Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4186 eurot 8 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. detsembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L. S. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja (apellant): L. S. (isikukood XXXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja M. S.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-147438 osas, millega maakohus hagi rahuldas (st põhivõla 3876 euro ja sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest arvestatava viivise osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Maakohtus kantud poolte menetluskulud jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
Jätta ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
4.Mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital L. S. kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 490 eurot.
5.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:
5.1.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
5.2.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
5.3.Mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital L. S. kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 490 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 7. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. S. (kostja) vastu 4958 euro 72 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetati 13. jaanuari 2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 1. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagi L. S. (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista ESTO AS ja kostja vahel 1. veebruaril 2022 sõlmitud krediidikontolepingu alusel põhivõlg 3933 eurot 14 senti, intress 541 eurot 80 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 755 eurot 29 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuv viivis kokkulepitud määras 35,40% aastas. Hagiavalduse järgi võimaldas laenuandja kostjale arvelduskrediidi limiidi 4000 euro kasutamist tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10
eurot, ja tasuma igakuist intressi. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 35,40% aastas, intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus krediiti kasutama, kuid ei teinud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 1. märtsist 2022, mistõttu teavitas laenuandja kostjat 30. juunil 2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14. juulini 2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas laenuandja krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks
19.juulil 2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kasutusel krediidisumma 3933 eurot 14 senti. 20. septembril 2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja on kandnud võlgnevuse sissenõudmisega seoses kulusid ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Kostja vastutab lepingu täitmise eest ka juhul, kui lepingu sõlmis kolmas isik, kellele ta oma ID-kaardi ja PIN-koodid andis, kuna tegevust saab käsitada isikule üldvolituse või näivusvolituse andmisena. Kui isik annab oma ID-kaardi ja PIN-koodid kolmandale isikule üle, peab ta möönma võimalikke tagajärgi ja nende eest ka vastutama. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, et kostja näitas üles kohast hoolsust ja tegi endast oleneva, et tema ID-kaart koos paroolidega või Smart-ID kasutaja koos paroolidega ei oleks sattunud kolmanda isiku käsutusse. Alternatiivselt palub hageja krediidisumma tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna tegelikkuses sõlmis lepingu kolmas isik, kasutades selleks pettuse teel saadud kostja isikuandmeid ja paroole. Võlgnikuks on hoopis keegi Piret (Piia) Tamm (Hilda Tamm, Piia Tamm, Piia Kask jne), kes alustas 11. jaanuaril 2022 Messengeris kostjaga vestlust. Algul tavapärane netisuhtlus muutus peagi rahalisteks abipalveteks ja üsna pea juba alatuks „töötlemiseks”, et meelitada välja PIN-koodid ja teha nende alusel oma telefoni Mobiil-ID, kuna kostja ei saanud ise selle vormistamisega hakkama. 18. veebruaril 2022 üritas Piia (Piret) Tamm teha kahel korral ülekannet kostja pangaarvelt kellegi Hilda Tamme nimele Coop Panka. Ainult tänu SEB Panga valvsusele jäid rahaülekanded pooleli ja raha laekus omaniku arvele tagasi. Kohe pärast kahtlaste tehingute avastamist pangaarvel järgnes pöördumine politseisse, kuhu said esitatud koopiad pangas toimunust. Kuna SEB Pangast jäi raha saamata, järgnes peagi uus tehing: 25. veebruaril 2022 laen TF pangast kostja nimele. Laenamine tuli ilmsiks alles siis, kui TF pangast saabus meeldetuletus järgmise osamakse tasumiseks (välja saadetud 15. märtsil 2022). Samal päeval saabus ka teine kiri pangalt vabandusega, millel aga puudusid panga rekvisiidid ja mis teatas, et tegemist on kellegi teise L. S. iga, kes elab Tallinnas samal aadressil. Mõlemad kirjad laekusid aadressile XXXXXXX, muidu poleks need adressaadini jõudnud. Kuna säärane kokkusattumus tekitas kahtlusi, järgnes taas pöördumine politseisse. Probleemiga tegeles uurija Arnold Kits, kellele said edastatud nende kahe kirja ja nende ümbrike koopiad, samuti mälupulk, millel kellegi Piia (Piret) Tamme ja L. S. Messengeri-vestluse salvestis, mis on tehtud L. S. arvutist. Järgmised kirjad ja meeldetuletused võlgnevuse kohta, millele kohtumääruses viidatakse, enam kohale ei jõudnud, kuna aadressid olid tundmatuseni muudetud: XXXXXXXX ja XXXXXX asemel XXXXX. Seega puudus igasugune võimalus järgmistele teadetele reageerida. Nende tõendite alusel algatati kriminaalasi. Uurimise käigus selgus, et nimetatud Piia (Piret) Tamm elab Tallinnas ja teadaolevalt anti uurimine üle sealsetele uurijatele. Kostja on sünnitrauma tõttu lapsest saati psühhomotoorse mahajäämusega ega saanud oma tervisliku seisundi tõttu oma tegude tähendustest aru. Kostja on raske puudega ja täielikult töövõimetu, tema sissetulekud on pension ja puudetoetus. Ta haridus on puudulik, ta vajab
sotsiaalset rehabilitatsiooni ja terve elu kõrvalabi keerulisemate tehingute ja asjaajamisega, kuid seni ei ole olnud eestkoste vajalik, kuna ta on toiminguid teinud ema abil. Kostja liigub küünarkepiga ja raskustega ning tal on kõnepuude tõttu raske suhelda. Politsei soovitusel algatati ka kostjale eestkoste seadmise menetlus. Tartu Maakohtu 31. augusti 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-6348 on kostja üle seatud eestkoste. Kostja ei vajanud krediiti, kuna ta tuleb oma sissetulekutega toime, ning lapsepõlvest saati kogutud puudetoetustest on tal kogutud säästud. Kostja elab Maarja peremajas, mis on mõeldud intellektipuudega inimestele, kes vajavad juhendamist ja abi ametlikes asjaajamistes ja igapäevaelu korraldamises. Hagiavalduses märgitud kontaktandmed ei kuulu kostjale, mistõttu ei ole kostja kätte saanud nendele aadressidele saadetud teateid. Hageja esitatud postiaadress on puudulik, kuna majal puudub number. Kostja ei ole Coop Panga klient ega oma arvet nr XXXXXXXXXXXXXXXX, seega ei ole ta tehinguga kasu saanud. Kostja IDkaart oli tema käes, kuid paroolid hoiul vanemate käes. Kostja ei näe võimalust kompromissiks ega mingisuguseks kokkuleppeks, kuna kostja pole tegelik võlglane TF panga ees. Kostja pole kunagi laenu võtnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. detsembri 2023. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3876 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 527 eurot 80 senti ja märkis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hagiavalduse järgi ESTO AS ja kostja 1. veebruaril 2022 tarbijakrediidilepingu, millest tulenevad nõuded on krediidiandja loovutanud hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis laenulepingu kolmas isik, mistõttu on hagi esitatud vale kostja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingu sõlmimisel laenuandja kostjalt tõendeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta ei küsinud ning kostja selliseid tõendeid laenuandjale ei esitanud. Maakohus on hagejale selgitanud, et lepingu kehtivust peab tõendama hageja. Hageja nõude aluseks olev leping on sõlmitud 1. veebruaril 2022. Kostja eestkostja on esile toonud, et esitas kohtule politsei soovitusel avalduse kohe pärast kahtlaste tehingute märkamist ja nende osas politseisse pöördumist ning Tartu Maakohus on kostja üle eestkoste seadnud 31. augusti 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-6348. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 2-16-124450, märkis maakohus, et kostja väitel ei ole ta lepingut sõlminud ning tema PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tahte vastaselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta näitas üles kohast hoolsust ning tegi kõik endast oleneva, et tema Smart-ID või mobiil-ID kasutaja koos paroolidega ei satuks kolmanda isiku käsutusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saanud tehingu sõlmimisel aru tehingu sisust või tal puudus sel ajal arusaamisvõime. Kostja eestkostja väitel ei ole eestkoste seadmise aluseks olev tervislik seisund kostjale tekkinud hiljutise sündmusega seonduvalt, vaid kostjal tegelikkuses esinenud terve elu. Samas ei ole sellest üheselt järeldatav, et kostjal
1.veebruaril 2022 arusaamisvõime puudus. Seega on pooled sõlminud krediidilepingu VÕS § 401 lg 1 kohaselt. Nõude aluseks on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning
krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. VÕS § 403 4 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja on kohtule selgitanud, et vastuseks hageja järelepärimisele selgitas ESTO AS, et kontrollis krediidivõimelisuse hindamiseks kostja avaldatud andmeid välistest ja sisemistest andmebaasidest, sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit. ESTO AS viis läbi enne krediidilepingu sõlmimist kostja taustakontrolli, mille tulemus on väljendatud krediidireitinguna. ESTO AS selgitas, et enne nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist oli kostjal positiivne krediidireiting. Maakohus leidis, et krediidiasutus on sõlminud lepingu n-ö formaalselt vastutustundliku laenamise nõudeid täites, mida ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte sisuliseks järgimiseks. Krediidiasutus oleks pidanud vastutustundliku laenuandjana küsima kostja pangakonto väljavõtet ja pöörama tähelepanu sissetulekute allikatele. Kostja esitatud kontoväljavõtte kohaselt piirduvad kostja sissetulekud üksnes töövõime- ja sotsiaaltoetusega. Kohtu hinnangul on tõendamata, et vastutustundlik oli anda laenu ainult sotsiaaltoetusest elatuvale isikule. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks järginud lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul on mõistlikult usutav, et juhul kui krediidiandja oleks seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, ei oleks lepingut üldse sõlmitud, kuna krediidiandjal oleks pidanud tekkima kahtlused kostja isikus ja/või teovõimes. Arvestades, et laenuandja ei täitnud VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustusi, rakenduvad VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjed. Hageja ei ole kohtu ette toonud, et ta on määranud laenu tagasimaksed uuesti VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi. Seega on VÕS § 403 4 lg 6 järgi põhjendatud üksnes põhinõue tasumata ulatuses ja hagejal ei ole õigust nõuda ka seadusjärgset intressi. Kohus mõistab viivise seadusjärgses määras kostjalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja väitel on krediidiandja andnud kostja käsutusse krediidisumma 3933 eurot 14 senti. Kohus tuvastas hageja esitatud maksekorralduse alusel, et kostja on saanud laenu 3876 eurot. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, et krediidisumma
eurot on kantud L. S. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (dtl 73). Seetõttu saab põhinõudena välja mõista 3876 eurot. Maakohus märgib, et kostja väide, et tal puudub Coop Pangas konto, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit Coop Pangast konto puudumise kohta. Asjaoludest nähtuvalt on krediidisumma kantud L. S. nimel olevale Coop Pank AS-is avatud arvelduskontole ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole nimetatud arvelduskontolt raha kätte saanud, või et see on edasi kantud muule kontole. Kostja on esitanud oma SEB pangas asuva konto väljavõtteid (dtl 147–148), millelt kõnealuse lepingu alusel tasutud krediidisumma liikumist näha ei ole. Vastuseks kostja väitele, et raha on tegelikult saanud Hilda Tamm, leiab kohus, et kostja enda esitatud pangaväljavõttega on tõendatud, et Hilda Tammele tehtud ülekanded tühistati ja raha küll liikus L. S. arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Hilda Tamme kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kuid seejärel maksekorraldus tühistati ja summad tagastati 18. veebruaril 2022 L. S. kontole (dtl 147). Kostja on kohtule esitanud tõenditena kirjavahetuse TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga (dtl 150–154). Maakohus jättis tähelepanuta kostja esitatud väited ja tõendid seoses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga, sest käesolev vaidlus puudutab ESTO AS-ist võetud laenu. Eeltoodust
tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3876 eurot ja seadusjärgne viivis alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 910 (630 + 280) eurot, millest 58% ehk 527 eurot 80 senti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ja jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna tegelikult sõlmis lepingu ESTO AS-ga kolmas isik, kasutades selleks pettuse teel saadud kostja isikuandmeid ja paroole. Pettus pandi toime Messengeris alates 11. jaanuarist 2022 toimunud vestluse käigus, millest kasvas välja kogu järgnenud sündmuste jada. Vestluse algatas Piia/Piret Tamm, kes tutvustas ennast kui endist MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse töötajat. Vestluse salvestusega tutvudes võib veenduda, et tegemist on ühelt poolt kavala täiskasvanuga, vastab aga puuduliku kirjaoskusega ja psühhomotoorse mahajäämusega isik, kes vajab pidevat sotsiaalset rehabilitatsiooni ja terve elu kõrvalabi keerulisemate asjaajamiste ja igapäevaeluga toimetulekuks, kes eelnevast tulenevalt ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu oma tegude tähendustest aru. Kostja ei vajanud krediiti. Kostja elab Maarja peremajas, mis on mõeldud intellektipuudega inimestele, kes vajavad juhendamist ja abi ametlikes asjaajamistes ja igapäevaelu korraldamises. Kuna hagiavalduses märgitud kontaktandmed ei kuulu kostjale, ei ole kostja kätte saanud talle saadetud meeldetuletusi ega muid teateid. Kostja ise ei ole Coop Panga klient kunagi olnud ega ise avanud arvet nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vaatamata korduvatele katsetele õpetada kostjat tegema ise oma telefoni Smart-ID-d, ei saanud viimane sellega hakkama, mispeale avas arve pettur oma isiklikku telefoni loodud, kuid kostjalt väljameelitatud isikuandmetega Smart-ID-d kasutades. Arve olemasolu Coop Pangas sai kostjale teatavaks alles siis, kui kohtuteated hakkasid laekuma eestkostja aadressile XXXXXXX. Eestkoste taotlemist soovitati politseist, kui nähti, et kostja pole ise võimeline dokumente täitma ja asjaajamisega hakkama saama (Tartu Maakohtu 31. augusti 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-6348 on kostja üle seatud eestkoste). Coop Panga arve, mida kostja ise pole avanud ega kunagi omanud sellele juurdepääsu, kontoväljavõttest nähtub, et selgi korral on kolmas isik, kes arve avas, kostja kontaktandmeid tundmatuseni muutnud. Konto tühjendati 3 päevaga kohe pärast selle avamist erinevatele tundmatutele inimestele tehtud väljamaksetena. Kostja tehinguga kasu ei saanud, arve oli ammu enne seda tühi, kui selle olemasolu teatavaks sai. Suurem osa rahast laekus kellegi Hilda Tamme Coop Panga arvele. Kostja ID-kaart oli tema enda käes, paroolid olid hoiul vanemate käes, kuna kostjal puudub oskus teha pangaülekandeid jms. Kostja ei ole ise laenulepingut sõlminud ning tema PINkoodid läksid tema valdusest välja tema otsese süüta, kuna koroonakarantiini tingimustes (terved võisid sel ajal ka õues käia) nädalaid Maarja peremajas oma toas olemise nõude täitmise käigus ja alludes tugevale tähelepanuvajadusele ja üksildustundele, suhtlusringi ahtusele ning andes järele osava manipulaatori igaõhtusele mõjutusele, nõustus lõpuks hankima politseist uued PIN-koodid, oskamata oma tervislikust seisundist tingituna täpselt aru saada, millised tagajärjed nende avalikustamine kaasa toob. Neuroloogi kinnitusel ajukahjustuse paranemist ei toimu.
Kostja tervislik seisund on olnud kehv sünnist saati, kuna sünnitraumast saadud ajukahjustus on põhjustanud pöördumatu psühhomotoorse mahajäämuse arengus, vähese arusaamise ümberringi toimuvast, naiivse ellusuhtumise ja usu kõigi inimeste headusse ja abivalmidusse, võtnud igaveseks võimaluse elada täisväärtuslikku elu. Arengupeetus, mille põhjustas tangsünnitusel saadud ajukahjustus, tuues kaasa lühimälu piiratud mahu ja sellest tingitud vähenenud õppimisvõime (tulemuseks kehv kirjaoskus, raskused pikema teksti mõistmisel, puudulik arvutamisoskus ja rahaga arveldamine), kõne- ja liikumispuude ning epilepsia, kõrgvererõhutõve. Tervislikust seisundist tulenevalt algasid raskused juba lasteaias ja koolis. Puue ja 100%-line töövõimetus on aastakümneid püsinud muutumatuna. Kuidas ja millal muutus TF Bank AB-st võetud laen ESTO AS-st võetud laenuks, info puudub – kui teateid ka saadeti, siis muudetud kontaktandmete tõttu need kohale ei jõudnud. ESTO AS-ga lepingu sõlmimise aeg ja summa selgusid alles kuid hiljem, kui hakkasid eestkostja aadressile saabuma võlanõuded, kuna leping sõlmiti kostja teadmata kolmanda isiku poolt pettusega omandatud isikuandmetega.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebusest ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid menetlusnorme on maakohus oluliselt rikkunud, milliseid materiaalõiguse norme on ebaõigesti kohaldatud või milliseid tõendeid vääralt hinnanud, rääkimata sellest, kuidas on see kõik kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohtu otsus on nii faktilistes kui ka õiguslikes aspektides tugevalt motiveeritud, see on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning apellandi paljasõnaline mittenõustumine maakohtu otsusega ei ole apellatsioonkaebuse esitamise aluseks. Sellest johtuvalt leiab hageja, et apellatsioonkaebus on sisuliselt esemetu ning väljendab üksnes maakohtu otsusega paljasõnalist mittenõustumist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja nõude aluseks olev leping on sõlmitud 1. veebruaril 2022 ja krediidisumma 3876 eurot on kantud kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Väide, et summa on edasi kantud kolmandatele isikutele, on jäänud tõendamata maakohtus. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole nimetatud Coop Pank AS-is avatud arvelduskontolt raha kätte saanud. Asjaolu, et nimetatud laenusumma on edasi kantud kolmanda isiku kontole, ei saa vabastada kostjat kohustusest rahasumma hagejale tagastada. Eeltoodu annab kostjale õiguse esitada omakorda kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Seega jõudis maakohus õigele järeldusele, et lahendas hagiavalduse alusetust rikastumisest tulenevalt, s.o krediidiandja on andnud kostja kasutusse krediidisumma ja seetõttu saab kostjalt põhinõudena välja mõista 3876 eurot. Kostja on kinnitanud, et „kostja langes osava manipulaatori ohvriks, mida soodustas tema enda naiivsus“. Lähtuvalt eeltoodust ei läinud kostjale väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid tema valdusest välja tema süüta ega tema tahte vastaselt. Vastupidiselt saab eeltooduga asuda seisukohale, et kostja on need vabatahtlikult andnud kolmanda isiku kätte koos kasutamiseks vajalike paroolidega, mille eest vastutab kostja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas (st põhivõla 3876 euro ja sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest arvestatava viivise osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja hagi võlgnevuse väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse.
Kostja on praegusel juhul vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas (põhivõla 3876 euro ja sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest arvestatava viivise väljamõistmise osas), hageja pole maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas vaidlustanud.
7.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja seaduslikul esindajal oli tekkinud ilmselge eksimus, millise lepingu alusel on nõue esitatud (kostja seaduslik esindaja viitas maakohtus TF Bank AB Eesti filiaaliga sõlmitud lepingule (dtl 82, 83, 84, 95, 96) ja esitas ka sellega seotud tõendeid (dtl 150–154)) ja milliseid dokumente ja millisel viisil maakohtule esitada ning maakohus rikkus tõendite esitamise osas oma selgitamiskohustust. Seetõttu võttis ringkonnakohus 19. septembri 2024. a määrusega vastu kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõenditena järgmised tõendid: 1) Coop Panga arvelduskonto väljavõtte; 2) epikriisi nr EP24‐ 1273 (02.01.2024); 3) e-kirja kostja tervise kohta (psühhiaatri hinnang); 4) Facebookist alla laetud failid (kirjavahetus).
8.Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda tarbijakrediidilepingu alusel võlgnevuse väljamõistmist, tuleb tuvastada, et ESTO AS sõlmis 1. veebruaril 2022 kehtiva krediidikonto lepingu kostjaga.
9.Asjas esitatud krediidikonto lepingust nähtub, et selle on Smart-ID-d kasutades digitaalselt allkirjastanud L. S. ehk kostja (dtl 27). Praegusel juhul on kostja tuginenud sellele, et tema ei ole lepingut sõlminud, vaid seda tegi kolmas isik, saades pettuse teel kostja isikuandmed ja paroolid. Hageja omakorda on tuginenud sellele, et kostja vastutab lepingu täitmise eest ka juhul, kui lepingu sõlmis kolmas isik, kellele kostja oma ID-kaardi ja PIN-koodid andis, kuna tegevust saab käsitada isikule üldvolituse või näivusvolituse andmisena. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta näitas üles kohast hoolsust ning tegi kõik endast oleneva, et tema Smart-ID või mobiil-ID kasutaja koos paroolidega ei satuks kolmanda isiku käsutusse. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus krediidilepingu VÕS § 401 lg 1 kohaselt ESTO AS-i ja kostja vahel kehtivalt sõlmituks ja rahuldas hagi põhinõude ja alates kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgse viivise osas, kuna leidis, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega on ekslik apellatsioonimenetluses esitatud hageja viide sellele, justkui oleks maakohus rahuldanud hagi alusetu rikastumise sätete alusel.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et lepingu kehtivuse hindamisel peab kohus tehingu tühisuse aluseid kontrollima omal algatusel. Asja materjalidest nähtub, et kostja tugines juba maakohtu menetluses sellele, et kostja on sünnitrauma tõttu lapsest saati ajukahjustuse ja psühhomotoorse mahajäämusega, raske puudega (füüsilise ja vaimse puudega) ega saanud oma tervisliku seisundi tõttu oma tegude tähendustest aru (dtl 82, 97, 187, 188). Mh viitas kostja seaduslik esindaja sellele, et kostja üle on seatud 31. augustil 2022 eestkoste (dtl 96, dtl 128). Maakohus selgitas kostjale 16. oktoobri 2023. a määruses, et „tuginedes vastuväites asjaolule, et ta ei olnud lepingu sõlmimise ajal või ID-kaardi andmete kolmandale isikule loovutamise ajal võimeline oma tegudest ja nende tähendusest aru saama, tuleb kostjal selle kohta ka tõendid esitada. Kohus rõhutab, et kostja teovõime kohta tuleb esitada tõendeid lepingu sõlmimise ajast, mistõttu ei piisa teovõime puudumise tuvastamiseks pelgalt faktist, et kostja üle on hiljem eestkoste seatud. Kostjal tuleb esitada kohtule võimalikult palju tõendeid lepingu sõlmimise ajast, mis viitavad sellele, et kostja teovõimes võis esineda puudujääke juba sellel ajal.“ (dtl 205). Kostja seaduslik esindaja esitas seepeale ka omapoolsed tõendid: töövõimekaardi (dtl 110), Eesti Töötukassa 19. aprilli 2021. a otsuse kostjale töövõimetoetuse määramise kohta (dtl 111–113), 15. detsembril 2020 väljastatud rehabilitatsiooniplaani D-osa (teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnangu) (dtl 114–115), rehabilitatsioonivajaduse hindamisküsimustiku v6.5 (dtl 116–121), sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise 7. märtsi 2023. a otsuse nr K00074480 ja selle lisa (dtl 122–125), kostjale eestkostja määramise määruse 31. augustist 2022 (dtl 128), Tartu
Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 17. märtsi 2022. a otsuse (dtl 129–130), Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 7. mai 2021. a otsuse (dtl 131–132), kostja põhikooli lõputunnistuse (dtl 133) ja hinnetelehe 29. maist 2003 (dtl 134), epikriisi veebruarist 2002 (dtl 135–136), neuroloog Pille Taba kirjelduse (dtl 137), Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli arsti L. Jõgismani 2. juuni 2003. a väljavõtte haigusloost (dtl 138), Sotsiaalkindlustusameti kirja (dtl 139). Hageja pole kostja arusaamisvõime puudustele viitavatele väidetele menetluses vastanud. Maakohus on oma otsuses viidanud küll sellele, et kostja eestkostja väitel ei ole eestkoste seadmise aluseks olev tervislik seisund kostjale tekkinud hiljutise sündmusega seonduvalt, vaid kostjal tegelikkuses esinenud terve elu, kuid leidnud üldsõnaliselt, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei saanud tehingu sõlmimisel aru tehingu sisust või tal puudus sel ajal arusaamisvõime ning kostja eestkostja väitest ei ole üheselt järeldatav, et kostjal 1. veebruaril 2022 arusaamisvõime puudus (maakohtu otsuse põhjenduste p 14, dtl 197). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelnevaga jätnud sisuliselt kostja väited ja tõendid hindamata, kuigi oli selgitanud kirjaliku menetluse määramise määruses tõendite esitamise vajalikkust. Sellega on maakohus rikkunud tõendite igakülgse hindamise ja otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 232 ja § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kostja teovõimet puudutavas osas ka vastuoluline. Vaatamata eelnevale üldsõnalisele järeldusele, et pole järeldatav kostja arusaamisvõime puudumine 1. veebruaril 2022 (maakohtu otsuse põhjenduste p 14, dtl 197), on maakohus otsuse põhjenduse p-s 21 märkinud, et „kohtu hinnangul on mõistlikult usutav, et juhul kui krediidiandja oleks seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, ei oleks lepingut üldse sõlmitud, kuna krediidiandjal oleks pidanud tekkima kahtlused kostja isikus ja/või teovõimes.“ (dtl 198). Seega on maakohus otsuse põhjenduse p-s 21 ise möönnud, et kostja teovõime võis olla piiratud. Eeltoodut arvestades on maakohus jätnud sisuliselt hindamata kostja esitatud tõendid ja väited selle kohta, et kostja arusaamisvõime oli lepingu sõlmimise ajal piiratud ehk isik oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Ringkonnakohus saab nimetatud rikkumise kõrvaldada. Kuigi hageja ei ole kogu menetluse jooksul oma seisukohtades kostja arusaamisvõimet puudutavatele väidetele vastanud, ei saa hagejale tulla nimetatud osas otsus üllatusena, arvestades asjaolu, et teovõimega (arusaamisvõimega) seonduvale on viidanud nii kostja kui ka maakohus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Praegusel juhul on kostjale määratud 31. augustil 2022 eestkostja (dtl 128). Õige on iseenesest maakohtu selgitus, et tõendada tuleb kostjal seda, et ta oli piiratud teovõimega tehingute tegemise osas ka 1. veebruaril 2022, kui sõlmiti krediidileping. Samas leiab ringkonnakohus, et kostja esitatud tõenditega on tuvastatav, et kostja oli ka lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega osas, mis puudutab tehingute tegemist (sh tarbijakrediidilepingu sõlmimist), vaatamata sellele, et kostjale määrati eestkostja pool aastat pärast lepingu sõlmimist.
Kostja seaduslik esindaja on viidanud sellele, et kostjal on ajukahjustus, millest isik ei parane. Ringkonnakohus märgib, et ajukahjustus võib iseenesest tähendada ka vaid füüsilise arengu mahajäämust ja ainuüksi füüsiline puue ei tähenda arusaamisvõime puudumist. Mitmetest kostja esitatud tõenditest (nt dtl 114, 131, 137) nähtub kostjal ka füüsilise puude olemasolu. Samas nähtub esitatud tõenditest ka see, et kostjal on lisaks füüsilisele puudele ka psüühikahäire. Ringkonnakohtule esitatud dr Kersti Pedakmäe kirjast nähtub, et kostjal on diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng (F71.0) ja nimetatud diagnoos on digitaalses andmebaasis alates 2008. a-st, ilmselt diagnoosi püstitamiseks tehtud uuringud on varasemast, need andmed on paberkandjal arhiivis (dtl 230). Seega järeldab ringkonnakohus, et kostjal oli diagnoositud psüühikahäire vähemalt 2008. a-st. Mh nähtub kostja piiratud teovõime ka maakohtule esitatud järgmistest tõenditest. Maakohtule esitatud rehabilitatsioonivajaduse hindamisküsimustikust v6.5 nähtub, et kostja kognitiivsed võimed on piiratud, piirangud on põhjustatud tserebraalparalüüsist. Isikul on analüüsivõime piiratud, isik suudab lugeda lihtsamaid tekste, valgele paberile kirjutada ei oska, asjaajamisel ja ametlikel kohtumistel saadab kostjat ema, kes aitab ametnikega suhtlemisel ning dokumentide vormistamisel, igapäevast toimetulekut raskendavad mäluprobleemid, eelkõige lühimälu osas. Kostja ei mäleta lihtsamaid asju oma perekonnast ja oma lähiminevikust, isik unustab ära tegevusi, esinevad keskendumisraskused. Vaimsete võimete piirangute tõttu ei ole suuteline keerulisemaid oskusi sellisel tasemel omandama, et saaks nendega iseseisvalt hakkama. Teiste inimeste jutust arusaamisega esineb isikul mõõdukaid raskusi. Arusaamist raskendab kuulmiskahjustus, samuti on kostjal raske jutust aru saada, kui räägitakse liiga kiiresti ja kasutatakse keerulisi väljendeid, võõrsõnu (dtl 117). Põhikooli lõputunnistuse juurde lisatud hinnetelehest nähtub, et isik saab 20 piires arvutamisega abivahenditega hakkama. Rahatähti isik tunneb, kuid sisuliselt nende väärtust ei taju alati (dtl 134). Epikriisist veebruarist 2002 nähtub, et kostja on sündinud enneaegsena tangsünnitusest, psühholoog M. Männamaa on kirjeldanud kostja seisundit, viidates mh, et WISCi testi järgi on kognitiivsete protsesside tase ühtlaselt nõrk erinevatel tasanditel ja WISC-i järgi üldvõimete tase vastav kerge/mõõduka piirile – verbaalne 55, mitteverbaalne 49 (dtl 135), neuroloog Pille Taba kirjeldusest nähtub samuti, et kostja on sündinud enneaegsena, tangsünnitusest, psühhomotoorne areng mahajäämusega (dtl 137). Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli arsti L. Jõgismani väljavõttest haigusloost nähtub, et kostjal oli ka 2003. a vaimse ja kõne arengu peetus (dtl 138). Mh nähtub ringkonnakohtule esitatud mahukatest Messengeri vestlustest (dtl 238–2107), et kostja arusaamisvõime on mh tehingutega seoses (sh selles osas, mis puudutab internetiteenuseid) oluliselt piiratud. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt saab seega järeldada, et kostjal on psüühikahäire (mõõdukas vaimne alaareng), isikul on mäluprobleemid, vaimse arengu mahajäämus ei ole tekkinud viimastel aastatel, vaid on eeltoodud andmetest nähtuvalt olemas juba varases lapseeas, diagnoos nähtub digitaalsest andmebaasis vähemasti alates aastast 2008 (vt dtl 230). Isikul on puudulik lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Kostja ei saa hakkama asjaajamisega ametiasutustes, vaid on selles osas ka enne eestkoste seadmist kasutanud oma ema abi. Ringkonnakohus leiab eeltoodud kostja esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid arvestades, et isikul oli ka tehingu tegemise ajal, st 1. veebruaril 2022 piiratud teovõime – isik ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu aru krediidilepingu sõlmimise ega sõlmimisega kaasnevatest tagajärgedest. TsÜS 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Praegusel juhul ei nähtu, et kostja kui piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja oleks enne tehingu tegemist kostjale selleks nõusoleku andnud või lepingu sõlmimise (tehingu) hiljem heaks kiitnud. Samuti ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et täidetud oleksid TsÜS § 11 lg 3 p-de 1 ja 2 eeldused, mis võimaldaks öelda, et tehing
kehtib erandina. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et tulenevalt TsÜS § 11 lgst 1 on kostja digitaalset allkirja kandev 1. veebruari 2022. a krediidileping tühine.
11.Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et leping on tühine TsÜS § 11 lg-st 1 tulenevalt. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui kostja ei oleks olnud lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega, on praegusel juhul tuvastatav kostja esitatud tõendite alusel ka see, et kostjalt peteti tema isikuandmed ja ID-kaardi koodid välja, et luua mh Smart-ID kontot ning lepingu sõlmis kolmas isik.
11.1.Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Eeltoodut arvestades on asja lahendamise seisukohalt seega oluline tuvastada, kas kostjalt peteti tema andmed ja ID-kaardi koodid välja. Hageja on lähtunud sellest, et leping on kostja nimel digitaalselt allkirjastatud. Seda, et kostja oleks näidanud välja kohast hoolsust oma koodide hoidmisel, pole hageja hinnangul tõendatud. Sellega on nõustunud ka maakohus.
11.2.Samas nähtub asjas, et kostja seaduslik esindaja on viidanud kogu menetluse jooksul sellele, et kostjalt pettis kostja isikuandmed ja ID-kaardi koodid välja keegi Piret (Piia) Tamm, kes Messengeri vestlustes kostjaga suhtles. Kostja seadusliku esindaja väitel on alustatud ka kriminaalmenetlust seoses erinevate kohustustega, mida pettur kostja nimel võttis. Samas kriminaalmenetlust puudutavaid tõendeid kostja kohtule ei esitanud. Maakohtus viitas aga kostja Dropboxile, kus nimetatud vestlused esitatud on. Kuivõrd maakohus ei selgitanud kostjale, et viide Dropboxile pole tõendite esitamisega seoses piisav, võttis ringkonnakohus apellatsioonimenetluses vastu ka vastavad tõendid – Messengeri vestlused. Messengeri mahukad vestlused näitavad ja tõendavad kostja seadusliku esindaja väiteid, kuidas kasutaja nimega „Lihtsalt Piia“ (kolmas isik) on süstemaatiliselt pidanud vestlusi kostjaga, suunates teda uusi PIN-koode taotlema (dtl 1880, 1881), tuginedes mh sellele, et kostja saaks endale teha Smart-ID, viidates, et temal pole PIN-koode vaja näha (dtl 1305, 1308, 1399, 1400). Mh on nt 19. jaanuaril 2022 viidanud kolmas isik vestluses kostjaga, et kui kostja Smart-ID-d ei tee, siis suvel nad abielluda ei saa (dtl 1379). Mh viitas kolmas isik kostjale, et ilma ei saa salaja abiellumisavaldust esitada (dtl 1382, 2103). Vestlustest nähtub, et kolmas isik on püüdnud kostjat õpetada Smart-ID-d tegema (vt nt dtl 1387). Algselt püüdis kolmas isik veenda kostjat, et viimane oma emalt PIN-koodid küsiks (vt nt dtl 2055, 2056, 2057, 2058, 2061, 2062, 2066), seejärel aga veennud kostjat uusi koode taotlema. Vestlusest nähtub ka see, et kolmas isik on vestluse kohaselt kostjat üritanud veenda, et kostja looks Smart-ID, et kolmas isik saaks kostjale raha kanda ja kostja kannaks selle siis portaali (vt dtl
1447). Samuti on kolmas isik viidanud pidevalt sellele, et Smart-ID võimaldaks kostjal olla iseseisev (vt nt 1932, 1941). Kostja on lõpuks ka uued PIN-koodid endale taotlenud ja 1. veebruaril 2022 saanud (dtl 1881) ja oma PIN-koodid petturist kolmanda isiku viidatud Smart-ID registreerimislehel kolmanda isiku juhiseid (mh registreerimiskoodi ja e-meili aadressi) kasutades sisestanud (dtl 1883–1884), aru saamata selle tagajärgedest. Pettur on seejuures jätnud mulje, et temal on süsteem kokku jooksnud ja et ta uurib, kas konto on aktiveeritud (dtl 1884–1885). Messengeri vestlusest nähtub, et vestlus seoses Smart-ID loomisega, mille käigus kostja oma ID-kaardi PIN-koodid sisestas, algas 1. veebruaril 2022 kell 12.34. Asjas nähtub, et vaidlusalune leping on allkirjastatud samal päeval ehk 1. veebruaril 2022 kell 14.56. Esitatud vestlustest nähtub veel seegi, et pärast 1. veebruari 2022 on petturist kolmas isik kostjat veennud, et see talle korteri ostuks raha laenaks, SEB Pangas uue kasutajatunnuse taotleks, selle kolmandale isikule edastaks jne. Eeltoodust tulenevalt on näha, et kolmandast isikust pettur on süstemaatiliselt kostjat tema tervislikku seisundit ära kasutades veennud, et temalt erinevatel põhjustel isikuandmeid ja PIN-koode välja petta ja lõpuks on kostja ID-kaardi PIN-koodid ka Smart-ID loomisel petturi juhendamisel pahaaimamatult sisestanud, saamata aru, et sellega annab ta võimaluse kolmandast isikust petturile Smart-ID-d kasutades kostja identiteeti kasutades tehinguid teha. Asjaolu, et politsei pole isikut süüdi mõistnud või kostja pole vastavaid tõendeid esitanud, ei muuda esitatud kostja väidete ja selle tõendamiseks esitatud tõendite alusel tehtud järeldust. Kuna asjas on võimalik tuvastada, et kostjalt saadi koodid pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seega ei saa praegustel asjaoludel rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe anda tehingute tegemiseks volitus. Eeltoodut arvestades kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas ESTO AS-i ja kostja vahelist kehtivat lepingut, mille alusel saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda.
12.Hageja on mh tuginenud sellele, et palub laenusumma välja mõista alusetu rikastumise sätete järgi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on tuginenud sellele, et kostja pole rikastunud, kuna konto tühjendati 3 päevaga kohe pärast selle avamist erinevatele tundmatutele inimestele tehtud väljamaksetena. Kostja tehinguga kasu ei saanud, arve oli ammu enne seda tühi, kui selle olemasolu kostjale teatavaks sai. Kostja on kogu menetluse jooksul tuginenud sellele, et tema pole Coop Pank AS-is kontot avanud ja sai sellest teada alles kohtumenetluses. Seetõttu on ka mõistetav, miks kostja maakohtus Coop Pank AS-i konto väljavõtet ei esitanud. Arvestades asja materjale on see ka eluliselt usutav. Asjas esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja nimel avatud Coop Pank AS kontolt on raha kantud üle 1. ja 3. veebruaril 2022 erinevatele kolmandatele isikutele, mh Hilda Tammele (dtl 219), kellele on üritatud hiljem ülekannet teha ka kostja SEB Panga kontot kasutades (dtl 147). Seega võib nõustuda sellega, et kuivõrd kostja pole alusetult rikastunud, ei ole alust nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete järgi. Lisaks märgib ringkonnakohus alternatiivselt, et isegi kui järeldada, et kostja on midagi saanud, siis VÕS § 1033 lg-st 1 tulenevalt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1034 lg 1 kohaselt, kui vastastikune leping on tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda VÕS § 1033 lõikes 1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on tühine saaja piiratud
teovõime või üleandja ähvarduse või vägivalla tõttu (vt ka nt RKTKo 17.04.2024, 2-22115921, p 13 jj). Seega VÕS § 1033 lg 1 ja § 1034 lg-t 1 arvestades ei oleks alust hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel rahuldada ka siis, kui kostja oleks midagi saanud, sest kostja on piiratud teovõimega isik ja rikastumine on igal juhul ära langenud. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamist puudutavas osas tühistada ja teha selles osas uus otsus ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna hagi jääb täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
14.Kuna kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, jätab ringkonnakohus ringkonnakohtu menetluses kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Ringkonnakohus määrab kindlaks ka põhjendatud menetluskulude suuruse. Maakohtu menetluses ei ole kostja kandnud menetluskulusid, mida tuleks kindlaks määrata. Ringkonnakohtu menetluses on kostja tasunud riigilõivu 510 eurot. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas, on apellatsioonkaebuse hinnaks 4186 eurot 8 senti ja kostja pidi RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 490 eurot. Riigilõiv 490 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuivõrd kostja tasus riigilõivu 510 eurot ehk 20 eurot rohkem kui seaduse kohaselt pidi, on kostjal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult riigilõivu 20 euro tagastamist, esitades selleks vastava taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.