Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
kohtunik Merike Varusk 06. oktoober 2026, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-26-13013 Advokaadibüroo NOVE osaühingu hagi Käsipalliklubi HC Tallinn ja Q Q vastu võlgnevuse nõudes 30 916.37 eurot hageja Advokaadibüroo NOVE osaühing (registrikood 12984303); hageja lepinguline esindaja advokaat Rainis Loit (Advokaadibüroo NOVE, e-post: xxx); kostja I Käsipalliklubi HC Tallinn (registrikood 80335128; epostid: xxx, xxx); kostja II Q Q (isikukood xxx; e-postid: xxx ja xxx).
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
Advokaadibüroo NOVE OÜ esitas 12.06.2026 hagiavalduse Käsipalliklubi HC Tallinn ja Q Qvastu, millega hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 23 756.16 eurot, millest 12 078 eurot on õigusteenuse tasu, 1207.80 eurot on intress, 1000 eurot on leppetrahv, 3000 eurot on laenu põhiosa, 3470.39 eurot on õigusteenuse võlgnevuselt arvestatud viivis 12.06.2026 seisuga, 3000 eurot on laenult sissenõutavaks muutunud viivis, lisaks nõuab hageja viivist 0,15% päevas
põhivõlalt 13 078 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuste täieliku täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Advokaadibüroo NOVE OÜ (hageja) ja Käsipalliklubi HC Tallinn (kostja I) 11. aprillil 2024 kliendilepingu, mille alusel kohustus hageja esindama kostjat I Eesti Käsipalliliidu vahekohtus distsiplinaarkomisjoni otsuse vaidlustamisel ja sellega seotud võimalikes vaidlustes. Kostja I andis 26. aprillil 2024 hagejale volituse esindada teda veel ühes vahekohtumenetluses. Kostja I teatas hagejale 8. aprillil 2024, et Tallinna linna toetuste äralangemise tõttu on ta rahalistes raskustes ja saab arved tasuda alles 15. oktoobril 2024. Hageja nõustus, et kostja I ei pea õigusteenuse eest enne seda kuupäeva tasuma. Hageja osutas kostjale I õigusteenust 9900 euro ulatuses, millele lisandus käibemaks 2 178 eurot. Kostja I ei esitanud osutatud teenuse ega selle mahu kohta vastuväiteid. Vahekohtumenetluses nõutava 3000 euro suuruse kautsjoni tasumiseks andis xxx OÜ kostjale I laenu. Laen tuli koos 15% aastaintressiga tagastada 10. maiks 2024. Q Q(kostja II) käendas laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi vastutuse piirmääraga 6000 eurot. Kostja I ei olnud 15. oktoobriks 2024 õigusteenuse eest tasunud. Hageja saatis 20. detsembril 2024 maksemeeldetuletuse. Kostja II kinnitas 23. detsembri 2024 e-kirjas, et ei vaidlusta õigusteenuse osutamist 9900 euro ulatuses, kuid selgitas, et kostja I ei suuda võlga kohe tasuda, kuna tal on kohustusi ka Maksu- ja Tolliameti ning spordiruumide üürileandjate ees. Kostja II tegi ettepaneku tasuda võlg osamaksetena. Hageja ja kostja I sõlmisid 28. aprillil 2025 kokkuleppe, millega kostja I tunnistas kliendilepingust tulenevat võlgnevust ning kohustus selle tasuma kümne osamaksena maksegraafiku alusel. Kokkuleppes lepiti kokku ka intressis, viivises ja leppetrahvis maksetega viivitamise korral. Kostja II käendas kokkuleppest ja kliendilepingust tulenevaid kostja I kohustusi vastutuse piirmääraga 15 000 eurot. Kostjad ei ole maksegraafiku alusel ühtegi osamakset tasunud. Tasumata on ka xxx OÜ laenunõue kostja I vastu. xxx OÜ loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale 11. juunil 2026. Hageja nõuab kostjalt I VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 619 alusel õigusteenuse eest tasumisele kuuluva 9900 euro maksmist ehk koos käibemaksuga 12 078 eurot. Hageja nõuab VÕS § 108 lg 1 alusel kokkulepitud intressi tasumist ehk koos käibemaksuga 1207.80 eurot. 28.04.2025 kokkuleppe punkti 5 kohaselt pidi kostja I tasuma hagejale intressi 10% tasumata summalt ehk 990 eurot (maksegraafiku järgne summa 10 890 eurot vastavalt kokkuleppe punktile 4 – võlgnetav summa 9900 eurot). Intressi tasumises lepiti esmakordselt kokku 28.04.2025 lepingus. Seega ei ole kostja I intressi tasumise kohustusele vastuväidete esitamisest loobunud. Hageja nõuab kostjalt I leppetrahvi kümne rikkumise eest ehk kokku 1000 eurot. 28.04.2025 kokkuleppe punktis 7.1 leppisid pooled kokku leppetrahvis juhuks, kui kostja I jätab maksegraafikujärgsed maksed õigeaegselt tegemata. Tegemist on jällegi esmakordselt 28.04.2025 lepingus sisalduva kokkuleppega, millele vastuväidete esitamisest ei ole kostja I loobunud. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda iga rikkumise eest leppetrahvi summas 100 eurot.
Kuna kostjad ei ole teinud hagejale ühtegi eelviidatud kokkuleppe järgsest kümnest osamaksest, on kostja I rikkunud tasu maksmise kohustust kümme korda. Hageja nõuab VÕS § 396 lg 1 alusel kostjalt I laenu 3000 euro tagastamist. Laenulepingu punkti 2.1 järgi tulnuks kostjal I laen tagastada hiljemalt 10. maiks 2024. Seega on laenu tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab tasumata õigusteenuse eest sissenõutavaks muutunud viivist 3470.39 eurot. 28.04.2025 kokkuleppe punktis 7.2 leppisid hageja ja kostja I kokku viivisemääras 0,15% päevas võlgnetavalt summalt. See viivisemäär oli suurem kui kliendilepingus kokkulepitud viivisemäär. 28.04.2025 kokkuleppe järgi muutus kliendilepingu järgne võlgnevus sissenõutavaks osade kaupa. Hageja märgib, et kuna VÕS § 113 lg 6 järgi ei või viivist nõuda intressilt, mille tasumises oli 28.04.2025 lepingus kokku lepitud ja intress kuulub eelduslikult VÕS § 88 lg 8 kohaselt tasumisele enne põhinõude tasumist, ei tule viivist arvestada esimeselt 890 tasumisele kuuluvalt eurolt. Laenulepingu punkti 3.1 alusel kohustus kostja I tasuma laenu õigeaegselt tagastamata jätmisel viivist 0,3% päevas. Kuna kostja I pidi laenu tagastama 10.05.2024 ning ta ei ole seda tänaseni teinud ja tema kohustust ei ole täitnud ka kostja II, on hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6768 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist põhinõude ulatuses, st 3000 euro tasumist. Kostja II on käendanud kostja I kliendilepingust, 28.04.2025 kokkuleppest ja 22.04.2024 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja II vastutuse piirmäär on laenulepingust tulenevate kohustuste puhul 6000 eurot ning kliendilepingust ja 28.04.2025 kokkuleppest tulenevate kohustuste puhul 15 000 eurot. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral solidaarselt ning käendaja vastutab ka rikkumise tagajärgede, sealhulgas viivise, leppetrahvi ja kahju hüvitamise eest. Kuna kostja I ei ole võlgnevusi tasunud, nõuab hageja sama nõude alusel kostjalt II 23 756.19 euro tasumist koos käibemaksuga. Hageja märgib, et kliendilepingust ja 28.04.2025 kokkuleppest tuleneva viivise nõue võib ületada käendaja vastutuse piirmäära, sest kohtupraktika järgi kaitseb piirsumma käendajat tagatud võla suurenemise, kuid mitte käendaja enda viivitusest tulenevate viivise- ega menetluskulunõuete eest (RKTKo 2-17-1601, p 24; RKTKo 3-2-1-136-12, p 15). Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. 18.06.2026 kohtumäärusega kandis kohus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kostja II Q Q(isikukood xxx) kuuluvale kinnisasja 1⁄2 suurusele mõttelise kaasomandi osale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jao esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 39 000 eurot Advokaadibüroo NOVE osaühingu kasuks. Harju Maakohus võttis 08.07.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale I toimetatud kätte TsMS § 3111 lg 51 alusel 22.07.2026 ja kostjale II tähtsaadetisena postkasti jätmise teel 25.08.2026. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõuete osas. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 11.04.2024 sõlmitud kliendileping ja 28.04.2025 sõlmitud kokkulepe võlgnevuse tunnistamiseks, mida käendas kostja II 15 000 euro ulatuses ning kostja I ja xxx OÜ vahel 22.04.2024 sõlmitud laenuleping, mida käendas kostja II 6000 euro ulatuses. xxx OÜ loovutas 11.06.2026 laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostjaga II sõlmitud lepingutes on lepitud kokku käendaja vastutuse piirmäärades 15 000 eurot ja 6000 eurot. 28.04.2025 sõlmitud kokkulepe alusel nõuab hageja kostjalt II kokku võlgnevuse 14 285.80 eurot tasumist, mis jääb alla käendaja ehk kostja II vastutuse rahalist maksimumsummat. 22.04.2024 sõlmitud laenulepingu alusel nõuab hageja kostjalt II laenu summas 3000 eurot tasumist, mis jääb alla käendaja ehk kostja II vastutuse rahalist maksimumsummat. Nimetatud summadele lisandub vastavalt viivis 3470.39 eurot ja 3000 eurot, mis ületab 28.04.2025 sõlmitud kokkuleppe puhul käendaja vastutuse piirmäära, kuid kohtupraktika järgi kaitseb piirsumma käendajat tagatud võla suurenemise, aga mitte käendaja enda viivitusest tulenevate viivise- ega menetluskulunõuete eest (RKTKo 2-17-1601, p 24; RKTKo 32-1-136-12, p 15). Eelneva alusel ei ületa hageja nõuded kostjaga II kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäärasid. Kohus märgib, et hagiavalduse reolutsioonis nimetab hageja kogu nõude summaks 23 756.16 eurot, kuid hagiavalduse põhjendustes 23 756.19 eurot. Hageja nõuded on kokku 23 756.19 eurot, mistõttu on kohus seisukohal, et tegemist oli ilmse eksitusega ning kohus lähtub, et kogu nõude summaks on 23 756.19 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista õigusteenuse tasu 12 078 eurot, intress 1207.80 eurot, leppetrahv 1000 eurot, tagastamata laen 3000 eurot, õigusteenuse võlgnevuselt arvestatud viivis 3470.39 eurot, laenult sissenõutavaks muutunud viivis 3000 eurot, viivist 0,15% päevas põhivõlalt 13 078 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuste täieliku täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja 13.07.2026 menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 1470 eurot ja õigusabikulud 1979.17 eurot.
Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1470 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on oma varasemas praktikas pidanud TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks nii 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785, p 31.4), 205.56 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-21-1824, p 13) kui ka 220 eurot ilma käibemaksuta (RKKKm 1-22-7663, p 17). Seejuures on nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu praktikas peetud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks kuni 265 eurot ilma käibemaksuta (HMKo 2-22-18127, p-d 116 ja 118; TlnRnKm 2-22-3891, p 36; TlnRnKo 2-20-17746, p 72; TlnRnKo 2-16-2954/191, p 42; TlnRnKo 2-20-12958, p 43). Võttes arvesse, et hagejat esindab advokaat, on kohtu hinnangul tunnihind 190 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 10 tunni ja 25 minuti ulatuses summas 1979.17 eurot (ilma käibemaksuta). 03.06.2026 koostati hagiavaldus, millele kulus 4 tundi. 10.06.2026 täiendati hagiavaldust 3 tunni ulatuses ning 12.06.2026 täiendati hagiavaldust veel 1 tunni jooksul. 15.06.2026 tutvuti puuduste kõrvaldamise määrusega, milleks kulus 10 minutit. 16.06.2026 koostati seisukoht puuduste kõrvaldamise määruse kohta, millele kulus 1 tund ja 30 minutit. 13.07.2026 koostati menetluskulude nimekiri, milleks kulus 45 minutit. Kohus peab hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 10 tunni ja 25 minuti ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (10 h ja 25 min x 190) 1979.17 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt palub õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (1470 + 1979.17) 3449.17 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tagatise tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg-s 1 on sätestatud, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lõikes 1 nimetatud ajast alates. 18.06.2026 kohtumäärusega tagas kohus hagi ning hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kostja II Q Q(isikukood xxx) kuuluvale kinnisasja 1⁄2 suurusele mõttelise kaasomandi osale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jao esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 39 000 eurot Advokaadibüroo NOVE osaühingu kasuks. TsMS § 391 lg 1 sätestab alused, millal hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et hagi tagamise tagatise andmise põhjus on ära langenud, kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja käesoleval juhul ei esine TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud aluseid teisele poolele tekitatud kahju hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub Advokaadibüroo NOVE OÜ poolt 12.06.2026 ja 16.06.2026 tasutud hagi tagamise tagatis summas 1950 eurot tagastamisele hageja arvelduskontole xxx.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.