Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu avaldus S. K. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu (registrikood 80167719), lepinguline esindaja Riho Viik Puudutatud isik: S. K. (isikukood xxxx)
Menetlustoiming
Avaldusest lõpetamine
loobumise
vastuvõtmine
ja
menetluse
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu avaldaja 10.10.2024 avaldusest loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud S. K. kanda.
3.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 975 eurot ja mõista see summa S. K.lt Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu kasuks välja.
4.Rahuldada avaldaja 10.10.2024 ja 11.10.2024 taotlused riigilõivu tagastamiseks. Tagastada tasutud riigilõivust 675 eurot Õigusmenetluse Osaühingu arvelduskontole nr xxxx. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Anni tn 14 korteriühistu avaldus S. K. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes.
2.Avaldaja esitas 10.10.2024 kohtule avaldusest loobumise avalduse, mida täpsustas 11.10.2024. Avaldaja palub tsiviilasja menetluse lõpetada, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude 06.09.2024 rahuldanud. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 25 eurot ja enamtasutud riigilõivu 650 eurot.
2.1.Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik tasus võlgnevuse pärast avalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Avaldaja menetluskuludeks on pool tasutud riigilõivust 25 eurot, lepingulise esindaja tasu 10,9 tunni eest määraga 120 eurot/h ning raamatupidamisteenuste arve summas 650 eurot – kokku 1983 eurot.
3.Kohus toimetas avaldaja taotluse ja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte ning määras seisukoha esitamise tähtajaks 7 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus avaldaja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et kuivõrd kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest.
5.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
6.TsMS § 168 lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1 näeb ette, et kui hageja (avaldaja) loobub hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi (avalduse) esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja (avaldaja) menetluskulud. Praegusel juhul loobus avaldaja avaldusest, kuna puudutatud isik on pärast avalduse ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist avaldaja nõude tervikuna rahuldanud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
7.Juhindudes TsMS 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
8.TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu, s.o 25 euro, tagastamiseks põhjendatud. Samuti tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel avalduselt ekslikult enam tasutud riigilõivu 650 eurot. 2 (4)
2-23-18253
9.Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt.
9.1.Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 25 euro hüvitamiseks. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.
9.2.TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Seadusest ei tulene ka muud alust, mis võimaldaks hüvitada avaldaja raamatupidaja poolt tehtud lisatööd. Sellise kulu hüvitamiseks puudub ka vajadus, kuna kohtumenetluses esindajana tegutsevalt lepinguliselt esindajalt eeldatakse piisavat professionaalsust, et ta on võimeline nõude ja selle aluseks olevad asjaolud ise selgelt kohtu ette tooma. Kui menetlusosalise raamatupidamine ei ole selleks piisavalt selge või arusaadav, ei pea kaasnev lisakulu olema puudutatud isiku poolt hüvitatav.
9.3.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
9.4.Kohus ei nõustu avaldajaga, et mitte-advokaadist esindaja tunnitasu taotletud määras oleks põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve. Kohus leiab, et vaidluse vähest õiguslikku keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 100 eurot.
9.5.Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus:
konsultatsioonid, tõendite valimine, hagi koostamine – avalduse sisu arvestades kokku 3 tunni ulatuses (avalduse täiendamise ajakulu arvestab kohus järgmisel real);
kohtu puuduste kõrvaldamise määruse tutvumine, täiendavate tõendite uurimine ja kohtule esitamine koos nõude suurendamise avaldusega – kokku 5 tunni ulatuses (võttes arvesse ajakulu arvete ja dokumentide läbitöötamiseks, komplekteerimiseks ja süstematiseerimiseks põhjendatud ulatuses, mida avaldaja esialgselt ei olnud teinud);
02.10.2024 kirjaga tutvumine, kliendiga konsulteerimine, kohtule taotluse esitamine asja lõpetamiseks – kokku 1,5 tunni ulatuses.
Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu (mh selle mahtu) ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.
10.Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 975 eurot (lepingulise esindaja tasu 9,5 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis; pool avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust 25 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. 3 (4)
2-23-18253
11.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Riigilõivu tagastamise osas ei ole määrus vaidlustatav. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.