1-17-7350/44 - Isikuvastased süüteod - Eluvastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Anatoli Plutahhin ja Dmitri Prokofjev 17.08.2003.a kella 19:30 paiku xxxx võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid kallal kallale X1le ja X2le. Seejuures D. Prokofjev suunas kaasas olnud püstolisarnase eseme ähvardamiseks kannatanute suunas ja A. Plutahhin asus kannatanuid peksma nuiasarnase esemega – kummeeritud 52 cm pikkune 4 cm diameetriga ese, mis tal oli eelnevalt kaasas, tugevate jõuliste löökidega, pekstes mõlemat kannatanut, kes olid löökide tõttu ja relvaga ähvardamise tõttu laskunud maha pikali. A. Plutahhin peksis selle esemega kannatanuid pea ja keha piirkonda, korduvate tugevate löökidega. Samal ajal kui A. Plutahhin lõi endaga kaasas olnud nuiasarnase esemega maas lamavaid kannatanuid, jätkas D. Prokofjev nende relvaga ähvardamist, suunates selleks püstolisarnase eseme toru sihtimiseks neile ja hõivas samal ajal ka baarist ja kannatanute juurest esemeid, kasutades seda ära, et kannatanud olid abitult pikali ja nende vastupanu oli murtud ja seejuures niivõrd tugevate löökidega pea piirkonda, et nii A. Plutahhin kui ka D. Prokofjev pidid möönma, et sellistest löökidest põhjustatud vigastustega võivad põhjustada kannatanu surma ja tegevust jätkates seega seda ka tahtma. Seejärel sidusid A. Plutahhin ja D. Prokofjev maaslamavate kannatanute käed ja jalad kaasas olnud teibiga kinni ja jätkasid koos otsinguid baaris ja kannatanute juurest esemete hõivamiseks ning võtsid X2 ́lt ära sularaha 350 eurot ning X1 ́lt võtsid ära rahakoti koos paberitega, samuti võtsid xxxx kassast ära sularaha 650 Eesti krooni (41,54 eurot) ning baarist võtsid ära alkoholi1 liitrine pudel Amaretto, 2 pudelit 0,5-liitrist viin Saaremaa - kogumaksumusega 518 Eesti krooni (33,11 eurot), samuti võtsid ära sõiduauto Toyota Hiace registreerimisnumbriga XXXXXX ning X2 elukoha võtmed ning lahkusid sündmuskohalt sellesama sõidukiga, kasutades sündmuskohalt või kannatanute juurest äravõetud võtmeid. A. Plutahhin ja D. Prokofjev põhjustasid oma tegevusega kannatanule X2le kaks põrutushaava kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel ümberhaarava verevalandusega silma sidekestal, selja piirkonnas ja reie sisemisel-tagumisel pinnal vasakul pool, nina põrutuse verevalumiga vasakul, marrastused näol ja alalõualuu-aluses piirkonnas ja kaelal vasakul pool. Kannatule X1 ́le tekitasid nad eluohtliku pea kinnise tömbi trauma koljuvõlviluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmetealuste verevalumitega: joonmurrud vasakul oimu-, mõlemal kiiru- ja otsmikuluul; peaaju põrutuse kolletega mõlemas otsmikukiiru-oimusagaras; difuusse pehmekelmealuse verevalumi; kõvakelmealuse verevalumi 100 ml; peaaju turse; verevalumid kõõlustanul; nahamarrastuse lagipeal, nahaalused verevalumid näol ning kannatanu suri saadud vigastustesse haiglas 21.08.2003.a. A. Plutahhin ja D. Prokofjev pidid kannatanuid elutähtsate organite s.o pea piirkonda hulgaliselt jõulisi lööke tehes teadma, et surm saabub, seda tahtma või vähemalt möönma sellist võimalust, pannes seega teo toime otsese tahtlusega. Seega, A. Plutahhin ja D. Prokofjev, tappes teise inimese seoses röövimisega, panid toime mõrva, s o kuriteo KarS § 114 p 5 järgi (alates 01.01.2015.a. on sama tegu kuriteona kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 5 järgi).

Poolte seisukohad Prokurör D.Helila leidis A. Plutahhini ja D. Prokofjevi süü inimese tapmises seoses röövimisega on tõendamist leidnud ja nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatavad ei tulnud suveõhtul end baari jahutama (nagu nad väitsid kohtuistungil), vaid eesmärgiga panna toime röövimine. Prokofjev kandis pikemat nahktagi, mis viitab sellele, et ilm ei olnud ülearu soe. Plutahhinil oli kaasas spetsiaalselt valmistatud nui vigastuste tekitamiseks, Prokofjevil oli kaasas püstol. Nad tegutsesid baaris võõra vara hõivamiseks kooskõlastatult ja läbimõeldult. Ajal kui Plutahhin lõi X1t nuiaga pähe, sundis Prokofjev püstoli ähvardusel X2 põrandale pikali. Kui X1 karjatused olid vaikinud, löödi nuiaga pähe ka X2t. Kui kannatanute võimalik vastupanu oli ähvarduste ja vägivallaga maha surutud, seoti nad kinni, hõivati nende taskust raha ja rahakott, samuti raha baarikassast, 3 pudelit alkoholi ja baari ette pargitud sõiduauto. Pekstes kannatanut nuiaga korduvate jõuliste löökidega pähe ja rindkeresse, peab süüdlane teadma, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning tähtsust ei oma see, kas ta soovib või üksnes möönab seda. Paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad on süüdistatava väited võimalikust enesekaitsest: ütlused selle kohta, et kannatanuid tuli relvaga ähvardada ja nuiaga pähe lüüa põhjusel, et X2 silitas Prokofjevi tagumikku ning X1 oli valmis teda ründama. Ka 2 aastat hiljem, pärast arutatavat kuritegu, on süüdistatavad toime pannud röövimise (20.06.2005), kus Prokofjevil oli järjekordselt käes relv ning kannatanut peksti pähe (selles kuriteos on nad süüdi mõistetud otsusega 18.05.2006). D. Prokofjevi ütlused eeluurimisel ja kohtuistungil on täielikus vastuolus ning oma ütluste muutmist ei osanud ta selgitada. Prokurör taotles D.Prokofjevi süüdimõistmist KarS § 114 p 5 järgi ning tema karistamist vangistusega 14 aastat algusega 30.05.2017. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda selle karistusega kaetuks karistus, mis on talle mõistetud 09.05.2017 Harju Maakohtu otsusega (2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga). A.Plutahhinile taotles prokurör karistuseks KarS § 114 p 5 järgi 15 aastat vangistust algusega 30.05.2017. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda selle karistusega kaetuks karistus, mis on talle mõistetud 17.10.2016 Harju Maakohtu otsusega (5 kuud ja 29 päeva vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga). Kaitsja A. Liskmann-Getsu taotles D. Prokofjevi õigeksmõistmist esitatud süüdistuses, kuna tegemist ei olevat tapmisega, mis on toime pandud seoses röövimisega. Röövimise eesmärgil baari sisenedes oleksid süüdlased oma nägu maskidega varjanud, kohe sisse tormanud ja hakanud raha nõudma (mitte õlut ja teed tellinud ning omavahel rahulikult juttu ajanud). Röövimine eeldab kaitsja arvates kiiret ja tormilist tegutsemist, ruumide läbiotsimist ja kohest vägivalla kasutamist koos nõudmiste esitamisega. Stardipüstoli, mida D. Prokofjev alati kaasas kandis, võttis ta välja vaid selleks, et hirmutada baariomanikku, kellele ta oli uue tellimuse esitanud, kes käitus aga imelikult ja püüdis silitada ta tagumikku. Püstoli haaramine oli normaalse orientatsiooniga tugeva mehe reaktsioon. Edasised sündmused toimusid kaitsja arvates spontaanselt ja Prokofjev nägi vaid ühte lööki. Kannatanu X1 juures ta verd ei näinud ning väline teopilt ei viidanud sellele, et tegu võib lõppeda surmaga. Edasi suundus Prokofjev tualetti, mis asub baari teises otsas ega näinud, mida Plutahhin edasi tegi; ta ei näinud raha võtmist ega edasist vägivalla tarvitamist. Kannatanu X1 surmas tal mingit teopanust ei olnud. Raha olemasolu kassas või kannatanutel ei ole kaitsja arvates samuti tõendamist leidnud ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Samuti pole tõendatud kes või kust võttis kannatanu sõiduki võtmed. Prokofjev tunnistas küll pärast tualetist tulekut kahe pudeli viina

võtmist baarist, kuid selleks ei kasutanud ta vägivalda ning sellist käitumist on võimalik kvalifitseerida vaid avaliku vargusena KarS § 199 lg 2 p 5 järgi või varastatu väärtusest lähtudes KarS § 218 järgi. Baari eest kannatanu sõiduki võtmist ja sellega minema sõitmist võiks kvalifitseerida ajutise kasutamisena KarS § 215 järgi, sest samal õhtul leiti sõiduk mahajäetuna Lasnamäelt. Kuna röövimine ei ole tõendamist leidnud, siis pole alust süüdistatavate tegevust kvalifitseerida ka mõrvana KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Surma saabumise osas käitusid mõlemad süüdistatavad kaitsja väitel kergemeelsusega. Prokofjevi tahtlus oli suunatud vaid kannatanu hirmutamisele ja Plutahhini tahtlus raskete kehavigastuste tekitamisele. Ka juhul, kui süüdlaste käitumist kvalifitseerida mitte KarS § 118 ja § 117 järgi ning oleks tõendatud, et surma osas tegutseti kaudse tahtlusega, on ka kuritegu KarS § 113 järgi aegunud ning kriminaalmenetlus tuleks lõpetada seoses aegumisega. Juhul, kui kohus peaks nõustuma aga prokuröri seisukohaga, et tegemist on mõrvaga, siis prokuröri taotletud karistused ei ole põhjendatud liigse ranguse tõttu. Kuritegu on toime pandud 15 aastat tagasi. See on erandlik asjaolu, sest inimeste elud on vahepeal oluliselt muutunud ning kaaluda tuleks KarS § 61 sätete kohaldamist, s.o karistuse mõistmist alla sanktsiooni alammäära. Prokofjevil oli vabaduses pere – naine ja lapsed, kelle eest ta hoolitses, tal oli töökoht. Pikaajaline vangistus ei täidaks oma eesmärke, mõjuks halvasti mitte ainult süüdlasele, vaid ka tema lähedastele. Kaitsja A. Repnau leidis, et A. Plutahhini käitumine on valesti kvalifitseeritud mõrvana, s.o tapmisena, mis on toime pandud seoses röövimisega. Mistahes muu kvalifikatsioon tähendaks süüteo aegumist KarS § 81 alusel ning menetluse lõpetamist ning selle vältimiseks on talle esitatud süüdistus KarS § 114 p 5 järgi. Kaitsja arvates tekkis tüli baaris sellest, et X2 püüdis Prokofjevit tagumikule patsutada. Prokofjev võttis välja püstoli, mille peale hakkas laua tagant tõusma X1. Plutahhini ütluste kohaselt võttis kannatanu laua alt nuia, püüdis teda kätega haarata ja kägistada. Kui Plutahhinil õnnestus nui kannatanu käest ära rebida, siis lõi ta sellega kannatanut mitmel korral pähe ja kehasse enesekaitseks. Plutahhin ja Prokofjev ei tegutsenud kaitsja väitel ühtse tahtlusega baari röövida. Baaris tekkinud intsidendi tõttu tekitas Plutahhin X1le vigastusi, mille tagajärjel viimane hiljem haiglas suri. Prokofjev võttis baarist kaasa alkoholi ja kannatanu sõnul ka raha. Plutahhin ei võtnud aga midagi, sest tal puudus soov võõra vara omastamiseks. Kaitsja leidis, et kannatanu X2 ütlustes esineb vastuolusid ja neid ei saa pidada usaldusväärseiks. Kohtuarstidele pole ta rääkinud, et ta kaotas teadvuse; ta on rääkinud, et sai rohkem lööke kui X1, kuid tema vigastused olid tegelikult kergemad. Kohtus räägib ta, et Plutahhin hakkas esimesena X1t lööma, uurimise ajal aga väidab, et püstol suunati kõigepealt temale, et neid ähvardati esmalt püstoliga. Erinevad on ütlused baari lahtioleku aegade kohta. Kannatanu räägib, et nui oli ajalehe sisse keeratud, kuid ajalehte sündmuskohalt ei leitud. Vägivald peab olema põhjustatud asja äravõtmiseks, kuid Plutahhinil aga puudus soov baarist midagi röövida, samuti puudus tal soov kannatanut tappa. Ta lõpetas kannatanute peksmise, kui mõlemad olid maas pikali ega osutanud enam vastupanu. Mõlemad olid elus, kui nad baarist lahkusid ning Plutahhin võõrast vara ei hõivanud. Kaitsja leiab, et Plutahhini käitumine on kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, need süüteod on aga aegunud ja seetõttu tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

19.Süüdistatava Prokofjevi ütluste (I kd lk 227-229) kohaselt läks ta ehitusmaterjalide poes juhuslikult kohtunud Plutahhiniga baari selleks, et palava ilma tõttu janu kustutada. Endale tellis õlut, Plutahhin jõi teed. Kui õlu oli otsas, läks ta uut jooki tellima, kuid baariomanik käitus imelikult, püüdis teda tagumikust silitada. See viis ta segadusse, endast välja ja ta haaras püstoli, mida ta endaga pidevalt kaasas kandis. See oli stardipüstol, mida kaasas kandis selleks, et end halbade seltskondade eest kaitsta või rongilt koju minnes hirmutada hulkuvaid koeri. Et kannatanu X2t hirmutada, suunas ta temale püstoli ja sundis pikali heitma. Ta ei mäleta kannatanu reageeringut, kuna oli ise raevus ja silme eest läks mustaks. Ei mäleta, mida tegi Plutahhin või teine kannatanu. Mäletab vaid seda, et Plutahhi lõi ühe korra X2t. Edasi hakkas tal halb, tahtis oksendada, läks baariruumi teises otsas asuvasse tualetti ega tea, mis Plutahhin edasi tegi. Enne baarist lahkumist võttis ta baariletist kaasa kaks pudelit viina, sest oli väga kuri. Baarist lahkumist mäletab uduselt, ei mäleta kes või kuidas kannatanud kinni sidus. Kohus ei pea usutavaks Prokofjevi ütlusi juba alates sellest, kus ta Plutahhiniga kohtus, miks baari mindi ja mida baarist telliti, samuti seda, et ta peale ühte lööki ülejäänud aja tualetis istus. Pühapäeva õhtul ei ole ehituspoed avatud ega olnud seda ka 2003.a. ning seal ei saanud nad kohtuda. Prokofjev kandis musta jakki/jopet ja tellis baaris endale teed (mitte õlut), mis ei näita soovi ennast jahutada. Teejoomist kinnitavad X2 ütlused; Prokofjevi DNA oli suhkrupaberil ja teelusikal ning sõrmejälg teeklaasi alustassil. Et laual olnud õllekaas oli tühjaks joomata, on näha sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol. Ka ei viinud ta baariletile väidetavalt tühjaks joodud teetassi ega õlleklaasi (fotolt nr 7 on näha, et need jäid lauale, mille taga nad istusid). Ütlused uue tellimuse esitamisest on ümber lükatud X2 ütlustega. Kohtu arvates on ütlused kannatanu imelikust käitumisest väljamõeldis ja antud selleks, et leida põhjendus oma vägivaldsele käitumisele.

Selliste ütluste andmist eeluurimisel põhjendas ta kohtus sellega, et oli ülekuulamise ajal šokis ja ajas asjad segi ühe teise sündmusega ning teda hirmutati eluaegse vangistusega. Sellest, et kannatanu püüdis baaris tema tagumikku silitada, ei rääkinud ta uurijale aga sellepärast, et tundis piinlikkust. Kuna oma ütluste muutmist ei osanud Prokofjev usutavalt selgitada, siis tuleb tema ebaloogilised ja vastuolulised ütlused tõendikogumist välja jätta. Ülalkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates saab kohus teha järeldused, et 17.08.2003 sisenesid süüdistatavad baari röövimise eesmärgiga. Prokofjevil oli kaasas püstol ja Plutahhnil nuiataoline ese, mis viitab mõlema tahtele kasutada võõra vara hõivamiseks vägivalda. Olukorra hindamiseks tegid nad väikese ostu ja istusid mõneks minutiks laua taha, et seejärel üheaegselt ja ootamatult rünnata baarileti ees laua taga istuvaid kannatanuid ja hõivata võõrast vara. Mõlemad süüdistatavad kasutasid kannatanute suhtes vägivalda. Vägivald röövimise puhul võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Plutahhin lõi X1t korduvalt nuiaga pähe, Prokofjev suunas kannatanute poole püstoli ning sundis X2t, kes oli näinud nende lähenemist, püstoliga ähvardades pikali heitma. Kui X1 valukarjed olid vaikinud ning tema peksmine lõppenud, lõi Plutahhin juba maas lamavat X2t samuti korduvalt nuiaga pähe. Kannatanu X2 ütlustega on tõendatud, et teda püstoliga ähvardanud mees seisis tema kõrval ajal, kui ta teiselt mehelt sai esimese löögi nuiaga pähe. Seega aktsepteeris Prokofjev vägivalda, mida kannatanute suhtes kasutas Plutahhin, s.o kannatanute peksmine nuiaga elutähtsasse piirkonda. Kui vägivallaga oli kannatanute vastupanu kõrvaldatud, hõivati neilt taskutest raha ja rahakott, baarist kassaraha, kolm pudelit alkoholi ja autovõtmed ning baarist lahkudes, pärast kannatanute kinni sidumist, ka baari juurde pargitud auto. Seega vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega. Ei ole tuvastatud, kumb süüdistatavatest võttis kannatanute taskutest raha ja rahakoti ning on tõenäoline, et lisaks alkoholipudelitele võttis baarist kassaraha ja autovõtmed just Prokofjev. Samas ei anna see alust väita, et Plutahhini käitumine ei olnud seotud röövimisega. Kaastäideviimisena on käsitletav ka olukord, kus ainult üks täideviija kasutab kannatanu suhtes vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Mõlema süüdlase eesmärk vägivalda tarvitades oli võõra vara hõivamine, nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning koos lahkusid nad ka sündmuskohalt kannatanu auto ja teiste hõivatud asjadega. Kohus ei jaga Prokofjevi kaitsja seisukohta, et röövimine peaks olema toime pandud vaid äkkrünnakuna ja kuna süüdistatavad sisenesid baari rahulikult, ei varjanud oma nägusid maskidega, ei hakanud kohe raha nõudma, vaid istusid laua taha, siis välistab selline käitumine nende tegude kvalifitseerimise röövimisena. Röövimise objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga ega eelda mingit äkkrünnakut. Tuvastatud asjaolude pinnalt on kohtul alust väita, et röövimise panid süüdistatavad toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kui röövimise panid süüdistatavad toime kavatsetult, siis kannatanu X1 surma põhjustasid nad vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanut korduvalt ja jõuliselt nuiaga pähe lüües peab isik

võimalikuks surma saabumist ja ta möönab seda. Ka juba üks löök pähe võib põhjustada inimese surma. Kuigi nuiaga peksis kannatanut vaid Plutahhev, sai kohtu arvates ka Prokofjev aru, et need korduvad löögid kannatanule pähe on jõulised, sest kannatanu X2 ütluste kohaselt oli X1 peksmise ajal kuulda tema valukarjatusi ja need löögid lõppesid alles siis, kui X1 enam häält ei teinud. Prokofjev seisis samal ajal kõrval ja sihtis teist kannatanut (X2t) relvaga. Seega ta nägi ja kuulis, mida tehti teise kannatanuga ja ta aktsepteeris seda eluohtlikku vägivalda. X2t samal ajal relvaga ähvardades tegi ta võimatuks olukorra, et X2 võiks oma sõpra kuidagi aidata või peksmist takistada. Ta lõi olukorra, kus Plutahhinil oli võimalik kannatanut segamatult edasi peksta. Saadud vigastuste tõttu suri kannatanu haiglas 21.08.2003.a. Pärast kannatanute peksmist pähe ei teinud süüdistatavad midagi, et vältida surma saabumist, jätsid nad kinniseotuna ja oimetuna põrandale lamama. Neil oli ükskõik, mis kannatanutest edasi saab, kas nad jäävad ellu või surevad abi saamata sinna põrandale. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Seega vastutavad A. Plutahhin ja D. Prokofjev kaastäideviijtena mõrva eest, mis teo toimepanemise ajal oli kvalifitseeritav KarS § 114 p 5 järgi ning mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü. Arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. KarS § 114 p 5 (alates 01.01.2015 KarS § 114 lg 1 p 5) näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Sellise karistus tapmise eest, mis on toime pandud seoses röövimisega, nägi seadusandja ette nii 2003.aastal ning see kehtib ka käesoleval ajal. Kuigi nimetatud paragrahv näeb ette ka eluaegse vangistuse, nõuab sedavõrd range karistuse kohaldamine erakorralisi asjaolusid. Sellisel juhul peab toime pandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset (RKKK 3-1-1-76-12). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas sellised erakorralised asjaolud puuduvad. Süüdlastele tuleb mõista tähtajaline vangistus ning selle keskmine määr on antud juhul 14 aastat. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr, hinnata seejärel süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest. Süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest. Röövimise toimepanemiseks ründasid süüdistatavad mitte ühte, vaid kahte kannatanut, keda ähvardati nii püstoliga, kui peksti nuiaga korduvalt pähe (elutähtsasse piirkonda), põhjustati ühe isiku surm ja teisele isikule kehavigastused, mis ei olnud õnneks elule ohtlikud. Rööviti raha ja rahakott nii kannatanute taskutest kui raha baari kassast, 3 pudelit alkoholi, autovõtmed ja auto. Oimetuks pekstud kannatanud seoti kinni ja jäeti põrandale lamama. Süüdlasi ei huvitanud kannatanute edasine saatus, see, kas nad jäävad elama, suudavad abi kutsuda või mitte. Röövimise panid nad toime kavatsetult, surma suhtes käitusid nad kaudse tahtlusega. Kasutatud vägivalla ulatust ja jõhkrust silmas pidades ei ole kohtul alust väita, et Plutahhini ja Prokofjevi süü oleks olnud väike või süü suurust vähendaksid kuriteost möödunud aastad, mis tingiksid karistuse mõistmise oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud selles asjas puuduvad. Kuigi antud kuritegu on toime pandud rohkem kui 14 aastat tagasi, ei suutnud süüdistatavad edaspidi jätkata õiguskuulekat elu. Asjaolu, et kuritegu jäi 2003. aastal avastamata (registrites ei olnud sel ajal süüdistatavate DNA-d ega sõrmejälgi), julgustas see neid toime panema üha uusi süütegusid ning kuritegu 17.08.2003 ei jäänud juhuslikuks episoodiks nende elus. Vaid paar aastat hiljem (20.06.2005) panid nad Tallinnas isikute grupis toime uue röövimise ja teised kuriteod ning nad on süüdi mõistetud KarS § 136 lg 1, § 200 lg 2 p 7, 8, 10, § 215 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Harja Maakohtu otsusega 18.05.2005 (I kd lk 133 -137). Süüdistatavad jätkasid ka oma hilisemas elus uute kuritegude toimepanemist. Kuna D. Prokofjev pani toime mitu isikuvastast kuritegu, siis nende kuritegude uurimine ja temalt võetud DNA-proovid viisid ka lõpuks 2003.a sooritatud mõrva avastamisele. A. Plutahhinit on Harju Maakohtu otsusega 17.20.2016 karistatud KarS § 424 järgi ning D.Prokofjevit karistatud Harju Maakohtu otsusega 09.05.2017 KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 järgi. Alusetud on kaitsja väited selle kohta, et D. Prokofjevi elu pärast 2003.a. sündmust on oluliselt muutunud, et ta elas õnnelikku pereelu, käis tööl, hoolitses oma naise ja lapse eest. Viimane kohtuotsus ja selle aluseks olev süüdistusakt (I kd lk 173-174, 176-178) väidavad vastupidist ning iseloomustavad teda kui äärmiselt jõhkrat isikut. 19.09.2015 on ta bussis rusikaga näkku löönud võõrast 12-aastast last; märtsis 2016 on ta korduvalt rusikaga löönud oma endist abikaasat; 03.02.2017 on ta oma korteris kägistanud järgmist abikaasat, löönud teda korduvalt rusikaga näkku, astunud jalaga kannatanu rindkerele ning põhjustanud talle eluohtlikud vigastused. Seega mõrvast möödunud 14 aastat ei ole D. Prokofjevi ohtlikkust vähendanud ega anna vähimatki alust kohaldada tema suhtes vangistust alla sanktsiooni alammäära või karistada teda alammäära lähedaselt. A.Plutahhini teopanust mõrva toimepanemisel hindab kohus mõnevõrra suuremaks kui D.Prokofjevil, sest tema oli isikuks, kes kannatanuid nuiaga pähe peksis ja sellega ka X1 surma põhjustas. Talle mõistetav karistus peaks olema vähemalt aasta võrra suurem kui D. Prokofjevile mõistetav karistus. Arvesse võttes süüdlaste süü suurust, silmas pidades karistuse eripreventiivseid eesmärke ning lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks karistada A.Plutahhinit vangistusega 14 aastat ja D. Prokofjevit vangistusega 13 aastat. Nende karistustega võib KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks lugeda karistused, mis on A.Plutahhinile mõistetud Harju Maakohtu otsusega 17.10.2016 ning D. Prokofjevile mõistetud Harju Maakohtu otsusega 09.05.2017. Kuna eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka, siis mõistetud vangistuse alguseks on mõlema süüdistatav osas 30.05.2017, s.o. päev mil nad olid kahtlustatava kinni peetud. Järgmisel päeval nad mõlemad vahistati ning tõkendi vahistamine jätab kohus muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud.