Muud

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.mail 2027.

kohtumäärust

pankrotihaldur 736,56 eurot,

Y.A kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1.Y.A esitas 29.12.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ning tervislikest põhjustest tulenevalt ta ei tööta. Sissetulekuks on puuduva töövõimetoetus 600 eurot kuus, lisandub sotsiaaltoetus 40 eurot. Vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 23 083,70 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik Y.A maksejõuetusmenetluses. Ly Müürsoo kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest.

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. FiMS § 2 lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).









Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

Järelepärimiste koostamine ja edastamine pankadesse, Transpordiametisse, Töötukassasse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta jt andmeallikatele vara ja võlgade kindlaksmääramiseks (17 dokumenti) - 2 t Tutvumine järelepärimiste tulemusena saadud ja kogutud andmetega – 1 tund; Dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega – 0,5 tundi; kogutud dokumentatsiooni põhjal vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamine, esitamine – 5 tundi; usaldusisiku toimiku komplekteerimine- 0,5 tundi.

11.Usaldusisik on tasu palunud määrata 9 tunni eest tunnitasuga 145 eurot tunnis, seega tasu kokku 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 313,20 eurot, kokku tasu seega 1618,20 eurot. Usaldusisik palub anda võlgnikule menetlusabi menetluskulude kandmiseks, usaldusisiku tasu väljamaksmiseks ja määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 alusel summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk 212,64 eurot, kokku tasu 1098,64 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Vabastada Y.A usaldusisiku tasu summas 1098,64 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasust 509,56 eurot koos käibemaksuga jätta Y.A kanda. Tasu maksta välja büroole OÜ Sentire MK, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus peab ajakulu 9 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu väljamõistmine riigi vahenditest on riigipoolne menetlusabi, mida antakse juhul, kui menetluse kulusid ei saa katta võlgniku varast ja sissetulekust (TsMS § 183 lg 2). Käesoleval juhul võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt katta maksejõuetusavalduse läbivaatamisel tekkinud kulusid. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane, seega lisandub tasule käibemaks 24%, s.o. 142,56 eurot. Kokku tasu koos käibemaksuga 736,56 eurot. Tasu kogusumma ei ületa TsMS § 183 lg 2 järgi antava menetlusabi piirmäära ja tasu saab kogu ulatuses määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik on taotlenud, et kohus määraks võlgniku Y.A vabastamise usaldusisiku tasu riigile hüvitamise kohustusest. Kohus on seisukohal, et sellise otsustuse tegemine on ennatlik, see otsustus tehakse kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel (FiMS § 8 lg 5). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.