Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-2910
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi M.P vastu
Tsiviilasja hind
võlgnevuse väljamõistmiseks 4481 eurot ja 74 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, asukoht XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja M.P (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus järgmiste TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõuete osas M.P L. (M.P) vastu: põhivõlg suuremas ulatuses kui 3913,30 eurot, intress 930,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis suuremas ulatuses kui 89,06 eurot, haldustasu 20,30 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot.
Rahuldada tagaseljaotsusega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi M.P L. võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista M.P L. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja võlgnevus kokku 3999,36 eurot, millest põhivõlg on 3913,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17. oktoobri 2024 seisuga 86,06 eurot.
Mõista M.P L. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhinõudelt 3913,30 eurolt alates 18. oktoobrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
vastu
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 20.02.2024 hagi M.P L. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täiendas hagiavaldust 09.04.2024. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7441,15 eurot, intressi 930,23 eurot, haldustasu 20,30 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, kuni 19.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 4557,28 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: 10.06.2014 tarbijakrediidileping nr 500091385, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; 20.01.2015 laenuleping, mille alusel muudeti 10.06.2014 lepingut ning väljastati lisa laen 1477 eurot,
mille järgselt oli kostja kohustuste suurus 5230,78 eurot; 30.09.2018 laenuleping, mille alusel muudeti 20.01.2015 lepingut ning väljastati lisa laen 2500 eurot, mille järgselt oli kostja kohustuste suurus 3950,78 eurot; 16.10.2018 laenuleping, mille alusel muudeti 30.09.2018 lepingut ning väljastati lisa laen 2600 eurot, mille järgselt oli kostja kohustuste suurus 7515,25 eurot; 08.08.2019 laenuleping, mille alusel muudeti 16.10.2018 lepingut ning väljastati lisa laen 3490,03 eurot, mille järgselt oli kostja kohustuste suurus 8039,18 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja tegi ülesütlemise hoiatuse 08.11.2020 ning ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 23.11.2020.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.04.2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 26.04.2024 kättetoimetamise portaali vahendusel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 16.05.2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
17., 18. ja 21.10.2024 esitas hageja vastuse 16.09.2024 kohtunõudele, milles märkis, et soovib hagist osaliselt loobuda. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada hagejale 3913,30 eurot. Kostja sai laenu kokku 12 067,03 eurot ning kostjalt toimus perioodil 12.06.2015-13.10.2020 hagejale laekumisi kokku summas 8108,73 eurot ja 19.03.2021 hageja esindajale 45 eurot, seega kokku 8153,73 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3913,30 eurot, kuni 17.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 89,06 eurot ja edasiulatuva viivise.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus ei küsi menetluslikku olukorda arvestades (tagaseljaotsuse tegemise situatsioon, vt punkt 8. jj) ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes osalise hagist loobumise osas kostja nõusolekut, kuivõrd tema positsioon hageja nõude vähenemisel ei halvene.
Kohus võtab hageja loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse intressi, haldustasu ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude osas, ning osas, milles hageja on taotlenud põhivõla enamas ulatuses kui 3913,30 eurot ja viivise enamas ulatuses kui 89,06 eurot väljamõistmist. Menetlusse jäävad nõuded: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 3913,30 eurot, perioodi 11.08.2024-17.10.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis 89,06 eurot ja edasiulatuv viivis.
TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 3 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 360 eurot.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 850 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.