2.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks 21. detsembri 2021 laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 329,53 eurot, intressivõlgnevus 22,81 eurot, alates 22. aprillist 2026 viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 329,53 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks 21. detsembri 2021 laenulepingu nr XXX alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv põhi- ja intressinõue vastavalt maksegraafikule: Maksetähtaeg
4.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks 21. detsembri 2021 laenulepingu nr XXX alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
5.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks 11. veebruari 2022 laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 5223,21 eurot, intressivõlgnevus 398,66 eurot, alates 22. aprillist 2026 viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5223,21 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
6.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks 11. veebruari 2022 laenulepingu nr XXX alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv põhi- ja intressinõue vastavalt maksegraafikule: Maksetähtaeg
Põhiosamakse (EUR)
Intressiosamakse
(EUR)
12.10.2026
118,90
1,13
10.11.2026
119,21
0,82
10.12.2026
119,40
0,63
11.01.2027
119,58
0,45
10.02.2027
119,92
0,21
7.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks 11. veebruari 2022 laenulepingu nr XXX alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
8.Jätta menetluskulud 69,22 % ulatuses E.O kanda ning 30,78 % ulatuses Bondora AS kanda. E.O-le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Välja mõista E.O-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 1068,34 eurot ning viivis menetluskuludelt (1068,34 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Bondora AS (hageja) esitas Viru Maakohtule 9. aprillil 2025 hagiavalduse E.O (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevus 7527,39 eurot; 2) sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1102,79 eurot; 3) viivis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 9. aprillist 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
määras põhinõudelt 6993,96 eurolt kuni kohase täitmiseni; 3) viivis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 9. aprillist 2025 12,02 % aastas põhinõudelt 489,91 eurolt kuni kohase täitmiseni; 4) menetluskulud ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 21. detsembril 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping I) alusel laenu 531 eurot (laen 500 eurot ja lepingutasu 31 eurot). 11. veebruaril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping II) alusel sai kostja hagejalt laenu 7230 eurot (laen 6800 eurot ja lepingutasu 430 eurot). 21. detsembri 2021 maksekorralduse nr A251383 järgi sai kostja hagejalt laenu 500 eurot (selgituses: Loan XXX) ja 11. veebruari 2022 maksekorralduse nr A2595696 järgi 6800 eurot (selgituses: Loan
XXX).
Laenu- ja kõrvalkohustused kohustus kostja hagejale tagastama maksegraafikute alusel. Lepingu I eritingimuste p 1.20 järgi kohustus kostja tasuma saadud laenult intressi 12,02 % aastas ja eritingimuste p 1.21 kohaselt haldustasu 4% laenusummast aastas. Laenusumma, intressi ja haldustasu kuumakse oli graafikujärgselt 13,59 eurot. Lepingu I eritingimuste p-de 1.20 ja 9.1 kohaselt kohustus kostja kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma tasumata võlasummalt viivist lepingujärgses intressimääras 12,02% aastas kuni kohustuse täitmiseni.Lepingu II eritingimuste p-ide 1.20 ja 1.21 kohustus kostja tasuma saadud laenult intressi 26,93 % aastas ja haldustasu 4 % laenusummalt aastas. Laenusumma, intressi ja haldustasu kuumakse oli graafikujärgselt 244,57 eurot. Lepingu II eritingimuste p-ide 1.20 ja 9.1 kohaselt kohustus kostja kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma tasumata võlasummalt viivist lepingujärgses intressimääras 26,93 % aastas. Lepingute I ja II eritingimuste p-is 1.23 märgitult oli krediidi kulukuse määrad vastavalt 23,45 % ja 42,27 % (laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine laenu kulukuse määr 16, 95%). Krediidi kulukuse määrad ei ületanud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatut.
3.Enne lepingute sõlmimist ja laenude väljastamist kontrollis hageja kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja igakuised kohustused olid kokku 500,15 eurot (sh eluasemekulud 310 eurot ja muud kohustused 190,15 eurot) ja sissetulek oli 750 eurot netos, millele lisandus uue laenu kuumakse 13,58 eurot. Kostjale jäi igakuiselt vabu rahalisi vahendeid 522,72 eurot, mis oli enam kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et kostja oli enne lepingute sõlmimist krediidivõimeline ja hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Laenulepingutest tulenevaid kohustusi kostja nõuetekohaselt ei täitnud. Pärast lepingute ülesütlemise hoiatuse edastamist kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingud 30. detsembril 2022 erakorraliselt üles.
30.detsembri 2022 seisuga oli lepingust I tulenev põhivõlgnevus 489,91 eurot, intessivõlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni 23,85 eurot, haldustasu võlgnevus 14,67 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot, kokku 533,43 eurot. Lisaks nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 75,14 eurot (hagi lisa 14, põhinõudelt 489,91 eurolt, viivisemäär 12,02% aastas, periood 31.12.2022 - 9.04.2024, viivitatud päevi 466) ning edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest, s.o 9. aprillist 2025 12,02 % päevas põhivõlalt kuni selle täitmiseni.Lepingu II osas luges hageja kostja tehtud tagasimaksed põhikohustuse katteks ning arvestas seadusjärget intressi ega nõudnud muid lepingujärgseid tasusid (sissenõudmiskulusid ja haldustasu). Kostja põhivõlgnevus oli hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga 6993,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1027,65 eurot (hagi lisa 15, VÕS § 113 lg 1 määras, põhinõudelt 6993,96 eurolt, periood 31.12.2022-9.04.2024, viivitatud päevi 466).Hageja märkis, et leping II on kehtivalt üles öeldud ja kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 10. kuupäevaks tagasimakse summas 244.57 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad
selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda lepingu p 13.2.1 ja VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks andis hageja kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja edastas lepingu ülesütlemise avalduse kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Lepingu lõpetamine on kehtiv ja hageja nõue muutus lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks lepingu ülesütlemise avalduse edastamisest 14-päeva pärast, s.o 13.01.2022. Sealjuures on oluline, et ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) oli täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
22.aprilli 2026 seisukohas palus hageja rahuldada hagi hagiavalduses esitatud ulatuses. Alternatiivselt kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõista kostjalt hageja kasuks välja: - lepingust I tulenevalt 22. aprilli 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 286,04 eurot, intressivõlgnevus 22,35 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 22. aprillist 2026 põhinõudelt 286,04 eurolt ning tulevikus sissenõutavaks muutunud järgmised osamaksed: 11.05.2026 8,67 eurot põhiosa ja 0,12 eurot intress; 11.06.2026 8,68 eurot põhiosa ja 0,11 eurot intress; 13.07.2026 8,69 eurot põhiosa ja 0,10 eurot intress; 11.08.2026 8,72 eurot põhiosa ja 0,07 eurot intress; 11.09.2026 8,73 eurot põhiosa ja 0,06 eurot intress; 12.10.2026 8,74 eurot põhiosa ja 0,05 eurot intress; 11.11.2026 8,76 eurot põhiosa ja 0,03 eurot intress; 11.12.2026 8,78 eurot põhiosa ja 0,02 eurot intress ning viivis alates 11. maist 2026 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras iga sissenõutavaks muutunud (sh tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt) osamakse põhiosalt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; -lepingust II tulenevalt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 4631,63 eurot, intressivõlgnevus 390,09 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva menetlusdokumendi esitamisest põhinõudelt 4631,63 eurolt ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad järgmised osamaksed: 11.05.2026 117,86 eurot ja 2,17 eurot intress; 10.06.2026 118,14 eurot põhiosa ja 1,89 eurot intress; 10.07.2026 118,35 eurot põhiosa ja 1,68 eurot intress; 10.08.2026 118,51 eurot põhiosa ja 1,52 eurot intress; 10.09.2026 118,72 eurot põhiosa ja 1,31 eurot intress; 12.10.2026 118,90 eurot põhiosa ja 1,13 eurot intress; 10.11.2026 119,21 eurot põhiosa ja 0,82 eurot intress; 10.12.2026 119,40 eurot põhiosa ja 0,63 eurot intress; 11.01.2027 119,58 eurot põhiosa ja 0,45 eurot intress; 10.02.2027 119,92 eurot põhiosa ja 0,21 eurot intress. Lisaks viivis alates 11.05.2026 iga sissenõutavaks muutunud (sh tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamakse põhiosalt kuni põhinõude täieliku täitmiseni). Hageja taotles TsMS § 369 alusel tulevikunõude, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, rahuldamist. Hageja tugines viidatud sättele ja selgitas, et antud juhul on alust arvata, et kostja ei tasu makseid ka tulevikus vabatahtlikult ning hageja peaks seetõttu pöörduma uuesti nõude sissenõudmiseks kohtu poole. Viimase makse tegi kostja hagejale 2022. aastal, kostja ei ole reageerinud kohtueelsetele meeldetuletuskirjadele ja ei ole hagejale teatanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud tema ajutisest majanduslikust raskusest. Kostja eesmärgiks on olnud kohustuste täitmisest kõrvale hoidumine. Seetõttu leidis hageja, et isegi kui leping ei ole kohtu hinnangul kehtivalt üles öeldud ja täitmise tähtaeg ei ole saabunud, siis viitab kostja kohtueelne käitumine seda, et kostja ei täida kohustusi nõuetekohaselt ka tulevikus. Olukorras, kus kostja ei osale ka kohtumenetluses, sh jättis hagile reageerimata, näitab seda, et kostja ei kavatse kohustusi tulevikus täita. Seega leidis hageja, et kostjalt tuleb välja mõista nii sissenõutavaks muutunud- ja tulevikunõuded.
Kostja vastuväited
7.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 26. septembril 2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 16. oktoobriks 2025 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 9. juunil 2026. 8. septembril 2026 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad kostja ja Bondora AS-i vahel
21.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX (leping I) ja 11. veebruaril 2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX (leping II) (dtl 12-13; dtl 33-34). Lepingu I alusel andis hageja kostjale 21. detsembri 2021 maksekorralduse järgi laenu 500 eurot (dtl 54) ja 11. veebruari 2022 maksekorralduse kohaselt 6800 eurot (dtl 55).
10.Asjas ei ole vaidlust selles, et poolte vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Bondora AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kostja ei ole hagiavalduses ja hageja 22. aprilli 2026 seisukohas esitatud nõuetele ega hageja seisukohtadele vastuväiteid esitanud.
12.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on enne tarbijakrediidilepingute kostjaga sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 pdes 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Hageja nõuded põhinevad tarbijakrediidilepingutel, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavad asjaolusid tõendada hagejal.
14.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud kostja kontoväljavõttega (dtl 128-247). Krediidianalüüsi ei ole hageja kostja kontoväljavõtte põhjal teinud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kostja tegelikke sissetulekuid ja kohustusi kontoväljavõttest tulenevalt tervikuna hinnanud. Kohtu hinnangul ületasid kostja igakuised
kulud ja kohustused teiste krediidiandjate ees kogumis tema sissetulekuid ja tema toimetulek sõltus laenudest ja krediitidest, mille arvelt kaeti muid kulusid. Kohus on seisukohal, et kostja ei olnud lepingute I ja II sõlmimise eelselt krediidivõimeline ja hageja rikkus 403 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Olukorras, kus on toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16.Hageja esitas 22. aprilli 2026 seisukohas alternatiivsed sissenõutavaks muutunud- ja TsMS § 369 alusel tulevikunõuded juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud (dtl 271-279). Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3.c).
17.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja rikkus lepingute I ja II sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb järgnevalt hinnata hageja 22. aprillil 2026 seisukohas esitatud nõudeid. Hageja määras 22. aprilli seisukoha lisades 1 ja 2 kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lausega kostjale uued tagasimaksed (dtl 287-291). Uusi tagasimakseid kajastavad maksegraafikud ja hageja 22. aprilli 2026 seisukoht on kostjale kohtuinfosüsteemi (KIS) järgi 23. mail 2026 kätte toimetatud ja kostja ei ole eelnevale vastuväiteid esitanud.
18.Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus lepingu I katteks 143,24 eurot ja lepingu II alusel kokku 979,78 eurot (dtl 272-273) ning lepingud lõpetati erakorraliselt 30. detsembril 2022 (dtl 66). Arvestades kostja poolt VÕS § 4034 lg 7 kohaselt põhinõude katteks loetud kõiki makseid, ei olnud kostja 30. detsembri 2022 seisuga VÕS § 416 lg 1 tähenduses esialgsete maksegraafikute järgselt (dtl 56-61) kolme järjestikuse osamaksega viivituses. Kohus on seisukohal, et 30. detsembril 2022 ei olnud lepingud kehtivalt üles öeldud, mis tähendab, et lepingud on kehtivad.
19.Kohus on seisukohal, et hageja on TsMS § 369 mõttes tulevikunõuet piisavalt põhjendanud (dtl 275). Kostja tegi viimase makse hagejale 2022. aastal, kostja ei ole reageerinud ühelegi hageja meeldetuletuskirjale ja antud kohtuasjas ei ole kostja sisuliselt osalenud. Eelnevast tulenevalt on alus eeldada, et kostja oma kohustusi ka edaspidi ei täida. Kohtu hinnangul on TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud ning hageja nõuded on põhjendatud järgmiselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -21. detsembri 2021 laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 329,53 eurot; intressivõlgnevuse 22,81 eurot; alates 22. aprillist 2026 viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 329,53 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; tulevikus sissenõutavaks muutuva põhi- ja intressinõude vastavalt maksegraafikule: maksetähtaeg 12.10.2026 8,74 eurot põhiosa ja 0,05 eurot intress; maksetähtaeg 11.11.2026 8,76 eurot põhiosa ja 0,03 eurot intress; maksetähtaeg 11.12.2026 8,78 eurot põhiosa ja 0,02 eurot intress. Tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises
lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. -11. veebruari 2022 laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 5223,21 eurot; intressivõlgnevus 398,66 eurot, alates 22. aprillist 2026 viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5223,21 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; tulevikus sissenõutavaks muutuv põhi- ja intressinõue vastavalt maksegraafikule: maksetähtaeg 12.10.2026 118,90 eurot põhiosa ja 1,13 eurot intress; maksetähtaeg 10.11.2026 119, 21 eurot põhiosa ja 0,82 eurot intress; maksetähtaeg 10.12.2026 119,40 eurot põhiosa ja 0,63 eurot intress; maksetähtaeg 11.01.2027 119,58 eurot põhiosa ja 0,45 eurot intress; maksetähtaeg 10.02.2027 119,92 eurot põhiosa ja 0,21 eurot intress. Tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja 8. septembri 2026 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 770 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikuludest 773,40 eurot (käibemaksuta), kokku 1543,40 eurot (dtl 311-313). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid kandnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise ulatusest tulenevalt 69,22% ulatuses kostja ja 30,78 % ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1068,34 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda hagejale ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.