Aktsiaseltsi PlusPlus Capital võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
137,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste
hagi
Juhan Liivi 4,
C.X
vastu
Kostja C.X (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus C.X (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista C.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 122,13 eurot, sealhulgas põhinõue 94 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja 20. märtsi 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 13,13 eurot.
3.Välja mõista C.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude 94 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 21. märtsist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista C.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 547 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 447 eurot.
7.Välja mõista C.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 547 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 6. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 (5)
2.Hageja esitas 20. märtsil 2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 94 eurot, viivise 13,13 eurot ning sissenõudekulud 15 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõude (94 eurot) jäägilt kuni selle kohase tasumiseni alates 21. märtsist 2024 määraga 0,05% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22. juuni 2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 6. oktoobril 2020 liitumislepingu nr 852699096. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 53490114 ning rentis kostjale seadmed TV Digiboks ja Rendiruuter 4,5G. Kostja jättis tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest perioodil 18.04.2023–18.09.2023 kokku summas 94 eurot: arve nr 15116826119, maksetähtaeg 18.04.2023, summas 3,35 eurot; arve nr 15117054943, maksetähtaeg 18.05.2023, summas 34 eurot; arve nr 15117283938, maksetähtaeg 18.06.2023, summas 34,24 eurot; arve nr 15117511493, maksetähtaeg 18.07.2023, summas 16,60 eurot; arve nr 15117740058, maksetähtaeg 18.08.2023, summas 3 eurot; arve nr 15117968812, maksetähtaeg 18.09.2023, summas 2,81 eurot. Lepingu p 2 ja tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda. Tele2 Eesti Aktsiaselts piiras kostja teenuseid alates 14. juunist 2023 ja andis kostjale 31. juulil 2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu luges Tele2 Eesti Aktsiaselts lepingu ülesöelduks alates 15. augustist 2023. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas nõude hagejale 1. novembril 2023. Hageja saatis kostjale 1. detsembril 2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist alates iga esitatud arve sissenõutavaks muutumise kuupäevast kuni 20.03.2024 ja edasi viivist TsMS § 367 järgi. Vastavalt tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist määraga 0,05% iga viivitatud päeva eest.
3.Kostjale toimetati 20. märtsi 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 22. juuni 2024 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 24. septembril 2024 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 24. oktoobril 2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 3 (5)
6.1.Hagilt hinnaga 137,23 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
6.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 427 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 3,5 lk, esitatud tõendite maht üle 20 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
6.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 427 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
6.4.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 547 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 427 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).
4 (5)
6.5.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.