Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu võla nõudes 1289,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: N. M. Kostja: Air Baltic Corporation AS (välismaa registrikood 40003245752) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kullerkupp, vandeadvokaat Kai Villemson
Menetluse liik
Timo
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitis summas 1000 eurot, sissenõudmiskulud summas 160 eurot, viivis seisuga 17.12.2025 summas 28,36 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (s.o 1000 eurot) alates 18.12.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Menetluskulud jätta Air Baltic Corporation AS-i kanda.
4.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulud kokku 2170 eurot, s.o riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulu summas 1890 eurot.
5.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.12.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt reisisid H. P. (broneering PDOPCX), A. H. ning M. S. (broneering MYD3IJ) 11.08.2025 Air Baltic Corporation AS (kostja) opereeritaval lennul BT482 suunaga Praha-Riia-Tallinn. Lend BT482 suunaga PrahaRiiaTallinn pidi saabuma 11.08.2025 kell 11:15, kuid lend hilines tehnilise rikke tõttu ja saabus www.flightera.net andmetel 11.08.2025 kell 18:26. Lennu BT482 7 tunni ja 11 minutilise hilinemise tõttu jäid reisijad maha 11.08.2025 kell 15:25 väljuvast Riia-Tallinn lennust ning jõudsid Tallinnasse 11.08.2025 kell 21.30, kuigi pidi sihtkohta jõudma 11.08.2025 kell 16:15. Lennu vahemaa Praha-Tallinn vahel on 1235 km. J. H. (broneering Y9CNTE) reisis 19.07.2025 kostja opereeritaval lennul BT858 suunaga Amsterdam-Tallinn. Lend BT858 pidi saabuma 19.07.2025 kell 13.15, kuid saabus www.flightera.net andmetel hilinemisega 19.07.2025 kell 19:03, hilinedes kokku 5 tundi ja 48 minutit. Lennu vahemaa Amsterdam-Tallinn vahel on 1472 km.
2
Eelnimetatud lendude puhul tekkis reisijatel tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel hüvitist 250 eurot. Kõik 4 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le (hageja). Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 11.08.2025 toimunud lennu BT482 suunaga Praha-Riia-Tallinn ja 19.07.2025 toimunud lennu BT858 suunaga Amsterdam-Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile a saavad reisijad hüvitist 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal ühe loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti a järgi hüvitist kokku summas 1000 eurot (4x250 eurot reisija kohta). Hageja põhinõue on 1000 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja esitas: H. P. nõude kostjale 22.08.2025, seega on viivisenõue summalt 250 eurot kuni 17.12.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 8,20 eurot; A. H., M. S. nõude kostjale 16.09.2025, seega on viivisenõue summalt 500 eurot kuni 17.12.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 12,93 eurot; J. H. nõude kostjale 05.09.2025, seega on viivisenõue summalt 250 eurot kuni 17.12.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 7,23 eurot. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 28,36 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 1000 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 160 eurot (4 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1000 eurot, viivise 28,36 eurot, sissenõudmiskulud 160 eurot ja viivise põhisummalt 1000 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. 11.08.2025 lennu BT482 suunal Praha-Riia pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga YL-CSF. Lennuk YL-CSF teostas enne lendu BT482 lendu BT481 suunal Riia-Praha. Lennu BT481 maandumisel tabas lennukit linnuga kokkupõrge. Sellest tulenevalt tuli lennuk saata kohustuslikule linnuga kokkupõrke kontrollile. Tehnilise inspektsiooni kirjeldusest nähtub, et kokkupõrge toimus maandumisel, kui lind lendas paremasse mootorisse. Ülevaatuseks lennutas kostja samal päeval Zürichist kohale tehniku lennuga LX1486 ning ülevaatus toimus samal päeval. Seega 11.08.2025 lend BT482 suunal Praha-Riia, mille pidi teostama lennuk registreerimismärkega YL-CSF, hilines 7 h ja 14 minutit, kuivõrd lennuk oli kokku põrganud linnuga. Käesoleval juhul on eelkõige oluline, et lennuk põrkas linnuga kokku
3
11.08.2025 lennul BT481, misjärel teostati Prahas 11.08.2025 kell 12.55 UTC lennuki ülevaatus. Eeltoodust tulenevalt hilines lend erakorralise asjaolu tõttu, milleks oli selle teostama pidanud õhusõiduki kokkupõrge linnuga lendu eelnevalt teostatud lennukiga. Seda, et linnuga kokkpõrge kujutab endast erakorralist asjaolu Määruse tähenduses on muuhulgas kinnitanud Euroopa Kohus. Kuivõrd kostja ei saa võtta mistahes meetmeid lindudega kokkupõrke vältimiseks, siis tuleb kostja lugeda käesoleval juhul kõik mõistlikud meetmed võtnuks, et vältida lennu hilinemist, sh kohustuslikuks ülevaatuseks tehniku kohale lennutanud. Kostjalt ei saa eeldada, et tal on asenduslennuk igas sihtkohas kuhu ta lendab. Samamoodi ei saa eeldada, et kostjal oleks igas sihtjaamas tehnik olemas. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et lennu hilinemist vältida. Kostja leiab, et on pakkunud ka võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist. Kostja pakkus reisijatele A. H. ja M. S. asenduslennuks 11.08.2025 lennu BT317 suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 19.55 ja saabus kohaliku aja järgi kell 20.45 ning reisijale H. P. asenduslennuks 11.08.2025 lennu BT361 suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 23.15 ja saabus kohaliku aja järgi kell 00.05. Tegemist oli parima võimaliku asenduslennuga võttes muuhulgas arvesse järgnevat. Reisijate eelnev lend jõudis Riiga 11.08.2025 kohaliku aja järgi kell 18.28. Arvestades Tallinnasse perioodil 18.28 (lennu saabumine Riiga terminali) kuni kell 20.45 (mil saabus asenduslend) saabunud lende, ei oleks reisijad jõudnud varem lõppsihtkohta ühegi teise lennuga, s.h ei oleks reisijad jõudnud lennule, mis väljus 18.30 Varsavisse ega Oslosse; samuti ei oleks reisijad jõudnud lennule Kopenhaagenisse, mis väljus kell 19.00 ja 19.15, kuivõrd lennukist väljumine ning teise lennu väravasse jõudmine võtab aega. Lisaks suletakse pardaleminek tavaliselt 15-20 minutit enne lennu väljumist. Täiendavalt, Tallinnasse ei saabunud 11.08.2025 õhtul ühtegi lendu Oslost; samuti ei oleks reisijad jõudnud Tallinnasse kiireimini Stockholmi kaudu, kuivõrd Arlandast Tallinnasse saabus sellel ajavahemikul üksnes lend kell 19.30, mis väljus Stockholmist kell 17.15, mistõttu ei oleks reisijad sellele lennule jõudnud; samuti ei oleks reisijad jõudnud Tallinnasse kiireimini Helsingi kaudu, kuivõrd Helsingist Tallinnasse saabus sellel ajavahemikul üksnes lend kell 19.55, mis väljus Helsingist kell 19.31, mistõttu ei oleks reisijad sellele lennule jõudnud; ümberistumine Istanbulis ei oleks samuti kiirem olnud, kuivõrd Tallinnasse ei saabunud viidatud ajaperioodil ühtegi lendu Istanbulist. Reisija H. P. lennu kohta märgib kostja järgnevat. Lennule BT317, mis väljus 19.55 kohaliku aja järgi, ning milleks kasutati Airbus A220-300 mudelit, on võimalik broneerida 148 reisijat ning 148 reisijat lennule ka broneeriti. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik kõiki hilinenud Praha-Riia lennu reisijaid eelnevale lennule broneerida. Seda tõendab ka asjaolu, et reisijad A. H. ja M. S. broneeriti sellele varasemale lennule ümber, mis tõendab, et kui see oleks võimalik olnud, oleks kostja ka reisija H. P. varasemale lennule broneerinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisijatele Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lend hilines erakorralise asjaolu tõttu, kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida ning kostja pakkus reisijatele võrreldavatel tingimustel asenduslendu. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka hageja kõrvalnõuded.
4
19.07.2025 lend BT858 hilines erakorralise asjaolu tõttu. 19.07.2025 lennu BT858 pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga YLCSB. Lennule BT858 eelnevalt teostas lennuk YLCSB aga lennu BT857 suunal Tallinn-Amsterdam. Lennu BT857 ajal põrkas lennuk YLCSB kokku lindudega, millest tulenevalt tuli see lennu BT857 järgselt saata tehnilisse kontrolli. Lisaks sattus lennu BT858 reisijate hulka purjus reisija, kes pani teisi lennu BT858 reisijaid ennast ohustatult tundma. Kostja töötajad otsustasid ta pärast temaga vestlemist ning tema seisundi kontrollimist lennust maha jätta. Kõnealune reisija eskorditi lennukist välja politsei poolt. Eeltoodust tulenevalt hilines 19.07.2025 lend BT858 erakorraliste asjaolude tõttu, millisteks olid seda teostama pidanud õhusõiduki kokkupõrge lindudega selle eelmisel lennul ja reisija sobimatu käitumine. Mõlema Määruse tähenduses erakorraliseks asjaoluks olemist on muuhulgas kinnitanud Euroopa Kohus. Reisija sobimatu käitumise osas on Euroopa Kohus märkinud, et Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et reisija häiriv käitumine, mille tõttu õhusõiduki kapten suunab asjaomase lennu ümber sihtlennujaamast erinevasse lennujaama, et see reisija ja tema pagas pardalt maha tõsta, kuulub selle sätte tähenduses mõiste „erakorralised asjaolud“ alla, tingimusel, et tegutsev lennuettevõtja ei ole aidanud sellele käitumisele kaasa ega ole jätnud niisuguse käitumise ohumärkidest lähtudes võtmata asjakohaseid meetmeid, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Käesoleval juhul võttis kostja reisija lennukist eemaldamisega kohtu viidatud asjakohased meetmed. Kostja hinnangul on väljaspool mõistlikku vaidlust, et ka selliste meetmete võtmine kujutab endast Määruse tähenduses erakorralist asjaolu. Kostja tegutsemine lennu väljumise eelselt võimaldas reisijatel jõuda sihtkohta varem, arvestades, et kõnealuse reisijaga probleemi tekkimine õhus olles võinuks päädida lennuki maandumisega mujal kui sihtpunktis, mis oleks põhjustanud lennu veelgi pikema hilinemise. Eeltoodust tulenevalt tühistati 19.07.2025 lend BT858 erakorraliste asjaolude tõttu, millisteks olid seda teenindama pidanud lennuki kokkupõrge linnuga selle eelmise lennu ajal ning ühe reisija sobimatu käitumine ja seisund. Seejuures on väljaspool mõistlikku vaidlust, et lendu teenindama pidanud lennuki kokkupõrge linnuga ja lennu BT858 hilinemine olid põhjuslikus seoses. Sama käib reisija sobimatu käitumise kohta. Samuti on selge, et kostja ei saanud ei linnuga kokkupõrke ärahoidmiseks ega reisija sobimatu käitumise ärahoidmiseks mistahes meetmeid võtta. Kuivõrd kostja ei saa võtta mistahes meetmeid lindudega kokkupõrke vältimiseks, siis tuleb kostja lugeda käesoleval juhul kõik mõistlikud meetmed võtnuks, et vältida lennu hilinemist. Sama käib reisija sobimatu käitumise kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja asjaolusid arvestades lugeda kasutusele võtnuks kõik mõistlikud meetmed, et vältida 19.07.2025 lennu BT858 hilinemist. Kokkuvõttes, kostja ei ole kohustatud maksma hüvitist reisija eest vastavalt Määruse artiklile 7, kuivõrd lend BT858 hilines erakorraliste asjaolude tõttu ning kostja tuleb lugeda kasutusele võtnuks kõik mõistlikud meetmed, et lennu hilinemist vältida. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleks rahuldamata jätta ka hageja kõrvalnõuded. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 20.03.2026 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus
5
sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et H. P., A. H. ja M. S. reisisid 11.08.2025 kostja opereeritaval lennul BT482 suunaga Praha-Riia-Tallinn (dtl 3035) ning lend pidi saabuma Riiga 11.08.2025 kell 11:15, kuid lend hilines tehnilise rikke tõttu ja saabus www.flightera.net andmetel 11.08.2025 kell 18:26 (dtl 24), mille tõttu reisijad jäid maha 11.08.2025 kell 15:25 väljuvast Riia-Tallinn lennust ning jõudsid Tallinnasse 11.08.2025 kell 21.30, kuigi pidid sihtkohta jõudma 11.08.2025 kell 16:15. Lennu vahemaa PrahaTallinn vahel on 1235 km. Samuti puudub vaidlus, et J. H. reisis 19.07.2025 kostja opereeritaval lennul BT858 suunaga Amsterdam-Tallinn (dtl 36-37) ning pidi saabuma Tallinnasse 19.07.2025 kell 13.15, kuid saabus www.flightera.net andmetel hilinemisega 19.07.2025 kell 19:03, hilinedes kokku 5 tundi ja 48 minutit (dtl 24). Lennu vahemaa AmsterdamTallinn vahel on 1472 km.
6.Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal
6
olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale (dtl 38-45). Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.
7.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014 määrus (EU) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Õigus hüvitisele tekib EU 261/2004 määrus artikkel 7 alusel. Reisijad saavad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise või lennu hilinemise tõttu pärast kavandatud aega. Lennu vahemaa Praha-Tallinn vahel on 1235 km ning lennu vahemaa Amsterdam-Tallinn vahel on 1472 km. Seega on lendude hilinemise korral hagejal iseenesest õigus nõuda hüvitist iga reisija osas 250 eurot määruse art 7 lg 1 punkti b alusel.
8.Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nimetatut kohaldatakse ka lennu hilinemise korral. Euroopa Kohtu 31.01.2013 lahendis asjas C-12/11, p 28-29 on Euroopa Kohus selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest. Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 Germanwings, p 31).
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et 11.08.2025 lennu BT482 suunal Praha-Riia pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga YL-CSF (dtl 79). Lennuk YL-CSF teostas enne lendu BT482 lendu BT481 suunal Riia-Praha. Lennu BT481 maandumisel tabas lennukit linnuga kokkupõrge (birdstrike; dtl 80-95), millest tulenevalt tuli lennuk saata kohustuslikule linnuga kokkupõrke kontrollile (dtl 96-101). Tehnilise inspektsiooni kirjeldusest nähtub, et kokkupõrge toimus maandumisel, kui lind lendas paremasse mootorisse (dtl 102-106). Kuigi nn birdstrike on kohtupraktika kohaselt erakorraline asjaolu, siis ei vabasta see lennuettevõtjat automaatselt hüvitise maksmise kohustusest.
7
Riigikohus leidis 19.11.2025 tsiviilasjas 2-23-117906 tehtud lahendi punktis 17, et „Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, pd 59-60). Kohus loeb eluliselt usutavaks, et isegi kui lennukil kahjustusi ei leitud ning lennuk lubati teenindusse ilma parandustöödeta, siis teatud ajakulu selle kindlakstegemiseks on põhjendatud. Linnuga kokkupõrge toimus raporti kohaselt 11.08.2025 kell 04:00 UTC (06:00 kohaliku aja järgi) Lennuki kohustuslik AOG-staatus (Aircraft on Ground) algas süsteemis kell 06:38 UTC (8:38 kohaliku aja järgi). Inspektsioon teostati ja lennuk vabastati ajavahemikus 12:55 – 13:00 UTC (dtl 102-103). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on otsustanud lennutada tehniku lennuki ülevaatamiseks Zürichist. Kui võtta aluseks kostja esitatud info (kostja vastuse punkt 14, dtl 70), siis lennutati tehnik kohale lennuga LX1486 ja lend maandus Prahas 11.08.2025 kell 11:56 UTC. Seega kulus lennuki linnuga kokkupõrke inspektsiooni tegemisele reaalselt ca 1 tund – lend LX1486 maandus 11:56 UTC ja lennuki kontroll lõppes 12:55 UTC (dtl 158). Olukorda, kus regulaarlende teostav lennuettevõtja otsustab kulude kokkuhoiu eesmärgil mitte omada suurtes sihtjaamades baastehnilise toe lepinguid ja peab ootama tehnikut teisest Euroopa riigist, ei saa lugeda "kõigi mõistlike meetmete" võtmiseks. Tegemist on kostja teadliku äririskiga. See tähendab, et 7 tunni ja 14 minuti pikkune hilinemine ei tulenenud mitte lennuki inspektsioonist, vaid ainuüksi asjaolust, et lennufirma otsustas tehniku teisest riigist kohale lennutada. Kohtu hinnangul on tegemist olulise ajakuluga, mida on lennufirmal võimalus ära hoida, omades lepingulisi partnereid erinevates lennujaamades standardse linnuga kokkupõrkejärgse kontrolli tegemiseks. Kostja ei ole ka käesoleval juhul tõendanud, et Praha lennujaamas ei oleks ühtegi litsentseeritud hooldustehnikut , kes oleksid olnud just pädevad konkreetse lennuki jaoks. Seega ei tinginud pikaajalist hilinemist mitte üksnes erakorraline linnuga kokkupõrge, vaid kostja puudulik operatiivplaneerimine.
8
10.Lennufirma kohustus on vastavalt EL määrusele 261/2004 pakkuda reisijale esimesel võimalusel marsruudi muutmist. See hõlmab nii sama lennufirma lende kui ka teiste lennufirmade lende, samuti otse- ja ümberistumistega lende. Lennufirmal on kohustus pakkuda parimat võimalikku lahendust, isegi kui see tähendab pileti ostmist konkureeriva lennufirma lennule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja pakkus reisijatele A. H. ja M. S. asenduslennuks 11.08.2025 lennu BT317 suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 19.55 ja saabus kohaliku aja järgi kell 20.45 ning reisijale H. P. asenduslennuks 11.08.2025 lennu BT361 suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 23.15 ja saabus kohaliku aja järgi kell 00.05 (dtl 69, kostja vastuse p 5). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oleks kostja saanud pakkuda reisijatele ka varasemaid asenduslende ning seega reisijad toimetada varem sihtkohta kui 11.08.2025 kell 20:45 ja 12.08.2025 kell 00:05. Linnuga kokkupõrge toimus raporti kohaselt 11.08.2025 kell 04:00 UTC, s.o. 11.08.2025 kell 6:00 hommikul ning lennu BT482 väljumiseni oli siis 2,5 tundi aega. Kostja on ise menetluses kinnitanud, et linnuga kokkupõrke järgne tehniline kontroll on kohustuslik protseduur sõltumata väliselt nähtavate kahjustuste olemasolust. Samuti oli kostja teadlik sellest, et tal ei ole Prahas tehnikut, kes saaks ülevaatuse teha ilma suurema hilinemiseta. Kohtu hinnangul võib seega eeldada, et hiljemalt 06:38 UTC (aeg, mis sisestati AOG-staatus), s.o kell 08:38, pidi kostjale olema selge, et tegemist ei ole üksnes lühiajalise viivitusega. Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et kostja oleks saanud pakkuda reisijatele ka järgnevaid alternatiive: Praha-Frankfurt-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 13:55; Praha-Frankfurt-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 17:54; PrahaAmsterdamTallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 19:57; Praha-Helsingi-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 17:00; Praha-München-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 17:00; Praha-München-Helsingi-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 17:00; Praha-Pariis-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 19:14; PrahaVarssavi-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 17:14; Praha-Stockholm-Tallinn, jõudes Tallinnasse 11.08.2025 kell 17:02 (dtl 160-166). Seega on käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja hilinenud lend. Lisaks ei ole kostja argument operatiivsele keerukusele leidmaks korraga paljudele reisijatele asenduslende asjakohane. Üldine viide suurele reisijate hulgale ei vabasta lennufirmat kohustusest otsida hagejale individuaalselt kiireimat teed sihtkohta, sealhulgas teiste lennufirmade lendudel. Samuti puuduvad tõendid, et võimalikel asenduslendudel oleks vabad kohad puudunud või et kostja oleks üldse üritanud reisijaid kasvõi paari kaupa teistele lendudele ümbersuunata. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et hageja esitatud kuvatõmmised avalikest ja lennunduses laialdaselt tunnustatud lennuajaloo andmebaasist Flightera.net on tsiviilmenetluses lubatavad ja asjakohased dokumendid, mis illustreerivad alternatiivsete lendude objektiivset toimumist vastaval ajahetkel. Käesoleval juhul on tegemist ka
9
lihtmenetlusega, mil kohus saab asja menetleda lihtsustatud korras ja tunnustada tõenditena ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (TsMS § 405).
11.Puudub vaidlus, et 19.07.2025 lennu BT858 pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga YLCSB (dtl 117-118). Lennule BT858 eelnevalt teostas lennuk YLCSB aga lennu BT857 suunal Tallinn-Amsterdam (dtl 118). Lennu BT857 ajal põrkas lennuk YLCSB kokku lindudega, millest tulenevalt tuli see lennu BT857 järgselt saata tehnilisse kontrolli (dtl 122-135). Samuti on kostja tõendanud, et lennu BT858 reisijate hulka sattus ka purjus reisija, kes eskorditi lennukist välja politsei poolt (dtl 136-147). Kohus nõustub, et linnuga kokkupõrke näol on tegemist erakorralise asjaoluga. Samas on kohus juba ka eelnevalt selgitanud, et nimetatu ei vabasta lennuettevõtjat automaatselt hüvitise maksmise kohustusest. Kostja esitatud tehniline raport kinnitab, et kahjustusi ei leitud ("CLEANED & NO DAMAGE FOUND") ja põhjalikum boroskoobi kontroll lükati edasi ("BOROSCOPE DEF FOR 25 FH OR 10 FC") (dtl 132-135). Seega on selge, et lennuk tunnistati üsna kiiresti lennukõlbulikuks, kuna lennukit vaid puhastati ja vaadati visuaalselt üle. Seega käesoleval juhul ei ole tõendatud, kuidas sai nimetatud intsident põhjustada üle 3-tunnise hilinemise lennul BT858. Samuti asub kohus seisukohale, et reisijate pardale lubamine on täielikult kostja kontrolli all. Lennu turvalisuse raportist (dtl 136-141) nähtub, et juba pardalemineku ajal teavitas C-klassi reisija SCC-d reisijast, kes oli lendu oodates alkoholi tarvitanud ja teda ahistanud ning SCC ootas pardalemineku lõppemiseni ja esitas alkoholi tarvitanud reisijale mõned küsimused ning reisija ebaselge kõne ja hajevil pilk viitasid selgelt alkoholi tarvitamisele. Sellised alkoholi liigtarbimise tunnused pidid olema nähtavad juba lennuki pardale minekul. Lennufirma töötajatel (väravas või pardale astumisel) on õigus ja kohustus joobes ning potentsiaalselt ohtlikku reisijat lennule mitte lubada. Asjaolu, et reisija lasti pardale ja probleem lahendati alles lennukis politseid oodates, näitab, et kostja ei võtnud tarvitusele "kõiki mõistlikke meetmeid" hilinemise vältimiseks, kuna antud olukord oleks olnud võimalik lahendada juba lennujaama terminalis. Väravatöötajatel ja lennumeeskonnal on kohustus tuvastada ja takistada joobes või korratutel reisijatel lendamast, et tagada kõigi pardal olevate inimeste turvalisus ja mugavus. Kostja oleks seega pidanud väravas ära tundma reisija ilmselgelt nähtava joobeseisundi ja takistama tal üldse pardale minekut, millega oleks saanud vältida 19.07.2025 lennu BT858 hilinemist. Samuti asub kohus seisukohale, et kostja oleks saanud reisija toimetada varem sihtkohta kui 19.07.2025 kell 19:03. Kostja lasi reisijal oodata tehnilise kontrolli teostamist teatamata kaua see aega võtab ja reisija hilines sihtkohta kokku 5 tundi ja 48 minutit. Hageja on tõendanud, et reisijal oleks olnud võimalik lennata: Amsterdam-KopenhaagenHelsingiTallinn, jõudes Tallinnasse 19.07.2025 kell 18:59 (hilinemiseta kell 16.00); AmsterdamVarssavi-Tallinn, jõudes Tallinnasse 19.07.2025 kell 17:56 (ilma hilinemiseta 17:45); Amsterdam-Helsingi-Tallinn, jõudes Tallinnasse 19.07.2025 kell 18:59 (hilinemiseta kell 16.00); Amsterdam-Frankfurt-Tallinn, jõudes Tallinnasse 19.07.2025 kell 18:03; Amsterdam-Riia-Tallinn, jõudes Tallinnasse 19.07.2025 kell 17:29 (ilma hilinemiseta 16:15); (dtl 171-174).
10
12.Eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele kokku summas 1000 eurot ning hageja nõue summas 1000 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 160 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 ei sea võla sissenõudmise kulude nõude esitamiseks muid eeldusi, muuhulgas ei pea võlausaldaja tõendama, milliseid toiminguid ta võla sissenõudmiseks tegi või kas need olid tõhusad. Käesoleval juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Seega kuulub hageja võla sissenõudmise kulude nõue 160 euro ulatuses (s.o 4 reisijat x 40 eurot) rahuldamisele.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise kuni hagi esitamiseni 17.12.2025 summas 28,36 eurot ning viivise alates 18.12.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on teavitanud kostjat oma nõudest H. P. osas 22.08.2025, A. H. ja M. S. osas 16.09.2025 ning J. H. osas 05.09.2025 (dtl 5153). Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et mõistliku aega saab hakata lugema VÕS § 82 lg 3 alusel lennutõrke toimumisest, mitte nõudekirja saatmisest. EL määruse 261/2004 artiklis 7 sätestatud rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg ei saa olla kohtu hinnangul üle
11
7 päeva. See haakub ka EL määruse 261/2004 art 8 lg 1 punktis a sätestatud kohustusega tagastada ka piletiraha 7 päeva jooksul. Kohus asub seega seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma viivist VÕS 82 lg 3 ning VÕS 113 lg 2 alusel alates vastavalt 22.08.2025, 16.09.2025 ning 05.09.2025. Kuni hagiavalduse esitamiseni moodustab viivis põhinõuetelt kokku 28,36 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Samuti on seega põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue kuni põhinõude täitmiseni.
15.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 1000 eurot, sissenõudmiskulud summas 160 eurot, viivis summas 28,36 eurot ning viivis põhisummalt 1000 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni.
16.Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ning lepingulise esindaja kulu kokku 13 h ja 30 minuti eest summas 1890 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: 03.11.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus 0 h 30 min; 27.11.2025 kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse) 0 h 5 min; 27.11.2025 puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine 0h 10min; 11.12.2025 kostja vastuväitega tutvumine ja kokkuvõtte koostamine kliendile 0 h 20 min; 12.12.2025 kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas 0 h 20 min; 16.12.2025 materjalidega tutvumine ja analüüsimine 0 h 40 min; 17.12.2025 hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus 2 h 35 min; 06.01.2026 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kokkuvõte kliendile 0 h 15 min; 12.01.2026 menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine 0 h 20 min; 11.02.2026 kostja vastusega tutvumine, analüüs ja kokkuvõte koostamine kliendile 1 h 30 min; 05.03.2026 suhtlus kliendiga edasise menetluse osas 0h 20min; 06.03.2026 tõendite kogumine (asenduslennud), kohtupraktika analüüs 1h 45 min; 09.03.2026 seisukoha koostamine ja e-toimikus esitamine, 3 h 45 min; 24.03.2026 kohtumäärusega tutvumine (tähtajad) 0 h
12
15 min; 29.04.2026 kostja menetluskuludega tutvumine 0 h 20 min; 29.04.2026 menetluskulude nimekirja täiendamine ja e-toimikus esitamine 0 h 20 min. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 280 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samuti asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Menetluskulude tabelis on märgitud vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaks 140 eur/h. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnihinnaga. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 2170 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 2170 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2170 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.