Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi W.O vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W.O apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja G.F Kostja W.O (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.11.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta W.O apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulu poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-23-116729 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 20.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.O (kostja) vastu 45 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 02.05.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 45 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 02.12.2019-27.05.2021. Kostjale kuuluv sõiduk oli 27.05.2021 pargitud Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud parkimise algusaega fikseeritud parkimiskioskis, parkimise eest ei oldud tasutud makseautomaadis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilselt parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet nr 1482705210919353 30 eurot tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 15 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole ühtegi nõude aluseks olevat asjaolu tõendanud. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja ei kasutanud nimetatud sõiduautot. Sõiduauto kuulub kostjale, kuid seda kasutavad kostja tütred, kes on kasutajatena registrisse kantud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis oma sõiduauto 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse hagejale kuuluvasse parklasse. 2) Fotodelt, mille hageja esitas hagi lisas 1, ei ole näha, et kostjale kuuluv sõiduk on pargitud just Tammsaare Ärikeskuse parklas. Lisas 2 esitatud fotolt (foto parkimistingimustega parkimistahvlist) ei ole aru saada, millisest sõidukist foto on tehtud. Fotodel ei ole metaandmed, et kontrollida, millal fotod tehti. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millise parkla parkimislepingu tingimustest lisas 2 esitatud foto on tehtud. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud. 3) Kostja ei ole hageja saadetud kohtuväliseid meeldetuletusi kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et on need saatnud ja kostja on saadetu kätte saanud. 4) Hagi lisas 2 toodud lepingutingimustes on kirjas, et parkimiskioskis sõiduki registreerimisel on parkimine 2 tundi tasuta. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel juhtumil ei olnud parkimiskioskis tasuta parkimist registreeritud. Isegi, kui eeldada, et lisas 2 märgitud parkimistingimused on Tammsaare Ärikeskuse parkimisala
2-23-116729 parkimislepingu tingimused, siis leping pidi olema sõlmitud sõiduki kasutaja ja hageja vahel, mitte sõiduki omaniku ja hageja vahel. Isegi, kui kostja või tema tütred olid sõiduki parkinud (mida kostja ei tunnista), siis leppetrahvi esitamise eeldused on täitmata. Hageja ei ole leppetrahvinõude esitamist tõendanud. Fotodel märgitud sõiduki kojamehe vahel on küll mingi paber, kuid millega tegu, pole võimalik tuvastada. Kostja on kinnitanud, et ei ole hagejalt meeldetuletusi kätte saanud. Nõue on esitatud alles hagiga, seega mõistliku tähtaja möödumisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 14.11.2023. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 715,10 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 288 eurot) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja, sõiduk oli pargitud 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse juurde, kus parklas olid parkimistingimused nähtavad. Leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja on saatnud kostja e-posti aadressile nõudekirjad leppetrahvi tasumise kohta.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab parkimiseks tasulisel pakrimisalal sõlmitud leping üürilepingu tingimustele VÕS § 271 mõttes – tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
3.3.Hageja esitatud fotodelt on näha, et et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja esitas kohtule fotod, millelt on tuvastatav, et need on tehtud Tammsaare Ärikeskuse parklas – parkimistingimuste taustal on näha Tammsaare Ärikeskuse hoone, parkimistingimuste tahvlid asuvad vahetult Tammsaare Ärikeskuse ees oleval alal ja Tammsaare Ärikeskuse akendel). Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel.
3.4.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei ole kostja sõiduki parkimist hageja parkimisalal tõendanud. Hageja esitas kohtule fotod, millelt on üheselt tuvastav, et kostjale kuuluv sõiduk pargib 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse parklas. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema üheaegselt näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused.
3.5.Maakohus selgitas, et autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tuues esile tegeliku juhi või kasutaja isiku ja vaidluse korral seda tõendades. Seni, kuni kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline konkreetne isik hagiavalduses märgitud kuupäeval autot juhtis ja auto parkimistingimusi rikkudes parkis, vastutab rikkumise eest auto omanik.
2-23-116729
3.6.Kostja väitis, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei olnud parkimiskioskis registreeritud. Hageja esitas koos 22.06.2023 esitatud seisukohaga tõendina väljavõtte hageja andmebaasist 27.05.2021 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimisõiguse kohta. Hageja esitatud väljavõtetest nähtub, et kostja ei olnud sõidukit XXXXXX parkimiskioskis registreerinud ega ka parkimise eest tasunud.
3.7.Maakohus tuvastas, et leppetrahvist teatati leppetrahvi sedeli panekuga sõiduki kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal. Maakohus leidis, et esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole küll võimalik toimikus olevate fotode põhjal tuvastada, kuid maakohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõendina lisatud hagile. Seega valis hageja leppetrahvinõudest teatamiseks mõistliku viisi ning teatamine toimus mõistliku aja jooksul (vahetult pärast rikkumise avastamist). Hagejal ei olnud kohustust teavitada kostjat leppetrahvist sidevahendeid kasutades, kuna ta teatas sellest vahetult pärast rikkumise avastamist.
3.8.Maakohtu hinnangul ei ole 30 euro suurune leppetrahv ühe rikkumise eest VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult kahjustav tingimus. Võla sissenõudmiskulude osas leidis maakohus, et hageja on nende kulude tekkimist selgitanud ning seega on hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue põhjendatud ning kooskõlas VÕS § 113 1 lg-s 1 sätestatuga.
3.9.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus leidis, et hageja taotluses märgitud õigusteenuse osutamise ajakulu 6,41 tundi on ülemäärane, ning vähendas seda ühe tunni võrra. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot on põhjendatud. Kokkuvõttes määras maakohus põhjendatud õigusabiga seotud menetluskulude suuruseks 595,10 eurot (5,41 × 110). Samuti on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Maakohus mõistis hageja menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivise tasumise kohustusega. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja etteheited maakohtule on järgmised.
4.1.Maakohus asus otsuses ekslikult seisukohale, et hageja on tõendanud, et paigutas kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kojamehe all olev paber oli leppetrahvi nõue. Kojamehe alla leppetrahvi panemine on mõistlik viis leppetrahvist teavitamiseks. Kuna vaidlusaluse leppetravhiga seotud sõiduautot kasutavad igapäevaselt kostja tütred, siis ei ole kostja teada saanud, et hageja pani sõiduauto kojamehe vahele mingi leppetrahvinõude.
4.2.Isegi, kui lugeda leppetrahvi kättesaamist meeldetuletuskirjadega, siis need kirjad saadeti pärast mõistlikku tähtaega. Hageja väitel sõlmisid pooled parkimiskoha üürilepingu 27.05.2021. Hageja väitel saatis ta kostjale kolm e-kirja järgmistel kuupäevadel: 23.08.2023, 16.05.2022 ja 04.04.2023. Seega saatis hageja esimese meeldetuletuskirja aasta möödumisel.
2-23-116729
4.3.Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas kostja saab tõendada seda, et autot kasutasid 27.05.2023 ehk pea kolm aastat tagasi tema tütred ning et nad ei parkinud Tammsaare Ärikeskuse parklasse. Maakohus ei selgitanud kostjale, et kostja peab seda asjaolu tõendama.
4.4.Maakohus leidis ekslikult, et hageja esitatud fotod tõendavad kostja sõiduki parkimist Tammsaare Ärikeskuse parklas. Hageja ei ole esitanud maakohtule originaalfotosid kostja sõidukist. Esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kostja auto pargiti 27.05.2021 Tammsaare Ärikeskuse parklasse, kuna puuduvad tegelikud metaandmed.
4.5.Kostja vaidles vastu leppetravhi suurusele, leides, et see on ebamõistlikult suur. Kostja palus ringkonnakohtul leppetrahvi suurust vähendada.
4.6.Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja osutatud teenuste ajakulu on ülemäärane. Hageja 22.06.2023 ja 19.10.2023 seisukohtade koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Viidatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 2 tundi (mõlema dokumendi peale 1 tund). Kui oletada, et hagejal on menetluskulude nõue (millega kostja ei nõustu), siis oleks selles menetluses põhjendatud ajakulu: kokku 3,91 tundi tasuga 110 eurot tunnis, 430,10 eurot õigusabi kulud + riigilõiv 120 eurot, kogusummas 550,10 eurot. Menetluse edasine käik
5.Tallinna Ringkonnakohus oma 12.01.2024.a määrusega jättis kostja apellatsioonkaebus menetlusse võtmata hagi rahuldamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5).
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üle. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et hageja 22.06.2023 ja 19.10.2023 seisukohtade koostamise ajakulu on ülepaisutatud.
9.Hageja 22.06.2023 dokumendis esitas hageja vastuväited kostja vastusele hagile. Et kostja oli esitanud hagile hulgaliselt alternatiivseid või üksteist välistavaid vastuväited, oli hageja õigustatud neile kõigile vastama. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejal vastuse esitamiseks 2 tundi 30 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku ajakuluga.
10.Hageja 19.10.2023 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Nimetatud seisukohas vastas hageja kostja uutele vastuväidetele, mis seondusid nii õiguse kohaldamise kui asjaolude tuvastamisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku ajakuluga. Ülejäänud kuludele kostja vastuväiteid ei esitanud.
2-23-116729 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Ringkonnakohtus menetles apellatsioonkaebust üksnes menetluskulu rahalise kindlaksmääramise küsimuses. TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 178 lg 4 järgi poolte enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.