku paremal käel paistetus. Kinnipidamisel võeti Daniel Kaasikult mh ära mobiiltelefon XXX. Tunnistaja M. A. T. ütluste kohaselt helistas ta XXX.a hommikul kella 9 paiku Danielile. Daniel ütles, et on XXX korteris. Ta sõitis linna ja läks XXX korterisse, kus oli Kaasik ja mingi tütarlaps I.. Kaasik rääkis talle, et T. peksti kõigepealt XXX taga, siis mindi XXX ja seal peksti edasi. XXX said nad autoga, A. K. oli autojuht. Daniel mainis, et C. viibis pagasnikus. XXX peksti mingite garaažide vahel. Daniel ei täpsustanud, kes peksid T. linnas ja kes XXX, ta sai aru, et kõik peksid. Daniel sai vist aru, et T. on surnud. Daniel eeldas, et Artur ja Koiva on politseis kinni peetud juba. Pärast seda, kui Daniel oli talle kõik ära rääkinud, siis tulid korterisse kiirreageerijad ja viisid teda, Danieli, S. Õ. ja L. I. arestimajja. Tunnistaja S. Õ. andis kohtueelses menetluses ütlusi, et XXX.a hommikul helistas talle sõber M. ja kutsus teda välja suitsu tegema. Nii kui ta välja astus, tulid politseinikud ligi, väänasid maha ja panid raudu. L. I. rääkis tunnistajale S. E. juhtunust kolm päeva hiljem. L. rääkis tunnistajale, et Artur, Karl ja teised kolm noormeest, kes ennist XXX tn korteris olid, said T. kokku. Seal anti T. peksa ja T. pandi väiksema valge auto pagasiruumi ja sõideti XXX. XXX oli T. autost välja lastud ja anti veel peksa. Peksmise tagajärjel oli T. maha lebama jäänud. Kui Karl ja Artur hakkasid autosse minema, olid nad kuulnud, kuidas T. hakkas maas sügavalt hingama. Seepeale olid nad tagasi T. juurde läinud ja uuesti peksma hakanud. T. peksti niikaua, kuni T. vaikseks jäi. L. oli enda sõnul peksmise ajal autos olnud. Siis viidi L. kuhugile korterisse. Seejärel olevat Artur ja Karl läinud tagasi XXX T. juurde, et laibast vabaneda. Karl ja Artur olevat üritanud laipa põlema panna, kuid see ei olevat süttinud. Siis oli kuskilt politsei välja ilmunud, Arturi ja Karli kinni võtnud. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga tõendab XXX alevikus, XXX kinnistul surnukeha leidmist, leitud asitõendeid ja DNA-proovide võtmise kohti. Sündmuskoht asub XXX vallas XXX alevikus XXX kinnistul. Teel ja parkimisala pinnases nähtuvad jalatsite ja rehvimustrite jäljed. Maja ees haljasalal on nähtav tallatud rada, milles nähtavad jalatsijälgede fragmendid. Vaatlust jätkati juurde-ehitise ukse ava ees. Ruumis ukse ava ees maas meesterahva surnukeha. Surnukeha all ja kogu põrandat katab praht. Surnukeha selili asendis jalgadega ukse ava poole. Kohtuarst H. R. viis läbi laiba vaatluse. Surnukeha kõrval nähtavad verejäljed maas, prahis ja objektide peal. Verejälgi leidub surnukehast vasakul maas lehtedel ja deformeerunud plastikust kanistril. Surnukeha pea kõrval paremal arvuti metallist deformeerunud korpus, sellest edasi lauajupp, pea kohal paremal kilekott. Ruumi parempoolses tagumises nurgas maas ja selle kohal seintel nähtavad verejäljed. Tagumise seina ees maas klaaspudeli tükid. Kõiki otsuses analüüsitud tõendeid kogumis on tõendamist leidnud see, et XXX. a ajavahemikus kell 2.36–3.38 peksid süüdistatavad Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik esmalt kannatanut C.-K. T. XXX linnas XXX asuva maja taga käte ja jalgadega. Seejärel võtsid 53 (74)

Karl Koiva, Artur Grigorov, Daniel Kaasik, L. I., A. K. ja R. H. L. XXX linnas XXX asuva maja juures kannatanu C.-K. T. tahte vastaselt tema vabaduse ning sõitsid A. K. juhitud sõiduautoga XXX maakonnas XXX vallas XXX alevikus asuvale XXX kinnistule, kus Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksid C.-K. T. käte, jalgade ja lauajupiga pea ja keha piirkonda. Surnu keerukas kohtuarstliku ekspertiisi akt nr XXX lisadega tõendab kannatanu surma põhjust, temale tekitatud vigastuste iseloomu ja liiki ning selle tekitamise mehhanismi. Ekspertiisiakti kohaselt on kannatanu C.-K. T. surma põhjus pea lahtine tömp trauma koos koljupõhimiku murru ja traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid vere sissehingamine hingamisteedesse ja peaajuturse. C.-K. T. surm saabus mitmete erinevate peapiirkonda suunatud löökide koosmõju tagajärjel. Kannatanu surnukehal esinevad tömbile traumale iseloomulikud vigastused on elupuhused. Kannatanu surnukehal esinevad naha ja nahaaluskoe põletus- ja leekkahjustused kaelal, kehatüvel, peenisel, ülajäsemetel ning paremal alajäsemel on tõenäoliselt tekkinud surmajärgselt leekide ja kõrge temperatuuri toimel surnukeha tahtliku süütamise tagajärjel. C.-K. T. surnukehal esinevad naha ja nahaaluskoe põletus- ja leekkahtjustused koos osalise söestumisega kaelal paremal, kehatüvel, peenisel, ülajäsemetel ning paremal alajäsemel on tõenäoliselt surmajärgsed. Eeltoodut arvesse võttes tekitasid süüdistatavad peksmisega kannatanule C.-K. T. pea lahtise tömbi trauma koljupõhimiku murru ja traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Nende vigastuste tagajärjel C.-K. T. suri sündmuskohal. Seejärel süütasid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik kannatanu C.-K. T. surnukeha põlema ja põgenesid sündmuskohalt. KarS § 114 lg 1 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud piinaval või julmal viisil. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 361, 2015) kohaselt on tapmine suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose tuvastamisel on määrav subjektiivne koosseis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Karl Koiva, Artur Grigorovi ja Daniel Kaasiku tegevuse tagajärjel saabus kannatanu C.-K. T. surm. Surnu keerukas kohtuarstliku ekspertiisi akti nr XXX kohaselt võis C.-K. T. surm saabuda ligikaudu 4-5 tundi enne kohtuarst-eksperdi viibimist sündmuskohal (surnu vaatlus sündmuskohal XXX.a kell 07.39). Aktist nähtub, et C.-K. T. surnukehal esinevad elupuhused vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla tekkinud korduvatest rohkearvulistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega pea, kaela, kehatüve ning jäsemete piirkonda XXX.a aset leidnud mitmeepisoodilise ründe käigus. C.-K. T. surnukehal esinevad tömbile traumale iseloomulikud vigastused võivad olla tekkinud löökidest käte ja/või jalgadega pea, kaela, kehatüve ning jäsemete piirkonda. C.-K. T. surnukehal esinevad tömbile traumale iseloomulikud vigastused võivad olla tekkinud löökidest eksperdile esitatud esemetega (lauajupp, kasteet) pea, kaela, kehatüve ning jäsemete piirkonda. Kohus on veendunud, et C.-K. T. põhjustatud vigastused, mille tagajärjel C.-K. T. suri sündmuskohal, on põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega, kuivõrd kohtus on tuvastamist leidnud, et Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksid kannatanut käte, jalgade ja lauajupiga pea ja keha piirkonda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt on kannatanu C.K. T. surma põhjuseks pea lahtine tömp trauma koos koljupõhimiku murru ja traumaatilise 54 (74)

ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid vere sissehingamine hingamisteedesse ja peaajuturse ning eelnimetatud vigastused võivad olla tekkinud korduvatest rohkearvulistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega pea, kaela, kehatüve ning jäsemete piirkonda XXX.a aset leidnud mitmeepisoodilise ründe käigus. Süüdistusest nähtub, et süüdistatavad tegutsesid teo toimepanemisel grupis, olles kaastäideviijad. Teo toimepanemisest grupis saab rääkida juhul, kui isikud tegutsevad teo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult, ehk tegemist on kaastäideviijatega. Kaastäideviimisel valitsevad isikud tegu selliselt, et igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteo realiseerimine sõltub igast toimepanijast, 3-1-1-10-15 p 12. Teovalitsemine tähendab teo kulgemist kontrolli all hoidmist. Teisisõnu, iga isik, täites oma funktsiooni teos, valitseb tegu tervikuna oma teopanuse läbi ja selle teopanuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ei panda tegu las üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul, 3-1-1-57-10 p 6.2 . Teo toimepanemine grupis ehk kaastäideviijatega on kõigi kolme süüdistatava puhul tuvastatud. Süüdistatavad tegutsesid kuriteo toimepanemisel ühiselt ning kooskõlastatult. K. Koiva, A. Grigorovi ja D. Kaasiku ühine tegevus kannatanu korduval peksmisel nii käte, jalgade kui ka lauajupiga oli suunatud samale tahtlusele. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, lk 361, 2015). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et pekstes kannatanut rusikat ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht, peab süüdlane võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist ning tegu on toime pandud kaudse tahtlusega (RKKK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97) (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, lk 362, 2015). Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik panid teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul saab Riigikohtu praktikast tulenevalt juba välise teopildi põhjal väita, et kannatanu elu oli ohustatud ja süüdistatavad said sellest ka aru, kuivõrd kannatanu vigastused olid märkimisväärsed. Süüdistatavad on üritanud kohtus ütlusi andes jätta muljet, et kannatanut löödi mõned korrad ja see ei toimunud pikema aja vältel, kuid vaadates ainuüksi kannatanu vigastusi, on nende ütlused selles osas ümber lükatud. Süüdistatavad alustasid rünnet XXX linnas, pekstes kannatanut korduvalt käte ja jalgadega. Hoolimata sellest, et kannatanu ütles peksjatele, et aitab, lõpetage ära ja üritas ära joosta, püüti C.-K. T. koheselt kinni ja talutati kahe süüdistatava vahel autosse ja pandi pagasiruumi. Peksmine jätkus XXX XXX kinnistul, kus kannatanu üritas taas ära põgeneda, kuid ka siis saadi ta kinni. C.-K. T. avaldas, et tal on valus ja palus taaskord peksmise lõpetada, kuid süüdistatavad jätkasid veelgi vägivaldsemat rünnet, kasutades peksmiseks käsi, jalgu ja lauajuppi. R. H. L. ütluste kohaselt kogu peksmise ajal poiss oigas ja tegi hääli. Suulistest tõenditest ja ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanu üritas rünnet tõrjuda ja ennast kaitsta. Ekspertiisi akti kohaselt C.-K. T. parema randme, labakäte ning 55 (74)

sõrmede sirutuspindadel esinevad värsked nahaalused verevalumid ja nahakriimustused võivad olla saadud enesekaitse käigus nt pähe suunatud löökide tõrjumisel. Artur Grigorov ise kirjeldas kohtus, kuidas ta üritas kannatanut peksta igale poole, pähe, kehasse, jalgadesse ja kõhtu. Pea ja kõht on inimese elutähtsad piirkonnad. C.-K. T. peksmist jätkati ka siis, kui kannatanu kükitas. A. Grigorov tunnistas, et kui T. kükitas, siis ta pani küll T. paar korda jalaga vastu selga. Ekspertiisi aktist nähtub, et C.-K. T. kehaasend vigastuste tekitamise ajal oli tõenäoliselt ajas muutuv. Tunnistaja R. B. kirjeldas, et kui ta C.-K. T. nägi, oli kannatanu terve nägu vigastusi täis, kannatanu oli moondunud näoga. A. Grigorov väitis kohtus, et kui L. nägi laipa ja selle peale, et kõvad paugud olid pandud, L. nägu muutus kuidagi. Seega annab juba kannatanu välimus pärast vigastuste tekitamist aimu sellest, kui intensiivne ja tugev oli peksmine. Subjektiivse koosseisule otsese tahtluse osas viitavad ka L. I. kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt Artur lükkas teda nurga taha ja ütles: „Ma ei taha, et sa näeks, kuidas keegi surma saab“. Tunnistaja R. T. andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et Karl ütles pärast autos, et tema arvates sellised tulekski maha lüüa. Märkimist väärib ka see, et kõigil kolmel süüdistataval oli võimalus igal ajahetkel toimunu ära lõpetada ja öelda kaassüüdistatavatele, et aitab ning lasta kannatanul minna. Seda aga keegi ei teinud, vaid XXX mindi veel edasi XXX, et „kannatanut hirmutada“, kuid seal jätkus räige peksmine. Iga kord, kui C.-K. T. üritas põgeneda, oli süüdistatavatel võimalus lasta tal minna, kuid ka seda ei tehtud. Nende tahtlus oli tekitada C.-K. T. tervisekahjustus, kuid nii intensiivse peksmise puhul pidi neile olema arusaadav, et selle tagajärjel saabub kannatanu surm. Kohus nõustub prokuröriga selles, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatavate tahtlusega kaetud, viis kannatanu surma saabumiseni. Kuigi kõik süüdistatavad väitsid kohtus, et nad ei soovinud kannatanut tappa, pidid nad kõik siiski tegu toime pannes aru saama, et kannatanu korduval ja nii intensiivsel peksmisel nii käte, jalgade kui ka lauajupiga mh kannatanu elutähtsasse piirkonda ehk pähe, on kannatanu surma saabumine vältimatu tagajärg. Kohus leiab, et süüdistatavatel ei olnud alust tugineda ühelegi mõislikule asjaolule, millest nad oleksid saanud arvata, et nende tegevuse tagajärjel jääb kannatanu surm saabumata. Süüdistatavate korduvad löögid olid piisavad selleks, et põhjustada ka tõsisemaid kehavigastusi ja sellise tervisekahjustuse, mis tavalise kulgemise korral viib surmani. Süüdistuse kohaselt oli C.-K. T. surma põhjustamine piinav ja julm, kuna teda peksti grupiviisiliselt käte, jalgade ja lauajupiga üle kogu keha ning pikema perioodi jooksul, mil kannatanu jõudis öelda peksjatele, et tal on valus. Riigikohtu 09.11.2017.a otsuse nr 1-15-10119/80 punktide 16–17 kohaselt on julmus normatiivne koosseisutunnus, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle teo objektiivses avaldumises. Kolleegium jääb senises kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha juurde, et julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt RKKKo 3-1-1-1-15, p 8.3; RKKKo 3-1-1-114-06, p 8.3). Tähtis on tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub selle teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab ka niisugustel juhtudel olema vahetu seos tapmisteoga. Eelviidatud otsuse punkti 18 kohaselt on piinav teoviis nii nagu julm teoviis normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu, kuid erinevalt julmast viisist on piinav viis seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete 56 (74)

kannatuste tekitamises (vt RKKKo 3-1-1-31-97). Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes (nt isiku silmitsi seadmine vääramatult saabuva surmaga ning tapmisteoga meelega viivitamine lootusetustunde võimendamiseks jne). Seega tuleb tapmisteo piinava viisi puhul iga kord tuvastada, kas see tekitas kannatanule suuri või kauakestvaid surmaeelseid kannatusi (vt ka RKKKo 3-1-1-114-06, p 8.1). Otsuse punktis 19 on sedastatud, et tapmistegu võib olla ühtaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti arvestades olla eriliselt jõhker. Seega võivad piinav ja julm viis väljenduda ühes ja samas tapmisteos, kuid neid tapmise teoviise ei saa samastada ja tuleb igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada ning põhjendada. C.-K. T. surma põhjustamine oli kohtu hinnangul piinav ja julm. Piinav teoviis väljendus tapetule C.-K. T. elupuhuselt suurte, samuti kauakestvate füüsiliste ja ka vaimsete kannatuste tekitamises. C.-K. T. peksti grupiviisiliselt käte, jalgade ja lauajupiga üle kogu keha, sealhulgas peksti kannatanut elutähtsatesse piirkondadesse. Peksmine toimus pikema perioodi jooksul, see algas XXX linnas ja jätkus XXX XXX kinnistul. Selle aja vältel pidi kannatanu lisaks füüsilisele valule tundma ka psüühilist kannatanust ehk suurt hirmu selle ees, kuidas temaga edasi käitutakse. Pärast XXX linnas toime pandud peksmist üritas kannatanu ära joosta, kuid ta püüti kinni ning C.-K. T. toimetati sõiduki pagasiruumi ja viidi XXX. Selle sõidu ajal võis kannatanu tunda meeletut hirmu ja ilmselt võis seda suurendada ka teadmatus, mis edasi juhtub, kuivõrd teda oli linnas juba jõhkralt pekstud. Peksmine jätkus XXX, kus võeti lisaks kätele ja jalgadele kasutusse ka lauajupp, C.-K. T. peksti korduvalt, isegi siis, kui kannatanu palus ära lõpetada, avaldas, et tal on valus ja ka siis, kui kannatanu oli kükili kukkunud. A. Grigorov kirjeldas, kuidas ta üritas C.-K. T. igale poole lüüa, kuhu oli võimalik. A. Grigorov tunnistas ka seda, et kui T. kükitas, siis ta pani kannatanule paar korda jalaga vastu selga. Kannatanu ainus tegevus oli löökide tõrjumine. Ka XXX üritas kannatanu jooksu panna, kuid ka seal saadi ta kätte. C.-K. T. põhjustati väga suurt valu ja ka psüühilisi kannatusi, ta pidi silmitsi seisma vääramatult saabuva surmaga ning tapmisteoga, mille vastu ta oli jõuetu. Süüdistatavad panid C.-K. T. tapmise toime erilist jõhkrust kasutades ja äärmiselt hoolimatult kannatanu elu suhtes. Kannatanule elupuhuselt suurte vigastuste tekitamist kinnitab ka surnu keerukas kohtuarstliku ekspertiisi akt nr XXX, millest nähtuvalt esinesid C.-K. T. surnukehal järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: koljupõhimiku nihketa murd paremal; traumaatilised ämblikvõrkkelmealused verevalumid kiiru- ja oimusagaratel, paremal kuklasagaral; verevalumid kõõlustanud kogu ulatuses, oimuluude ja kuklaluu välispinnal, oimulihastes, kaela pehmetes kudedes ja lihastes; põrutushaavad mõlemapoolselt kuklapiirkonnas, paremal kulmukaarel, parema silma ülalaul, alahuule limaskestal; nahaalused verevalumid juustega kaetud peanahal otsmikupiirkonnas ja kuklapiirkonnas paremal, otsmikul, kulmukaarte vahel, oimupiirkonnas vasakul, vasakul põsel ja kõrval, parem kõrva taga, silmade laugudel, ninal, ülahuulel, alahuule limaskestal, lõual, kaelal vasakul, seljal paremal, vasaku labakäe II-V kämblalülil ja II-III sõrmel, paremal randmel ja labakäel, parema labakäe II-III kämblalülil ja III-V sõrmel, paremal reiel ja säärel, põlveliigestel; nahamarrastused ja -kriimustused otsmikul, mõlemapoolselt oimupiirkonnas, parema silma ülalaul, ninal, põskedel, ülahuulel, kaela eespinnal, paremal randmel ja labakäel, põlveliigestel; pea pehmete kudede ulatuslik turse; naha- ja nahaaluskoe põletus- ja leekkahjustused koos osalise söestumisega kaelal paremal, rindkerel, puusa külgpindadel, kõhul, peenisel, paremal õlal, õla- ja küünarvartel, vasaku labakäe I-II sõrmel, paremal reiel. Julm teoviis väljendus tapetule jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist. Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas, kirjeldas tunnistaja R. B., et C.-K. T. näos oli palju vigastusi ja kannatanu 57 (74)

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 45 lg 2 sätestatu kohaselt ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne) (TrtRKo 1-15-1618). Karl Koiva karistus Hinnates Karl Koiva süü suurust, arvestab kohus sellega, et süüdistatav eitas M. M. ähvardamist vägivallaga ning ta andis kohtus vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi. Süüdistatav üritas enda käitumist näidata leebemana, kui see tegelikkuses oli. Karl Koiva sõnul küsis ta M. M., millal viimane võla ära maksab ja palus vaid kannatanul välja rääkima minna ja mingit vägivallaga ähvardamist ei toimunud. Kuid siiski, arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, luges kohus tõendatuks, et Karl Koiva kuritegu on tõendamist leidnud ning ta nõudis grupis vägivallaga ähvardades varalise kasu üleandmist. Mingit õigustust tema käitumisele ei ole, grupiviisiliselt omakohtu läbiviimine ei ole ühiskonnas kuidagi aktsepteeritav. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, et süüdistatava käitumine põhjustas kannatanule hirmutunnet, mis kestis veel nädala pärast juhtunut. Kannatanu XXX ütluste kohaselt ei käinud M. nädal aega kodustki väljas. Ta sai aru, et M. ikkagi kartis. K. Koiva pani teo toime grupis ka isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohus arvestab ka sellega, et õnneks piirdus Karl Koiva tegevus ähvardamisega ja reaalselt kannatanule mingeid vigastusi ei tekitatud ning Karl Koiva pani väljapressimise toime kaudse tahtlusega. Süüdistatava väljapressimistegu oli ühekordne. K. Koiva käitumine KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitas kannatanus hirmutunnet. E. T. XXX väitis ütlusi andes, et kui E. koju jõudis, XXX väga kartis ja ei tahtnud üldse midagi rääkida, värises üle kere ja käed olid külmad. Süüdistatav ei ole oma süüd eitanud, ta tunnistas raha nõudmist ja äravõtmist. Kannatanu ähvardamisega kaasnes ka füüsiline kontakt, mis seisnes selles, et M. A. T. haaras kannatanul selja tagant kinni. Õnneks E. T. füüsilisi vigastusi ei tekitatud ning tema üleelatu piirdus vaid hirmutundega. Süüdistatav pani teo toime grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, samuti relvana kasutatava esemega ähvardades. Süüdistatava käitumine piirdus ühekordse

röövimisega. Kohus jõudis teo subjektiivset külge analüüsides järeldusele, et Karl Koiva pani röövimise toime otsese tahtlusega. Kohus arvestab K. Koiva puhul ka sellega, et K. Koiva pani toime kaks avaliku korra rasket rikkumist XXX ja XXX ehk lühikese aja tagant. Süüdistatav tunnistas kannatanute R. I. ja J. K. löömisi. Karl Koiva põhjustas oma tegevuse tagajärjel R. I. ja J. K. füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustuse. Ta pani teod toime otsese tahtlusega. KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist süüdistatav eitas. Siiski on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et K. Koiva ähvardas kannatanul kõri läbi lõigata, kui J. K. politseisse pöördub. Eelnevalt oli süüdistatav ka J. K. suhtes agressiivselt käitunud ja vägivalda tarvitanud. K. Koiva poolt välja öeldud ähvarduse sisu oli väga võigas ja ta tegi seda otsese tahtlusega. Süüdistatav pani toime ühe vägivallateo õigusemõistmises osaleja vastu. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on K. Koiva süü suur. Karl Koiva pani süüteo toime otsese tahtlusega. Tegu pandi toime grupis ja pikema aja jooksul. Peksmise käigus tekitati kannatanule elupuhuseid hulgivigastusi ja suurt hirmutunnet tema edasise saatuse ees. Tegu pandi toime julmal ja piinaval viisil, C. K T. peksmisel kasutati käsi, jalgu ja lauajuppi. Kannatanut peksti kõikvõimalikesse kohtadesse sh elutähtsatesse piirkondadesse. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka süüdistatava käitumist pärast teo toimepanemist ehk sellega, et süüdistatavad panid pärast kannatanu surma tema surnukeha põlema, näidates üles erilist hoolimatust ja ükskõikset suhtumist teo tagajärge. Märkimist väärib ka see, et K. Koiva telefonist leiti pilt läbipekstud kannatanust, süüdistatav möönis, et pilt C. laibast oli tema telefonis, eks tema tegi selle pildi. Karl Koiva tegevust on iseloomustatud kui kõige vägivaldsemat kõigist kolmest süüdistatavast. Avaliku korra raskes rikkumises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kus kannatanuks on R. I., on K. Koiva karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt. Karl Koiva karistust raskendav asjaolu C. K. T. mõrva toimepanemisel KarS § 58 p 10 alusel on süüteo toimepanemine grupi poolt. Prokuröri hinnangul on süüteo toimepanemine grupi poolt K. Koiva puhul raskendavaks asjaoluks M. M. väljapressimise episoodis, E. T. röövimise episoodis ning R. I. kehalise väärkohtlemise episoodis. Kohus ei nõustu prokuröri eeltoodud seisukohaga M. M. väljapressimise episoodi ja E. T. röövimise episoodi osas, kuna Karl Koiva käitumine väljapressimises on KarS § 214 lg 2 punkti 4 järgi kvalifitseeritud ning röövimises KarS § 200 lg 2 punkti 7 järgi kvalifitseeritud, mis juba hõlmab süüteo toimepanemist grupi poolt. Prokuröri hinnangul on J. K. peksmise episoodis KarS § 58 p 8 alusel raskendavaks asjaoluks raske tagajärje põhjustamine, kuid prokurör ei täpsustanud, mida ta peab raske tagajärje all täpsemalt silmas. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi vaid mobiiltelefoni jääkväärtuse summas. Ta ei ole nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist ega näiteks ravi tagajärjel tekkinud kulutuste hüvitamist. J. K. küll väitis kohtus, et ta käib juba aprillist saati teraapias XXX, kuna tal tekkis peale seda traumat ärevushäire, kuid kohtule ei ole esitatud seda väidet kinnitavaid tõendeid, mistõttu ei saa kohus arvestada KarS § 58 p 8 alusel karistust raskendava asjaoluna raske tagajärje põhjustamist J. K.. Prokurör viitas kohtus sellele, et Karl Koiva karistust raskendavaks asjaoluks kannatanu C.-K. T. mõrvas on KarS § 58 p 2 alusel süüteo toimepanemine erilise julmusega ja kannatanut alandades. 59 (74)

KarS § 59 sätestab karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu ning sättest tuleneb, et käesoleva seadustiku §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Kohus ei saa karistust raskendava asjaoluna arvestada erilist julmust KarS § 58 p 2 mõttes, kuna süüdistuse kohaselt oli C. K. T. surma põhjustamine piinav ja julm, kuna teda peksti grupiviisiliselt käte, jalgade ja laua jupiga üle keha pikema perioodi jooksul. K. Koiva, D. Kaasiku ja A. Grigorovi käitumine kannatanu tapmises on kvalifitseeritud mõrvana piinaval ja julmal viisil KarS § 114 lg 1 p 1 mõistes, sellest tulenevalt ei saa kohus arvestada KarS § 58 punktis 2 sätestatut täiendavalt karistust raskendava asjaoluna, kuivõrd teo toimepanemine julmal viisil on KarS § 114 lg 1 süüteokoosseisu tunnus. KarS § 58 punktis 2 märgitud raskendavat asjaolu saaks kohus arvestada siis, kui kannatanu tajus tema suhtes süüteo toimepanemise ajal alandust. Kuivõrd C. K. T. surnukeha süüdati põlema pärast kannatanu surma, ei saa käsitleda sellist käitumist süüteo toimepanemisena kannatanut alandades, sest selleks hetkeks oli tegu lõpule viidud ja kannatanu surnud. Kohus arvestab Karl Koiva karistust kergendava asjaoluna C. K. T. mõrva puhul süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav hindas enda käitumist väga halvana ja ta avaldas kohtus kahetsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Karl Koival üks kehtiv kriminaalkaristus ja mitmeid väärteokaristusi. K. Koivat iseloomustava materjalina on kohtule esitanud järgnevad dokumendid: XXX vastuskirjast nähtub K. Koival varasemalt diagnoositud XXX ja XXX. Perearsti tõendi kohaselt on Karl Koiva viibinud XXX. aastal. Rahvastikuregistri väljavõte iseloomustab Karl Koiva perekonna koosseisu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt allutati K. Koiva käitumiskontrollile ja teda kohustati katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kokku toimus K. Koivaga 5 registreerimist. Ühe kodukülastuse käigus rikkumisi ei tuvastatud. Kahe reidi käigus ei õnnestunud K. Koivat kontrollida, kuna ust ei avatud ja K. Koiva ei vastanud telefonile. Kohtu poolt pandud kohustusi on kontrollitud kolmel korral, neist ühel korral kodus, rikkumisi ei tuvastatud. K. Koiva XXX ei lõpetanud ning on XXX, XXX ta ennast arvele ei võtnud. Omavahelised suhted perekonnas on olnud varasemalt väga keerulised. Kohtueelses ettekandes on kirjeldatud, et süüdistatava XXX ei ole XXX osalenud. XXX sõnul on K. Koiva XXX, XXX nad ei räägi. Umbes kaks kuud enne vahistamist elas nende juures ka A. Grigorov. XXX puudus ülevaade XXX igapäevastest tegevustest ja suhtlusringkonnast. K. Koiva on rikkunud XXX, ta on käitunud XXX. Süüdistataval on olnud varasemalt mitmeid kokkupuuteid politseiga seoses alkoholi tarvitamise ja kaklustega. Kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks K. Koiva õiguskuulekusele suunamiseks ning teiste isikute turvalisuse tagamiseks tema karistamist vangistusega. Karl Koiva kuritegelik käitumine on muutunud ajas raskemaks. Ta ei ole koolikohustust täitnud, vaid selle asemel on ta suure osa ajast veetnud XXX linnas viibides. Juba varasemalt on politseil olnud kokkupuuteid süüdistatavaga seoses kaklustega ja alkoholi tarvitamisega. Kuigi Karl Koiva pani kuriteod toime alaealisena, väärib tähelepanu see, et teda on juba varasemalt 60 (74)

kriminaalkorras karistatud. Karl Koiva tunnistati Tartu Maakohtu 16.12.2019.a otsusega nr 119-9203 süüdi KarS § 121 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 209 lg 2 p 5 järgi ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel 1aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Seega pani K. Koiva käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteod toime katseajal ja kõigest paari kuu möödumisel katseaja algusest. Tartu Maakohtu 31.03.2020.a määrusega pöörati Karl Koivale Tartu Maakohtu 16.12.2019.a otsusega nr 1-19-9203 mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele alates kohtumääruse jõustumisest, s.o 07.05.2020.a. Seega tuleb Karl Koiva puhul arvestada asjaoluga, et talle varasemalt mõistetud tingimisi karistus ei ole oma eesmärki täitnud ega suutnud panna süüdistatavat hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vastupidiselt, süüdistatava käitumine on muutunud agressiivsemaks ja julmemaks. Kriminaalasjas materjalidest nähtub, et süüdistatavale etteheidetav käitumine on olnud üleolev, tagajärgi arvestamata ja impulsiivne. Karl Koiva ei tööta ega õpi, ta on oma aega sisustanud XXX linnas omakohut harrastades ja eriliigilisi kuritegusid toime pannes. Arvestades kuriteo toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, K. Koiva süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb Karl Koiva süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 6 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Karl Koiva KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista temale karistuseks 5 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Karl Koiva KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Karl Koiva KarS § 323 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta vangistust. Süüdi tunnistada Karl Koiva KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja mõista temale lähtudes KarS § 45 lõikes 2 sätestatud piirmäärast karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus Karl Koivale liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Karl Koivale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.12.2019.a otsusega nr 1-19-9203 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning lähtudes KarS § 45 lõikes 2 sätestatud piirmäärast mõistab kohus Karl Koivale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Karl Koiva eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka ning lugeda Karl Koiva karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.03.2020.a. Daniel Kaasiku karistus Hinnates Daniel Kaasiku süü suurust, tuleb arvestada sellega, et D. Kaasik pani teo toime grupis ja ta jätkas kannatanu M. M. raha väljapressimist pärast seda, kui kannatanu oli süüdistatava sõprade poolt XXX keskuses ümber piiratud, ka järgmisel päeval Messengeri kaudu. Kannatanu M. M, tundis süüdistatava teo tagajärjel hirmu ega julgenud pärast intsidenti kodust välja minna. Süüdistatav üritas enda rolli toimunus leevendada, väites et tema nõudis oma võlga sisse, samas andis ta võlgnevuse tekkimise osas väga segaseid ja vastuolulisi ütlusi. Daniel Kaasik pani väljapressimise toime raskeima tahtluse vormiga ehk kavatsetusega. D. Kaasik kasutas röövimisel relvana kasutatavat muud eset, millega ähvardas kannatanut S. R., lubades kannatanule nuga anda. Selline agressiivne käitumine tekitas kannatanus hirmutunnet. Oluline on hinnata süüdistatava käitumist ka pärast teo toimepanemist ehk 61 (74)

käesoleval juhul asus D. Kaasik kannatanu telefoni kasutama, sisestades sellesse enda SIMkaardi, mis näitab selgelt süüdistatava üleolevat suhtumist enda teosse ja ükskõiksust teo tagajärge. Daniel Kaasik pani röövimise toime otsese tahtlusega. Pärast röövimise toimepanemist ähvardas süüdistatav uuesti S. R. eesmärgiga takistada kannatanul teostada oma õigusi kriminaalmenetluses. D. Kaasik väitis, et tema ei ähvardanud S. R., samas luges kohus tõendatuks, et süüdistatav ähvardas kannatanule nuga anda, kui viimane peaks politseisse pöörduma. Kuna D. Kaasik oli hetk varem kannatanult noa ähvardusel telefoni ära võtnud, oli noa andmisega ähvardus S. R. jaoks reaalne. D. Kaasik pani teo toime otsese tahtlusega. Õnneks piirdus tema käitumine ühe episoodiga. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi toime pandud kuriteos on kohtu hinnangul sarnaselt K. Koivaga süüdistatava D. Kaasiku süü suur. Daniel Kaasik üritas luua ettekujutuse, et tema lõi kannatanut C. K T. kokku vaid kolmel korral ja peksmine kestis aja, mil ta jõudis kolm suitsu teha ehk vähem kui 6 minutit. D. Kaasik kõigist kolmest süüdistatavast on kõige enam üritanud enda rolli toimepandud tegudes minimaliseerida, luues pildi, justkui tema panus kuriteosse oli märkimisväärselt väike. Arvestada tuleb aga sellega, et kannatanu mõrv pandi toime kaastäideviijatena kantud ühisest tahtlusest. Peksmine kestis vastupidiselt D. Kaasiku väidetele pikemat aega, alates XXX linnast, kust mindi edasi autoga XXX. Peksmine oli väga agressiivne, julm ja kannatanule piinarikas. C. K T. peksti nii käte, jalgade kui ka lauajupiga kõikvõimalikesse kohtadesse, tekitades kannatanule elupuhused hulgivigastused. Suu suuruse hindamisel tuleb kahtlemata arvestada sellega, et C. K T. surnukeha süüdati pärast kannatanu surma põlema. Daniel Kaasik pani mõrva toime otsese tahtlusega. KarS § 58 p 3 alusel on Daniel Kaasiku puhul karistust raskendavaks asjaoluks M. M. väljapressimise kuriteos süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheksateistaastase inimese suhtes. Daniel Kaasik andis kohtus ütlusi, et ta tunneb M. M. alates XXX.a septembrist. M. valetas end pidevalt vanemaks. Alguses, kui ta M. M. tuttavaks sai, jättis M. mulje, et on sama vana kui tema ehk XXX. Välimuselt tundus M. nii vana, nagu M. ise rääkis. Ta arvas, et M. on tema enda vanune. Daniel Kaasiku karistust raskendavaks asjaoluks kannatanu C.-K. T. mõrvas on KarS § 58 p 10 alusel süüteo toimepanemine grupi poolt. Prokurör viitas, et raskendavaks asjaoluks M. M. väljapressimise episoodis on ka süüteo toimepanemine grupi poolt. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, kuivõrd Daniel Kaasiku käitumine on KarS § 214 lg 2 punkti 4 järgi kvalifitseeritud, mis juba hõlmab süüteo toimepanemist grupi poolt ehk väljapressimine grupi poolt on KarS § 214 lg 2 p 4 süüteokoosseisu tunnus. Prokuröri hinnangul tuleks Daniel Kaasiku puhul C.-K. T. mõrvas karistust raskendava asjaoluna arvestada ka KarS § 58 p 2 alusel süüteo toimepanemist erilise julmusega. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd süüdistuse kohaselt oli C. K. T. surma põhjustamine piinav ja julm ning süüdistatavate käitumine kannatanu tapmises on kvalifitseeritud mõrvana piinaval ja julmal viisil KarS § 114 lg 1 p 1 mõistes. Seetõttu ei saa kohus arvestada täiendavalt karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 punktis 2 sätestatut, kuivõrd teo toimepanemine julmal viisil on KarS § 114 lg 1 koosseisuline tunnus. Kohus arvestab D. Kaasiku puhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. D. Kaasik avaldas kohtus, et tal on äärmiselt kahju, et nii traagiliselt see varahommik lõppes. Tal on kahju kõigist lähedastest, kes kannatada said, nii T. kui enda omadest. Tal on kahju ka sellest, et tal ei jätkunud too varahommik julgust sinna vahele sekkuda ja see asi lõpetada.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Daniel Kaasik on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. D. Kaasikut iseloomustavast materjalist XXX vastuskirjast nähtub, et Daniel Kaasik ei ole varem pöördunud XXX. Viru Vangla kohtueelsest ettekandest nähtub, et Daniel Kaasiku XXX on XXX, XXX ja väärtustab ühise aja veetmist. XXX. aasta sügisel muutus D. Kaasiku käitumine ja tutvusringkond. D. Kaasik hakkas rohkem aega veetma kodust eemal XXX jaoks tundmatute isikutega. 11. klassi alguses tekkisid põhjuseta puudumised, õppetulemused halvenesid ning esines ebasõbralikku käitumist. D. Kaasiku kaitsja esitatud K. O. iseloomustuse kohaselt kuulus Daniel Kaasik XXX eelkoolituse noorte hulka. Daniel käis korralikult treeningutes ja osales muudel ühisüritustel. Teistega sai Daniel hästi läbi. XXX.a kevadel kandideeris Daniel XXX ajutisele tööle, teda mõjutas tõenäoliselt kandideerima soov pärast gümnaasiumi lõpetamist XXX astuda. Daniel oli nutikas ja kiire, distsipliiniga probleeme polnud. XXX Keskkooli klassijuhataja iseloomustusest nähtuvalt kulges Daniel Kaasiku õppimine rahuldavalt. Daniel oli loomult rahuliku olekuga, XXX õpilased. Põhjuseta puudumisi Danielil ei olnud. Danieli käitumine oli viisakas, pidas kinni kellaaegadest, oli hea huumorisoonega. Spordiklubi XXX treeneri vastuskirja kohaselt oli D. Kaasik XXX rühma nimekirjas. Daniel treenis ka XXX. Trenniskäimise lõpetas XXX. aastal. Hoolimata sellest, et Daniel Kaasikul on väga XXX, kus alati arutati kõik probleemid läbi ja hinnati koosveedetud aega, juhtus enne käesolevas kriminaalasjas arutlusel olevate tegude toimepanemist süüdistatavaga midagi sellist, mis muutis tema käitumise agressiivseks ja vägivaldseks. Hoolimata sellest, et teda oleks oodanud ees XXX, kus teda kirjeldati väga positiivselt, otsustas süüdistatav teise – kuritegeliku tee valida. Daniel Kaasik põhjustas koos kaaslastega XXX linnas teistele eakaaslastele hirmu, kasutades enda nö õigluse maksmapanekuks omakohut. Süüdistatav soovis kannatanuid nn õpetada või karistada ja selleks kasutati kannatanute suhtes vägivalda. Vägivalla kasutamises osales aktiivselt ka Daniel Kaasik. Kuigi Daniel Kaasik tõi enda käitumise põhjenduseks kambavaimu ja alkoholi tarvitamise, ei õigusta see kuidagi tema käitumist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Daniel Kaasik, ise vastava väljaõppe saanud isikuna (XXX, pikka aega XXX treeningud), on kahtlemata keskmisest paremini informeeritud igasuguse vägivalla kasutamise ohtlikest tagajärgedest ja sellest, kui kahjustavaid tagajärgi võib ta ise oma treenitud tegevusega põhjustada (väljaõppel treeninud ohvri kahjutuks tegemist). Daniel Kaasiku viimane kuritegu oli eelnevatest ilma igasuguse kahtluseta kõige rängema tagajärjega ja seda ei õigusta ei alkoholi tarvitamine ega ka kambavaim. Kõike eelnevaid asjaolusid arvestades tunnistab kohus Daniel Kaasiku süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja mõistab temale karistuseks 6 aastat vangistust. Samuti tuleb Daniel Kaasik süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista temale karistuseks 5 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Daniel Kaasik KarS § 323 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Daniel Kaasik KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja mõista temale lähtudes KarS § 45 lõikes 2 sätestatud piirmäärast karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus Daniel Kaasikule liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada Daniel Kaasiku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Daniel Kaasiku karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.03.2020.a. Artur Grigorovi karistus 63 (74)

Hinnates Artur Grigorovi süü suurust KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et kuigi Artur Grigorov pani varguse toime kavatsetult, tunnistas ta teo toimepanemist ja kuriteol ei olnud raskeid tagajärgi, kuivõrd murutraktor sai lõpuks kannatanule tagastatud. Artur Grigorovi süü on aga mõrva toimepanemises KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kohtu hinnangul suur nagu kaassüüdistatavatelgi. Nagu kohus ka K. Koiva ja D. Kaasiku süü suuruse hindamisel leidis, oli tegu toime pandud otsese tahtlusega, grupis ja pikema aja jooksul. Kannatanule tekitati tervisekahjustused ränga peksmise käigus ja süüdistatav tunnistas, et ta lõi C. K. T. kõikvõimalikesse kohtadesse ja jätkas peksmist ka siis, kui kannatanu oli kükili kukkunud. Artur Grigorov oli isikuks, kes peksis kannatanut ka lauajupiga. Lisaks füüsilisele vägivallala pidi C. K. T. tundma suurt hirmu nii autosõidu ajal pagasiruumis kui ka XXX, teadmata, kas ta sealt eluga pääseb. Süü suuruse hindamisel tuleb vaieldamatult arvesse võtta ka asjaolu, et süüdistatavad panid pärast kannatanu surma tema surnukeha põlema. Kohus arvestab Artur Grigorovi karistust raskendava asjaoluna kannatanu C.-K. T. mõrvas KarS § 58 p 10 alusel süüteo toimepanemist grupi poolt. Prokurör palus arvestada A. Grigorovi karistust raskendava asjaoluna kannatanu C.-K. T. mõrvas KarS § 58 p 2 alusel süüteo toimepanemist erilise julmusega ja kannatanut alandades. Nagu kohus nentis juba Karl Koiva karistust raskendavaid asjaolusid analüüsides, ei saa ka A. Grigorovi puhul arvestada KarS § 58 punktis 2 märgitud raskendavaid asjaolusid, kuivõrd teo toimepanemine julmal viisil on KarS § 114 lg 1 süüteokoosseisu tunnus ning C. K. T. surnukeha süüdati põlema pärast kannatanu surma. Karistust kergendavaks asjaoluks C. K. T. mõrva puhul on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on kirjutanud ka eelvangistuses kannatanu XXX M. H. kahetsuskirja, milles ta vabandab tehtu eest ja avaldab kahetsust. A. Grigorov rääkis kohtus, et tal on sellest noormehest siiralt kahju, et selline asi juhtus. Kui temal oleks XXX, siis ta ei tahaks tunda sellist valu, et XXX ära tapetakse. Ta saab aru, kui raske praegu selle noormehe XXX on. Ta on kirjutanud ka kirja läbi prokuröri. Ta ei tea, kas prokurör on XXX edastanud kirja. Tegelikult ta oleks pidanud teisi eemal hoidma ja targem olema, et selliseid asju ei juhtuks. Omal nahal ei tahaks ta sellist kogemust tunda. Väga kahju, et juhtus selline juhtum. Tegelikult oleks kõik teistmoodi, kui keegi neist oleks vahele läinud või teinud midagi. Ei tahaks olla selle XXX nahas. Väga kahju. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Artur Grigorovil kaks kehtivat väärteokaristust, kriminaalkorras teda karistatud ei ole. A. Grigorovi iseloomustava materjalina on kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõte, mis iseloomustab Artur Grigorovi perekonna koosseisu ning väljavõte töötamise registrist, mis kajastab Artur Grigorovi varasemaid tööalaseid suhteid. Tartu Maakohtu 28.11.2018.a otsusest nähtuvalt on Artur Grigorov ostnud XXX.a aprillis XXX. Kohus nõustub prokuröri poolt väljatooduga, et Artur Grigorov andis enda poolt väga suure panuse selleks, et C. K. T. peksmine lõppeks kannatanu surmaga, kuivõrd ta kasutas C. K. T. suhtes järjepidevat ja jõhkrat vägivalda ning hiljem üritas kannatanut põlema panna. Seega on Artur Grigorovi käitumine võrreldes varguse toimepanemisega muutunud ajaga ilmselgelt ohtlikumaks. Artur Grigorovil puudus enne kuritegude toimepanemist XXX, XXX ja XXX. Kuigi A. Grigorov oli varguse toimepanemise ajal 18-aastane ja mõrva toimepanemise ajal 19aastane ehk täisealine, saab teda siiski käsitleda noore täiskasvanuna ja tema vanus ei olnud märkimisväärselt suurem kui tol ajal 17-aastastel kaassüüdistatavatel, mistõttu ei ole kohtu hinnangul õiglane karistada A. Grigorovit märksa pikema vangistusega kui K. Koivat ja D. Kaasikut. 64 (74)

Kannatanu A. T. esitatud tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu A. T. esitanud tsiviilhagi Artur Grigorovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 1240 eurot. Süüdistatav A. Grigorov väitis kohtus, et ta ei ole nõus tsiviilhagiga, kuna ta ei ole asju võtnud. Tema tegi ainult akna lahti. Kui aken on katki, on ta nõus akna kinni maksma, aga muid esemeid ta ei ole võtnud, seega miks ta peaks maksma selle eest. Artur Grigorovi kaitsja Rein Napa leidis, et A. T. tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd Artur Grigorovi poolt kinnistult ja eluhoonest esemete vargus ei ole kaitsja arvates tõendamist leidnud. Kohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi, kas Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis XXX asuvast renoveerimisjärgus eluhoonest ja kuurist võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. T. kuuluvad esemed, siis tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava Artur Grigorovi süüdiolekus tema kasuks. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab A. Grigorovi XXX asuvast eluhoonest ja puukuurist esemete varguses õigeks, tuleb kannatanu A. T. esitanud tsiviilhagi Artur Grigorovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 1240 eurot jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kannatanu J. K. esitatud tsiviilhagi Kannatanu J. K. on esitatud tsiviilhagi Karl Koiva vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 130 eurot. Süüdistatav K. Koiva leidis, et hagi on õiglaselt esitatud. Ta tunnistas, et ta lõhkus ära selle telefoni ja ta võib selle kinni maksta. Seega on ta nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane ning kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav Karl Koiva kasutas füüsilist vägivalda J. K. suhtes, mis seisnes sellest, et Karl Koiva lõi kannatanut kahel korral oma peaga vastu 65 (74)

kannatanu pead. Seejärel lõi Karl Koiva, kasutades paremal käel kasteeti, ühe korra parema käe rusikaga kannatanut vasaku silma alla. Kannatanu J. K. kukkus pikali ning ei suutnud püsti tõusta. Peale seda läks Karl Koiva eemale, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi ning lõi kannatanut ühe korra jalaga parema kõrva piirkonda. Kannatanu peksmise käigus läks kaduma kannatanu telefon Samsung XXX. VÕS § 1045 lg 1 punktis 5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Karl Koiva võttis kannatanu J. K. telefoni Samsung XXX kaduma minekus süü omaks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist tsiviilhagi õigeksvõtu korral toetab ka Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Seega eeltoodu alusel rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 ja VÕS § 128 lg 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu J. K. esitatud tsiviilhagi summas 130 eurot täies mahus ning mõistab süüdistatavalt Karl Koivalt kannatanu J. K. kasuks välja 130 eurot. Kannatanu M. H. esitatud tsiviilhagi Kannatanu lepinguline esindaja Ivo Kaurit on esitanud tsiviilhagi ning tsiviilhagi täiendatud ja täpsustatud avalduse, milles palub süüdistatavatelt Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt välja mõista mittevaraline kahju summas 120 000 eurot. Lepinguline esindaja palub kahjusumma jagada kahju põhjustanud süüdistatavate ja nendega solidaarvastutust kandvate tsiviilkostjate vahel järgmiselt: Karl Koivalt ja temaga solidaarselt K. T. 40 000 eurot, Daniel Kaasikult ja temaga solidaarselt M. S. 40 000 eurot ning Artur Grigorovilt 40 000 eurot. Tsiviilhagi puudutavad menetluskulud jätta täies ulatuses süüdistatavate Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi ning nendega solidaarvastutust jagavate tsiviilkostjate kanda. Tsiviilhagi täiendatud ja täpsustatud avalduse kohaselt oli süüdistatavate tegu õigusvastane, süüdistatavate tegevus oli tahtlik ja eesmärgipärane, st tahetigi kahju tekitada ning nad on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 134 lg 5 mõistes tuleb arvesse võtta, et kahju tekitajad süütasid ohvri surnukeha peale surma põlema. See asjaolu väljendab ilmekalt süüdistatavate suhtumist oma teosse ja ohvri isikusse ning käitumist pärast enda rikkumisi. Nimetatud asjaolu muutis süüdistatavate käitumise ohvri suhtes ka eriti jõhkraks ja julmaks. Tsiviilkostjate solidaarvastutus tuleneb VÕS § 1053 lõikest 2. Nähtuvalt süüdistatavate XXX tunnistajana antud ütlustest ja muudest dokumentidest, ei ole Daniel Kaasiku ja Karl Koiva XXX teinud kõik, mida saaks mõistlikult oodata, et kahju tekitamist (kannatanu lähedase isiku ehk XXX surma) ära hoida. Käesolevas asjas on sarnaseid jooni (kattuvaid asjaolusid) kannatanu esindaja viidatud kriminaalasjade tehiolude ja tagajärgedega, mistõttu saab tugineda nendes lahendites kohtute 66 (74)

poolt väljendatud seisukohtadele ja tehtud järeldustele. Käesolevas asjas oli kuritegu – tapmine toimepandud vägivallaga, tahtlikult, eesmärgiga tekitada kannatanu XXX tahtlikult üliraskeid ja nähtavaid keha- ja peavigastusi, mille tagajärjel kannatanu XXX suri. Tegemist oli kohtute seisukohalt väga lähedase suhtega, s.o XXX ja XXX suhtega. Kannatanu XXX oli noor, just elluastunud, tubli ja hea südamega noormees, kes oli toeks ja abiks oma XXX ja XXX. Lisaks eeltoodule oli tegemist äärmiselt jõhkra ja julma tapmisega süüdistatavate poolt, peale mida süüdati kannatanu XXX põlema rüvetades tema surnukeha, mille nägemine kannatanu poolt surnukuuris tekitas temas kahtlemata suurt hingelist valu ja üleelamisi ning kannatusi, mida XXX ei kogeks, kui tegemist oleks XXX tavalise enneaegse surmaga, näiteks, õnnetuse tagajärjel. Seni ei ole kannatanu teada ka ükski süüdistatavatest oma tegu tegelikult kahetsenud, on üksnes märkinud, et ega nad väga kannatanu XXX tappa tahtnud. Kuid seegi süüdistatavate kinnitus ei ole usutav peale nende sellist julma ja ohjeldamatut käitumist, mis tõigi kaasa kannatanu XXX surma. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele esitatud süüdistuse kohaselt süükspandavate õigusvastaste tegude ja kannatanule saabunud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Kannatanu kahju suurus on põhjendatud sellega, et kannatanu XXX tahtliku tapmisega (mõrvaga) on süüdistatavad põhjustanud kannatanule aegumatut mittevaralist kahju enneolematute ja kirjeldamatute üleelamiste ning kannatuste näol. Kannatanule on põhjustatud korvamatut kahju ja hingelist valu XXX kaotusest tingituna. Kannatanu on olnud sunnitud otsima XXXX ja XXX poolt, kuid seegi ei ole vähendanud tema hingevalu. Kannatanu esindaja avaldas kohtuistungil mittevaralise kahju summa kolmeks võrdseks osaks jagamise kohta, et jätab selle kohtu otsustada, selle summa võib ka solidaarselt välja mõista. K. Koiva avaldas arvamust, et kui see summa mõistetakse välja temalt, mitte tema XXX, siis ta on sellega täiesti nõus. Kui see mõistetakse välja tema XXX, siis ta ei ole sellega nõus, sest tema XXX ei ole midagi valesti teinud, vähemalt tema enda vaatenurgast. Tsiviilkostja K. T. kannatanu tsiviilhagi õigeks ei võtnud. Karl Koiva kaitsja Andres Veski leidis, et antud juhul ei saaks tsiviilhagi rahuldada tsiviilkostja K. T. vastu. Kuigi kannatanu esindaja mainis, et tsiviilkostjad ei ole tõendanud millegagi, et nad oleks teinud kõik endast oleneva selleks, et sellist tagajärge või kahju ära hoida, siis ta leiab, et siin ikkagi saab rakendada VÕS § 1053 lg 2, mis siiski vabastab tsiviilkostja ehk siis XXX vastutusest, kui ta tõendab, et ta on teinud kõik mõistliku selleks, et tagajärge ära hoida. Kohtuistungil kuulati K. T. üle, kus ta selgitas XXX olukorda, selgitas oma XXX Karl Koiva haridusteed, selgitas seda, miks see lõppes. Selgitas seda, mida ta on püüdnud või on kõike ette võtnud selleks, et XXX kuidagi abistada - XXX, XXX jne. Kuriteo toimepanemise ajal oli Karl Koiva näol tegemist 17-aastase isikuga, kes õige pea sai täisealiseks. Väga keerukas on XXX sellises eas isikut kontrollida niimoodi, et XXX absoluutselt kõiki ja igat tema sammu teaks. Kaitsja arvamuse kohaselt ei saa selles summas, nagu kannatanu esindaja on hagi esitanud, seda rahuldada, sest see ei lähe kohtupraktikaga kuidagi kokku ja väga suurel määral ületab igasuguseid rahasummasid, mis on ka raskemate süütegude puhul välja mõistetud. Kaitsja leidis, et tsiviilhagi väljamõistmine Karl Koivalt summas, mille otsustab lõpuks kohus, on küll põhjendatud, kuid ei ole põhjendatud tema XXX K. T.. Daniel Kaasiku XXX tsiviilkostja M. S. avaldas kohtus, et nende XXX on sellest väga-väga kahju, et selline traagiline juhtum on toimunud. See on igati kurb sündmus. Ta saab aru, et ta peab seda kompenseerima kuidagi, et mingigi kergendus oleks sellele XXX, kuid sellist summat ei ole temal kindlasti kuskilt võtta. Maksimaalne summa oleks 10 000 eurot, mida ta jõuab aastatega ära tasuda. Põhimõtteliselt ei vaidle ta sellele vastu, et mingi kompensatsioon või moraalne kahju peaks saama, aga sellist summat ei ole võimalik tasuda. 67 (74)

Daniel Kaasiku hinnangul ei saa inimesele hinda panna ja ta ei saa aru, mis põhjusel see esitatud on. Ta ei ole näinud, et oleks esitatud tõendeid, mille kohta kannatanu XXX seda küsib. Sellises summas hagile vaidleb ta kindlasti vastu. D. Kaasiku kaitsja oli seiskohal, et tsiviilhagi on põhjendatud ainult osaliselt. Daniel Kaasik ja tsiviilkostja, tema XXX, mõlemad on öelnud, et nad on nõus hüvitama summa kuni 10 000 eurot ja kaitsja leiab, et antud asjas kogutud tõendite puhul oleks see põhjendatud summa. Seda summat tegelikult ongi väga raske määrata. Määrata on võimalik summa ja rahalist hüvitist nende kannatuste eest, mis tsiviilhageja sai pärast seda, kui ta sai teada oma XXX surmast ehk mis on need erilised üleelamised sellega seoses. Tema XXX, tema võimalikud XXX ja XXX juures käimised ja sellega seotud terviseprobleemid. Artur Grigorov avaldas kohtus, et see on täiesti õige, et kannatanu XXX esitas tsiviilhagi, aga see summa on tema jaoks suur, sest ta ei XXX ja tal ei ole sissetulekut. Tal ei ole ametit ega eriala. Oleks summa väiksem, siis ta saaks ära maksta. Hagi on arusaadav. Hagi vastu tal ei ole midagi. Kannatanu M. H. hagi osas palub A. Grigorovi kaitsja Rein Napa kohtul arvestada tegelikke võimalusi, mida Artur Grigorov, kellele mõistetakse üsna pikk vangistus, on võimeline reaalselt kannatanule hüvitama. Kaitsja ei sea kahtluse alla, mida M. H. on pidanud läbi elama, so kannatusi, eelkõige psüühilist laadi, kuid kindlasti on olemas põhjuslik seos süüdistatavate poolt kahju tekitamise ja saabunud tagajärje moraalse kahju vahel. Kaitsja jätab selle hüvitise suuruse kohtu otsustada. Kaitsja loodab, et kohus mõistab välja Artur Grigorovilt õiglase hüvitise. TsMS § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohus on veendunud, et esineb seos mittevaralise kahju ja süüdistatavate Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi teo vahel. Tõendamist on leidnud, et süüdistatavate poolt tekitati õigusvastaselt kahju C.-K. T. surma põhjustamisega. Seega esineb põhjuslik seos kahju tekitanud isikute teo ja kannatanul M. H. tekkinud mittevaralise kahju vahel. Süüdistatavad ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt neil süü puudumist kahju tekitamisel. 68 (74)

Antud juhul ei ole vaidlustatud asjaolu, et süüdistatavad on süüdistusaktis kirjeldatud teo toime pannud. Õiguslik vaidlus seisneb solidaarvastutuse olemasolus VÕS § 1053 lg 2 alusel ning kas esinevad hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku lähedase isiku tõsine psüühikahäire võib anda alust kohaldada VÕS § 134 lg-t 3 (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 25.2) Ülaltoodust tuleneb, et VÕS § 134 lg 3 kohaldamise seisukohast ei oma tähendust surmasaanu isik kui selline, vaid nimetatud küsimuse otsustamisel tuleb vaagida, kas kannatanu lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et M. H. tuleb käsitleda lähedase isikuna VÕS § 134 lg 3 mõttes, kellel on õigus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohus tuvastas, et Karl Koiva, Daniel Kaasik ja Artur Grigorov põhjustasid kannatanu surma otsese tahtlusega. Erandliku asjaoluna VÕS § 134 lg 3 mõttes käsitleb kohus kannatanu M. H. üleelamisi pärast C.-K. T. surma, mis väljendub vajaduses XXX järele ja XXX nõustamisele ehk XXX järele XXX vägivaldse surma tõttu. Kohus loeb kannatanu üleelamised tõendatuks M. H. enda ütlustega ja XXX ambulatoorse epikriisiga. Üleelatud kannatuste kohta avaldas M. H., et see on talle ikkagi väga ränk olnud. XXX peale seda mõrva, on ta XXX ja XXX poole pöördunud. Ohvriabist riigi poolt on siiamaani hingehoidja N. H., kellega vestleb korra kuus. XXX juures jätkab regulaarselt käimist. Ta tunneb vajadust abi järele. Alguses ta ei saanud aru ja see oli nii suur šokk. Ta ei saanud aru, et tema XXX on surnud. Kui ta kaks nädalat hiljem XXX mattis, siis ka matuste päeval ei saanud ta aru, et matab oma XXX. See tohutu eitamine, et XXX ei ole surnud. See ei ole lihtsalt võimalik, et XXX on surnud. C. läks ju korraks välja. Kui ta XXX vastuvõtul käib, siis ta terve selle vastuvõtu aja räägib C., selle tagajärjest, sellest mõrvast. Ta räägib, kuidas see mõjutab või mõjutanud on teda. Kui tavaliselt püüab olla hästi tubli ja proovib mitte nutta, siis seal XXX juures saab ta nutta, saab endalt selle maski ära visata ja saab nutta. XXX ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt on XXX.a kirjeldatud M. H. üldseisundit järgmiselt: XXX, XXX, XXX. Sisult XXX XXX kaotusele, leinale, mõrvaprotsessile. XXX, käesolevalt XXX seotud leinaga. Patsiendil on raske toime tulla XXX, XXX. Patsiendi ravikokkuvõttest nähtub, et M. H. suunati XXX XXX vastuvõtule. Patisent on nõus XXX. Toimunud on ohvriabi kaudu vestlus N. H.. Alates XXX.a on toimunud kaugvastuvõtud, XXX. Patsiendil raske XXX, XXX, XXX, XXX. Patsiendile lisatud raviskeemi ka XXX. Märkimisväärseimaks asjaoluks peab kohus seda, kuidas käituti C.-K. T. surnukehaga pärast kannatanu surma. Üheks suurimaks üleelamiseks peale fakti, et M. H. XXX kaotas sel traagilisel ööl oma elu, on vaieldamatult teadmine, et tema XXX suhtuti äärmise lugupidamatusega ning C.-K. T. surnukeha süüdati põlema. Riigikohtu õigusteabe osakonna koostatud kohtupraktika analüüsiga „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ koos kasutamiseks mõeldud tabelis on välja toodud, et kannatanu surnuks lämmatamise ja seejärel surnukeha põlema süütamise (KarS § 114 lg 1 p 1, 3, 6) puhul sai mitte varalise kahju hüvitise summas 20 000 eurot mõrvatu poeg, kes mõrva pealt nägi. 20 000 eurot mõisteti välja 69 (74)

ka kannatanule, keda tema tahte vastaselt kinni hoiti, korduvalt peksti ja kinniseoti, millega tekitati kannatanule eluohtlikud vigastused (KarS § 114 p-de 1 ja 5 – § 25 lg 2). 2020. aastal on Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik koostanud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“. Analüüsis on välja toodud, et varasema kordusanalüüsi kohaselt mõistsid kohtud 2016. aastal tapmise eest lähedastele isikutele välja mittevaralise kahju hüvitise 2 juhul ja hüvitised jäid vahemikku 5 000–20 000 eurot, mediaan ja keskmine hüvitis olid 12 500 eurot. Praeguse analüüsi aluseks oleval perioodil olid keskmine ja mediaanhüvitis veidi väiksemad, kuid analüüsi autor ei osanud tuua põhjuseid, miks. Analüüsi autor nõustus maakohtu seisukohaga, et kohtud ei saa lähtuda statistilisest keskmisest, vaid iga nõude esitamise taga on erinevad isikud, erinevad asjaolud ja erinevad tagajärjed. Kohus leiab, et kannatanu nõue on põhjendatud summas 30 000 eurot. Käesolevas asjas esinevad kõik seaduses ja kohtupraktikas nõutavad alused mittevaralise kahju välja mõistmiseks. Lähtuda tuleb antud kriminaalasja spetsiifilistest asjaoludest ning kannatanu M. H. üleelamistest pärast XXX surma, mis on põhjustanud talle emotsionaalse trauma, XXX juures käimise ja XXX vajaduse. VÕS § 137 lg 1 sätestab, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohtu hinnangul tuleb mittevaralise kahju hüvitis välja mõista üksnes süüdistatavatelt, kuivõrd K. Koiva ja D. Kaasik olid teo toimepanemise ajal 17-aastased ehk peaaegu juba täisealised. Kohus nõustub kaitsja Andres Veski seisukohaga, et sellises vanuses noorukit on XXX väga keeruline sellisel viisil kontrollida, et XXX teaks igal ajahetkel, millega nooruk tegeleb ja kellega suhtleb. Tsiviilhagi on esitatud kolme süüdistatava vastu osavastutuse põhimõttel. Kohus rõhutab, et kahju on tekitatud süüdistatavate poolt ühiselt kaastäideviijatena, seega ei saa osavastutuse printsiipi mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmisel kohaldada. Ka M. H. lepinguline esindaja möönis istungil, et mittevaralise kahju summa võib süüdistatavatelt siiski solidaarselt välja mõista. Eeltoodu alusel tuleb mittevaralise kahju hüvitis kannatanu M. H. kasuks välja mõista VÕS § 137 lg 1 alusel süüdistatavatelt solidaarselt. Lähtudes TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 3, 5, § 136 lg 1, § 137 lg 1 § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 rahuldab kohus kannatanu lepingulise esindaja esitatud tsiviilhagi osaliselt ning mõistab välja Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt solidaarselt 30 000 eurot M. H. kasuks. VI KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA SALVESTISTE OSAS KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leiab, et Karl Koiva kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud nukirauad, mis asuvad PPA Lõuna prefektuuri relvade hoidlas (pakend KK4) tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahend. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde asitõendi vaatlusprotokollide, sündmuskoha vaatlusprotokollide, sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ning kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lisad CD-plaatidel ja DVD-R plaatidel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad järgmised esemed: 70 (74)

hüvitamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 28.01.2021.a määrusega tunnistaja M. K. taotluse ning määras Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta tunnistajale transpordikulude hüvitamiseks 40,01 eurot. Kuna M. K. oli kohtusse kutsutud tunnistajana kriminaalasjas, kus süüdistus on esitatud nii Karl Koivale, Daniel Kaasikule ja Artur Grigorovile, tuleb tunnistajale makstav tasu 40,01 eurot sisse nõuda süüdistatavatelt Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt, igalt ühelt 1/3 ehk summas 13,33 eurot. Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 471 eurot on seotud Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi süüdistusega KarS § 114 lg 1 p 1 järgi. Kuivõrd süüdistatavad panid mõrva toime grupis, siis tuleb surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus sisse nõuda süüdistatavatelt Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt, igalt ühelt 1/3 ehk summas 157 eurot. DNA-ekspertiisi maksumus 3591 eurot on seotud Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi süüdistusega KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning L. I., R. H. L. ja A. K. süüdistusega KarS § 136 lg 1 ja KarS § 307 lg 1 järgi. Jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot on seotud Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi süüdistusega KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning L. I., R. H. L. ja A. K. süüdistusega KarS § 136 lg 1 ja KarS § 307 lg 1 järgi. Tartu Maakohtu 16.02.2021.a otsusega nr 1-21-261 mõisteti A. K. DNA-ekspertiisi maksumusest välja 171 eurot ja jäljeekspertiisi maksumusest 28,60 eurot. R. H. L. mõisteti DNA-ekspertiisi maksumusest välja samuti 171 eurot ja jäljeekspertiisi maksumusest 28,60 eurot. L. I. menetluskulud, sh DNA-ekspertiisi maksumuse osa 171 eurot ja jäljeekspertiisi maksumuse osa 28,60 eurot, jäeti riigi kanda. Prokurör palus DNA- ja jäljeekspertiiside maksumusest 3505,80 (3591+314-399,20) eurot välja mõista igalt süüdistatavalt 1/3, s.o 1168,60 eurot, kuna 399,20 eurot on ekspertiiside maksumusest välja mõistetud R. H. L. ja A. K.. Kohtu hinnangul ei ole Karl Koiva, Daniel Kaasiku ja Artur Grigorovi suhtes õiglane, et nendelt mõistetaks DNA- ja jäljeekspertiiside maksumusest välja ka L. I. seotud osa, mille kohus on juba 16.02.2021.a otsusega nr 1-21-261 riigi kanda jätnud. DNA-ekspertiisi maksumusest on seega iga süüdistatava osa 1026 eurot (3x171=513; 3591– 513=3078; 3078/3=1026). Jäljeekspertiisi maksumusest on iga süüdistatava osa 76,07 eurot (3x28,60=85,80; 314-85,80=228,20; 228,20/3 =76,07). Eeltoodu alusel tuleb Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt DNA- ja jäljeekspertiiside maksumusest välja mõista igalt ühelt 1102,07 eurot (1026+76,07). Kuna kohus mõistab Artur Grigorovi XXX asuvast eluhoonest ja puukuurist esemete varguses õigeks, siis tuleb selle kuriteoga seotud ekspertiisi maksumused, so DNA-ekspertiisi maksumus 627 eurot ja täiendava DNA-ekspertiisi maksumus 57 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Kannatanu lepinguline esindaja Ivo Kaurit on esitanud M. H. menetluskulude nimekirja seoses käesoleva kriminaalasjaga, millest nähtuvalt on kannatanu kandnud menetluskulusid kokku summas 5685 eurot (5335+350). Ivo Kaurit palub menetluskulud välja mõista süüdistatavatelt Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt ning Daniel Kaasiku ja Karl Koiva XXX nende XXX solidaarselt. Kõik kulud on tekkinud seoses kriminaalasjaga. Kohtu hinnangul on lepingulisele esindajale makstud tasu arvestades kriminaalasja mahtu põhjendatud, kuid see tuleb välja mõista üksnes süüdistatavatelt, kuivõrd K. Koiva ja D. Kaasik on käesolevaks ajaks saanud täisealisteks. Kannatanu lepingulise esindaja kulud summas 5685 72 (74)

eurot tuleb välja mõista süüdistatavatelt Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt, igalt ühelt 1/3 ehk summas 1895 eurot. Karl Koiva menetluskuluks on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 1895 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 5719,80 eurot. Samuti on Karl Koiva menetluskuluks ekspertiiside maksumus kokku 1259,07 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulud 13,33 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot). Karl Koiva menetluskulud on kokku 10347,20 eurot. Daniel Kaasiku menetluskuluks on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 1895 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 6153,36 eurot. Samuti on Daniel Kaasiku menetluskuluks ekspertiiside maksumus kokku 1259,07 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulud 13,33 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. Daniel Kaasiku menetluskulud on kokku 10780,76 eurot. Artur Grigorovi menetluskuluks on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 1895 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 5841,60 eurot. Samuti on Artur Grigorovi menetluskuluks ekspertiiside maksumus kokku 1259,07 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulud 13,33 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. Artur Grigorovi menetluskulud on kokku 10469 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtule on esitatud teatised Artur Grigorovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, milles on näha süüdistatava aasta netosissetulek XXX. aastal, milleks oli XXX eurot ja XXX. aastal XXX eurot. Arvestades seda, et süüdistatavad K. Koiva ja D. Kaasik olid kuritegude toimepanemise ajal alaealised, neil puudub kindel sissetulek, A. Grigorovil puudub samuti sissetulek ning süüdistatavatel tuleb hüvitada kannatanule M. H. tsiviilhagi, leiab kohus, et kõigi kolme süüdistatava menetluskulusid tuleb vähendada ning jätta kõigi süüdistatavate menetluskuludest 1/3 riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Karl Koiva sundrahast 1000, ekspertiisi maksumusest 460 eurot ja kaitsjatasust 1989,07 eurot riigi kanda. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel Karl Koivalt välja mõista menetluskulud 6898,13 eurot, millest kannatanu lepingulise esindaja kulud 1895 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu 13,33 eurot, ekspertiisi maksumus 799,07 eurot, kaitsja tasu 3730,73 eurot ja sundraha 460 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Daniel Kaasiku sundrahast 1000, ekspertiisi maksumusest 460 eurot ja kaitsjatasust 2133,59 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Daniel Kaasikult välja mõista menetluskulud 7187,17 eurot, millest kannatanu lepingulise esindaja kulud 1895 eurot, tunnistaja kohtuistungist osavõtuga seotud kulu 13,33 eurot, ekspertiisi maksumus 799,07 eurot, kaitsja tasu 4019,77 eurot ja sundraha 460 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Artur Grigorovi sundrahast 1000 eurot, ekspertiisi maksumusest 460 eurot ja kaitsjatasust 2029,67 eurot riigi kanda. 73 (74)

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

HK1);

KVARTAL.VIDEOD);

AG1.2, AG2.1, AG2.2);

KK7.2, KK7.4);

RT1.2, RT1.4, RT1.5, RT1.6, RT1.7);

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

II SÜÜDISTUSE SISU

III KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

A. M.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

V KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGIDE OSAS

AG1.2, AG2.1, AG2.2);

KK7.2, KK7.4);

RT1.2, RT1.4, RT1.5, RT1.6, RT1.7);

VII KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS