Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, e-post lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (e-post
puudutatud
Puudutatud isik Z.C (isikukood XXX, elukoht XXX 31–15, XXX-i , e-post Puudutatud isik S.K (isikukood XXX, elukoht XXX 31–15, XXX-i, e-post Puudutatud isik AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa tn 2b, XXX ), lepinguline esindaja Marek Aunver (e-post Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 01.06.2026 loobumine S.K vastu esitatud avaldusest.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-15412 menetlus ning kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu), Z.C ja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vahel 01.06.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.Z.C kohustub tasuma AB-le “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 650 eurot, millest 250 eurot on avaldaja lepingulise esindaja kulud ja 400 eurot kompromissisumma põhinõude kohta.
2.2.Z.C kohustub tasuma p-s 2.1 nimetatud summa AB-le “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) igakuiste 100 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga kuu 19. kuupäevaks. Esimene makse tuleb teha 19.06.2026.
2.3.Z.C kohustub tasuma p-s 2.2 nimetatud osamaksed AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.
2.4.AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) loobub avaldusest S.K vastu.
2.5.AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kohustub tasuma hiljemalt 19.06.2026 Z.C-le 200 eurot, mis on osa p-s 2.1 nimetatud kompromissisummast põhinõude kohta.
2.6.AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 25 eurot AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.
2.7.Menetlusosalised lepivad kokku, et ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Jätta S.K menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 01.06.2026 poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda käesoleva määruse jõustumisel 25 eurot AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissilepingu tõttu määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 17.09.2025 avalduse Z.C (puudutatud isik I) ja S.K (puudutatud isik II) vastu, milles palus puudutatud isikutelt I ja II välja mõista 8186 eurot 40 senti tulenevalt sellest, et avaldaja hüvitas kahjustatud isikule kindlustusandjana veeavarii tõttu tekkinud kahju ning tal on tekkinud sellest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt tagasinõue kahju põhjustanud isikute vastu. Avalduse kohaselt toimus 29.03.2025 veeavarii, mille tagajärjel sai Alasi 31–12 korteriomand (korter) veekahjustuse. Kahjustatud korteri omanik Evelin Sell (kindlustusvõtja) oli sõlminud korteri kindlustamiseks avaldajaga kindlustuslepingu nr 579077894. Kindlustusvõtja andis 29.03.2025 kella 20.00 paiku avaldajale kindlustusjuhtumist teada. Vannitoas ja tualettruumis vettis lagi läbi, vesi voolas ka seintel ja laest imbus igale poole, veekahjusid said ka koridor, köök ja torude püstak. Veekahju tulenes korteriomandist Alasi 31–15, mille omanikud on puudutatud isikud I ja II. Puudutatud isik I selgitas, et veekahju tekkis, sest laps pani tualetipotti liiga palju paberit ning kuivõrd vesi jäi ka jooksma, tuli vesi üle poti ääre ning hakkas alla korrusele valguma. Kahjustatud korteri vaatas üle Rismar OÜ, kahjustatud oli vannituba, esik ja köök. Rismar OÜ tegi korteri remondiks hinnapakkumise 6627 eurot 40 senti, mis oli avaldaja hinnangul mõistlik. Rismar OÜ tegi kahjustatud korteris remondi ning esitas avaldajale selle eest arve, avaldaja tasus remonditööde tegijale 6527 eurot 40 senti, 100 2
eurot oli kindlustusvõtja omavastutus. Korteri remondi ajal üüris kindlustusvõtja ajutise elukoha, mille üürikulu oli 1659 eurot 28.04.2025–18.05.2025 eest. Avaldaja hüvitas üürikuluna kindlustusvõtjale 1659 eurot. Avaldaja esitas 28.05.2025 puudutatud isikute vastu nõude, milles palus neil tasuda 8186 eurot ja 40 senti kindlustusandja regressinõude täitmiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 11.06.2025. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isikud I ja II rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kindlustusvõtjal tekkis seega puudutatud isikute vastu VÕS § 115 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõue, mis on VÕS § 492 lg 1 järgi avaldajale üle läinud. Avaldaja palus puudutatud isikutelt I ja II välja mõista: 8186 eurot 40 senti põhivõlg viivis põhivõlalt seisuga 17.09.2025 227 eurot 36 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 18.09.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni avaldaja menetluskulud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis avaldaja menetluskuludelt alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja 21 päeva, et avaldusele kirjalikult vastata. Puudutatud isik I esitas 19.10.2025 kohtule avalduse AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (registrikood 11223507) (puudutatud isik III) kaasamiseks kuna kindlustusjuhtumi osas on tekkinud vaidlus hüvitamise üle. Kohus kaasas menetlusse AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali, andes tähtaja 21 päeva, et esitada kohtule seisukoht avalduse ja puudutatud isiku vastuse kohta.
2.1.Puudutatud isik I esitas kohtule 30.10.2025 vastuväite avaldaja nõudele. Puudutatud isik selgitas, et kahjuavaldus esitati mõlema korteri kindlustusandjale ning puudutatud isik eeldas, et menetlus toimub kindlustusandjate vahel. 28.05.2025 sai puudutatud isik avaldaja kahjunõude summas 8186 eurot 40 senti, mille puudutatud isik edastas 03.06.2025 oma korteri kindlustusandjale. 09.10.2025 sai puudutatud isik teada, et avaldaja on esitanud tema suhtes kohtule avalduse, nõudes summat 8941,12 eurot. Puudutatud isik võttis samal päeval ühendust enda kindlustusandjaga, kes kinnitas, et juhtum on nende poolt käsitletud ja hüvitamisele kuulub 7217 eurot 40 senti. Hüvitatav summa oli väiksem kuna korteri taastamistööd kestsid 10 päeva, mistõttu oli põhjendatud 10 päeva asenduspinna üürikulu, mitte 21 päeva. 10.10.2025 laekus puudutatud isiku kontole 7217 eurot 40 senti, mille ta samal päeval koos 100 euro suuruse omavastutusega kandis avaldajale. Samal päeval pöördus ka puudutatud isiku korteri kindlustusandja kirjalikult avaldaja poole, paludes põhjendust, miks nõutakse täissummat, kuigi põhjendatud kahju oli väiksem. Avaldaja vastas, et kui on vastuväiteid, siis tuleb need esitada kohtusse ning rohkem koostööd ei järgnenud. Puudutatud isik leiab, et menetluse algatamine tema vastu on põhjendamatu kuna ta on käitunud korrektselt ja täitnud kõik seadusest ning kindlustuslepingust tulenevad kohustused. Samuti pole ta ühtegi meeldetuletust ega hoiatust avaldajalt 28.05-09.10.2025 saanud. Puudutatud isik palub kohtul jätta avaldus rahuldamata ja tunnistada, et tema poolt on põhjendatud kahjusumma täies ulatuses tasutud 10.10.2025 ( summas 7217,40 eurot + 100 eurot omavastutus) ning jätta menetluskulud avaldaja kanda kuna need ei ole tekkinud puudutatud isiku tegevusest. Puudutatud isik II tähtaegselt avaldusele ei vastanud. 3
2.2.Puudutatud isik III esitas 05.11.2025 kohtule vastuse ja seisukoha. Avaldaja saatis 28.05.2025 puudutatud isikule III tagasinõude ja kahjuga seotud materjalid. Materjalide kohaselt oli korteri remondipakkumine 6627 eurot 40 senti ning korteri elanike ajutise elukoha üürikulu 1659 eurot. Avaldaja palus hüvitise tasuda hiljemalt 11.06.2025, nõudega mittenõustumisel sooviti vastuväiteid saada seitsme päeva jooksul ning küsimused, vastuväited paluti saata avaldaja esindajale. Puudutatud isik III pöördus 02.06.2025 avaldaja poole päringuga asenduskorteri põhjendatuse ja perioodi kohta. Avaldaja vastas päringule 03.06.2025, milles teatas, et klient kasutas remondi ajaks asenduspinda perioodil 28.04.2025–19.05.2025. Samal päeval paluti täpsustada taastustööde perioodi, millele avaldaja teatas 04.06.2025, et taastustööde periood oli 05.05.2025–14.05.2025. Puudutatud isik III andis teada, et nende hinnangul on põhjendatud asenduspinna hüvitis 10 päeva eest ehk 790 eurot, ta ootas avaldaja vastust vastuväitele, kuid seda ei laekunudki. Puudutatud isik III tegi 09.10.2025 otsuse, millega luges avaldaja hüvitise nõude osaliselt põhjendatuks ning puudutatud isiku I kontole tasuti 7217 eurot 40 senti, oma vastutus oli 200 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus 29.03.2025 toimunud kahjujuhtumi üle, samuti pole vaidlust selles, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Arvestades, et kahju toimus 29.03.2025, kuid kahjustatud isikud kolisid asenduspinnale alles 28.04.2025, on tõendatud, et kahjustada saanud korter oli elamiskõlblik kuni remondi alustamiseni kuni 05.05.2025. On põhjendamatu, et avaldaja nõuab asenduspinna hüvitist 28.04.2025–14.05.2025 kui korteris tehti remonti perioodil 05.05.2025–14.05.2025. Avaldaja oli teadlik sellest, et kahju põhjustajal on sõlmitud kodukindlustuse leping ning selleks, et ära hoida tulevikus tekkida võivaid arusaamatusi kahju hüvitamise osas, oleks avaldaja saanud enne kulude kandmist hüvitatavad summad puudutatud isikuga III kooskõlastada. Selline on mõistlik tava kindlustusseltside omavaheliste nõuete lahendamisel. Selle asemel hüvitas avaldaja kahjud oma äranägemise järgi ning eeldas, et otsus on põhjendatud ning tuleb välja nõuda kahju põhjustajalt. Selline käitumine ei ole mõistlik ega heatahtlik. Kuna avaldaja esindaja ei reageerinud kahjukäsitleja vastuväitele, siis on tegemist avaldaja enda venitamisega nõude rahuldamiseks. Seega ei ole avaldaja viivisenõue põhjendatud. Puudutatud isikud esitasid avaldajale kahjunõude laekumisel sisulised vastuväited kahju ulatusele tähtaegselt. Avaldaja ei vastanud talle esitatud vastuväitele ning venitas nõude lahendamisega, eesmärgiga nõuda täiendavalt viiviseid. Puudutatud isik I on kahjud põhjendatud ulatuses tasunud mõistliku aja jooksul ning täiendavate põhjendamatute kahjude nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti on avaldaja kohtukulude kandmine avaldaja enda valik ning väljamõistmine ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Avaldajal olid kõik võimalused, et nõue lahendada kohtuväliselt.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi 4
tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui seda ei ole võimalik täita. Hagita menetluses võivad menetlusosalised TsMS § 477 lg 6 kohaselt sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
4.Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-15412 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitas kohtuistungil kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, kompromissi tagajärjed on samad nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Avaldaja loobus kohtuistungil TsMS § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 kohaselt avaldaja vastu esitatud avaldusest, kohus lõpetab puudutatud isiku II vastu esitatud avalduse osas menetluse käesoleva määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 kohaselt. Menetlusosalised on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kuivõrd kohus võtab avaldaja loobumise vastu ja avaldaja on kaebeõigusest loobunud, ei saa ka loobumise kohta määruskaebust esitada.
5.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskuludest 250 eurot jääb puudutatud isiku kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab puudutatud isiku II menetluskulud TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaselt tema enda kanda. Kohus märgib eeltoodut arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tuleb rahuldada avaldaja taotlus tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus määrab TsMS § 150 lg 4 järgi, et käesoleva määruse jõustumisel tuleb kanda 25 eurot AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.